Krässik OÜ (endise nimega OÜ DAXIN Baltic) hagi XX ja osaühingu Krono Group vastu kahjuhüvitise ja viivise välja mõistmiseks Osaühingu Krono Group vastuhagi Krässik OÜ ja
DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD
vastu leppetrahvi 2 000 000 eurot välja mõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.01.2018 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
806 112,38 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX ja osaühingu Krono Group apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastuhagi kostja 1: Krässik OÜ (endise nimega OÜ DAXIN Baltic, registrikood 11728911), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Kask ja advokaat Albert Linntam Kostja 1: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja 2 / vastuhagi hageja: osaühing Krono Group (registrikood 10866031), kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi Vastuhagi kostja 2: DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD (Bermuda registrikood CE 43093), lepingulised esindaja vandeadvokaat Karl Kask ja advokaat Albert Linntam
Istungi toimumise aeg
12.09.2018
Istungil osalenud isikud
Hageja ja vastuhagi kostja 2 esindaja vandeadvokaat Karl
Kask ja kostjate esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi
RESOLUTSIOON
1.Muuta Harju Maakohtu 26.01.2018 otsuse põhjendusi ja lisada resolutsiooni otsustused hagi tagamise abinõude kehtivuse ja otsuse täitmise korra kohta.
2.Parandada Harju Maakohtu 26.01.2018 otsuse resolutsiooni alajaotuse „Menetluskulude jaotus“ p-s 4 ilmne ebatäpsus ja lugeda õigeks 43 406,72 eurot.
3.XX ja osaühingu Krono Group apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Kohtuotsuse resolutsiooni terviktekst:
4.1.Rahuldada Krässik OÜ hagi XX ja osaühingu Krono Group vastu.
4.2.Välja mõista osaühingult Krono Group Krässik OÜ kasuks 746 054,96 eurot.
4.3.Välja mõista osaühingult Krono Group Krässik OÜ kasuks viivis põhivõlalt 746 054,96 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.03.2016 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
4.4.Välja mõista XX-lt Krässik OÜ kasuks 521 719,07 eurot. 4.5.Välja mõista XX-lt Krässik OÜ kasuks viivis põhivõlalt 521 719,07 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.03.2016 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
4.6.Jätta rahuldamata osaühing Krono Group vastuhagi Krässik OÜ ja DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD vastu leppetrahvi 2 000 000 eurot saamiseks.
4.7.Rahuldada Krässik OÜ taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaks määramiseks.
4.8.Harju Maakohtu 26.01.2018 otsus kuulub täitmisele esmalt osaühingu Krono Group kohta tehtud otsuse osas (resolutsiooni p-d 4.2. ja 4.3.). XX suhtes tehtud kohtuotsus kuulub täitmisele osas, milles osaühingu Krono Group vastu ei õnnestu kohtuotsust täita, kuid mitte enam kui kohtuotsuse resolutsiooni p-des 4.4. ja 4.5 toodud määras.
4.9.Kohtuotsuse täitmist jätta tagama maakohtu 09.03.2016 hagi tagamise määruse p-des 2, 4 (maakohtu 11.12.2017 määruse p-s 8 toodud summas) ja 5 ning 11.12.2017 hagi tagamise määruses kohaldatud hagi tagamise abinõud, kohtutäituri poolt maakohtu 27.06.2016 määruse täitmiseks sõiduautode enampakkumisest saadud 101 359,97 eurot, mis on hoiustatud kohtu poolt määratud arvelduskontol, ja maakohtu 24.03.2016 määruse alusel hoiustatud 17 750 eurot.
4.10.Maakohtu menetluskulud jätta XX ja osaühingu Krono Group kanda solidaarselt.
4.11.Rahuldada Krässik OÜ ja DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldus osaliselt. Määrata Krässik OÜ ja DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD menetluskulude suuruseks 43 406,72 eurot (ilma käibemaksuta).
4.12.Välja mõista solidaarselt XX-lt ja osaühingult Krono Group Krässik OÜ ja DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD kasuks solidaarselt maakohtu menetluskulud summas 43 406,72 eurot (ilma käibemaksuta).
2(22)
Tsiviilasi nr: 2-16-3785
4.13.Välja mõista solidaarselt XX-lt ja osaühingult Krono Group Krässik OÜ ja DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD kasuks solidaarselt viivis maakohtu menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
4.14.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta solidaarselt XX ja osaühingu Krono Group kanda.
4.15.Taotlus apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt. Määrata Krässik OÜ apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 3 088,05 eurot.
4.16.Välja mõista Krässik OÜ kasuks XX-lt ja osaühingult Krono Group solidaarselt apellatsiooniastme menetluskulu 3 088,05 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Krässik OÜ (hageja) esitas 08.03.2016 hagi XX (kostja 1) ja osaühingu Krono Group (kostja 2) vastu solidaarselt kahju 746 054,96 eurot hüvitamiseks ja põhisummalt viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras välja mõistmiseks.
2.01.03.2017 täpsustas hageja oma nõuet ja palus mõista kostjalt 2 välja 746 054,96 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kostjalt 1 palus hageja välja mõista 507 822,57 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 31.03.2017 ja 29.11.2017 täpsustas hageja oma nõuet ja palus kostjalt 1 välja mõista 521 719,07 eurot ja viivise sellelt summalt alates hagi esitamisest. Kui hageja nõudeid ei ole võimalik kostja 2 varast täita, siis palus hageja ülejäänud summa kostjalt 1 välja mõista juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel.
3.Hagiavalduse kohaselt oli kostja 1 alates 05.10.2009 hageja juhatuse liige. Kostja 1 oli kantud äriregistrisse juhatuse liikmena kuni 29.02.2016, märkega, et tema juhatuse liikme volituste tähtaeg lõppeb 30.09.2015. Hageja ainuosanikul DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD (nominaalne omanik, vastukostja 2) tekkisid veebruaris 2016 kahtlused, et hageja koostööpartneri, samasse gruppi kuuluva 3(22)
Tsiviilasi nr: 2-16-3785 Daxin Petroleum PTE Ltd-le kuuluvad varad, mille osas hageja osutas Daxin Petroleum PTE Ltd-le vahendamise teenust, on kadunud või omastatud kostjaga 1 seotud osapoolte poolt. Kostja 1 keeldus ainuosanikule ning Daxin Petroleum PTE Ltd-le asjaolude kohta informatsiooni avaldamast. Sel põhjusel kutsuti kostja 1 kohtumisele ainuosaniku ning Daxin Petroleum PTE Ltd esindajatega, mis leidis aset 18.02.2016 Genfis, kus kostja 1 keeldus samuti infot avaldamast.
5.Kokku kandis kostja 1 erinevate kannetega kostja 2 kontole 180 000 eurot ja 620 000 USA dollarit ehk kokku 746 054,96 eurot. 19.02.2016 müüs kostja 1 kostjale 2 turuhinnast odavamalt neli hagejale kuulunud sõidukit. 21.02.2016 loovutati kostjale 2 peaaegu kõik siiani hagejale kuulunud telefoninumbrid. Numbrite üleandjaks ja vastuvõtjaks oli kostja 1 tütar TT, kes on kostja 2 juhatuse liige. 19.02.2016 lõpetati ootamatult kõik töölepingud hageja seitsme töötajaga. 25.02.2016 kolis kostja 1 koos varaga välja hageja kasutuses olnud ruumidest Solarise bürookeskuses.
6.Kostja 1 tekitas hagejale kahju juhatuse liikme kohustuste ning hoolsus- ja lojaalsuskohustuste rikkumisega. Ülekannete selgituses viidatud lepingut ei ole olemas. Sellenimelist lepingut ei ole raamatupidamisdokumentide hulgas ega lepingute hulgas, mille kostja 1 andis hagejale üle 02.03.2016. Isegi kui selline leping eksisteeriks ja kehtiks, on kostja sellise majanduslikult ebamõistliku lepingu sõlmimisega rikkunud nii lojaalsus- kui ka hoolsuskohustust. Lisaks ei ole eluliselt usutav, et kostja 2 sellist teenust pakkus ja hagejal oli soov teenust sellises mahus osta. Ülekanded tehti lühikese aja jooksul pärast seda, kui kostja 1 sai teada osaniku poolsetest kahtlustest ja kostjaga 1 seotud äriühingule (tütrele kuuluvale ühingule).
7.Hageja põhitegevusala on kütuste, maakide, metallide ja tööstuskemikaalide vahendamine, mistõttu on ebatõenäoline, et ta ostis kostjalt 2 sellises mahus juhtimisvõi haldamisteenust, mida võib järeldada ülekannete selgitustest.
8.Kostja 1 tekitas teadlikult ja tahtlikult hagejale kahju, eelistades isiklikke huve äriühingu huvidele. Kogu kostja 1 tegevus viitab sellel, et ta viis hageja varad ja äritegevuse üle kostjale 2, eesmärgiga hageja tegevus likvideerida.
