Eesistuja Malle Seppik, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik
Kohtuasi
Krässik OÜ (endine ärinimi OÜ DAXIN Baltic) hagi Olga Kozlovskaja ja osaühingu Krono Group vastu kahjuhüvitise ja viivise saamiseks Osaühingu Krono Group vastuhagi Krässik OÜ ja DAXIN
NORTHERN EUROPE
HOLDINGS
LTD vastu 2 000 000 euro suuruse leppetrahvi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Krono Group kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
806 112 eurot 38 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Krässik OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Kask Kostja osaühing Krono Group, esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785 osas, millega ringkonnakohus jaotas maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud ning mõistis need (sh maakohtu menetluskulud koos viivisega) välja solidaarselt Olga Kozlovskajalt ja osaühingult Krono Group solidaarselt Krässik OÜ ja DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD kasuks (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4.10, 4.12–4.14 ja 4.16).
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Krässik OÜ hagiga Olga Kozlovskaja vastu seotud menetluskulud maakohtus Olga Kozlovskaja kanda ja Krässik OÜ hagiga osaühingu Krono Group vastu seotud menetluskulud maakohtus osaühingu Krono
2-16-3785 Group kanda. Osaühingu Krono Group vastuhagiga Krässik OÜ ja DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD vastu seotud menetluskulud maakohtus jätta osaühingu Krono Group kanda.
3.Mõista Olga Kozlovskajalt Krässik OÜ kasuks välja 13 890 euro 15 sendi suurune menetluskulu maakohtus, samuti lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Mõista osaühingult Krono Group Krässik OÜ kasuks välja 25 175 euro 90 sendi suurune menetluskulu maakohtus, samuti lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Mõista osaühingult Krono Group DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD kasuks välja 4340 euro 67 sendi suurune menetluskulu maakohtus, samuti lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Osaühingu Krono Group apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta osaühingu Krono Group kanda ja Olga Kozlovskaja apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta Olga Kozlovskaja kanda.
7.Mõista osaühingult Krono Group Krässik OÜ kasuks välja 1852 euro 83 sendi suurune menetluskulu apellatsiooniastmes.
8.Mõista Olga Kozlovskajalt Krässik OÜ kasuks välja 1235 euro 22 sendi suurune menetluskulu apellatsiooniastmes.
9.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785 muutmata osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas Krässik OÜ hagi osaühingu Krono Group vastu ning mõistis osaühingult Krono Group Krässik OÜ kasuks välja 746 054 eurot 96 senti ja alates
8.märtsist 2016 kuni põhivõla tasumiseni viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, ning osas, millega maakohus rahuldas Krässik OÜ hagi Olga Kozlovskaja vastu ja mõistis Olga Kozlovskajalt Krässik OÜ kasuks välja 521 719 eurot 7 senti ning alates 8. märtsist 2016 kuni põhivõla tasumiseni viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4.1–4.5). Samuti jätta ringkonnakohtu otsus muutmata osas, millega ringkonnakohus täiendas resolutsiooni hagi tagamise abinõude kehtivust puudutavas osas, määras kindlaks otsuse täitmise korra ja maakohtus ning apellatsiooniastmes hüvitatavate menetluskulude suuruse (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4.7–4.9; 4.11 ja 4.15).
10.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviktekst on järgmine:
10.1.Rahuldada Krässik OÜ hagi Olga Kozlovskaja ja osaühingu Krono Group vastu.
10.2.Välja mõista osaühingult Krono Group Krässik OÜ kasuks 746 054 eurot 96 senti.
10.3.Välja mõista osaühingult Krono Group Krässik OÜ kasuks põhivõlalt 746 054 eurot 96 senti viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 8. märtsist 2016 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
10.4.Välja mõista Olga Kozlovskajalt Krässik OÜ kasuks 521 719 eurot 7 senti.
10.5.Välja mõista Olga Kozlovskajalt Krässik OÜ kasuks põhivõlalt 521 719 eurot 7 senti viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 8. märtsist 2016 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
10.6.Jätta rahuldamata osaühingu Krono Group vastuhagi Krässik OÜ ja DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD vastu 2 000 000 euro suuruse leppetrahvi saamiseks.
10.7.Rahuldada Krässik OÜ kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlus.
2(14)
2-16-3785
10.8.Kohtuotsus tuleb täita esmalt osaühingu Krono Group kohta tehtud otsust puudutavas osas (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4.2 ja 4.3; käesoleva tervikresolutsiooni p-d 10.2 ja 10.3). Olga Kozlovskaja kohta tehtud kohtuotsus tuleb täita osas, milles kohtuotsust ei õnnestu osaühingu Krono Group vastu täita, kuid mitte enam kui ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-des 4.4 ja 4.5 (käesoleva tervikresolutsiooni p-d 10.4 ja 10.5) toodud ulatuses.
10.9.Kohtuotsuse täitmist jätta tagama Harju Maakohtu 9. märtsi 2016. a hagi tagamise määruse p-des 2, 4 (Harju Maakohtu 11. detsembri 2017. a määruse p-s 8 toodud summas) ja 5 ning 11. detsembri 2017. a hagi tagamise määruses kohaldatud hagi tagamise abinõud, kohtutäituri poolt Harju Maakohtu 27. juuni 2016. a määruse täitmiseks sõiduautode enampakkumisest saadud 101 359 eurot 97 senti, mis on hoiustatud kohtu määratud arvelduskontol, ja Harju Maakohtu 24. märtsi 2016. a määruse alusel hoiustatud 17 750 eurot.
10.10.Jätta Krässik OÜ hagiga osaühingu Krono Group vastu seotud menetluskulud maakohtus osaühingu Krono Group kanda ja Krässik OÜ hagiga Olga Kozlovskaja vastu seotud menetluskulud maakohtus Olga Kozlovskaja kanda. Osaühingu Krono Group vastuhagiga Krässik OÜ ja DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD vastu seotud menetluskulud maakohtus jätta osaühingu Krono Group kanda. Osaühingu Krono Group apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta osaühingu Krono Group kanda ja Olga Kozlovskaja apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta Olga Kozlovskaja kanda.
10.11.Rahuldada Krässik OÜ ja DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldus osaliselt. Määrata Krässik OÜ ja DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD menetluskulude suuruseks maakohtus 43 406 eurot 72 senti (ilma käibemaksuta).
