Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Tsiviilasi nr 2-13-31650

2(5)

Tsiviilasi nr 2-13-31650 kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Hüpoteegilepingu kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik kostja nõuded hagejate vastu ja CC (edaspidi põhivõlgnik) vastu, sh kostjaga tulevikus sõlmitavatest lepingutest tulenevad nõuded. Kohtutäitur algatas kostja 30.06.2009.a avalduse alusel hagejate suhtes täitemenetlused 799 083 krooni suuruse nõude rahuldamiseks hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel. Kostja tugines oma nõudes põhivõlgniku vastu põhivõlgnikuga 01.08.2007.a sõlmitud laenulepingule (edaspidi laenuleping). Hagejate kinnistu võõrandamiseks toimus üks enampakkumine, mis nurjus ostjate huvi puudumise tõttu. Hagejad leidsid, et vaidlusalune sundtäitmine on lubamatu järgmistel põhjustel: 1) kostjal ei ole hüpoteegiga tagatud nõuet. Kohtutäitur ei selgitanud, millest täitmiseks esitatud nõue täpselt koosneb. Põhivõlgnik on kostjale tagastanud vähemalt 258 114 krooni; 2) laenuleping on tühine. Põhivõlgnik esitas 30.07.2010.a kostjale laenulepingu tühistamise avalduse, sest oli tehingu tegemise ajal otsustusvõimetu. Laenuleping on ka heade kommete vastane. Põhivõlgnik esitas maakohtule hagi laenulepingu tühisuse tuvastamiseks (tsiviilasi nr 2-10-36677). Laenuleping on sõlmitud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel (ebamõistlikult kõrge laenuintress, lepingutasu ja igakuised maksed, samuti oli lepinguperiood liiga lühike) ja põhivõlgnik oli sel ajal väga raskes majanduslikus seisus (käis tema pankrotimenetlus); 3) sundtäidetav nõue on aegunud ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 1451 lg 1 järgi oleks kostjal õigus rahuldada hagejate kinnistu arvel üksnes põhinõue, s.o mitte rohkem kui 38 346 eurot 99 senti (600 000 krooni); 4) põhinõude sundtäitmist lubav TsÜS § 1451 lg 1 on Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) vastuolus ja tuleks jätta kohaldamata. Riivatud on ebaproportsionaalselt hagejate omandiõigust (hagejatel ei ole võimalust saada omandi kaotuse eest õiglast hüvitist), samuti on riivatud õiguskindluse põhimõtet (hagejatel ei ole võimalik midagi ette võtta selleks, et põhivõlgniku vastu nõue ei aeguks); 5) TsÜS § 1451 tuleks jätta hea usu põhimõttest tulenevalt kohaldamata, sest kostja ei astunud samme selleks, et hagejate vara võõrandamise korral oleks neile tagatud aegumata nõude üleminek põhivõlgniku vastu (kostja oli nõude aegumise takistamisel tegevusetu); 6) hagejad on hüpoteegilepingu 27.06.2013.a tühistanud, tuginedes eksimusele ja pettusele; 7) kostja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning seadusest tulenevat teavitamiskohustust. Kostja teadis, et sõlmis laenulepingu tingimusel, mille täitmine ei olnud põhivõlgnikule jõukohane. Kostja ei avaldanud hagejatele hüpoteegilepingu sõlmimise eel, et põhivõlgnikul olid enne kostjaga lepingu sõlmimist AS SEB Pank (edaspidi pank) vastu kohustused (sellega vähendati oluliselt põhivõlgniku võimet laenulepingut täita). Hagejad tasaarvestavad kostja nõude põhivõlgniku vastu, mille täitmiseks on algatatud vaidlustatud täitemenetlused, kahju hüvitamise nõudega kostja vastu (vt 29.09.2017.a menetlusdokument). Hagejate kahju hüvitamise nõue on tekkinud sellest, et kostja rikkus laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hagejate lepingueelset teavitamiskohustust. Kostja vastuväited

3(5)

Tsiviilasi nr 2-13-31650 2) laenulepingu tühistamisavaldus ei ole kehtiv, puuduvad ka laenulepingu tühisust tingivad asjaolud. Laenulepingu tingimused olid lepingu sõlmimise ajal krediidiasutuseks mitteolevate laenuandjate puhul tavapärased; 3) sundtäidetav nõue ei ole aegunud. Kui kostja nõue põhivõlgniku vastu oleks aegunud, oleks sundtäitmine hagejate suhtes lubatav TsÜS § 1451 lg 1 alusel; 4) TsÜS § 1451 lg 1 on PS-ga kooskõlas; 5) kostja ei ole käitunud ei hagejate ega ka põhivõlgniku suhtes pahauskselt, mistõttu ei ole TsÜS § 1451 lg 1 kohaldamata jätmine põhjendatud; 6) hagejate hüpoteegilepingu tühistamisavaldus on kehtetu; 7) kostja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui seda põhimõtet oleks ka rikutud, ei tooks see kaasa laenulepingu tühisust ega õigust nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Kostja rikkumine võib anda aluse hagejate nõudeks kostja vastu, kuid hagejate nõude tasaarvestamise võimalus on välistatud. Hagejate selline nõue on 29.09.2017.a seisuga aegunud. Samuti on ebaselge, millistest asjaoludest väidetav kahju tuleneb ja milline on selle suurus. Hagejad ei ole kaotanud kinnistu omandit, seega ei ole neile kahju tekkinud. Esimese astme kohtu otsus

4(5)

Tsiviilasi nr 2-13-31650 avalduse, milles nõustub hagejate kompromissettepanekuga ning milles paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja mille kinnitamise korral paluvad nad maakohtu otsuse tühistada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Ringkonnakohtu määruse põhjendused

Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.