9.Hageja esitas kostja 2 vastu nõude alusetu rikastumise sätete alusel, kuna pangaülekannete aluseks olevat lepingut ei ole olemas ja ihasegi kui leping oleks olemas, pole tõendatud teenuste osutamine hagejale. Seega on kostja 2 õigusliku aluseta tehtud ülekannetega alusetult rikastunud.
4(22)
Tsiviilasi nr: 2-16-3785
10.Kui hageja nõudeid ei ole võimalik kostja 2 varast täita, siis palus hageja ülejäänud summa kostjalt 1 välja mõista juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel. Kostjate vastuväited
11.Kostja 1 ja kostja 2 vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
12.Kostja 1 lähtus kohustuste täitmisel hageja huvidest, kuna oli hageja asutaja, igapäevase äritegevuse korraldaja ja tähtsamate otsuste vastuvõtja. Hageja nominaalne osanik ja temaga seotud isikud on ära kasutanud oma õigust juhatuse liige välja vahetada, et tekitada kostjale 1 majanduslikke ja õiguslikke probleeme.
13.Hageja ainuosanik DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD on nominaalne osanik, kes ei ole kunagi osalenud hageja äritegevuses. Hageja asutati selleks, et Daxin Petroleum PTE Ltd saaks siseneda Balti riikide turule, mis seda ärisektorit (naftatooted) arvestades oli võimalik ainult kostja 1 isiklikku positsiooni, kogemust ja kontakte kasutades. Antud eesmärki arvesse võttes sõlmiti 15.10.2009 teenuse osutamise leping ("SERVICE AGREEMENT No. 10/2009", teenuse osutamise leping) Daxin Petroleum PTE Ltd-ga, mille kohaselt hageja osutas viimasele nõustamis-, raamatupidamis- ja õigusteenuseid.
14.Hageja ainuosanik ei asutanud hagejat ega osalenud otsuste vastuvõtmisel. Kostja 1 asutas hageja ja tegi ka osakapitali sissemakse oma isiklikest vahenditest ning on alates hageja asutamisest korraldanud hageja majandustegevust. Kõik otsused, sh osanike pädevuses olevad otsused, tegi kostja 1. Kostja 1 pädevuses oli igapäevasest majandustegevusest väljuvate otsuste vastuvõtmine, mh tütarettevõtete asutamine, vara (sh sõidukite) soetamine ja võõrandamine, töötajate palkamine ja töösuhete lõpetamine, majandusaasta aruannete kinnitamine, olulisemate lepingute sõlmimine, nende täitmise viisi üle otsustamine ja lepinguliste suhete lõpetamine.
15.Kohe pärast hageja asutamist 2009 allkirjastati hageja, hageja nominaalse osaniku ja kostja 2 vahel kolmepoolne juhtimisteenuste osutamise leping („Trust and Management Agreement“, edaspidi: leping), et reguleerida kostjate õigusi ja kohustusi hageja majandustegevuse korraldamises.
16.Väär oli hageja väide, et kostja 1 rikkus talle TsÜS §-st 35 ja ÄS § 187 lg-st 1 tulenevaid juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustusi. Kostja 1 täitis kuni veebruari lõpuni ehk tagasi kutsumiseni oma kohustusi lähtudes hageja huvidest.
17.Hageja viidatud ülekanded olid tehtud hageja nominaalse osaniku ja kostja 2 vahel sõlmitud lepingu alusel, mistõttu kostja 1 ei ole ülekannetega tekitanud hagejale kahju ja kostja 2 ei ole alusetult rikastunud. Lepingu alusel pakutavad juhtimisteenused hõlmasid eelkõige kriisiolukorras tegutsemist, mistõttu juhtimisteenuste eest tasutud summade ulatus oli otsustatud hageja tegevuse peatamisest kaasneda võivatest kahjulikest tagajärgedest lähtudes, võttes arvesse hetkeseisuga hageja tegevuse mahtu ja sõlmitud lepingute alusel täitmisele kuuluvaid kohustusi. Viidatud ülekanded olid tehtud enne, kui kostja 1 sai enda tagasikutsumisest hageja juhatuse liikme kohalt teada 29.02.2016 vastava registrikande jõustumise kuupäeval.
5(22)
Tsiviilasi nr: 2-16-3785
18.Kostjal 1 tekkis vajadus kostja 2 poole pöördumiseks siis, kui ta mõistis, et temalt üritatakse pahatahtlikult üle võtta hageja struktuuri juhtimist Daxin Petroleum PTE Ltd poolt ning et tema poolt ülesehitatud struktuuri tahetakse sisuliselt likvideerida. Asjaolu, et kostja 2 2014. majandusaasta aruandes näidatud tegevusala ei ole kriisiolukorras juhtimine, ei takista tal pakkumast ka muid teenuseid. Teenuse eest tasumise aluseks olev leping sõlmiti 2009 ning selle kohase täitmise võimekust ei saa hinnata kostja 2 2014. aasta müüginäitajate järgi ega majandusaasta aruandes toodud tegevusalade järgi.
19.Hinnates olukorda seoses võimalike kahjude tekkimisega ja hageja hetkevõimalustega (vabade vahendite tekkimisega), otsustas hageja juhtkond (kostja 1) tasuda teenuse eest mitme ülekandega. Lepingu p 10 kohaselt oli kostjal 2 õigus nõuda minimaalselt 100 000 eurot aastas jooksva juhtimise eest vastavalt vajadusele või vajaduse tekkimisel suuremat summat korraga maksimaalselt kuni terve lepingu perioodi eest kogusummas kuni 1 500 000 eurot (15 a). Hageja nominaalse osaniku esindajate poolt kostjale 1 avaldatud surve all ning arvesse võttes veebruari seisuga täitmiseks kuuluvaid kohustusi ja nende mittetäitmisega seotud riske, arvutati kostja 2 teenuste eest minimaalseks vajaminevaks summaks 746 054,96 eurot.
20.Hageja väide, et kostja eesmärk oli hageja tegevus likvideerida, ei vasta tõele. Kostja 1 lõpetas töölepingud, kuna hageja nominaalse osanikuga seotud Daxin Petroleum PTE Ltd esindajad survestasid hageja töötajaid ja töötajad soovisid ise töösuhte lõpetada. Telefoninumbrid kuulusid hageja töötajatele ja praegusel hetkel on numbrid hageja endiste töötajate kasutuses. Sõidukid võõrandati, kuna pärast töölepingute lõpetamist puudus nende järele vajadus. Sõidukid müüdi raamatupidamisliku jääkväärtuse alusel kostjale 2, et vältida sõidukite omamisega seotud kulutuste kandmist ja võõrandamisest saadud vahendeid oli kavas kasutada kriisiolukorras tekkivate kulude katmiseks ja kahju ärahoidmiseks. Hageja bürooruumidest lahkuti, kuna allrendileping lõppes 25.02.2016 ning samal ajal tekkis kriisiolukord, hageja äritegevus sisuliselt peatus ja töötajad lahkusid ning allrendilepingu pikendamisel ei olnud mõtet. Kostja 1 andis hageja uuele juhatusele üle kogu raamatupidamisliku dokumentatsiooni koos kõikide kehtivate lepingutega.
21.Hagejale üleantud dokumentatsioonis oli olemas ka 17.02.2016 ülekande aluseks olnud 09.02.2016 väljastatud arve. Lepingu alusel lepingust tuleneva kohustuse täitmise eest makstud tasu ei ole õigusliku aluseta rikastumine. Kostja 2 vastuhagi
22.Osaühing Krono Group (kostja 2) esitas 06.04.2016 vastuhagi OÜ Krässik (hageja) ja DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD (nominaalne osanik, vastukostja 2) vastu solidaarselt leppetrahvi 2 000 000 euro välja mõistmiseks.
23.Hageja rikkus lepingu p 4, mille kohaselt hageja ei tohtinud kostjat 1 juhatusest tagasi kutsuda ilma kostja 2 nõusolekuta. Lepingu p-st 4 tuleneb kostjale 2 õigus nõuda hagejalt või vastuhagi kostjalt 2 leppetrahvi 2 000 000 eurot. Lepingu eesmärk oli kokku leppida hageja juhtimise kord, mis oli kehtestatud alates ettevõtte asutamisest kostja 1 poolt ja mille kohaselt hageja juhtimine ja majandustegevuse korraldamine oli kostja 1 ja kostja 2 pädevuses ilma vastuhagi kostja 2 sekkumiseta. 6(22)
Tsiviilasi nr: 2-16-3785
24.Hageja osutas 15.10.2009 teenuse osutamise lepingu alusel raamatupidamise, transpordi jm naftatoodete müügiga seotute tehingute korraldamise teenuseid Daxin Petroleum PTE Ltd-le. Hageja väidete järgi kuuluvad Daxin Petroleum PTE Ltd ja vastuhagi kostja 2 samasse gruppi. 2015. aasta esimesel poolel tekkisid Daxin Petroleum PTE Ltd-l majanduslikud raskused, mille tõttu peatus tema poolt hageja kaudu tehtavate tehingute finantseerimine. Kostja I juhatuse liikme positsioonilt tagasi kutsumisega lõppenud konfliktolukord tekkis Daxin Petroleum PTE Ltd poolt 2016. aasta alguses ebaõigete andmete esitamise tagajärjel, mille kohaselt on hageja väidetavalt kostja 1 juhendamisel esitanud Daxin Petroleum PTE Ltd-le ebakorrektseid andmeid viimasega seotud tehingute kohta.