10.12.Mõista Olga Kozlovskajalt Krässik OÜ kasuks välja 13 890 euro 15 sendi suurune menetluskulu maakohtus, samuti lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.13.Mõista osaühingult Krono Group Krässik OÜ kasuks välja 25 175 euro 90 sendi suurune menetluskulu maakohtus, samuti lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.14.Mõista osaühingult Krono Group DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD kasuks välja 4340 euro 67 sendi suurune menetluskulu maakohtus, samuti lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.15.Rahuldada apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus osaliselt. Määrata Krässik OÜ apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 3088 eurot 5 senti (ilma käibemaksuta).
10.16.Mõista osaühingult Krono Group Krässik OÜ kasuks välja 1852 euro 83 sendi suurune menetluskulu apellatsiooniastmes. Mõista Olga Kozlovskajalt Krässik OÜ kasuks välja 1235 euro 22 sendi suurune menetluskulu apellatsiooniastmes.
11.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
12.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud osaühingu Krono Group kanda.
13.Rahuldada Krässik OÜ menetluskulude väljamõistmise taotlus kassatsiooniastmes osaliselt. Määrata Krässik OÜ kassatsiooniastme menetluskulude suuruseks 1600 eurot (ilma käibemaksuta) ja mõista see summa osaühingult Krono Group Krässik OÜ kasuks välja. Samuti mõista osaühingult Krono Group Krässik OÜ kasuks välja eelnimetatud menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lausessätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
14.Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon OÜ Advokaadibüroo Legalia kontole. 3(14)
2-16-3785
15.Krässik OÜ kassatsioonimenetluses esitatud tõend – süüdistusakt kriminaalasjas 16730000111 – tagastada esitajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Krässik OÜ (endine ärinimi OÜ DAXIN Baltic, hageja) esitas 8. märtsil 2016 Olga Kozlovskaja (kostja I) ja osaühingu Krono Group (kostja II) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja kahjuhüvitise 746 054 eurot 96 senti ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. 1. märtsil 2017 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, milles palus mõista kostjalt II hageja kasuks välja 746 054 eurot 96 senti ja viivise ning kostjalt I hageja kasuks 521 719 eurot 7 senti ja viivise. Hageja märkis, et kui tema nõudeid ei ole võimalik kostja II varast täita, tuleb ülejäänud summa mõista kostjalt I välja juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt oli kostja I alates 5. oktoobrist 2009 hageja juhatuse liige. 2016. a kandis kostja I erinevate ülekannetega ilma õigusliku aluseta kostja II kontole kokku 746 054 eurot 96 senti. Lisaks müüs kostja I hageja esindajana 19. veebruaril 2016 kostjale II neli hageja sõidukit turuhinnast odavama hinnaga. 21. veebruaril 2016 loovutati kostjale II peaaegu kõik hageja telefoninumbrid. Samal päeval lõpetati ka kõik töölepingud hageja töötajatega. 25. veebruaril 2016 kolis kostja I hageja kasutuses olnud bürooruumidest välja. Kostja I rikkus eelnimetatuga juhatuse liikme kohustusi ja tekitas hagejale kahju. Ülekannete selgituses viidatud juhtimisteenuste osutamise lepingut („Trust and Management Agreement“, juhtimisleping) ei ole olemas. Isegi kui leping oleks sõlmitud ja kehtiks, oleks kostja I sellise majanduslikult ebamõistliku lepingu sõlmimisega rikkunud oma kohustusi. Lisaks ei ole eluliselt usutav, et kostja II osutas hagejale juhtimisteenust. Hageja põhitegevusala on kütuste, maakide, metallide ja tööstuskemikaalide vahendamine, mistõttu ei olnud hagejal sellist teenust (või vähemalt mitte sellises mahus) vaja. Kostja I tekitas hagejale tahtlikult kahju, kui andis hageja vara ja tegevuse üle endaga seotud kostjale II. Kostjalt II nõuab hageja raha alusetu rikastumise sätete alusel, kuna pangaülekannete aluseks olevat juhtimislepingut ei ole sõlmitud ja isegi kui see oleks olemas, pole hagejale mingit teenust osutatud.
2.Kostjad ei tunnistanud hagi ja palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja I ei ole juhatuse liikme kohustusi rikkunud ega hagejale kahju tekitanud ja on tegutsenud hageja huvides. Vaidlusalused maksed tehti juhtimislepingu alusel, mille kirjutasid 5. oktoobril 2009 alla hageja, hageja ainuosanik DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD (DNE, ainuosanik) ning kostja II. Lepingu eesmärk oli reguleerida kostjate õigusi ja kohustusi hageja majandustegevuse korraldamisel. Seega ei ole kostja I oma kohustusi rikkunud ja kostja II ei ole alusetult rikastunud. Kostja I tegi maksed enne, kui sai teada enda tagasikutsumisest. Hageja ainuosanik ei ole kunagi osalenud äritegevuses. Kõik otsused, sh osanike ainupädevuses olevad otsused, tegi kostja I. Kostja I lõpetas töölepingud töötajatega, kuna ainuosanikuga seotud isik survestas hageja töötajaid ja töötajad soovisid ise töösuhte lõpetada. Telefoninumbrid kuulusid hageja töötajatele ja on ka praegu nende kasutuses. Sõidukid võõrandati, kuna pärast töölepingute lõpetamist ei olnud neid enam vaja. Sõidukid müüdi raamatupidamisliku jääkväärtusega kostjale II, et vältida sõidukitega seotud kulutusi. 4(14)
2-16-3785 Bürooruumidest lahkuti, kuna allrendileping lõppes 25. veebruaril 2016 ehk ajal, mil hageja äritegevus peatus ja töötajad lahkusid.
3.Kostja II esitas 6. aprillil 2016 hageja ja DNE vastu vastuhagi ning palus mõista neilt solidaarselt välja 2 000 000 euro suuruse leppetrahvi. Vastuhagi kohaselt rikkus hageja juhtimislepingu p 4, mille kohaselt ei oleks hageja tohtinud kostjat I ilma kostja II nõusolekuta hageja juhatusest tagasi kutsuda. Lepingu p 4 järgi võib kostja II nõuda hagejalt või DNE-lt leppetrahvi 2 000 000 eurot, sest kostja II nõusolekut kostja I tagasikutsumiseks ei olnud.
