Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Osaühing Tabal (hageja) esitas 20.10.2014 Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi MV KAUBAD (kostja) vastu, milles palus seada reaalservituudi kostja kinnistule Tallinnas, Mäealuse tn 12 (registriosa nr 283601) hageja kinnistu Tallinnas, Kadaka tee 185 (registriosa nr 17985501) kasuks ja kohustada kostjat vastavasisulise tahteavalduse andmiseks kinnistusraamatusse kande tegemiseks. Hageja esitas 06.02.2015 Harju Maakohtule kostja vastu nõude õigusvastaselt tekitatud kahju eest hüvitise 23 97,47 euro saamiseks. Harju Maakohus liitis 16.02.2015 määrusega hagid ühte menetlusse ja luges tsiviilasja numbriks 2-14-58411. Hagiavalduste kohaselt kuulub kostjale kinnistu Tallinnas Mäealuse tn 12 (kostja kinnistu) ning hagejale kuulub naaberkinnistu Kadaka tee 185 (hageja kinnistu). Kostja kinnistul asub Eesti Energia Aktsiaseltsile (EE) kuuluv alajaam nr 975, mille seinal paiknevast mõõtekilbist LK 1 tarbija kaabli kingadelt algava kaabli kaudu varustatakse elektrienergiaga hagejale kuuluval kinnistul asuvat ühte hoonet osaliselt. Hageja ja EE sõlmisid 01.01.2003 vastava võrguühenduse kasutamise lepingu. Hageja kinnistul asuva hoone elektrienergiaga varustamine ei ole võimalik teisiti, kui ainult kostja kinnistul asuva alajaama kaudu. Hageja üürnikud avastasid 29.09.2014 hommikul tööle tulles, et nädalavahetusel, s.o 27. või 28.09.2014 on toimunud hageja kinnistut varustava elektrikaabli vargus kostja kinnistul asuva elektrialajaama seinal paiknevast kilbist. Kilbist oli eemaldatud umbes 1m kaablit, mis kuulus

hagejale. Pärast kaabli eemaldamist on värskelt betoneeritud ja uue liivaga kaetud kilbi põhi. Arvestades kaabli eemaldamise viisi, sai seda teostada üksnes kostja või kostja volitatud isik. Hageja pöördus 30.09.2014 e-kirjaga kostja poole ning palus tagada juurdepääsu alajaamale avariitööde tegemiseks. Kostja vastas, et kui Elektrilevi OÜ soovib tema kinnistul töid teostada, siis peavad nad sellest ette teatama 5 päeva. Lisaks väitis kostja, et ta ei suuda eemaldada autosid, mis blokeerivad juurdepääsu alajaamale. Hageja taotles kahel korral hagi tagamise korras juurdepääsu kostja kinnistul paiknevale alajaamale, mille kohus 03.10. ja 17.11.2014 määrustega rahuldas. Tulevikus sarnaste olukordade vältimiseks tuleb kostja kinnistule seada servituut. Servituut ei koorma kostjat, kuna kilp ja kaabel on juba praegu olemas, hageja soovib omada õiguslikku alust ala kasutamiseks vajadusel. Kostja kinnistul asuvast alajaamast varustati hageja kinnistut elektrienergiaga 1980-ndatest aastatest alates, kuigi dokumentaalne tõend elektrienergiaga varustamise kohta pärineb 1993. aastast. Kadaka tee 185 kinnistu uus detailplaneering näeb küll ette hageja kinnistu Kadaka tee poolsesse otsa uue alajaama rajamise, kuid ka selle elektrivarustus tuleb samalt kõrgepingeliinilt, mis varustab Mäealuse 12 alajaama ehk siis tegelikult tuleb elekter ikka Mäealuse tänava poolt. Reaalservituut kostja kinnistule hageja kinnistu kasuks tuleb seada selliselt, et Kadaka tee 185 kinnistu omanikul ja tema määratud isikutel on tähtajatu õigus kasutada Mäealuse 12 kinnistul asuva alajaama nr 975 küljes asuvat mõõtekilpi LK 1 ja selle ümbrust 2m raadiuses ning mõõtekilbist algavat Kadaka tee 185 kinnistule suunduva maa-kaabli ala 2m laiuse alana kuni Mäealuse 12 ja Kadaka tee 185 kinnistute piirini vastavalt 09.12.2014 hagiavalduse täpsustuse lisaks 3 olevale OÜ Sirkel ja Mall joonisele. Kuna Mäealuse 12 ja Kadaka tee 185 piirkonnas on maa maksustamishind 0,623 eurot/m2, siis arvestades, et hageja nõutava servituudi ala suurus on 50m2, on servituudi tasu 31,15 eurot aastas, mis on mõistlik tasuda ühekordse maksena iga aasta 31.märtsiks (lähtudes maamaksu tasumise kuupäevast). Kostja tekitas hagejale oma õigusvastase ja pahatahtliku käitumisega kahju. Ilma elektrikilbile juurdepääsu takistamiseta ei oleks hagejale kahju tekkinud. Kui kostja oleks koheselt pärast kaabli eemaldamise avastamist võimaldanud hagejale ligipääsu elektrikilbile, siis ei oleks hageja pidanud kandma kulutusi. Hagejal on seoses elektrikilbi avariiremondi ja kaabli taastamise tööde takistamisega tekkinud varaline kahju kokku 23 975,47 eurot. Kostja vastuväited hagile Kostja palus jätta hagiavalduse läbi vaatamata või alternatiivselt jätta hageja nõuded täies ulatuses rahuldamata. Hageja oleks pidanud pöörduma kohtusse servituudi seadmiseks hagita avaldusega. Kostja vastuväidete kohaselt on kinnistule, kuhu hageja soovib servituudi saada, seatud kasutusvaldus Fontelec OÜ kasuks. Kasutusvalduse lepingu p 2.8 alusel on kasutusvalduse alal keelatud tehnorajatiste paigaldamine ja hooldamine. Sama lepingu p 2.9.4 on kasutusvaldaja kinnitanud, et ei anna luba kinnisasja servituudi ega reaalkoormatisega koormata. Fontelec OÜ nõusolek servituudi seadmiseks puudub. Õige ei ole hageja väide, et kostja kinnistul asuvast alajaamast varustati hageja kinnistut elektrienergiaga juba vähemalt alates 1980-ndatest aastatest. Ajalooliselt on Kadaka tee 185 kinnistut elektrienergiaga varustatud endise kauplus Volga peakilbist. Kokkulepe on sõlmitud 29.09.1993 AS Tabal ja Tallinna Elektrivõrk vahel. Leping hageja kinnistu elektrienergiaga