25.18.02.2016 toimus kostja 1 kohtumine Daxin Petroleum PTE Ltd esindajatega Genfis. Kohtumise käigus survestasid vastuhagi kostja 2 osanik Per Landin (ka Daxin Petroleum PTE Ltd tegvjuht) ja Daxin Petroleum PTE Ltd-ga seotud ja tema huve esindavad isikud kostjat 1 andma informatsiooni ja selgitusi hageja tegevuse kohta, millest kostja 1 keeldus. Daxin Petroleum PTE Ltd jätkas hageja majandustegevuse takistamist, avaldades survet ja ähvardades hageja töötajaid. Majandustegevuse katkemisega seostud riskide maandamiseks pöördus kostja 1 hageja juhina kostja 2 kui kriisiolukorras juhtimisteenuseid osutava äriühingu poole. Hageja ja vastuhagi kostja 2 seisukoht vastuhagile
26.Hageja ja vastuhagi kostja 2 vaidlesid vastuhagile vastu ja palusid jätta selle läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud kostja 1 ja kostja 2 kanda.
27.Vastuhagi kostja 2 ei ole lepingut sõlminud ega allkirjastanud ega volitanud kostjat 1 seda tegema. Seega on leping TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine. Lisaks on leping vastuolus seadusega, kuivõrd TsÜS § 31 lg 3 kohaselt on juriidilise isiku organi pädevuse üleandmine muule isikule või organile keelatud. Seega oleks leping alternatiivselt tühine ka TsÜS § 87 alusel. Vastavalt usaldus-ja juhtimislepingu p-le 12 jõustub leping kõikide poolte poolt allkirjastamisest. Kuna vastuhagi kostja 2 ei ole lepingut allkirjastanud, ei saa leping olla jõustunud. Seega ei saa kostja 2 väita ka seda, et leping võiks kehtida üksnes hageja suhtes.
28.Hageja ja vastuhagi kostja 2 hinnangul võib lepingu näol olla tegemist tagantjärele võltsitud lepinguga. Lepingu mitte-sõlmimist 2009. aastal tõendab see, et väljamakseid lepingu alusel hakati tegema vahetult pärast seda, kui hageja ainuosanik vastuhagi kostja 2 püüdis kostjalt 1 saada vastuseid ebausaldusväärsete tehingute ning hageja vara väärkasutuse kohta 2016. aasta veebruari keskel.
29.Ebausutav on kostja 1 väide, et ta lähtus lepingu allkirjastamisel ja selle alusel kostjale 2 tasumisel hageja huvidest, kuna ei ole arusaadav, milliseid huve silmas peeti ja milliseid vastuteeneid hageja lepingust sai. Lepinguga võetud kohustus tasuda igal aastal 100 000 eurot ja nõusolek 2 000 000 euro suuruse leppetrahviga on selgelt põhjendamatu äririsk.
30.Lisaks oli kostja 1 lepingu sõlmimise ajal kostja 2 juhatuse liige, mistõttu pidi NNle volituse andma kostja 1. Seega kirjutas kostja 1 isiklikult lepingule alla vastuhagi kostja 2 ja hageja nimel ning andis volituse NNle kostja 2 nimel alla kirjutamiseks. 7(22)
Tsiviilasi nr: 2-16-3785
31.ÄS § 148 lg-ga 5 on vastuolus selline käsitlus, mille kohaselt saaks keegi teine peale osaühingu osa omaniku olla tegelik kasusaaja. Hageja asutajaks on vastuhagi kostja 2 ning kostja 1 tegutses hageja asutamisel vastuhagi kostja 2 huvides ja volitusel. Osakapitali rahalise sissemakse hageja asutamiseks tegi vastuhagi kostja 2 nimel kostja 1, kuid see hüvitati kostjale 1 09.11.2009 hageja poolt. Ka lepingu alusel ei ole võimalik taandada vastuhagi kostjat 2 nominaalseks osanikuks. Selline kokkulepe on vastuolus TsÜS § 31 lg-ga 3, mille kohaselt on juriidilise isiku organi õiguste üleandmine muule isikule või organile keelatud.
32.Tõendamata ja vale oli kostja 2 väide, et kostja 1 hageja juhatuse liikme kohalt tagasi kutsumise tingis Daxin Petroleum PTE Ltd poolt vastuhagi kostjale 2 ebaõigete andmete esitamine. Esimese astme kohtu otsus
33.Harju Maakohus rahuldas Krässik OÜ hagi ja mõistis osaühingult Krono Group hageja kasuks välja 746 054,96 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.03.2016 kuni võla täieliku tasumiseni. Maakohus mõistis XX-lt hageja kasuks välja 521 719,07 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.03.2016 kuni võla täieliku tasumiseni. Osaühingu Krono Group hagi Krässik OÜ ja DAXIN NORTHEN EUROPE HOLDINGS LTD vastu jättis kohus rahuldamata. Maakohus mõistis solidaarselt XX-lt ja osaühingult Krono Group välja Krässik OÜ ja DAXIN NORTHEN EUROPE HOLDINGS LTD kasuks solidaarselt menetluskulud 143 406,72 eurot (õige on 43 406,72 eurot) ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
34.Pooltel puudus vaidlus alljärgnevates tsiviilasja lahendamiseks olulistest asjaoludes, mis on dokumentaalsete tõenditega tõendatud ja mille maakohus luges tuvastatuks. Hageja ainuosanik on vastuhagi kostja 2. Kostja 1 oli alates 05.10.2009 hageja juhatuse liige. Kostja 1 oli kuni 29.02.2016 kantud äriregistrisse juhatuse liikmena märkega, et tema volituste aeg lõppes 30.09.2015. Veebruaris 2016 tekkisid poolte vahel erimeelsused. 18.02.2015 (õige 2016) toimus Genfis hageja, kostja 1 ja Daxin Petroleum PTE Ltd esindajate kohtumine, kus küsiti kostjalt 1 infot ja selgitusi hageja tegevuse kohta, mida kostja 1 keeldus esitamast. 19.02.2015 (õige 2016) võttis hageja vastu otsuse kostja 1 juhatuse liikme ametist tagasikutsumise kohta. Kanne uue juhatuse liikme määramise kohta tehti äriregistrisse 29.02.2015 (õige 2016). 19.02.2016 müüs kostja 1 kostjale 2 neli hagejale kuulunud sõidukit. 21.02.2016 loovutas kostja 1 kostjale 2 peaaegu kõik hagejale kuulunud telefoninumbrid. Numbrite üleandjaks ja vastuvõtjaks oli kostja 1 tütar TT, kes on kostja 2 juhatuse liige. 19.02.2016 lõpetas kostja 1 töölepingud hageja seitsme töötajaga. 25.02.2016 koliti hageja välja ruumidest Solarise bürookeskuses. 02.03.2016 andis kostja 1 hageja esindajale üle tema käsutuses olnud dokumentatsiooni, mille kohta koostati üleandmise-vastuvõtmise akt.
35.Pooltel puudus vaidlus ka selles, et kostja 1 tegi ülekandeid hageja arvelduskontolt kostjale 2 kokku summas 746 054,96 eurot. Pooltel oli vaidlus selles, kas vaidlusaluste
8(22)
Tsiviilasi nr: 2-16-3785 ülekannete tegemiseks oli kostjal 1 õiguslik alus ja kas kostja 2 on hageja arvel alusetult rikastunud.
36.Kohtule esitati 2 lepingut kuupäevaga 05.10.2009. Maakohus leidis, et leping, mille alusel ülekandeid tehti, on võltsitud ning ei arvestanud seda otsuse tegemisel. Hageja avalduse alusel kostja 1 suhtes KarS § 201 lg 2 p 1 ja 2 alusel algatatud kriminaalasjas nr 16730000111 teostati vaidlusaluse lepingu ehtsuse kontrollimiseks ekspertiis. Kohus võttis selle põhjal koostatud ekspertarvamuse ja ekspertiisiakti käesoleva tsiviilasja juurde. 02.11.2016 ekspertiisiaktist nr 16E-DM0028;16E-DM0031 nähtuvalt järeldus uuringu tulemustest, et lepingu eksemplarid on valmistatud samaliigilisele paberile, samaliigilise seadmega ja allkirjastatud osapoolte poolt tõenäoliselt samal ajal. Kanada Piirivalveameti Teadus- ja Tehnika Direktoraadi Kohtuekspertiisi dokumendiuuringute labori ekspertiisiakt koos ekspertarvamusega tõendas, et kumbki eksperdile esitatud dokument ei ole sõlmitud väidetaval kuupäeval 05.10.2009, vaid pigem hiljem. Kostja 1 ja kostja 2 ei lükanud ekspertiisiakti omapoolsete tõenditega ümber. Maakohus leidis, et tunnistaja NN ütlused ei olnud usaldusväärsed ega kinnitanud seetõttu vastupidist. Tunnistaja ütlused olid vastuolus kohtule esitatud tõenditega.