4.Hageja ja DNE vaidlesid vastuhagile vastu, paludes jätta selle läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud kostjate kanda. Kostja I kirjutas lepingule alla hageja ja DNE nimel ning andis volituse R. Nagelile kirjutada lepingule alla ka kostja II nimel. DNE ei ole andnud kostjale I volitust juhtimislepingu sõlmimiseks. Seega on leping tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 järgi tühine. Lisaks on leping vastuolus seadusega, sest TsÜS § 31 lg 3 kohaselt on juriidilise isiku organi pädevuse üleandmine muule isikule või organile keelatud. Seega on leping alternatiivselt tühine ka TsÜS § 87 alusel. Juhtimislepingu p 12 järgi jõustub leping siis, kui sellele on alla kirjutanud kõik lepinguosalised. Leping ei saa kehtida üksnes hageja suhtes. Lisaks on leping ilmselt tagantjärele koostatud ja võltsitud. Seda, et lepingut ei sõlmitud 2009. a, näitab asjaolu, et makseid hakati tegema vahetult pärast seda, kui DNE soovis 2016. a veebruaris saada kostjalt I teavet ebausaldusväärsete tehingute ja hageja vara väärkasutuse kohta. Juhtimisleping ei olnud kooskõlas hageja huvidega, sest selles oli ette nähtud ebamõistlik kohustus tasuda igal aastal 100 000 eurot ja kohustuste rikkumise korral 2 000 000 euro suurust leppetrahvi.
5.Harju Maakohus rahuldas 26. jaanuari 2018. a otsusega hagi kostja I ja kostja II vastu ning mõistis kostjalt II hageja kasuks välja 746 054 eurot 96 senti ja alates 8. märtsist 2016 kuni võla täieliku tasumiseni viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Samuti mõistis maakohus kostjalt I hageja kasuks välja 521 719 eurot 7 senti ning alates 8. märtsist 2016 kuni võla täieliku tasumiseni viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis kostja II vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda, rahuldas hageja ja DNE menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, määras hageja ning DNE menetluskulude suuruseks 43 406 eurot 72 senti ja mõistis kostjatelt hageja ning DNE kasuks välja 143 406 eurot 72 senti. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kriminaalasjas koostatud ekspertiisiaktiga tõendatud, et juhtimisleping ei ole sõlmitud 5. oktoobril 2009, vaid hiljem. Kostjad ei ole seda oma tõenditega ümber lükanud. Tunnistaja R. Nageli ütlused ei ole usaldusväärsed ja on vastuolus teiste tõenditega. Kostjad ei ole ka esile toonud ega tõendanud, kes ja milliseid teenuseid hagejale osutas. Isegi kui leping ei ole võltsitud, on see tühine, kuna on tõendatud, et kostjal I ei olnud õigust esindada lepingu sõlmimisel ainuosanikku (DNE-d). DNE otsus ja selle alusel antud volikiri andsid kostjale I õiguse hageja asutamiseks, kuid mitte juhtimislepingu sõlmimiseks. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on esindusõiguseta isiku tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui esindatav selle hiljem heaks kiidab. DNE ei ole juhtimislepingut heaks kiitnud.
5(14)
2-16-3785 Seega ei ole olemas kohustust, mille alusel kostja I kostjale II hageja kontolt raha üle kandis. Kostja II on selle raha saanud õigusliku aluseta ja temalt tuleb VÕS § 1028 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista 746 054 eurot 96 senti. Kostja I rikkus juhatuse liikme kohustusi, sest hageja ei ole kostjalt II mingit vastusooritust saanud. Leping, mille alusel kostja I kostjale II maksed tegi, oli võltsitud ja sellel ei olnud majanduslikku sisu. Isegi kui leping oli sõlmitud, oli see vastuolus seadusega. Seega tekitas kostja I hagejale kahju, kuna lähtus ülekannete tegemisel isiklikest huvidest. Hageja on tõendanud nii kahju tekkimise kui ka kahju suuruse, samuti põhjusliku seose rikkumise ja kahju vahel. Kahjuna on käsitatavad kostja I tehtud alusetud maksed kostja II kontole (kokku 746 054 eurot 96 senti). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hagi tagamise abinõude kohaldamisega oleks hageja nõue tagatud rohkem kui 224 335 euro 89 sendi ulatuses, mistõttu on hageja põhinõue kostja II vastu eeldatavasti väärtusetu 521 719 euro 7 sendi ulatuses (746 054 eurot 96 senti – 224 335 eurot 89 senti) ja viivisenõue kogu ulatuses. Seega tuleb hageja kahju hüvitamise nõue kostja I vastu VÕS § 115 ja äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 alusel rahuldada 521 719 euro 7 sendi ulatuses. Kostja II vastuhagi tuleb jätta rahuldamata, kuna juhtimisleping, mille alusel nõuab kostja II leppetrahvi, on võltsitud. Kostja II ei saa selle lepingu alusel hagejalt ega DNE-lt midagi nõuda. Hageja ja DNE esindaja põhjendatud ja vajalik õigusteenuse osutamise ajakulu on 209 tundi ja 30 minutit. Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, on hageja ja DNE lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määr 181 eurot 65 senti (ilma käibemaksuta). Seega oli hageja ja DNE õigusabikulude suurus 38 055 eurot 68 senti (ilma käibemaksuta), millele lisandub 3500 euro suurune riigilõiv, 551 eurot 13 senti dokumentaalse tõendi saamise kulu ning 1299 eurot 91 senti kohtutäituri tasu hagi tagamise eest. Kokku on väljamõistetav menetluskulu 43 406 eurot 72 senti (ilma käibemaksuta). Kuna hageja ja DNE esitasid menetlusdokumente ühiselt ja samade lepinguliste esindajate vahendusel, siis on põhjendatud mõista menetluskulud kostjatelt välja hageja ja DNE kasuks solidaarselt.