varustamiseks Mäealuse 12 alajaamast on sõlmitud EE-ga 01.01.2003. Seega võib oletada, et alates sellest kuupäevast võis hageja saada elektrienergiat Mäealuse 12 kinnistul asuvast alajaamast. Lepingu kuupäevast nähtuvalt ei ole kostjal kohustust taluda elektrikaabelliini oma kinnistul. Hageja sõlmis 01.04.2002 elektrienergiaga varustamise lepingu CarSec Teeninduse Aktsiaseltsiga. Elektrilevi OÜ kinnituste kohaselt varustab Kadaka tee 185 kinnistut ka Mäealuse 14 kinnistul asuv elektrialajaam. Hageja kinnistu piiril asub veel ka Kadaka tee 185 ja Kadaka tee 187a/1 elektrikilp, millest saab hagejale kuuluv naaberkinnistu Kadaka tee 187d/1 elektrit. Kuna hageja kinnistud Kadaka tee 185 ja 187d/1 asetsevad kõrvuti, on ilmne, et hetkel toimub Kadaka tee 185 kinnistu tagumise hoone elektrienergiaga varustamine sellest elektrikilbist. Hageja väide, et Kadaka tee 185 hoone (1500 m2) elektrienergiaga varustamine on võimalik ainult Mäealuse 12 kinnistul asuva alajaama nr 975 kaudu, ei vasta tõele. Hageja nõutav servituut koormaks ebamõistlikult kostja kinnistut. Arvestada tuleb sellega, et alajaamast nr 975 saavad elektrit veel 5 kinnistut. Samuti läbivad kostja kinnistut kõrgepingeliinid. Kui kõik naaberkinnistud ja kõrgepinge kaablite omanikud hakkavad nõudma servituute, siis puudub kostjal võimalus üldse oma parkimisplatsi eesmärgipäraselt kasutada ning kostja ei saa planeerida olemasoleva hoone laiendamist. Vastavalt hinnapakkumistele elektrivõrgu väljaehitamiseks alajaamast nr 975 ja Kadaka tee 187a/1 kinnistu piiril olevast liitumiskilbist oleks hagejal vaja teha umbes 600 eurot kulutusi, et paigaldada kaabel, mis varustab tema kinnistu tagumist hoonet. Detailplaneeringuga nr DP022450 on ette nähtud, et vaidlusalune elektrikaabelliin likvideeritakse ja enda planeeritavast alajaamast hakatakse elektriga varustama kogu hageja kinnistut. Juhul, kui kohus rahuldab servituudi seadmise nõude, tuleb servituut seada üksnes ajani, kui hageja hakkab elektrienergiat saama oma kinnistul asuvast uuest elektrijaamast. Servituut tuleb seada selliselt, et hageja võib ainult tööpäevadel ja tööaegadel kl 09.00 -18.00 hooldada oma elektrikaablit servituudi ala kasutades. Kostja kinnistul asuv kontorihoone on samadel aegadel avatud ja kõrvalistel isikutel väljaspool tööaega ei ole lubatud territooriumil viibida. Tasu määramisel tuleb arvestada, et hageja on ettevõtja, ehk ta kasutab elektrit kasu saamiseks. Järelikult peab hageja selle eest tasuma vastavalt turutingimustele. Maa rent selles piirkonnas on 0,70 eurot/m2. Juhul, kui hageja viivitab tasu või lisatasu maksmisega, lisandub viivis iga viivitatud päeva eest 0,5% tasumata summast. Kostjal on õigus renditasu suurendada igal aastal 10% võrra. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista hagi esitamisele eelnenud kolme aasta tasu 4324,32 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Hageja süüdistused, nagu oleks kostja kaabli läbi lõiganud, on alusetud. Hageja lõikas ise kaabli läbi, et survestada nii kostjat kui ka kohut ning näidata, et tema on asjas kannatanu. Hageja kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu. Hagejal tekkinud kulutuste ja kostja tegevuse vahel puudub põhjuslik seos. Hageja nõuab kahju ka liiga suures ulatuses. Vastuhagi nõue ja selle põhjendused Kostja esitas 18.03.2016 vastuhagi tehnovõrgu eemaldamiseks. Vastuhagi väidete kohaselt ei ole hageja esitanud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et vaidlusalune kaabel on õiguslikul alusel paigaldatud kostja kinnistule enne 01.04.1999. Kuna

elektrikaabelliin on paigaldatud ajavahemikus 2001 - 2005. a, ei ole kostjal ebaseaduslikult paigaldatud elektrikaabelliini talumise kohustust. 1993. aastal koostatud Taarabaasi tööprojekt ei kinnita, et Kadaka tee 185 kinnistul asuv tagumine hoone sai elektrienergiat Mäealuse 12 kinnistul asuvast alajaamast nr 975. Puuduvad andmed avalduse rahuldamise kohta. SP, kes töötas TTKV-s kuni 1999. aastani, kinnitas, et tema ametis oldud aja jooksul ei saanud Tallinna Taarabaasi varjualused alajaamast nr 975 elektrit. Seega ei ole õige hageja väide, et alates 1990. aastate algusest sai hageja väidetavalt kostja kinnistul asuvast alajaamast elektrit. Hageja sõlmis liitumislepingu nr 62280 (tagumise hoone elektrienergiaga varustamiseks) EE-ga alles 2005. aastal. Elektrilevi kodulehel on kirjutatud, et elektrivõrguga liitumine ehk võrguühenduse loomine on vajalik, kui ühendas esmakordselt tarbimiskoht elektrivõrguga. See on vajalik, kui hakata kasutama elektrit kohas, kus varem pole elektrit kasutatud. Seega on hageja alates 2005. aastast ehitanud välja elektrivõrgu, mis hakkas tagumist hoonet elektrienergiaga varustama, ning alles 