37.Kostja 1 ja kostja 2 ei toonud esile ega tõendanud, kes konkreetselt ja milliseid teenuseid hagejale osutas. Kostjate 1 ja 2 15.03.2017 menetlusdokument sisaldas üksnes loetelu väidetavatest teenustest, kuid tõendeid teenuse osutamise kohta ei esitatud.
38.Samas leidis maakohus, et isegi kui leping ei oleks võltsitud, oleks see tühine, kuna tõendamist leidis, et kostjal 1 puudus õigus lepingu sõlmimisel esindada vastuhagi kostjat 2. Kohtule tõendina esitatud vastuhagi kostja 2 poolt vastuvõetud otsus ja selle alusel 14.08.2009 väljaantud volikiri andsid kostjale 1 õiguse hageja asutamiseks, mitte vaidlusaluse lepingu sõlmimiseks. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on esindusõiguseta isiku poolt tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Vastuhagi kostja 2 ei ole tehingut heaks kiitnud.
39.VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kostja 1 tugines ülekandeid tehes lepingule, millest kostja 1 väitel tulenes hagejale kohustus tasuda kostja 2 poolt hagejale osutatud teenuse eest. Kuna kohustust, mille alusel kostja 1 hageja arvelduskontolt kostjale 2 ülekanded teostas, tegelikkuses ei eksisteeri lepingu võltsituse tõttu, oli kostja 2 hageja arvel ülekantud rahasummade ulatuses alusetult rikastunud. Eeltoodu alusel mõistis maakohus kostjalt 2 hageja kasuks VÕS § 1028 lg 1 alusel välja 746 054,96 eurot.
40.Maakohus oli seisukohal, et kostja 1 tegevus kostjale 2 raha maksmisel oli vastuolus hageja huvidega, kuna hageja mingit vastusooritust kostjalt 2 ei saanud. Leping, mille alusel kostja 1 hageja arvel maksed tegi, oli võltsitud, sellel puudus igasugune majanduslik sisu. Lisaks, kui eeldada, et leping oli sõlmitud, oli see vastuolus seadusega. Seetõttu tekitas kostja 1 hagejale kahju, kuna lähtus oma õigusvastase tegevusega oma isiklikest huvidest. Kostja 1 hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumine 9(22)
Tsiviilasi nr: 2-16-3785 seisnes selles, et kostja 1 võltsis lepingu ja tegi vastuolus hageja huvidega hageja arvelduskontolt kostjale 2 õigusliku aluseta ja vastusooritust saamata ülekandeid summas 746 054,96 eurot.
41.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja tõendas temale kahju tekkimise ning ka selle suuruse. Kahjuna on käsitletavad kostja 1 poolt 17.02.2016 kuni 23.02.2016 tehtud maksed kostja 2 arvelduskontole kokku summas 746 054,96 eurot.
42.VÕS § 127 lg 1 ja 4 kaudu kohustab seadus kahju tekitajat hüvitama üksnes tema rikkumisest tulenevad, s.t sellega põhjuslikus seoses olevad, kahjulikud tagajärjed. Põhjusliku seose olemasolu peab tõendama hageja. Hagejale tekkinud kahju on kostja 1 õigusvastase tegevuse tagajärg. Kui kostja 1 ei oleks hageja arvelduskontolt alusetuid makseid teinud, ei oleks hageja vara 746 054,96 euro võrra vähenenud ja talle selles ulatuses kahju tekkinud.
43.Kohtule ei esitatud tõendeid, et hagi tagamise abinõude kohaldamise tulemusena oleks hageja nõue reaalselt tagatud enam kui 224 335,89 euro ulatuses, mistõttu oli hageja põhinõue 521 719,07 euro (746 054,96 – 224 335,89) ulatuses ning viivise nõue kogu ulatuses kostja 2 vastu eeldatavalt väärtusetu. Seetõttu vastutas selle summa ulatuses vastavalt VÕS §-le 115, ÄS § 187 lg 2 ja TsÜS §-le 35 kostja 1. Kostja 1 käitumine oli vastavalt tõendatud asjaoludele käsitletav hagejale varalise kahju tekitamisena ning hageja suhtes lojaalsus- ja hoolsuskohustuse rikkumisena.
44.Kostja 2 esitatud vastuhagi tulenes vaidlusaluse lepingu väidetavast rikkumisest hageja ja vastuhagi kostja 2 poolt. Nimetatud leping oli maakohtu hinnangul võltsitud. Seetõttu ei saanud sellest hagejale ega kostjale 2 mingeid kohustusi tekkida, millest tulenevalt ei olnud kostja 2 nõue põhjendatud ega tõendatud ning maakohus jättis selle täies ulatuses rahuldamata. Kostja 2 ei ole hagejale mingeid teenuseid osutanud ja ei hageja ega vastuhagi kostja 2 ei oma kostja 2 ees mingeid kohustusi, mida nad oleksid rikkunud. Kostjal 2 puudus õiguslik alus hagejalt ja vastuhagi kostjalt 2 leppetrahvi nõuda.
45.Maakohus luges hageja ja vastuhagi kostja 2 esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusteenuse osutamise ajakuluks 209 tundi ja 30 minutit. Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, luges maakohus hageja ja vastuhagi kostja 2 lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 181,65 eurot (ilma käibemaksuta). Seega oli hageja ja vastuhagi kostja 2 õigusabikulude suuruseks 38 055,68 eurot (ilma käibemaksuta), millele lisandub 3500 eurot riigilõivu, 551,13 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu ning 1299,91 eurot kohtutäituri tasu hagi tagamise toimingutega seoses, kokku 43 406,72 eurot (ilma käibemaksuta). Kuivõrd hageja ja vastuhagi kostja 2 esitasid dokumente menetluses ühiselt ja samade lepinguliste esindajate kaudu, siis pidas maakohus põhjendatuks, et menetluskulud tuleb mõista kostjalt 1 ja kostjalt 2 välja solidaarselt hageja ja vastuhagi kostja 2 kasuks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
10(22)
Tsiviilasi nr: 2-16-3785
46.Kostja 1 ja kostja 2 esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada osas, millega hageja hagi rahuldati ning hageja ja vastuhagi kostja 2 menetluskulud jäeti solidaarselt kostja 1 ja kostja 2 kanda ning teha asjas uus otsuse, millega jätta hageja hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palusid kostjad 1 ja 2 saata asi uueks läbi vaatamiseks maakohtule.
47.Maakohus leidis, et leping on võltsitud dokument, mida kohus otsuse tegemisel TsMS § 227 lg 1 alusel ei arvesta. Dokumentaalse tõendi arvestamata jätmise aluseks ei saa olla TsMS § 227 lg 1, kuna kohtu poolt viidatud TsMS § 227 lg 1 reguleerib ebaselge esindusõigusega isiku poolt esitatud hagi kättetoimetamist kostjale. Kui kohus tuvastab dokumendi võltsituse, peab ta jätma selle tõendite seast kõrvale, ilma et kohus seda dokumenti üldse sisuliselt hinnata tohiks – võltsitud dokument ei ole tõendiks TsMS § 229 lg 1 mõttes. Võltsitud dokument ei ole kohtukõlbulik dokument ja see ei võimalda kohtul poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavaid asjaolusid kindlaks teha. Kohus põhjendas otsuses läbivalt nii alusetu rikastumise kui ka kahju hüvitamise nõude rahuldamist lepingu ja selle sõlmimisega. Selliselt rikkus maakohus TsMS § 436 lg 2.
48.Maakohtu seisukoht lepingu võltsituse osas on ebaõige ja põhjendamatu. Isegi kui leping oleks allkirjastatud pärast 05.10.2009, ei tee see asjaolu lepingut võltsinguks. Riigikohus on asjas nr 3-1-1-82-01 tehtud lahendi p-s 7.1. leidnud, et ebaõigete andmete sisaldumine dokumendis ei tähenda selle võltsitust. Lepingu allkirjastamine määrab lepingu jõustumise ajahetke ehk selle millisest ajahetkest alates on lepingu pooltel õigus tugineda lepingus kokkulepitud õigustele ja kohustustele. 05.10.2009 lepingu on lepingus märgitud isikud allkirjastanud ning lepingu allkirjastanud isikutel oli õigus selline dokument koostada (ei pea siinkohal silmas pooltevahelist vaidlust kostja 1 volituse olemasolu üle esindada lepingus vastuhagi kostjat 2). NN ütlustega on tõendatud, et tema koostas lepingu, mistõttu on ekslik ja tõenditega vastuolus maakohtu seisukoht, et kostja 1 võltsis lepingu.