6.Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada osas, millega hageja hagi rahuldati ning hageja ja DNE menetluskulud jäeti solidaarselt kostja I ja kostja II kanda, ning teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palusid kostjad saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
7.Hageja ja DNE vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus muutis 15. oktoobri 2018. a otsusega maakohtu otsuse põhjendusi, täiendas resolutsiooni hagi tagamise abinõude kehtivust puudutavas osas ja määras kindlaks otsuse täitmise korra. Samuti parandas ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsioonis menetluskulude väljamõistmist puudutava ilmse ebatäpsuse. Kostjate apellatsioonkaebuse jättis ringkonnakohus rahuldamata. Otsuse resolutsiooni tervikteksti kohaselt rahuldas ringkonnakohus hagi nii kostja I kui ka kostja II vastu. Kostjalt II mõistis ringkonnakohus hageja kasuks välja 746 054 eurot 96 senti ja alates 8. märtsist 2016 kuni põhivõla tasumiseni viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjalt I mõistis ringkonnakohus välja 521 719 eurot 7 senti ja alates 8. märtsist 2016 kuni põhivõla tasumiseni viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastuhagi jäi rahuldamata. Ringkonnakohus rahuldas kostja II taotluse määrata kindlaks kohtuotsuse 6(14)
2-16-3785 täitmise kord ja märkis, et maakohtu otsus tuleb täita esmalt kostjat II puudutavas osas ja et kostja I suhtes tuleb kohtuotsus täita osas, milles seda ei õnnestu kostja II vastu täita, kuid mitte enam kui kostjalt I väljamõistetud põhivõlg 521 719 eurot 7 senti ja viivis. Apellatsiooniastme menetluskulud jättis ringkonnakohus solidaarselt kostjate kanda. Ringkonnakohus rahuldas hageja apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt, määras apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 3088 eurot 5 senti ja mõistis selle kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus tõendeid hinnates õigesti, et juhtimisleping on võltsitud ja et seda ei kirjutatud alla 2009. a. Maakohus võis otsuses hinnata, kas juhtimisleping oleks kehtiv, kui see ei oleks võltsitud, ja tuvastas õigesti, et kostjal I ei olnud volitust sellist lepingut DNE nimel sõlmida. Ekslik on kostjate arusaam, et leping võiks kehtida vaid hageja ja kostja II vahel. Maakohus rahuldas hagi kostja I vastu õigesti, tuvastades, et kostja I rikkus juhatuse liikme kohustusi ja kahjustas raha alusetult kostjale II üle kandes hagejat, et hagejale on tekkinud kahju, et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos ning et kostja I vastutab kohustuste rikkumise eest. Samuti rahuldas maakohus hagi õigesti kostja II vastu. Hageja esitas nõuded kummagi kostja vastu eri alustel, kuid nõude esemeks oli summa, mille võrra hageja vara vähenes seetõttu, et kostja I kandis kostjale II alusetult üle raha. Hageja on kostja I vastu nõude esitamisel kahjuhüvitist vähendanud ulatuses, milles hageja nõue kostja II vastu on tagatud, leides, et ülejäänud osas on nõue kostja II vastu väärtusetu. Kostjad ei ole tõendanud, et nõudel kostja II vastu oleks tagamata osas mingi väärtus. Hageja palus ringkonnakohtu istungil määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et maakohtu otsus tuleb täita esmalt kostjat II puudutavas osas ja kostja I kohta tehtud otsus tuleb täita osas, milles otsust ei õnnestu kostja II vastu täita, kuid mitte enam kui kostja I vastu esitatud nõude ulatuses. Ringkonnakohus rahuldas taotluse ja märkis, et kohtuotsuse täitmine hageja soovitud viisil välistab hageja rikastumise. Kostjad leiavad, et maakohus ei võinud mõista menetluskulusid välja neilt solidaarselt hageja ja DNE kui solidaarsete võlausaldajate kasuks, et hageja ja DNE menetluskulud pole kogu ulatuses põhjendatud, et esindaja tunnitasu määr on ebamõistlikult kõrge ja et kostjatelt on menetluskulusid välja mõistetud 100 000 euro võrra rohkem, kui kindlaks määrati. On õige, et maakohus on resolutsioonis eksinud väljamõistetavate menetluskulude summaga, sest on määranud kindlaks menetluskulud 43 406 eurot 72 senti, kuid välja mõistnud 143 406 eurot 72 senti. See ebatäpsus tuleb parandada ja kostjatelt tuleb solidaarselt hageja ja DNE kasuks välja mõista 43 406 eurot 72 senti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Menetluskulud on põhjendatud jätta kostjate kanda solidaarselt. TsMS § 165 lg 1 ei välista sellist võimalust ja kuna kostjad on ennast hagi vastu kaitsnud ühiselt ja ka vastuhagi esitas kostja II eesmärgiga vabaneda mh ka kostja I vastu esitatud nõudest, siis on põhjendatud jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. See, et menetluskulud on välja mõistetud hageja ja DNE kui solidaarvõlausaldajate kasuks, ei kahjusta kostjaid, kuna sellest ei muutu menetluskulude suurus. Arvestades seda, et hagejal ja DNE-l olid samad esindajad ja nad kaitsesid ennast vastuhagi vastu
7(14)
2-16-3785 ühiselt, ei ole maakohtu otsus ka selles osas ebaõige. Ringkonnakohus märkis, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine on maakohtu kaalutlusotsus ja diskretsiooni piire ei ole ületatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Kostja II palub kassatsioonkaebuses tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse osas, millega hagi tema vastu rahuldati, ning osas, millega hageja ja DNE menetluskulud jäeti solidaarselt kostjate kanda. Kostja II palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi kostja II vastu rahuldamata ning menetluskulud hageja ja DNE kanda. Alternatiivselt palub kostja II saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt võib kohus TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt küll poole taotlusel määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra, kuid see säte ei ole kohaldatav, kui vaieldakse otsuse sisu üle. Lisaks ei saa kohtuotsuse täitmise korda määrata kindlaks alles ringkonnakohtu istungil esitatud taotluse alusel. Ringkonnakohus pidanuks maakohtu otsuse tühistama, sest see tõi kaasa hageja rikastumise. Maa- ja ringkonnakohus leidsid, et juhtimisleping on võltsitud, kuna see ei ole allkirjastatud lepingus märgitud kuupäeval. Samas põhjendavad kohtud otsuses nii alusetu rikastumise kui ka kahju hüvitamise nõude rahuldamist juhtimislepinguga. Võltsitud dokument ei saa olla tõend ja kohus ei saa otsuse tegemisel sellele tugineda. Kohtute seisukoht, et juhtimisleping on võltsitud, on põhjendamatu. Isegi kui leping oleks allkirjastatud pärast selles märgitud kuupäeva, ei tähendaks see, et lepingudokument on võltsitud. Lepingule allakirjutamise aeg määrab lepingu jõustumise aja. Kuna lepingus märgitud isikud on lepingule alla kirjutanud ja neil oli selleks õigus, leidsid kohtud ekslikult, et dokument on võltsitud. Maakohus leidis, et kui juhtimisleping ei oleks võltsitud, oleks see tühine TsÜS § 129 lg 1 alusel, kuna kostjal I ei olnud lepingu sõlmimisel DNE esindamise õigust. Isegi kui see oli nii, on leping TsÜS § 85 järgi kehtiv hageja ja kostja II vahel, sest tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust. Seega ei saanud kostja II makseid õigusliku aluseta. Kohtud jaotasid menetluskulud valesti. Olukorras, kus menetletakse hageja nõudeid eri kostjate vastu, tuleb seda menetluskulude jaotamisel arvestada ja hagi rahuldamisel tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda vastavalt nende osadele kohustuses, mitte aga solidaarselt (TsMS §-d 163 ja 165). Kohtud on ebaõigesti mõistnud kostjatelt solidaarselt välja menetluskulud solidaarselt hageja ja DNE kasuks. Kostjad ei ole solidaarvõlgnikud ning hageja ja DNE ei ole solidaarvõlausaldajad.