2006. aastal on hageja sõlminud kehtivad liitumise- ja võrgulepingud. Hageja kinnistut varustatakse elektrienergiaga ka mujalt (kokku on hagejal 7 erinevat elektritarbimise kohta) ning täiendavalt planeerib hageja ehitada ise elektrialajaama oma kinnistule, millega hakkab kinnistul asuvat tööstushoonet elektrienergiaga varustama. Kostja on tõendanud, et tehnovõrgu ümberpaigutamise kulud on väga väikesed. Hageja vastuväited vastuhagile Hageja vaidles vastuhagile vastu. Kostja väited, et hageja kinnistul on 7 erinevat elektritarbimise kohta ja elektrikaabelliin on rajatud 2001. ja 2005. aasta vahel, on tõendamata. Vaidlusalune kaabel oli olemas juba enne seda, kui hageja omandas Kadaka tee 185 hooned vallasvarana ehk enne detsembrit 1995. Elektriühendus oli rajatud 1993. a kooskõlastatud projekti alusel. Igal juhul oli kaabel, mis varustab alajaamast nr 975 hageja kinnistu tagumist hoonet elektrienergiaga, olemas enne, kui kostja ostis Mäealuse 12 kinnistu. Hageja elektritarbimise kohtade arv, mille kaudu varustatakse teisi kinnistuid ja hooneid, ei puuduta kostja talumiskohustust vaidlusaluse kaabli osas. Talumiskohustus võib tuleneda ka naaberkinnisasjade omanike vahelistest õigussuhetest, mille tekkimise aluseks võib olla hea usu põhimõte ja mille sisuks on omanike kohustus arvestada vastastikku üksteise õigustega ulatuses, mis on vajalikud teiste omanike õiguste teostamiseks. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas 16.10.2017 otsusega hagi osaliselt. Kohus seadis Tallinnas Mäealuse 12 asuvale kinnistule (registriosa nr 283601) servituudi Tallinnas Kadaka tee 185 asuva kinnistu (registriosa nr 17985501) kasuks selliselt, et Kadaka tee 185 kinnistu omanikul ja tema poolt määratud isikutel on õigus tööpäevadel kella 9.00-18.00 kasutada Mäealuse 12 kinnistul asuva alajaama nr 975 küljes asuvat mõõtekilpi LK 1 ja selle ümbrust 2m raadiuses ning mõõtekilbist algavat Kadaka tee 185 kinnistule suunduva maa-kaabli ala 2m laiuse alana kuni Mäealuse 12 ja Kadaka tee 185 kinnistute piirini vastavalt otsuse lisaks olevale plaanile (servituudiala on helelilla värviga hõredalt viirutatud ja algab elektrikilbi, mis on tähistatud märkega LK 1, ümbrusest). Servituudi teostamiseks on Kadaka tee 185 kinnistu omanikul õigus pääseda servituudi ala juurde läbi Mäealuse 12 kinnistu. Servituudi määras kohus tähtajaliselt kuni ajani, mil Kadaka tee 185 kinnistu omanikul on võimalik oma kinnistut tervikuna elektrienergiaga varustada läbi Kadaka tee 185, 185a, 185c, 187a/1, 187d/1 ja

187e/1 kinnistute detailplaneeringus ettenähtud elektrijaama valmimise. Servituudi eest makstavaks tasuks määras kohus 225,58 eurot aastas selliselt, et Kadaka tee 185 kinnistu igakordsel omanikul tuleb see tasuda Mäealuse 12 kinnistu igakordsele omanikule iga jooksva aasta 1. veebruariks. Kohus kohustas kostjat andma tahteavalduse Mäealuse 12 asuva kinnistu koormamiseks reaalservituudiga Kadaka tee 185 asuva kinnistu kasuks kohtuotsuses määratud tingimustel ning asendas kostja tahteavalduse kohtuotsusega. Hagi menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Hageja kahju hüvitamise nõude ja kostja vastuhagi jättis kohus rahuldamata. Vastuhagiga seotud menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt puudus poolte vahel vaidlus selles, et: - hagejale kuulub kinnistu Tallinnas, Kadaka tee 185 ning kostjale kuulub naaberkinnistu Mäealuse 12; - kostja kinnistu aadress oli varem Mäealuse 10; - kostja kinnistul asub EE-le kuuluv alajaam nr 975, millel paiknevast kilbist algava kaabli kaudu varustatakse elektrienergiaga Kadaka tee 185 kinnistul osaliselt üht hoonet, mis nähtub ka alajaama nr 975 skeemilt; - hageja kasutab Kadaka tee 185 kinnisasja oma äri- ja majandustegevuses, milleks on tarvilik elektrienergia saamine, s.t hageja kinnistut elektrienergiaga varustav tehnorajatis on hageja kinnisasja eesmärgipäraseks kasutamiseks hädavajalik. Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja peaks tulevikus elektrienergiat saama muul viisil, kui kostja kinnistul asuvast elektrikilbist tuleva kaabli kaudu. Kostja leidis, et hagejal puudub alus kostja kinnistul asuvast elektrikilbist elektrienergia saamiseks, kuna hagejal on võimalik elektrienergiat saada mõne muu elektrikilbi kaudu, kuna hageja juba niigi saab elektrienergiat ka mitmest muust liitumiskohast. Samuti ei pea hageja selleks kostja hinnangul tegema ebamõistlikke kulutusi, et hakata elektrienergiat muul viisil saama. Olukorras, kus kaabel, mille kaudu hageja kostja kinnistul asuvast elektrikilbist elektrienergiat saab, on juba olemas ning sellega seoses ei pea ei pooled kandma täiendavaid kulutusi, ei ole põhjendatud kohustada hagejat ehitama muusse asukohta uut tehnorajatist kinnistu elektrienergiaga varustamiseks. Kaabli olemasolu ei kahjusta ebamõistlikult kostja huve, kuna kaabel on sellisel kujul juba aastaid olemas olnud ning senini ei ole hageja kinnistu elektrienergiaga varustamine kostjale mingeid probleeme