49.Kostjatele jääb arusaamatuks, millisele tõendile tuginedes on maakohus asunud seisukohale, et kostja 1 on lepingut võltsinud isikuks. Sellist seisukohta tõendavat tõendit asja materjalide juures ei ole ning kohus on sellise väite esitamisel rikkunud TsMS § 436 lg 2. Põhjendamata on ka maakohtu seisukoht, et leping on seadusega vastuolus. Kostjad 1 ja on seisukohal, et leping ei ole seadusega vastuolus. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-82-14 tehtud lahendi p-s 32 leidnud, et TsÜS § 31 lg 3 reguleerib juriidilise isiku sisesuhteid ega ole käsitatav keelunormina, mis keelaks juhatuse või nõukogu liikme ülesannete hulka kuuluvate juhtimisteenuste või nõustamisteenuste osutamise äriühingu kaudu. Riigikohus on selgitanud, et juhtorganite liikmete ja ühingu vahelised suhted on käsundilaadsed õigussuhted (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9.12.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-08, p 20). VÕS § 622 kohaselt eeldatakse, et käsundisaaja peab täitma käsundi isiklikult, kuid sama paragrahvi teise lause kohaselt võib käsundisaaja käsundi täitmisel kasutada kolmanda isiku abi. Asjaolu, et juhtorgani liige ei saa oma pädevust ega vastutust üle anda, ei keela juhtorgani liikmel kolmanda isiku abi kasutamist käsundi täitmisel.
50.Kohus ei põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes ta asus seisukohale, et hageja nõue kostja 2 vastu on väärtusetu 521 719,07 euro ulatuses. Kohus jagas valesti 11(22)
Tsiviilasi nr: 2-16-3785 tõendamiskoormise. Kohus asus seisukohale, et alusetu rikastumise nõue kostja 2 vastu on väärtusetu 521 719,07 euro suuruses summas. Kohus põhjendas seda sellega, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja nõue oleks reaalselt tagatud enam, kui hageja poolt esile toodud 224 335,89 euro ulatuses. Kahju hüvitamise nõude rahuldamisel kohtuotsuses toodud suuruses kostja 1 vastu oleks hageja pidanud tõendama, et alusetu rikastumise nõue on väärtusetu 521 719,07 euro suuruses summas. Hageja seda ei teinud.
51.Alusetu rikastumise nõude rahuldamise kontekstis pidas maakohus hageja soorituseks raha ülekandeid kostjale 2, kuid ei selgitanud, milline kohustus on kohtu hinnangul tekkimata jäänud.
52.Riigikohus on asjas nr 3-2-1-129-15 tehtud lahendi p-s 15 sedastanud, et juhatuse liikme kohustuste täitmise hindamisel ja rikkumise tuvastamisel tuleb seda, kuidas kohustus täideti, võrrelda sellega, kuidas see tulnuks täita. Selliseks võrdlemiseks peab lisaks sellele, mida juhatuse liige tegi, olema tuvastatud ka see, mida ta pidanuks tegema. Seega ei saa rikkumist järeldada üksnes sellest, et saabus negatiivne tagajärg. Kohtulahendist peab olema jälgitav, milline pidanuks olema kostja käitumine ilma rikkumiseta ehk kuidas tal tulnuks käituda. Vaidlustatavas kohtuotsuses puudub igasugune põhistus selle kohta, kuidas kostjal 1 tulnuks käituda.
53.Maakohus ei lahendanud hagi tagamisega seotud küsimusi.
54.Kohus on ebaõigesti kostjalt 1 ja kostjalt 2 solidaarselt välja mõistnud menetluskulud hageja ja vastuhagi kostja 2 kasuks. Kostja 1 ja kostja 2 ei ole solidaarvõlgnikud ning hageja ning vastuhagi kostja 2 ei ole solidaarvõlausaldajad. Kui menetluskulude kindlaksmääramist ja teistelt menetlusosalistelt väljamõistmist taotleb mitu isikut ühiselt, näitamata kummagi isiku kulude suurust, peab kohus selle kindlaks tegema. Maakohus seda ei teinud. Lisaks mõistis kohus menetluskuludena välja 100 000 eurot rohkem kui ta on menetluskuludena kindlaks määranud. Kohtuotsuse resolutsioonis menetluskulude jaotust puudutavas p-s 3 määras kohus kindlaks menetluskulude suuruse summas 43 406,72 eurot, kuid välja mõistis 143 406,72 eurot.
55.Kohtu poolt kindlaks määratud menetluskulud ei ole täies ulatuses vajalikud ega põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu määr ei ole kooskõlas senises kohtupraktikas mõistlikuks ja põhjendatuks peetud tunnitasu suurusega ning esindajate toimingutele kulunud aega ei saa pidada põhjendatuks.
56.Kohus leidis, et kui usaldus- ja juhtimisleping ei oleks võltsitud, oleks see tühine TsÜS § 129 lg 1 alusel, kuna kostjal 1 puudus lepingu sõlmimisel vastuhagi kostja 2 esindusõigus. Kohus jättis tähelepanuta, et leping on kolmepoolne. Kui kostjal 1 puudus lepingu sõlmimisel vastuhagi kostja 2 esindusõigus, siis on leping kehtiv hageja ja kostja 2 vahel TsÜS §-st 85 tulenevalt, mille kohaselt tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Seejuures oleks kõnealune leping sõlmitud ka ilma vastuhagi kostja 2 osavõtuta. Seega leping on kehtiv vähemalt hageja ja kostja 2 suhtes. Apellandid ei nõustu maakohtu seisukohaga, et leping ei ole jõustunud. Leping on allkirjastatud kõigi lepingus nimetatud alla kirjutavate isikute poolt. Seega lepingus sätestatud lepingu jõustumise tingimus on saabunud.
12(22)
Tsiviilasi nr: 2-16-3785
57.Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 1028 lg 1 ja mõistis kostjalt 2 hageja kasuks välja 746 054,96 eurot. Kuna ülekannete tegemise aluseks olid lepingu p-d 10 ja 11, ei olnud alusetu rikastumise nõude eeldused täidetud.
58.Kohus mõistis kostjalt I välja 521 719,07 eurot ÄS § 187 lg 2 alusel. Kohtu otsuse järgi rikkus kostja I juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumine seisnes kohtu hinnangul selles, et kostja 1 võltsis lepingu ja tegi hageja arvelduskontolt kostjale 2 õigusliku aluseta ülekandeid summas 746 054,96 eurot. Kohtu seisukoht võltsimise osas ei rajane ühelgi asjas esitatud tõendil ja maksete tegemise aluseks oli lepingu punktid 10 ja 11. Kohus asus ebaõigele seisukohale, et kostja 1 rikkus talle TsÜS §-st 35 ja ÄS § 187 lg-st 1 tulenevaid juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Apellandid leidavad, et kostja 1 käitus juhatuse liikmena hageja huve silmas pidades. Ka leping on sõlmitud hageja huvides, kuna hageja kvalifitseerus müügitulu näitajate alusel suurettevõtjaks ning varasemat majandustegevuse suurust ja ulatust arvestades tuli juhtimisteenust sisse osta. Kostja 2 osutatud juhtimisteenuse tulemusena oligi hageja müügitulu niivõrd suur.
59.Maakohus kohaldas valesti VÕS § 127 lg-id 1 ja 5 ning jättis ebaõigesti kohaldamata VÕS § 127 lg-d 2 ja 3. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-197-13 tehtud lahendi p-s 30 märkinud, et kahju hüvitamise nõude esitamisel äriühingu juhatuse liikme vastu tuleb arvestada ka seda, kas hageja on teinud omapoolselt mõistlikult vajaliku, et kahju ära hoida või seda vähendada. Kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu, tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. Kahjuna saab käsitada vaid seda osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem. Riigikohtu praktika kohaselt ei välista alusetust rikastumisest tulenev tagasinõude olemasolu iseenesest kahju hüvitamise nõuet, kuid kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu või muul viisil üleantu, mis oli üle antud õigusliku aluseta, siis tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. Kahjuna saab olla vaadeldav vaid see osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem. Hageja ei tõendanud, et hageja alusetu rikastumise nõue kostja 2 vastu on väärtusetu 521 719,07 euro ulatuses. Seega kohus oleks olukorras, kus ta rahuldas alusetu rikastumise nõude täies ulatuses, pidanud VÕS § 127 lg-test 1 ja 5 tulenevalt jätma kahju hüvitamise nõude kostja 1 vastu täies ulatuses rahuldamata.