10.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja II kanda. Hageja esitas kassatsioonimenetluses lisatõendina süüdistusakti kriminaalasjas 16730000111.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus jaotas maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud ja mõistis need (sh maakohtu menetluskulud koos viivisega) välja kostjatelt solidaarselt hageja ja DNE kasuks solidaarselt (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4.10, 4.12–4.14 ja 4.16). Kolleegium saab TsMS § 691 p 5 alusel teha tühistatud osas uue otsuse asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Kolleegium jätab kostja I vastu esitatud hagiga seotud 8(14)
2-16-3785 menetluskulud maakohtus kostja I kanda ja kostja II vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud maakohtus kostja II kanda. Kostja II vastuhagiga hageja ja DNE vastu seotud menetluskulud maakohtus jätab kolleegium kostja II kanda. Kostja I apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud apellatsiooniastmes tuleb jätta kostja I kanda ja kostja II apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud apellatsiooniastmes kostja II kanda. Samuti teeb kolleegium otsustused kummaltki kostjalt väljamõistetavate menetluskulude suuruse kohta (vt käesoleva otsuse p-d 29.2–29.3 ja 30.4). Ülejäänud osas (osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagi kostjate I ja II vastu ja mõistis neilt välja põhivõla ja viivise, samuti osas, millega ringkonnakohus täiendas maakohtu otsuse resolutsiooni hagi tagamise abinõude kehtivust puudutavas osas ning määras kindlaks otsuse täitmise korra ja hüvitatavate menetluskulude suuruse ehk ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4.7–4.9, 4.11 ja 4.15) tuleb ringkonnakohtu otsus TsMS § 691 p 1 alusel jätta muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. TsMS § 689 lg 21 alusel esitab kolleegium kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
12.Kuna kostja II ei esitanud apellatsioonkaebust maakohtu otsuse selle osa peale, millega maakohus jättis kostja II vastuhagi rahuldamata, siis on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, millega maakohus jättis kostja II vastuhagi hageja ja DNE vastu rahuldamata. Kostja I ei ole ringkonnakohtu otsust vaidlustanud. Seega on kohtuotsus jõustunud ka osas, millega hagi tema vastu rahuldati ja mõisteti temalt hageja kasuks välja 521 719 eurot 7 senti ning alates 8. märtsist 2016 kuni põhivõla tasumiseni viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, samuti osas, millega määrati kostja I suhtes kindlaks otsuse täitmise kord.
13.Esmalt käsitleb kolleegium juhtimislepingu sõlmimist ja kehtivust. Kolleegium märgib, et iseenesest on õige kassatsioonkaebuse seisukoht, et tuvastatud asjaoludel ei ole juhtimisleping võltsitud dokument TsMS § 277 mõttes. Maakohus tuvastas ja ringkonnakohus nõustus, et juhtimisleping on võltsitud, kuna see ei ole allkirjastatud lepingus märgitud kuupäeval, vaid hiljem.
14.Dokumendi võltsitusele tuginemine TsMS § 277 mõttes tähendab seda, et vaidlustatakse dokumendi ehtsust. Siiski ei välista ainuüksi see, kui lepingudokument on allkirjastatud mitte lepingus märgitud ajal, vaid hiljem (intellektuaalne võltsimine), lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist (vt ka Riigikohtu 23. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 34). Kuid isegi kui lepingudokument ei ole võltsitud TsMS § 277 mõttes, saavad lepingust tulenevad õigused ja kohustused tekkida vaid juhul, kui leping on kehtiv (st kui see ei ole tühine ega tühistatud). Maakohus leidis, et kui juhtimisleping ei oleks võltsitud, oleks see tühine TsÜS § 129 lg 1 alusel, kuna kostjal I ei olnud lepingu sõlmimisel DNE esindamise õigust. Ringkonnakohus nõustus sellega. Kostja II leiab kassatsioonkaebuses, et isegi kui see oli nii, kehtib leping siiski hageja ja kostja II vahel, sest TsÜS § 85 järgi ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade tühisust.
15.Asjas tuvastatud asjaolude kohaselt ei olnud kostjal I õigust DNE-d juhtimislepingu sõlmimisel esindada. Kohtud ei ole selle tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud ja seega saab kolleegium asja lahendamisel sellest juhinduda (TsMS § 688 lg 3 esimene lause).