tekitanud. Kostja kinnistul asuvast alajaamast saavad elektrienergiat ka mitmed teised ettevõtted, mis tähendab, et alajaama juures asuvast elektrikilbist väljuvad ka muud kaablid ja ühe täiendava kaabli olemasolu kostjale ülemääraseid ebamugavusi ei põhjusta. Arvestades, et kaabel asub maa all, see sisuliselt kostja kinnistu kasutamist ei takista. Lisaks saab hageja selgituste kohaselt kõigi hageja liitumispunktide elektrivarustus alguse kostja kinnistul asuvast alajaamast nr 975 ning ükski liitumispunkt ei asu füüsiliselt hageja kinnistutel. Asjaolu, et kõigi hageja liitumispunktide elektrivarustus tuleneb kostja kinnistul asuvast alajaamast, on tõendatud Elektrilevi OÜ mõõtetööde sektori juhi e-kirjaga, milles on kinnitatud, et kinnistutel Kadaka tee 187a/1, 187d/1, 185 ja 185c paiknevad liitumis- ja transiitkilbid saavad oma toite alajaamast nr 975, mis asub Mäealuse 12 kinnistul. Elektrilevi OÜ 03.12.2015 e-kirjas on võrguplaneerija selgitanud, et kinnistutel Kadaka tee 187a/1, 187d/1, 185, 185c, 185a ja 187e/1 olemasolevate tarbijate elektrienergiaga varustamine toimub alajaamast nr 975 ning tehnilises mõttes on see optimaalne lahendus ja mõistlikku alternatiivset lahendust ei ole. Ericsson Eesti AS-i 13.12.2016 e-kirjast nähtus, et alates 16.12.2016 vahetatakse elektriarvesti kaasaegsema mudeli vastu, mis võimaldab andmete edastuse arvestist. See tähendab, et alates e-kirjas viidatud ajast ei pea hageja enam elektriarvesti näidu vaatamiseks kostja kinnistule minema, mis tähendab, et kostjale ei kaasne sellega seotud ebamugavusi. Juhul, kui kohus ei rahuldaks hageja nõuet servituudi seadmiseks olemasoleva kaabli osas,

peaks hageja panustama uue tehnorajatise rajamisse, kuid lõppastmes saaks hageja oma kinnistu majandamiseks tarviliku elektrienergia ikka kostja kinnistul asuvast alajaamast. Kostja leidis, et hagejal on võimalik kogu vajaminev elekter saada CarSec Teeninduse AS-i peakilbist, kuna hageja saab niigi suurema osa elektrienergiast selle peakilbi kaudu ning Kadaka tee 185 kinnistu 01.02.2002 projekteerimistingimuste kohaselt peaks hageja kinnistu saama sealt kogu elektrienergia. Praegusel juhul ei ole kostja eelnimetatud väide põhjendatud. Tsiviilasjas nr 2-05-17762 tuvastas kohus, et hageja ja CarSec Teeninduse AS-i vahel 01.04.2002 sõlmitud leping oli üles öeldud alates 06.05.2005, kuna viimane ei täitnud enam lepingust tulenevat kohustust hageja varustamiseks elektrienergiaga lepingus sätestatud mahus. KK 21.01.2015 e-kiri ei lükka ümber jõustunud kohtuotsuses tuvastatud asjaolu, et leping on üles öeldud. Kostja kinnitas, et tema kinnistul asuvast alajaamast nr 975 saavad lisaks kostjale endale elektrienergiat veel viis ettevõtet, mis tähendab kostjale ebamõistlikku koormust, eriti arvestades, et kinnistut läbivad ka kõrgepingeliinid. Tegelikkuses hageja kasuks reaalservituudi seadmine kostja huve ebaproportsionaalselt ei kahjusta. Kaabel, mille osas hageja soovib reaalservituuti seada, on juba olemas, mis tähendab, et täiendavate ehitustööde tegemine ei ole vajalik. Samuti on tegemist kaabliga, mis paikneb maa all, s.t kostja saab jätkuvalt sihipäraselt kasutada oma kinnistul asuvat parkimisplatsi. Võttes arvesse, et hageja kinnistu varustamine elektrienergiaga kostja kinnistul asuvast alajaamamast on kestnud juba aastaid ilma, et sellest oleks kostjale mingeid probleeme tekkinud, puudub alus arvata, et servituudi seadmisega midagi muutuks ja kostja huvid ebamõistlikult kahjustada saaksid. Servituudi seadmine ei takista kostjal oma kinnistul asuva hoone laiendamise planeerimist. Kostja peab lihtsalt arvestama alajaama olemasolust tulenevate lisatingimustega, kuid nendega oleks kostja pidanud arvestama ka juhul, kui hageja ei oleks servituudi seadmist nõudnud. Alust ei ole eeldada, et kõik kostja naaberkinnistud või kõrgepingeliinide omanikus hakkavad nõudma servituutide seadmist, kuna kõik eelnimetatud isikud kostja kinnistul asuvast alajaamast aastaid elektrienergiat saanud ilma igasuguste probleemideta. Kostjal oli juba kinnistu ostmise ajal teada, et tema kinnistul kõnealune alajaam asub, kuna kostja on ise avaldanud, et 15.10.2004 kinnistut omandades sai ta kinnituse kõikide ettevõtete kohta, kes kostja kinnistul asuvast alajaamast elektrit saavad. Seega pidi kostja juba kinnistu omandamisel arvestama alajaamaga seotud täiendavate kohustuste ning võimalike riskidega. Kostja leidis, et hagejal oleks võimalik kogu vaja minevat elektrienergiat saada Kadaka tee 187a1 kinnistul asuvast liitumiskilbist, kuna hageja sai sealt elektrit ka 2 kuu pikkuse perioodi ajal, millal kostja kinnistul asuvast kilbist elektrienergia saamine oli katkestatud. Servituudi seadmine kostja kinnistule ei ole põhjendatud tulenevalt asjaolust, et kaabli rajamine Kadaka tee 187a1 kinnistule ei ole ebamõistlikult kallis. Powtec OÜ hinnapakkumiste kohaselt maksaks alajaamas punktist 6 punkti 7 kaabli paigaldus 691,20 eurot ja punktist 7 punkti 8 maksaks 5669,88 eurot. Nimetatud pakkumine kajastab alajaamast nr 975 ja Kadaka tee 187a/1 liitumiskilbist elektrivõrgu väljaehitamise maksumust. Hageja kohustamine püsivalt elektrienergia saamiseks Kadaka tee 187a1 kinnistul asuvast liitumiskilbist ei ole põhjendatud, kuna selleks peaks hageja tegema täiendavaid kulutusi ja ehitustöid. Elektrilevi OÜ esindaja 03.12.2015 e-kirjast lähtuvalt on tuvastanud, et kinnistutel Kadaka tee 187a/1, 187d/1, 185, 185c, 185a ja 187e/1 olemasolevate tarbijate elektrienergiaga varustamine toimub alajaamast nr 975 ning tehnilises mõttes on see optimaalne lahendus ja mõistlikku alternatiivset lahendust ei ole. Seega saaks hageja igal juhul oma elektrienergia