60.Riigikohus on korduvalt märkinud, et hagejast osaühing peab nõude maksmapanekuks tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju. Hageja ülesanne on tõendada kõigi kahju hüvitamise nõude esitamise eelduste olemasolu, milleks on lepingu rikkumine, vastutus lepingu rikkumise ees, kahju olemasolu, kahju hõlmatus rikutud lepingulise kohustuse kaitse eesmärgiga, kahju ettenähtavus ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kui ülalnimetatud asjaolud on kohtu ette toodud ning tõendatud TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt, on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kuna hageja ei ole tõendanud hagi alusesse kuuluvaid asjaolusid, tuleb nõue jätta rahuldamata. 13(22)
Tsiviilasi nr: 2-16-3785
Vastus apellatsioonkaebusele
61.Hageja ja vastuhagi kostja 2 vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja 1 ja kostja 2 kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
62.Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil pooled ning tutvunud tsiviilasja toimikutes olevate materjalidega, leiab, et maakohus on hagi kostjate vastu õigesti rahuldanud, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi tuleb muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi ja täpsustada otsuse resolutsiooni osas, milles maakohus jättis käsitlemata hagi tagamise abinõude kehtivuse ning parandada otsuses ebatäpsused. Hageja ringkonnakohtu istungil esitatud taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada.
63.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud ehk osas, milles maakohus rahuldas hagi. Maakohtu otsust ei ole vastuhagi rahuldamata jätmises osas vaidlustatud.
64.Esmalt selgitab ringkonnakohus, et maakohtu poolt otsuses ilmselt eksimuse tõttu viitamine TsMS § 227 lg-le 1 ei tähenda, et maakohus oleks menetlusõiguse norme ebaõigesti kohaldanud. Arvestades seda, et maakohus hindas kohtule esitatud lepingudokumentide (tõendi) võltsitust, siis lähtus maakohus TsMS §-st 277. Tegemist oli ebatäpsusega, mis ei muuda otsust ebaõigeks. Nii hagi kui vastuhagi lahendamisel oli oluline tuvastada, kas hageja kohustus kostjale 2 tasuda võis olla tekkinud 05.10.2009 lepingu täitmisest. Hageja väidete kohaselt olid kohtule esitatud lepingudokumendid võltsitud. Ebaõige on kostjate käsitlus, et dokumendi võltsituse korral peab kohus arvama dokumendi tõendite hulgast välja. TsMS § 277 lg 4 sätestab, et kui dokumendi ehtsus on vaidlustatud, võib kohus otsuse tegemisel jätta selle arvestamata või arvata dokumendi määrusega tõendite hulgast välja. Dokumendi võltsituse kontrollimiseks võib kohus määrata ekspertiisi või välja nõuda muud tõendid. Maakohus on lepingu võltsituse hindamisel lähtunud nii ekspertiisi tulemustest kui ka sellest, kuidas poolte esiletoodud asjaoludel on väidetavalt lepingut sõlmitud ja kuidas ja kas üldse on seda enne 2016. aastat täidetud. Siseveendumuse kujunemisel lepingudokumentide võltsituse kohta jättis maakohus põhjendatult need kohtuotsuse tegemisel arvestamata.
65.Apellantide väited ei anna alust järelduseks, et kohtule esitatud dokumendid ei olnud võltsitud. Kohtule on esitatud kaks 05.10.2009 kuupäeva kandvat usaldus- ja juhtimislepingust (Trust and General Management Agreement), millele on alla kirjutanud hageja esindajana juhatus liige kostja 1, kostja 2 esindajana volikirja alusel NN ja DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD esindajana volikirja alusel kostja 1. Kolleegiumil ei ole alust kahelda lepingudokumentidele tehtud ekspertiisi tulemustes (akt koos tõlgetega IV kd, tl 179-266), mille kohaselt kumbki lepingudokument ei ole alla kirjutatud 05.10.2009, vaid pigem hiljem. Õige on see, et lepingu allakirjutamine määrab selle, millal leping jõustus. Apellantide poolt esiletoodust ei saa järeldada, millal täpselt oli leping alla kirjutatud. Kolleegium 14(22)
Tsiviilasi nr: 2-16-3785 nõustub maakohtu hinnanguga, et tunnistaja NN ütlused ei olnud usaldusväärused. TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus tõendeid oma siseveendumuse järgi. Maakohus on vaidlustatud otsuses veenvalt põhjendanud, miks ei ole tunnistaja NN ütlused usaldusväärsed.
66.Apellandid vaidlustasid maakohtu järelduse selle kohta, et isikuks, kes lepingut võltsis oli kostja 1. Kolleegium nõustub selles osas apellantidega, kuna maakohtu sellekohane järeldus on oletuslik ja ei põhine tõenditel. Eeltoodud osas tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi, kuid see ei mõjuta järeldust lepingudokumentide võltsituse kohta.
67.Kohtuotsust ei muuda vastuoluliseks see, et maakohus on hinnanud, kas 05.10.2009 leping oleks olnud kehtiv juhul, kui see poleks võltsitud. Pooled on sellekohased väited kohtu ette toonud. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses jõudnud järeldusele, et juhatuse ülesannete hulka kuuluvate juhtimisülesannete üleandmine on keelatud, nagu väitsid apellandid, vaid maakohus tuvastas, et kostjal 1 polnud volitusi, et DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD eest lepingule alla kirjutada. Apellandid leidsid ebaõigesti, et leping võiks kehtida ka hageja ja kostja 2 vahel. Maakohus on õigesti leidnud, et leping ei saaks juhul, kui võltsimine poleks tõendatud, kehtida ainult hageja ja kostja 2 suhtes, kuna lepingu p 12 järgi jõustub see alates kõikide lepinguosaliste poolt allakirjutamisest.
68.Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti nõude kostja 1 vastu rahuldanud ja kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega, välja arvatud osas, milles maakohus tuvastas, et kostja 1 võltsis lepingudokumente, millist asjaolu on eelnevalt käesolevas otsuses käsitletud. Kostja 1 vastu esitatud nõude osas on maakohus õigesti tuvastanud nõude aluseks olevad asjaolud ja kolleegium võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi need aluseks apellatsioonkaebuse läbivaatamisel. Kostja 1 kui hageja juhatuse liikme vastu esitas hageja nõude ÄS § 187 lg 2 ja VÕS § 115 järgi ja maakohus tuvastas, et kostja 1 on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust, kahjustades alusetult raha kostjale 2 üle kandes hagejat, hagejale on tekkinud kahju, rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos ning kostja 1 on vastutav kohustuste rikkumise eest, kuna ta pole järginud korraliku ettevõtja hoolsuskohustust. See, et kostja 1 suhtes ei ole otseselt tuvastatav, et tema ise võltsis 05.10.2009 lepingut, ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Kandes raha kostjale 2 üle ilma mingit vastusooritust äriühingule saamata, on juhatuse liige rikkunud korraliku ettevõtja hoolsuskohustust (TsÜS § 35 ja ÄS § 187 lg 1). Apellandid viitavad kaebuses, et maakohus ei ole vaidlustatud otsuses käsitlenud seda, kuidas oleks kohaselt tulnud 05.10.2009 lepingust tulenev hageja kohustus täita. Kolleegium selgitab, et kuna tõendatud ei ole kostja 2 poolt teenuse osutamine, siis kohane täitmine oleks kostja 1 poolt olnud kostja 2 väidetava nõude täitmisest keeldumine.
69.Puutuvalt maakohtu poolt hagi rahuldamisse kostja 2 vastu leiab kolleegium, et maakohus on õigesti hagi rahuldanud ja TsMS § 654 lg 6 järgi kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi ei korda. Nimetatud nõude osas on maakohus õigesti tuvastanud nõude aluseks olevad asjaolud ja kolleegium võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi need aluseks apellatsioonkaebuse läbivaatamisel. Järgnevalt vastab ringkonnakohus kostja 2 vastu esitatud nõude lahendamise kohta apellatsioonkaebuses esitatud väidetele.
15(22)
Tsiviilasi nr: 2-16-3785
70.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei selgu maakohtu otsusest, milline hageja kohustus on kohtu arvates tekkimata jäänud, mille tuvastamine on VÕS § 1028 lg 1 järgi nõude rahuldamise eelduseks. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Maakohus tuvastas, et 05.10.2009 lepingudokument oli võltsitud ja kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et vastav leping sõlmiti hiljem. Käsunduslepingut on võimalik sõlmida ka suulises vormis, kuid kostjate poolt esiletoodud asjaoludest ei saa järeldada, et see oleks väidetaval ajal või pärast 05.10.2009 poolte vahel sõlmitud. Samuti ei ole kostja 2 esile toonud ühtegi konkreetset asjaolu, millest saaks järeldada, et tema poolt toimus teenuste osutamine hagejale, mille eest oleks pidanud hageja tasuma. Eeltoodu tõttu oli kostja 2 vastu VÕS § 1028 lg 1 alusel esitatud nõude rahuldamine summas 746 054,96 eurot põhjendatud.