16.TsÜS § 85 näeb ette, et tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Kolleegiumi arvates ei kohaldu 9(14)
2-16-3785 TsÜS § 85 praegusel juhul, kuna isegi kui vaidlusalune juhtimisleping oleks osadeks jagatav, ei saaks olukorras, kus kolmel lepinguosalisel on omavahel seotud õigused ja kohustused, eeldada, et leping oleks sõlmitud ka ilma kolmanda lepinguosaliseta. Kui kostjad soovisid TsÜS §-le 85 tuginedes väita, et tehing siiski kehtib kostja II ja hageja vahel, pidanuks nad mh põhjendama ja tõendama, et tehing oleks tehtud ka ilma tühise osata. Kostjad ei ole menetluses toonud esile asjaolusid, millest võiks järeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata (ehk ilma DNE-ta). Selliseid asjaolusid ei ole välja toodud ka kostja II kassatsioonkaebuses. Kolleegium märgib, et lepingu osalist kehtivust ei saa põhjendada üksnes asjaoluga, et lisaks DNE-le, kelle nimel on tehingu teinud esindusõiguseta isik, oli lepingul veel kaks osalist. DNE osales lepingus hageja ainuosanikuna, olles mitmete kohustuste eest vastutav koos hagejaga.
17.TsÜS § 129 lg 1 järgi on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kohtud on menetlusõiguse norme järgides tuvastanud, et DNE ei ole tehingut heaks kiitnud, seega on tegu tühise tehinguga, millel ei ole TsÜS § 84 lg 1 esimese lause järgi õiguslikke tagajärgi.
18.Eeltoodust tulenevalt on ekslik kostja II seisukoht, et juhtimisleping kehtis ja et ta ei saanud makseid õigusliku aluseta. Kohtud leidsid õigesti, et kostja II sai vaidlusalused maksed tühise tehingu alusel ja seega on hagejal õigus maksetele vastav summa kostjalt II VÕS § 1028 lg 1 alusel tagasi nõuda.
19.Järgmiseks käsitleb kolleegium kostja II kassatsioonkaebuse väiteid ringkonnakohtu otsuses kindlaks määratud otsuse täitmise korra kohta. Nimelt väidab kostja II kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohus on eksinud otsuse täitmise korra kindlaksmääramisel.
20.Esiteks märgib kolleegium, et kostjal II ei ole õigustatud huvi, et vaidlustada seda osa kohtulahendist, mis tema õigusi ei puuduta. Ringkonnakohtu otsuses märgitud ja kassatsioonkaebuses vaidlustatud kohtuotsuse täitmise korra kohaselt tuleb maakohtu otsus täita esmalt osas, millega kostjalt II mõisteti hageja kasuks välja 746 054 eurot 96 senti ja viivis ning mille kohaselt kostja I suhtes tehtud kohtuotsus tuleb täita osas, milles kostja II vastu ei õnnestu kohtuotsust täita, kuid mitte enam kui 521 719 euro 7 sendi ja viivise ulatuses. Kostjalt II on seega välja mõistetud kogu hageja nõutav summa ja kohtuotsuse täitmisel tuleb esmalt rahuldada nõue just kostja II vara arvel. Kostja II õigusi ei puuduta otsuse täitmise viis, millega kostjalt I on mõistetud välja vaid osa hageja nõutud summast, ega ka see, et otsust saab kostja I vastu täita pärast seda, kui on selge, et kostja II vara arvel ei õnnestu nõuet rahuldada. Kohtulahendi kostja I suhtes täitmist puudutavas osas on ringkonnakohtu otsus aga jõustunud (vt käesoleva otsuse p 12).
21.Kostja II väidab kassatsioonkaebuses, et kohus võib TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt küll poole taotlusel määrata otsuses otsuse täitmise viisi ja korra, kuid kohtuotsuse täitmise korda ei saa esimest korda määrata kindlaks ringkonnakohtu istungil esitatud taotluse alusel, ja et ringkonnakohus pidanuks maakohtu otsuse igal juhul tühistama, sest maakohtu otsus tõi kaasa hageja rikastumise.
22.Kolleegium ei nõustu kostja II seisukohaga ja märgib vastuseks kassatsioonkaebusele, et kohtuotsuse täitmise korda on võimalik kindlaks määrata ka ringkonnakohtus. See on kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega (TsMS § 2), millest lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks (vt TsMS § 656 lg 2 ja § 657 lg 1 p 3 kohaldamise kohta nt Riigikohtu 11. aprilli 2018. a otsus asjas nr 2-15-8191/82, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Praegusel juhul oli tegemist sellise menetlusõiguse normi rikkumisega maakohtus, mille ringkonnakohus sai kõrvaldada apellatsioonimenetluses. 10(14)
2-16-3785
23.Kuigi kostja II kassatsioonkaebuse väited ei anna põhjust vaidlustatud ringkonnakohtu otsust asja sisulist lahendamist puudutavas osas tühistada, peab kolleegium kohtupraktika ühtlustamise eesmärgil vajalikuks käsitleda menetlusõiguslikku olukorda, mis tekib siis, kui äriühingust hageja esitab ühes hagis korraga kaks eraldi nõuet kahe kostja vastu, nõudes esiteks alusetuid makseid saanud isikult tagasi rahasummat, mille hageja juhatuse liige on oma kohustusi rikkudes talle ilma õigusliku aluseta üle kandnud, ja teiseks juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist juhatuse liikmelt põhjendusega, et eelduslikult ei õnnestuks alusetute maksete tagastamise nõuet täitemenetluses täies ulatuses rahuldada.
24.Kolleegium on varasemas praktikas korduvalt leidnud, et kui äriühingust hagejale kuulub alusetust rikastumisest tulenev hüvitisnõue ja juhatuse liikme vastu soovitakse esitada kahju hüvitamise nõue põhjusel, et rikastumisnõude maksmapanek võib osutuda keeruliseks, tuleb alusetust rikastumisest tuleneva nõude väärtust kahjuhüvitise suuruse määramisel arvesse võtta selleks, et välistada seda, et kahjustatud isik saaks kahju tekitamisest kasu (VÕS § 127 lg 5). Samuti on kolleegium leidnud, et juhatuse liikmelt saab kahjuhüvitist nõuda vaid ulatuses, milles alusetust rikastumisest tulenev nõue on väärtusetu (vt Riigikohtu 30. mai 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-07, p 16). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde.