kostja kinnistul asuvast alajaamast ning Kadaka tee 187a1 kinnistu ei ole kaabli asukoha mõistlikuks alternatiiviks, kuna ajal, mil hageja ei saanud kostja kinnistul asuvast elektrikilbist elektrienergiat, kasutas hageja Kadaka tee 187a1 kinnistut üksnes ajutise lahendusena ajutist generaatorit kasutades. Samuti ei ole põhjendatud panna hagejale kohustust rajada uus kaabel mujale, olukorras, kus uue kaabli rajamine maksaks enam kui 6000 eurot, samas, kui kostja kinnistul on juba olemas maa-alune kaabel, mille rajamisega ei kaasneks ühelgi osapoolel täiendavaid kulutusi ning millega seoses ei oleks tarvilik teha täiendavaid ehitustöid. Kostja leidis mh, et hageja nõuet servituudi seadmiseks ei ole võimalik rahuldada, kuna alale, mille osas hageja soovib servituuti seada, on seatud kasutusvaldus Fontelec OÜ kasuks. Kasutusvalduse seadmise lepingu p 2.8 kohaselt on kasutusvalduse alal keelatud tehnorajatiste paigaldamine ja hooldamine ning p-st 2.9.4 tulenevalt ei anna kasutusvaldaja nõusolekut kinnisasja servituudi ega reaalkoormatisega koormata. Eeltoodu ei takista hageja esitatud servituudi seadmise nõude lahendamist ega rahuldamist, kuna hagejal on võimalik pöörduda väljaspool praegust menetlust OÜ Fontelec ja/või kostja poole taotlusega kasutusvalduse lepingus sätestatud kokkulepete muutmiseks ning hagejale vajalike tahteavalduste andmiseks. Hageja leidis, et servituudi eest makstav tasu peaks olema 31,15 eurot aastas, kuna Mäealuse 12 ja Kadaka tee 185 piirkonnas on maa maksustamishind 0,623 eurot aastas ning hageja soovib servituudi seadmist 50m2 suurusele alale. Kostja leidis, et hageja makstava tasus osas peaks arvesse võtma, et kõnealuses piirkonnas on maa rendi tasu ühes kuus 0,70 eurot/m2. Lisaks leidis kostja, et hageja peaks tasuma iga viivitatud päeva eest 0,5% tasumata summalt ning samuti peaks kostjal olema õigus suurendada tasu igal aastal 10% võrra. Juhul, kui hageja soovib servituudi seadmist 130m2 suurusele alale, palus kostja ühe kuu eest määrata tasu suuruseks 100,10 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja soovis, et hageja hüvitaks kostjale ka enne hagi esitamist 3 aasta jooksul sissenõutavaks muutunud tasu. Hagi esitati 02.10.2014, seega soovis kostja saada tasu alates 01.10.2011, kokku 4324,32 eurot (sisaldab käibemaksu). Hageja taotles servituudi seadmist ulatuses, s.o viisil, mille kohaselt on Kadaka tee 185 kinnistu omanikul ja tema poolt määratud isikutel õigus kasutada Mäealuse 12 kinnistul asuva alajaama nr 975 küljes asuvat mõõtekilpi LK 1 ja selle ümbrust 2m raadiuses ning mõõtekilbist algavat Kadaka tee 185 kinnistule suunduva maa-kaabli ala 2m laiuse alana kuni Mäealuse 12 ja Kadaka tee 185 kinnistute piirini. Raivo Tabri Arhitektuuribüroo joonise kohaselt on kaabli pikkus ligikaudu 23,5m. Nimetatud mõõtkava alusel on põhjendatud hageja seisukoht, et juhul, kui määrata servituudi ala kaabli ulatuses 2m laiusena, on ala suurus ligikaudu 50m2. Seega on tuvastatud, et servituudi ala suurus on 50m. Seega on põhjendatud servituudi ala seadmine hageja taotletud ulatus, et hagejal oleks võimalik hooldada servituudi alale jäävat kaablit ning pääseda juurde mõõtekilbile, millest kaabel alguse saab. Samuti tuleb elektrikilbile tagada juurdepääs nii hagejale endale kui hageja määratud isikutele, kuna juhul, kui kaabel peaks vajama parandustöid, tuleb hagejal selleks volitada vastava ala asjatundjaid. Hagejale seoses servituudi seadmisega tasu määramisel on võimalik lähtuda analoogiast juurdepääsutee määramise puhul kohalduva seisukohaga, et koormatud kinnisasja omaniku jaoks tähendab see kohtulahendi alusel tekkivat kitsendust, mis tähendab, et kinnisasja omanik jääb vastavas osas ilma kinnisasja kasutuseelisest tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes. Seda silmas pidades tuleb hüvitise suuruse määramisel hinnata, kuidas ja millise kasu saamiseks võiks kinnisasja omanik juurdepääsualust maad kasutada,