71.Käesolevas asjas esitas hageja nõuded kummagi kostja vastu erinevatel alustel, kuid nõude esemeks oli rahasumma, mille võrra on hageja vara vähenenud seoses kostjale 2 toimunud raha ülekandmisega. Hageja vähendas kostja 1 vastu esitatud nõuet osas, milles kostja 2 vastu esitatud nõue oli tagatud ehk siis osas, milles oli hagejal kindlasti võimalik rahuldada oma nõue kostja 2 arvel. Apellandid leidsid, et nõue on võimalik rahuldada kostja 2 arvel suuremas ulatuses, kui seda tuvastas maakohus. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13 tehtud otsuse p-des 30-31 selgitanud, et äriühingu juhatuse liikme vastu esitatud kahju hüvitamise nõude esitamisel tuleb arvestada ka seda, kas hageja on teinud omalt poolt kõik võimaliku, et kahju ära hoida või seda vähendada, sh tuleb arvestada seda, kui kahju hüvitamise kõrval on äriühingul võimalik nõuda kolmandalt isikult juhatuse liikme poolt rikkumise tõttu tasutu tagasi. Hageja on kostja 1 vastu nõude esitamisel kahju hüvitist vähendanud summas, mis on kostja 2 vastu esitatud nõude tagamisel kohtu poolt arestitud, ja kostja 2 varale seatud hüpoteegi väärtuses, pidades ülejäänud osas nõuet kostja 2 vastu väärtusetuks. Apellandid väidavad, et hageja oleks pidanud tõendama, et summas 521 719,07 eurot on hageja nõue kostja 2 vastu väärtusetu ja seda ei ole võimalik täita. Kolleegium sellega ei nõustu. Juhul, kui kostjad väidavad, et nõue kostja 2 vastu on täidetav kohtu poolt tuvastatust erinevas summas, siis on selliste asjaolude tõendamiskoormis TsMS § 230 lg 2 järgi kostjatel. Kostjate vastavad väited on jäänud paljasõnalisteks.
72.Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse. Maakohus rahuldas taotluse 09.03.2016 määrusega osaliselt ja seadis kostjale 2 kuuluvale kinnisasjale (registriosa 11125702) kohtuliku hüpoteegi summas 102 863,50 eurot ning arestis viis mootorsõidukit ja krediidiasutustes raha summas 483 394,46 eurot. Kostja 1 vastu esitatud nõude tagamiseks arestiti 09.03.2016 määrusega krediidiasutustes raha summas 756 054,96 eurot. 11.03.2016 määrusega täiendati 09.03.2016 määrust täitmise korra osas. 24.03.2016 määrusega tühistas maakohus 09.03.2016 hagi tagamise määrusega kohaldatud sõiduauto MB numbrimärgiga XXXXXX arestimise ja asendas selle rahaga summas 17 750 eurot, mis on kostja 2 poolt tasutud 21.03.2016 kohtu määratud arvele. 16.06.2016 esitas kostja 2 taotluse arestitud sõidukite müügiks ja raha hoiustamiseks selleks ettenähtud kontodel. 27.06.2016 määrusega määras maakohus arestitud kostja 2 autode müügi kohtutäituri poolt ja alghinnad ning konto, kuhu müügist saadud raha kanda. 11.12.2017 määrusega arestis maakohus hageja kasuks kostjale 2 kuuluvad laenulepingutest tulenevad nõuded osaühingu APA Invest 16(22)
Tsiviilasi nr: 2-16-3785 vastu, keelas osaühingul APA Invest nõuete täitmise kostjale 2 ning kohustas tegema maksed kohtutäitur Elin Vilippusele. Maakohus tühistas 11.12.2017 määrusega osaliselt 09.03.2016 määrusega seatud hagi tagamise abinõu ja jättis kostja 2 arveldusarvetel olevast rahast aresti alla 392 164,59 eurot. Maakohus hagi tagamisega seonduvat vaidlustatud kohtuotsuses ei käsitlenud (TsMS § 442 lg 5). Ringkonnakohus leiab, et seoses hagi rahuldamisega tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta tagama kohtuotsuse täitmist. Arvestades, et maakohus on menetluse vältel hagi tagamise abinõusid muutnud ja asendanud, siis kohtuotsuse täitmist jäävad tagama maakohtu 09.03.2016 määruse p-des 2, 4 (11.12.2017 määruse p-s 8 toodud summas) ja 5 ning 11.12.2017 hagi tagamise määruses kohaldatud hagi tagamise abinõud, kohtutäituri poolt 27.06.2016 määruse täitmiseks sõiduautode enampakkumise müügist saadud 101 359,97 eurot, mis on hoiustatud kohtu poolt määratud arvelduskontol, ja 24.03.2016 määruse alusel kostja 2 poolt tasutud ja hoiustatud 17 750 eurot.
73.Hageja palus ringkonnakohtu istungil kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise kord viisil, kus maakohtu 26.01.2018 otsus kuulub täitmisele esmalt osaühingu Krono Group kohta tehtud otsuse osas ja XX suhtes tehtud kohtuotsus kuulub täitmisele osas, milles osaühingu Krono Group vastu ei õnnestu kohtuotsust täita, kuid mitte enam kui XX vastu esitatud nõude ulatuses. Kolleegium leiab, et TsMS § 445 lg 1 järgi kuulub hageja taotlus rahuldamisele. Hageja soovitud viisil kohtuotsuse täitmine välistab hageja poolt võimaliku alusetu rikastumise.
74.Kolleegium leiab, et kaebuse väited ei anna põhjust menetluskulude jaotuse ja suuruse muutmiseks. Apellandid on vaidlustanud kaebuses menetluskulude väljamõistmise solidaarselt kostjatelt hageja ja vastuhagi kostja 2 NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD kui solidaarsete võlausaldajate kasuks. Lisaks leiavad apellandid, et hageja ja vastuhagi kostja 2 menetluskulud pole kogu ulatuses vajalikud, esindaja tunnitasu määr on ebamõistlikult kõrge ja kostjatelt on menetluskulusid välja mõistetud 100 000 euro võrra rohkem, kui kindlaks määrati.
75.Kolleegium nõustub apellantide viimase väitega. Maakohus on vaidlustatud otsuse resolutsiooni alajaotuses pealkirjaga „Menetluskulude jaotus“ p-s 3 määranud hageja ja vastuhagi kostja NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD menetluskulude suuruseks 43 406,72 eurot, kuid p-s 4 välja mõistnud 143 406,72 eurot. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, mis on võimalik ringkonnakohtul parandada.
76.TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kolleegium nõustub maakohtuga, et menetluskulud on põhjendatud jätta kostjate kanda solidaarselt. TsMS § 165 lg 1 sellist võimalust ei välista ja kuna kostjad on hagi vastu kaitsnud ennast ühiselt ja ka vastuhagi nõue oli kostja 2 poolt esitatud eesmärgil vabaneda ka kostja 1 vastu esitatud nõudest, siis oli kõigi menetluskulude jätmine kostjate kanda solidaarselt põhjendatud. See, et menetluskulud on hageja ja vastuhagi kostja 2 NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD kasuks välja mõistetud kui solidaarvõlausaldajate kasuks, iseenesest ei kahjusta kostjaid, kuna sellest ei muutu menetluskulude suurus. Arvestades seda, et hagejal ja NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD-l on samad esindajad, kes vastuhagi osas 17(22)
Tsiviilasi nr: 2-16-3785 kaitsesid ennast ühiselt, siis ei anna apellantide väited alust selles osas maakohtu otsust muuta.
77.Apellantide väited menetluskulude rahalise suuruse ebaõige kindlaksmääramise kohta hageja ja vastuhagi kostja 2 lepingulise esindaja kulude osas ei anna alust maakohtu otsust tühistada. TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lepingulise esindaja kulud hüvitada vajalikus ja põhjendatud suuruses. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine on maakohtu kaalutlusotsus ja ringkonnakohus saab sellesse sekkuda ainult siis, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või ei ole järelduse kujunemine jälgitav. Kolleegium leiab, et maakohus on selgelt ja jälgitavalt määranud kindlaks, millised olid hageja ja vastuhagi kostja 2 NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD vajalikud ja põhjendatud kulud lepingulise esindaja teenusele. Kostjate apellatsioonkaebuse väited on üldsõnalised ja konkretiseerimata.
78.Kolleegium ei nõustu apellantidega hageja ja NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD esindajate tasu suuruse kohta esitatud vastuväite osas. Arvestades vaidluse mahukust ja keerukust, oli põhjendatud esindus kõrge kvalifikatsiooniga advokaatide poolt, kelle tunnihind võib olla keskmisest kõrgem.
79.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 165 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi jätta ringkonnakohtu menetluskulud kostjate kanda solidaarselt.