25.Eeltoodu ei tähenda siiski seda, et juhatuse liikme vastu saaks kahjunõude esitada või et kohus saaks selle rahuldada alles siis, kui eelneva kohtumenetluse käigus on lõplikult kindlaks tehtud, et alusetust rikastumisest tulenev nõue on (osaliselt) väärtusetu. Selleks, et esitada isiku vastu kahju hüvitamise nõue, ei pea kahju suurus alati olema täpselt tõendatav. Näiteks võimaldab VÕS § 127 lg 6 olukorras, kus kahju tekitamine on kindlaks tehtud, nõuda mh ka tulevikus tekkiva kahju hüvitamist.
26.Seadus ei reguleeri otseselt seda, kuidas peaks olukorras, kus täitedokumendis on täitemenetluse alustamine ühe kostja vastu seatud sõltuvusse sellest, kas täitedokumenti on õnnestunud täita teise kostja suhtes, tegema kindlaks, kas täitmine esimese kostja suhtes on ebaõnnestunud.
26.1.Samas sisaldab täitemenetluse seadustik (TMS) sätteid, mis reguleerivad olukordi, kus mõningate asjaolude saabumine või tähtaegade kulgemine on seatud sõltuvusse sellest, kas täitemenetlus on ebaõnnestunud või mitte. Näiteks reguleerib TMS § 131 sissenõude pööramist sissetulekule ja viidatud paragrahvi lg 2 esimene lause näeb ette, et kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib sissenõudja avalduse alusel pöörata sissenõude ka sissetulekutele, millele muidu ei ole lubatud sissenõuet pöörata.
26.2.Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et täitemenetluse ebaõnnestumise tõendamiseks on sissenõudjal võimalik pöörduda kohtutäituri poole, et viimane väljastaks õiendi täitemenetluse ebaõnnestumise kohta (vt Riigikohtu 20. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16, p 15.2). Kuigi viidatud kohtuasjas oli tegemist küsimusega, millal on sissenõudjal õigus esitada ühisvara jagamise hagi ja kuidas teha kindlaks, millal täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus, leiab kolleegium, et ka praegusel juhul on võimalik kindlaks teha, kas täitemenetlus on kostja II suhtes (mh osaliselt) ebaõnnestunud ehk kas on alust eeldada, et sissenõude (edasine) pööramine kostja II varale ei vii hageja nõude rahuldamiseni. Muu hulgas saab arvestada nt seda, kas kostjal II on vara, mille võõrandamisest oleks võimalik hageja nõuet täita. Kuna ajalist piiri, millal saab lugeda täitemenetluse kostja II suhtes ebaõnnestunuks, ei ole võimalik täpselt ette kindlaks määrata, tuleb üldise kriteeriumina lähtuda mõistlikust ajast (vt ka Riigikohtu 20. märtsi 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-4482/25, p 17.2). 11(14)
2-16-3785
26.3.Kolleegium märgib, et olukorras, kus hageja taotleb täitemenetluse alustamist kostja I vastu ja kohtutäitur keeldub täitemenetluse alustamisest või täitetoimingu tegemisest, on hagejal sissenõudjana õigus esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale TMS § 217 lg 1 alusel. Muu hulgas võimaldab viidatud säte esitada kaebuse ka olukorras, kus täitur keeldub täitemenetlust alustamast või täitetoimingut tegemast (vt nt Riigikohtu 15. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-16, p 14). Kolleegium märgib, et välistatud ei ole ka tuvastushagi esitamine täitedokumendi tõlgendamiseks TsMS § 368 lg 2 järgi.
27.Järgmiseks käsitleb kolleegium kostja II väiteid menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise kohta.
27.1.Maakohus jättis menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohus märkis otsuses, et nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda solidaarselt (ringkonnakohtu otsuse p-d 4.10 ja 4.14). Ringkonnakohus tugines seejuures TsMS § 165 lg-le 1, märkides, et viidatud säte ei välista kulude jätmist kostjate kanda solidaarselt. Ringkonnakohus põhjendas menetluskulude sellist jaotust asjaoluga, et kostjad on ennast hagi vastu kaitsnud ühiselt ja vastuhagi esitas kostja II samuti selleks, et vabaneda ka kostja I vastu esitatud nõudest.
27.2.TsMS § 165 lg 1 näeb ette, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse.
27.3.Kolleegium märgib, et kostjad I ja II ei ole soldaarvõlgnikest kostjad ega vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes, mistõttu menetluskulude jaotusele ei kohaldu TsMS § 165 lg 1. Praeguses asjas menetleb kohus ühe tsiviilasja raames hageja hagi kostja I vastu, hageja hagi kostja II vastu ning kostja II vastuhagi hageja ja DNE vastu. Eelnimetatud kahte hagi ja vastuhagi tuleb menetluses seega käsitleda eraldi ja menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.
28.Hageja hagi kostja I vastu ja ka tema hagi kostja II vastu rahuldati täies ulatuses. Seega tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta kostja I vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud kostja I kanda ja kostja II vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud kostja II kanda. Kostja II vastuhagi hageja ja DNE vastu jäi rahuldamata, seega tuleb vastuhagiga seotud menetluskulud jätta kostja II kanda.
28.1.Hageja ja DNE on esitanud ühiseid menetluskulude nimekirju, kus pole eristatud seda, millised kulud on kantud hagide ja millised vastuhagi tõttu. Kolleegium leiab, et 20% kõigist hageja ja DNE ühiselt esitatud menetluskulude nimekirjade järgi kantud menetluskuludest on vastuhagiga seotud kulud ja 80% eelviidatud menetluskuludest on kostja I ja kostja II vastu esitatud hagidega seotud menetluskulud.
28.2.Kolleegium on seisukohal, et saab lugeda, et hageja ja DNE on vastuhagiga seotud menetluskulud kandnud võrdsetes osades. Kõik DNE menetluskulud on vastuhagiga seotud kulud ja seega on 10% hageja ja DNE ühiselt esitatud menetluskulude nimekirjade järgi kantud menetluskuludest DNE menetluskulud.
12(14)
2-16-3785
28.3.Hageja on kandnud esiteks hagidega seotud menetluskulud, mis on 80% kõigist hageja ja DNE ühiselt esitatud menetluskulude nimekirjade järgi kantud menetluskuludest, ja teiseks 10% vastuhagiga seotud kuludest, seega kokku 90% hageja ja DNE ühiselt esitatud menetluskulude nimekirjade järgi kantud menetluskuludest.