arvestades maatükil paiknevaid ehitisi, ehituslikke, maa otstarbest tulenevaid jms piiranguid ning kõiki muid sellest aspektist tähtsaid asjaolusid. Hagejal tuleb kostjale hüvitada pool servituudi maa-ala maamaksust ning samuti tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitist, kuna kostja jääb osaliselt ilma oma kinnistu kasutuseelisest. Hagejale kuuluv kaabel asub maa all, mis tähendab, et kostjal säilib igapäevane võimalus kasutada oma kinnisasja sihtotstarbeliselt, s.o parkimisplatsina. Samas tuleb siiski arvesse võtta, et aeg-ajalt võib hagejal tekkida vajadus kaabli osas parandustöid teostada ning sellega seoses osa kostja kinnistul asuvast parkimisplatsist hõivata. Hagejal tuleb tasuda pool kostja kinnistu maamaksust, kuna ka kostjale endale või kostja kinnisasja üürnikule jääb võimalus kinnisasja kasutamiseks. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti andmetest on Mäealuse 12 ja Kadaka tee 185 piirkonnas maa maksustamishind 0,623 eurot aastas. Võttes arvesse, et hageja soovib servituudi seadmist 50m2 suurusele alale, tuleb hagejal seoses maamaksuga tasuda iga-aastaselt 15,58 eurot (0,623x50:2). Täiendavalt tuleb hagejal tasuda hüvitist seoses sellega, et kostja jääb ilma oma kinnisasja ainukasutuseelisest. Võttes arvesse, et kostjal või kostja kinnistu üürnikul on siiski säilinud võimalus ka ise kinnistut kasutada, tuleb hagejal kostjale hüvitada pool summast, mida kostjal oleks võimalik saada, kui kinnistu oleks üksnes kostja kasutuses. Kostja on esitanud City24 kinnisvaraportaali väljavõtte, millest nähtuvalt on Kadaka teel asuvate kruntide ühe kuu rendi tasu 0,7 eurot/m2. Kuna servituudi ala on 50m2, oleks vastava pinna ühe kuu välja üürimise tasu 35 eurot ning terve aasta tasu 420 eurot. Võttes arvesse, et hagejal tuleb nimetatud summast kostjale hüvitada pool, tuleb hagejal seoses kasutuseelise kaotusega kostjale iga-aastaselt hüvitada 210 eurot (420:2). Kokku tuleb hageja kinnistu igakordsel omanikul kostja kinnistu igakordsele omanikule tasuda servituudi tasu 225,58 eurot aastas (15,58+210). Tasu tuleb maksta iga jooksva aasta 1.veebruariks. Kostja taotlused saada hagejalt viivist 0,5% päevas ning võimalus tõsta servituudi tasu igal aastal 10% ei ole põhjendatud. Kostja ei ole välja toonud, millistest asjaoludest tulenevalt on kostjal alus nõuda suuremat viivist, kui võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 võimaldab. Kostjal on võimalik seadusjärgset viivist nõuda ka siis, kui see ei ole eraldi sätestatud. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, millest tulenevalt esineks alus asuda seisukohale, et kostja kinnistu piirkonnas tõuseks maamaks ja/või üürihinnad iga-aastaselt 10%. Juhul, kui servituudi tasuga seotud asjaolud peaksid oluliselt muutma, on kostjal võimalik esitada nõue servituuditasu ümbervaatamiseks. Koormatud kinnisasja omanikul on õigus nõuda tulevikku suunatud tasu kindlaks määramist ja välja mõistmist. Seega tuleb kostja taotlus hagejalt hagile eelneva ajavahemiku 01.10.2011 kuni 02.10.2014 eest tasu väljamõistmise nõue jätta rahuldamata. Tallinna Linnaplaneermise Amet algatas 2008. aastal Kadaka tee 185, 185a, 185c, 187a/1, 187d/1 ja 187e/1 kinnistute detailplaneeringu, millest nähtuvalt plaanib hageja rajada oma kinnistule elektrijaama, millest hakatakse hageja kinnistut elektrienergiaga varustama. Lähtuvalt eeltoodust on põhjendatud määrata servituut tähtaegselt ning piiritleda servituudi kestvus selle hetkega, kui valmib Kadaka tee 185 detailplaneeringu alusel rajatav uus elektrijaam. Hagejal on võimalik oma kinnistule rajada uus alajaam sellise võimsusega, et selle kaudu on võimalik elektrienergiaga varustada hageja kinnistut ja sellel asuvaid hooneid tervikuna, mistõttu hagejal ei ole enam tarvidust kasutada elektrienergia saamiseks kostja kinnistul paiknevat alajaama. Põhjendatud on kostja soov, et servituudi seadmise korral oleks hagejal õigus hooldada oma elektrikaablit üksnes tööpäevadel kl 9:00 - 18:00, kuna nimetatud aegadel on avatud kostja kinnistul asuv kontorihoone ja väljaspool tööaega ei ole kõrvalistel isikutel lubatud territooriumil viibida. Kostjal on õigustatud huvi tagada oma territooriumil turvalisus nii enda

kui üürnike vara säilimiseks ning mitte lubada väljaspool töö aega kõrvalistel isikutel kinnistul viibida. Kostja nõusolek kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks tuleb asendada TsÜS § 68 lg 5 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 kohaselt praeguse otsusega. Hageja kahju hüvitamise nõude alus saab olla VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Asjas ei leidnud tuvastamist, et just kostja eemaldas hagejale kuuluva kaabli. Hageja kinnitas, et kaabel eemaldati nädalavahetusel, seega võis ka mõni muu isik kaabli eemaldamisega tegeleda ajal, kui kostja esindajad või kostja kinnistu üürnikud ise kohal ei viibinud. Samuti ei piisa üksnes asfalditööde teostamise vajadusest, et lugeda tuvastatuks, et kostja vastavad tööd teostas, kuna nädalavahetusel võis kõnealuseid töid segamatult teostada ka muu isik. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mille alusel oleks võimalik tuvastada, et kostja või kostjaga seotud isik korraldas kaabli eemaldamise. Samuti ei ole hageja väitnud, et mõni tunnistaja saaks vastava asjaolu osas ütlusi anda. Seega ei saa väita, et kostja oleks hageja kaabli eemaldamise läbi hageja omandit kahjustanud. Hageja leidis, et kostja on hagejale kahju tekitanud mh seeläbi, et kostja ei võimaldanud hagejal kaablit parandama asuda ning et kostja tegevus on tõendatud, kuna alajaama nr 975 ees parkisid kostjaga seotud sõidukid. Kuigi asjas leidis tuvastamist, et ühe sõiduki puhul oli tegemist kostja esindajale kuuluva sõidukiga, ei ole võimalik asuda seisukohale, et kostja oleks sõiduki parkimise kaudu hagejale kahju põhjustanud. Kahju hüvitamise nõude osas ei ole võimalik samastada kostja seaduslikku esindajat kui füüsilist isikut ja kostjat kui juriidilist isikut. Hageja kinnitas, et pöördus 30.09.2014 kostja poole, et kostja võimaldaks hagejale juurdepääsu kostja kinnistul asuvale alajaamale, seega ei saanud kostja esindaja eelneval kuupäeval, s.t 29.09.2014, veel olla teadlik, et hageja soovib alajaamale juurdepääsu. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks 28.10.2014 üritanud alajaamale juurde pääseda ning kostja esindaja oleks keeldunud oma isiklikku autot mujale parkimisest. Nähtuvalt kohtutäituri teatisest soovis kohtutäitur saada elektrikilbi juurde ligipääsu 31.10.2014 ning nimetatud kuupäeval ei takistanud kostja seadusliku esindaja sõiduk juurdepääsu. Täitemenetluse dokumentidest ei nähtu, et kostja oleks takistanud täitetoimingute läbiviimist. Hageja avaldatud sõidukitest kasutas Maanteeameti esitatud andmete kohaselt sõidukit SSangYong (reg nr XXXXXX) JM, sõidukit Ford (reg nr XXXXXX) RV, sõidukit Mercedes Benz (reg nr XXXXXX) OÜ Fontelec, sõidukit Scania (reg nr XXXXX) Scania Finans AS Eesti Filiaal, sõidukit Fiat (reg nr XXXXXX) RS ja sõidukit Volkswagen (reg nr XXXXXX) kasutasid SS, RR ja MM. Tegemist ei olnud sõidukitega, mis oleksid kuulunud kostjale, seega ei esine alust asuda seisukohale, et kostjal oli võimalik vastavaid sõidukeid oma äranägemise järgi alajaama ette parkida. Lisaks tegi kostja kõik endast võimaliku, et tagada kohtutäituri juurdepääs elektrikilbile ning paigaldas elektrikilbile punase sildi, millel oli kirjas: „Palun mitte parkida 23.10.2014-25.10.2014“. E-Service ASi töötaja AK kinnitusel nägi ta 23.10.2014 elektrikilbil punast silti. Samuti teisaldas kostja juhatuse liige 23.10.2014 elektrikilbi ees olnud sõiduki, et E-Service AS-i töötajal oleks võimalik kilbile juurde pääseda. Asjaolu, et järgmisel kuupäeval, s.o 24.10.2014, oli elektrikilbi ette pargitud uus auto, mis ei olnud kostjaga seotud, ei olnud kostja kontrolli all. Hageja soovis täiendavalt tõendada kostja seotust elektrikilbi ette parkinud autodega tunnistajate ütlustega, kes nägid, et sõidukeid liigutas kostja seaduslik esindaja. Kuid ka juhul, kui kostja seaduslik esindaja võis liigelda mõne autoga, mis oli elektrikilbi ette pargitud, ei tähenda, et kostja oleks hagejale kahju põhjustanud. Nimelt ei olnud ühegi sõiduki, mis hageja väitel elektrikilbi juurde pääsemist takistas, omanik kostja. Isegi kui kostja seaduslik esindaja füüsilise isikuna omas

mõnele nimetatud sõidukitest juurdepääsu, ei ole alust asuda seisukohale, et kostja kui juriidiline isik on hagejale kahju tekitanud. Nähtuvalt kostja esindaja 07.10.2014 e-kirjast püüdis kostja hagejale vastu tulla ning nõustus andma hagejale elektrit Mäealuse 12 kinnistu kilbist viisil, et hageja paigaldab ajutise elektrikaabli. Kostja sellega seoses lisatasu ei soovinud. Täiendavalt tegi kostja taolise pakkumise ka 15.10.2014 e-kirjas. Viidatud kirjast nähtuvalt püüdis kostja ära hoida hagejal täiendava kahju tekkimise seoses elektriühenduse katkemisega. Kostja kinnitas 30.09.2014 ekirjas, et lubab Elektrilevi OÜ töötajatele ligipääsu kilbile. Seega puudub alus tuvastada, et elektrikaabli parandamise võimatuse ja kostja tegevuse vahel on põhjuslik seos. Seega ei ole täidetud VÕS §-st 1043 tulenevad eeldused, mistõttu tuleb hageja nõue kahju hüvitamiseks rahuldamata jätta. Vastuhagi puhul oli oluline tuvastada, millal on elektrikaabel, mille kaudu hagejale kuuluval kinnistul asuv hoone kostja kinnistul asuvast alajaamast elektrit saab, rajatud. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kostjale kuuluv kinnistu on kinnistusraamatusse kantud 25.07.1997, mis tähendab, et tegemist on enne 1999. aasta 1. aprilli esmakinnistatud kinnistuga. Seega on kostja AÕSRS § 152 lg 1 alusel kohustatud taluma hageja kinnistul asuvat hoonet elektriga varustavat kaablit, kui leiab tuvastamist, et kaabel on rajatud enne 25.07.1997. Kostja asus seisukohale, et vaidlusalune kaabel on paigaldatud 2005. aastal, kuna nimetatud ajal sõlmis hageja EE-ga liitumislepingu nr 62280 hageja kinnistul asuva hoone elektriga varustamiseks. Hageja kinnitas ise 20.06.2005 kirjas Carsec Teeninduse AS-ile, et sõlmis 2005. aastal liitumislepingu OÜ-ga Jaotusvõrk. Nimetatud tõendid ei tõenda siiski elektrikaabli rajamise aega, vaid viitavad üksnes sellele, et nimetatud perioodil võis hageja sõlmida lepingu EE-ga. Täiendavalt leidis kostja, et hageja on elektrikaabli eeldatavalt paigaldanud 2001. ja 2005. aasta vahel või hageja elektritarbimine kostja kinnistul asuva alajaama kaudu algas alles 2006. aastal. Kostja vastakad seisukohad viitasid, et kostjal puudus täpne teadmine sellest, millal vaidlusalune kaabel rajati. Kostja nimetatud aastad kaabli rajamiseks ei saa olla õiged, kuna hageja kinnistule elektrienergia andmine kostja kinnistult enne kostja viidatud ajavahemikul 2001.