80.Vastustajaid esindas apellatsioonimenetluses vandeadvokaat Karl Kask, kelle keskmine tunnitasu on 255,44 eurot. Vastustajate taotluse kohaselt on apellatsioonkaebuse analüüsile ja sellele vastuse koostamisele kulunud kokku 25,6 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja teeside koostamiseks 10 tundi ning kohtuistungiks 1,5 tundi. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et vastustajate menetluskulud on osaliselt ülepaisutatud ja mittevajalikud, arvestades toimingute mahtu ja tulemit. Kuna vastustajate esindaja on maakohtu menetlusest tuttav tsiviilasjas vaidluse all olevate asjaoludega, apellatsioonkaebuses vaidlustati maakohtu otsus ainult osaliselt ja kohtule esitatud apellatsioonkaebuse vastuse maht ei ole suur, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud ajakuluks saab apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks lugeda 12 tundi. Kohtuistungiks ettevalmistamise aeg on põhjendatud 4 tunni ulatuses ja kohtuistungi aeg oli 1 tund. Kokku on põhjendatud ajakulu 17 tundi. Tunnitasu osas lähtub kolleegium maakohtu poolt õigusabituru hindadele vastavaks peetud tunnihinnast 181,65 eurot. Taotluses toodud tunnihind 255,44 eurot ilma käibemaksuta on kolleegiumi arvates tavapärasest oluliselt kõrgem. Seega on hüvitatav menetluskulu kokku 3 088,05 eurot.
81.Vastustajad ei ole täpsustanud, kelle kasuks tuleb apellatsiooniastme menetluskulu välja mõista. Kuigi menetluses oli kaks vastustajat, leiab kolleegium, et menetluskulud tuleb välja mõista hageja kasuks. Apellatsioonkaebuses oli vaidlustatud maakohtu otsus osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude kostjate vastu. Vastuhagi kostja 2 NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD suhtes tehtud otsus oli vaidlustatud ainult menetluskulude väljamõistmises kostjatelt solidaarselt hageja ja NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD kasuks solidaarselt ning kulude rahalise suuruse 18(22)
Tsiviilasi nr: 2-16-3785 kindlaksmääramises. Arvestades vastuhagi kostja 2 suhtes vaidlustatud maakohtu otsuse marginaalset ulatust ja seda, et TsMS § 178 lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, on põhjendatud ringkonnakohtu menetluskulud välja mõista hageja kasuks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 03.04.2019 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-163785 osas, millega ringkonnakohus jaotas maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud ning mõistis need (sh maakohtu menetluskulud koos viivisega) välja solidaarselt XX-lt ja osaühingult Krono Group solidaarselt Krässik OÜ ja DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD kasuks (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4.10, 4.12-4.14 ja 4.16).
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Krässik OÜ hagiga XX vastu seotud menetluskulud maakohtus XX kanda ja Krässik OÜ hagiga osaühingu Krono Group vastu seotud menetluskulud maakohtus osaühingu Krono Group kanda. Osaühingu Krono Group vastuhagiga Krässik OÜ ja DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD vastu seotud menetluskulud maakohtus jätta osaühingu Krono Group kanda.
3.Mõista XX-lt Krässik OÜ kasuks välja 13 890 euro 15 sendi suurune menetluskulu maakohtus, samuti lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Mõista osaühingult Krono Group Krässik OÜ kasuks välja 25 175 euro 90 sendi suurune menetluskulu maakohtus, samuti lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Mõista osaühingult Krono Group DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD kasuks välja 4340 euro 67 sendi suurune menetluskulu maakohtus, samuti lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Osaühingu Krono Group apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta osaühingu Krono Group kanda ja XX apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta XX kanda.
7.Mõista osaühingult Krono Group Krässik OÜ kasuks välja 1852 euro 83 sendi suurune menetluskulu apellatsiooniastmes.
19(22)
Tsiviilasi nr: 2-16-3785
8.Mõista XX-lt Krässik OÜ kasuks välja 1235 euro 22 sendi suurune menetluskulu apellatsiooniastmes.
9.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785 muutmata osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas Krässik OÜ hagi osaühingu Krono Group vastu ning mõistis osaühingult Krono Group Krässik OÜ kasuks välja 746 054 eurot 96 senti ja alates
8.märtsist 2016 kuni põhivõla tasumiseni viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, ning osas, millega maakohus rahuldas Krässik OÜ hagi XX vastu ja mõistis XX-lt Krässik OÜ kasuks välja 521 719 eurot 7 senti ning alates
8.märtsist 2016 kuni põhivõla tasumiseni viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4.1-4.5). Samuti jätta ringkonnakohtu otsus muutmata osas, millega ringkonnakohus täiendas resolutsiooni hagi tagamise abinõude kehtivust puudutavas osas, määras kindlaks otsuse täitmise korra ja maakohtus ning apellatsiooniastmes hüvitatavate menetluskulude suuruse (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4.7-4.9; 4.11 ja 4.15).
10.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviktekst on järgmine:
10.1.Rahuldada Krässik OÜ hagi XX ja osaühingu Krono Group vastu.
10.2.Välja mõista osaühingult Krono Group Krässik OÜ kasuks 746 054 eurot 96 senti.
10.3.Välja mõista osaühingult Krono Group Krässik OÜ kasuks põhivõlalt 746 054 eurot 96 senti viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 8. märtsist 2016 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
10.4.Välja mõista XX-lt Krässik OÜ kasuks 521 719 eurot 7 senti.
10.5.Välja mõista XX-lt Krässik OÜ kasuks põhivõlalt 521 719 eurot 7 senti viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 8. märtsist 2016 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
10.6.Jätta rahuldamata osaühingu Krono Group vastuhagi Krässik OÜ ja DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD vastu 2 000 000 euro suuruse leppetrahvi saamiseks.
10.7.Rahuldada Krässik OÜ kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlus.
10.8.Kohtuotsus tuleb täita esmalt osaühingu Krono Group kohta tehtud otsust puudutavas osas (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4.2 ja 4.3; käesoleva tervikresolutsiooni p-d 10.2 ja 10.3). XX kohta tehtud kohtuotsus tuleb täita osas, milles kohtuotsust ei õnnestu osaühingu Krono Group vastu täita, kuid mitte enam kui ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-des 4.4 ja 4.5 (käesoleva tervikresolutsiooni pd 10.4 ja 10.5) toodud ulatuses.
10.9.Kohtuotsuse täitmist jätta tagama Harju Maakohtu 9. märtsi 2016. a hagi tagamise määruse p-des 2, 4 (Harju Maakohtu 11. detsembri 2017. a määruse p-s 8 toodud summas) ja 5 ning 11. detsembri 2017. a hagi tagamise määruses kohaldatud hagi tagamise abinõud, kohtutäituri poolt Harju Maakohtu 27. juuni 2016. a määruse
20(22)
Tsiviilasi nr: 2-16-3785 täitmiseks sõiduautode enampakkumisest saadud 101 359 eurot 97 senti, mis on hoiustatud kohtu määratud arvelduskontol, ja Harju Maakohtu 24. märtsi 2016. a määruse alusel hoiustatud 17 750 eurot.
10.10.Jätta Krässik OÜ hagiga osaühingu Krono Group vastu seotud menetluskulud maakohtus osaühingu Krono Group kanda ja Krässik OÜ hagiga XX vastu seotud menetluskulud maakohtus XX kanda. Osaühingu Krono Group vastuhagiga Krässik OÜ ja DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD vastu seotud menetluskulud maakohtus jätta osaühingu Krono Group kanda. Osaühingu Krono Group apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta osaühingu Krono Group kanda ja XX apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta XX kanda.
10.11.Rahuldada Krässik OÜ ja DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldus osaliselt. Määrata Krässik OÜ ja DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD menetluskulude suuruseks maakohtus 43 406 eurot 72 senti (ilma käibemaksuta).
10.12.Mõista XX-lt Krässik OÜ kasuks välja 13 890 euro 15 sendi suurune menetluskulu maakohtus, samuti lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.13.Mõista osaühingult Krono Group Krässik OÜ kasuks välja 25 175 euro 90 sendi suurune menetluskulu maakohtus, samuti lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.14.Mõista osaühingult Krono Group DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD kasuks välja 4340 euro 67 sendi suurune menetluskulu maakohtus, samuti lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.15.Rahuldada apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus osaliselt. Määrata Krässik OÜ apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 3088 eurot 5 senti (ilma käibemaksuta).
10.16.Mõista osaühingult Krono Group Krässik OÜ kasuks välja 1852 euro 83 sendi suurune menetluskulu apellatsiooniastmes. Mõista XX-lt Krässik OÜ kasuks välja 1235 euro 22 sendi suurune menetluskulu apellatsiooniastmes.
11.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
12.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud osaühingu Krono Group kanda.
13.Rahuldada Krässik OÜ menetluskulude väljamõistmise taotlus kassatsiooniastmes osaliselt. Määrata Krässik OÜ kassatsiooniastme menetluskulude suuruseks 1600 eurot (ilma käibemaksuta) ja mõista see summa osaühingult Krono Group Krässik OÜ kasuks välja. Samuti mõista osaühingult Krono Group Krässik OÜ kasuks välja eelnimetatud menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lausessätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
21(22)
Tsiviilasi nr: 2-16-3785
14.Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon OÜ Advokaadibüroo Legalia kontole.
15.Krässik OÜ kassatsioonimenetluses esitatud tõend - süüdistusakt kriminaalasjas 16730000111 - tagastada esitajale.
22(22)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.