28.4.Hageja kulud, mis on kantud hagide tõttu, tuleb jätta kostja I ja kostja II kanda proportsionaalselt ehk kostja II kanda jääb 60% hagidega seotud menetluskuludest ja kostja I kanda 40% hagidega seotud menetluskuludest. Kõik hageja menetluskulud, mis on seotud vastuhagiga, ehk 10% kõigist menetluskuludest, tuleb jätta kostja II kanda.
29.Kuna kolleegium muudab menetluskulude jaotust, tuleb muuta ka menetluskulude väljamõistmist puudutavat osa ringkonnakohtu lahendist. Kindlaksmääratud menetluskulude suuruse üle pooled ei vaidle, seega ei kontrolli kolleegium maa- ega ringkonnakohtu otsustusi, millega määrati kindlaks menetluskulude rahaline suurus, mis tuleb hüvitada hagejale ja DNE-le maakohtu menetluskuludena ja hagejale ringkonnakohtu menetluskuludena.
29.1.Maakohus määras hageja ja DNE menetluskulude suuruseks maakohtus 43 406 eurot 72 senti. Ringkonnakohus nõustus eelnimetatud menetluskulude suurusega, korrigeerides üksnes resolutsiooni ebatäpsust.
29.2.Hagidega seotud menetluskulud maakohtus on 80% kõigist menetluskuludest ehk 34 725 eurot 38 senti. Sellest 60% ehk 20 835 eurot 23 senti tuleb hageja kasuks välja mõista kostjalt II ja 40% ehk 13 890 eurot 15 senti tuleb hageja kasuks välja mõista kostjalt I. Samuti tuleb kostjalt II hageja kasuks välja mõista pool vastuhagiga seotud menetluskuludest (mis on 10% kogu menetluskuludest) ehk 4340 eurot 67 senti ja DNE kasuks samuti pool vastuhagiga seotud menetluskuludest (samuti 10% kõigist menetluskuludest) ehk 4340 eurot 67 senti.
29.3.Seega tuleb kostjalt I mõista hageja kasuks välja 13 890 euro 15 sendi suurune menetluskulu. Kostjalt II tuleb hageja kasuks mõista välja kokku 25 175 euro 90 sendi (20 835 eurot 23 senti + 4340 eurot 67 senti) suurune menetluskulu ja DNE kasuks 4340 euro 67 sendi suurune menetluskulu.
30.TsMS § 171 lg 1 näeb ette, et apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Apellatsioonkaebuse esitasid nii kostja I kui ka kostja II ning ringkonnakohus jättis nii kostja I kui ka kostja II apellatsioonkaebuse rahuldamata.
30.1.Seega tuleb kostja I apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud jätta kostja I kanda ja kostja II apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud jätta kostja II kanda.
30.2.Ringkonnakohus määras hageja menetluskulude suuruseks apellatsiooniastmes 3088 eurot 5 senti.
30.3.Apellatsioonkaebuse esitasid nii kostja I kui ka kostja II. Samas vaidlustasid kostjad sisuliselt üksnes seda osa maakohtu otsusest, millega maakohus hagi rahuldas. Vastuhagi rahuldamata jätmist apellatsioonimenetluses ei vaidlustatud. Seega ei saanud DNE-l apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkida. Kolleegium leiab, et kuigi hageja ja DNE on esitanud ka apellatsiooniastmes ühise menetluskulude nimekirja, tuleb kõiki menetluskulusid, mille ringkonnakohus apellatsiooniastmes kindlaks määras, käsitada hageja menetluskuludena.
30.4.Kostjalt I tuleb hageja kasuks välja mõista 40% apellatsioonimenetluses kindlaksmääratud menetluskuludest ehk 1235 eurot 22 senti ja kostjalt II hageja kasuks 60% apellatsioonimenetluses 13(14)
2-16-3785 kindlaksmääratud menetluskuludest ehk 1852 eurot 83 senti. Hageja ei ole apellatsiooniastmes taotlenud viivise väljamõistmist menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi.
31.Kuna kassatsioonkaebus rahuldatakse vaid menetluskulu jaotust puudutavas osas ja hagi rahuldati kostja II vastu täies ulatuses, siis kohaldatakse TsMS § 162 lg-t 1 ja ka kassatsiooniastme kulud jäävad kostja II kanda.
31.1.Hageja on esitanud Riigikohtule menetluskulude nimekirja koos menetluskulude väljamõistmise taotlusega, milles palub mõista kostjalt II välja 3532 euro suuruse menetluskulu ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise väljamõistetud menetluskulult alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
31.2.Taotluse kohaselt on hagejale kassatsioonimenetluses osutatud õigusteenuse maht 13,6 tundi keskmise tunnihinnaga 259 eurot 70 senti ja menetluskulu (lepingulise esindaja kulu) on seega kokku 3532 eurot. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotluses märgitud kulud on kantud käesolevas kohtumenetluses (TsMS § 176 lg 5).
31.3.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium on varasemas praktikas märkinud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde.
31.4.Asi on keskmisest mõnevõrra keerukam ja ka selle mahukus on kolleegiumi hinnangul keskmisest mõnevõrra suurem. Samas kordab hageja kassatsioonkaebuse vastuses suuremas osas juba varem menetluses esitatud seisukohti. Põhjendatud tunnihinnaks on kolleegiumi arvates 200 eurot ilma käibemaksuta. Menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust ning muid asjaolusid arvestades on põhjendatud ja vajalik ajakulu kaheksa tundi. Seega tuleb kostjalt II hageja kasuks välja mõista 1600 eurot ilma käibemaksuta. Kolleegium märgib, et hageja on soovinud kohtult menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10).
32.Hageja esitas kassatsioonimenetluses lisatõendi (süüdistusakti kriminaalasjas 16730000111). Kassatsioonikohtuna ei ole Riigikohtul võimalik lisatõendeid vastu võtta ega neid hinnata. TsMS § 688 lg 5 esimese lause kohaselt ei kogu ega uuri Riigikohus tõendeid, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Kuna hageja tõend ei ole esitatud ringkonnakohtu menetlusõiguse normi rikkumise tõendamiseks, siis tuleb see hagejale tagastada.
33.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kostja II kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Malle Seppik
Henn Jõks
Jaak Luik
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.