-2005. a on tõendatud lepinguga nr 33, mille p-st 1 nähtuvalt kohustus OÜ Mäealuse Laod, kes oli tollel ajal kostjale kuuluva kinnistu omanik, andma hagejale elektrienergiat tööde teostamiseks maksimaalse täisvõimsusega. OÜ Mäealuse Laod 12.05.2000 kirjadest nähtus, et hageja tarbis juba kõnealusel ajal elektrit kostja kinnistu kaudu, kuna hagejal on palutud mh tasuda arved tarbitud elektrienergia eest. Leping nr 33 on kooskõlas OÜ Mäealuse Laod kirjadega, milles samuti kajastatakse hageja kinnistul elektrienergia tarbimist kostja kinnistu kaudu. Kostja väitis, et kaabli rajamist 2005. aastal tõendavad ka Elektrilevi OÜ töötaja VN e-kiri ja OÜ Jaotusvõrk väljastatud tehnilised tingimused. VN 05.11.2014 e-kirjas on selgitatud, et vastavalt alates 30.04.2006 kehtivale lepingule asub hageja tarbimiskoha liitumispunkt tarbija toitekaabli kingadel liitumiskilbis. Enne seda asus hageja Kadaka tee 185 tarbimiskoha liitumispunkt toitekaabli kingadel alajaama 975 0,4kV jaotlas. Nimetatud kirjast selgub üksnes, et hageja tarbimiskoha liitumispunkti tarbija toitekaabli asukohta on alates 30.04.2006 muudetud, mitte see, millal on kaabel rajatud. Hageja väide, et kaabel rajati 1993. aastal, on põhjendatud ning tõendatud. 1993. aastast pärineva Tallinna Taarabaasi elektroodkatlamaja elektrivarustuse ja madalpinge kaabelliini Kadaka tee 185 tööprojektist nähtus, et kinnistule Kadaka tee 185 ehitatav kaabel ühendatakse alajaamaga nr 975. Nähtuvalt avalduse sisust on uue võimsuse ühendamise aeg märts-aprill 1993. aastal. Avalduse allosas on Tallinna Ehitustrusti peainsener kinnitanud, et tootmise ja

tehnoloogilise komplekteerimise valitsuse trust Tallinstroi ei ole selle vastu, et liituda meie alajaamaga, juhul, kui küsimus lahendatakse nii, et see ei kahjusta trusti Tallinstroi huve. Kaabli rajamist 1993. aastal kinnitavad ka tunnistaja JM ütlused. Tunnistaja selgitas, et töötas Tallinna Taarabaasis 1990. aasta augustist kuni 1994. aasta märtsini peainseneri asetäitjana. Sel ajal toimusid Mäealuse alajaamast elektriliini Taarabaasini viimise tööd. Selleks ajaks, kui tunnistaja 1994. aasta märtsis töölt lahkus, oli kaabel Taarabaasi katlamaja kilpi paigaldatud. Tunnistaja ise aitas kaablit paigaldada 1993. aasta suvel. Kilp asus kinnistu tagumises pooles. Pärast kaabli paigaldamist toimus ka selle pingestamine. Asjaolu, et tunnistaja ei mäletanud muid detaile, näiteks selle kohta, kes Komplekteerimisvalitsuse poolt lepingu sõlmis või kui palju Taarabaas lepingu alusel elektrit soovis, ei anna alust asuda seisukohale, et tegemist on ebausaldusväärse tunnistajaga. Eluliselt on usutav, et isik mäletab täpselt perioodi, mis aastatel ta kuskil töötas, ning mäletab ka suures plaanis sündmusi, mis sellel ajal tema töökohas toimusid. Samas ei ole tavapäratu, et isik ei mäleta detaile selle kohta, kes võis olla vastaspoole esindaja mõne lepingu sõlmimisel või mis lepingu täpne sisu oli. Tunnistaja ütluste usaldusväärsusele viitas ka asjaolu, et need on kooskõlas nii Tallinna Taarabaasi elektroodkatlamaja elektrivarustuse ja madalpinge kaabelliini Kadaka tee 185 tööprojektist kui OÜ Mäealuse Laod kirjadest nähtuvaga, mille kohaselt sai hageja kinnistu kostja kinnistult elektrienergiat juba 1990-ndatel aastatel. Puudus alus kahelda 1993. aasta tööprojekti ja avalduse ehtsuses, kuna dokumentidel on asjakohaste asutuste templid, ning JM selgitas, et kõnealusest dokumendist tulenevalt toimus elektrikaabli paigaldus kostja kinnistul asuvast alajaamast kuni hageja kinnistul asuva hooneni. Eluliselt ebausutav on asjaolu, et Tallinna Taarabaas pidas 1993. aastal tarvilikuks võltsida TTKV esindaja allkirja, et saada kostja kinnistult elektrienergiat, kuna TTKV oleks kahtlemata märganud, kui Tallinna Taarabaas oleks vastava kaabli rajanud TTKV nõusolekuta. Nähtuvalt 08.09.1993 lepingust oli see sõlmitud TTKV ja AS-i TTK vahel, seega ei ole tegemist lepinguga, mis oleks käsitlenud TTKV ja Tallinna Taarabaasi õigussuhteid 1993. aastal, mistõttu ei saa nimetatud lepingust või selle lisast nähtuda TTKV ja Tallinna Taarabaasi vahelised kokkulepped seoses elektrienergia tarbimisega. Samuti ei tõenda 02.05.2002 skeemid projekteerimistingimuste juures, et nimetatud kuupäevaks vaidlusalust kaablit ei olnud püstitatud, kuna projekteerimistingimuste skeemidel ei pruugi vastav kaabel kajastatud olla. Kostja väide, et 2002. aastaks kaablit olemas ei olnud, läheb vastuollu kostja enda seisukohaga, et kaabel võis olla rajatud 2001. aastal. Samuti jääb arusaamatuks, millise ühenduse kaudu lubas OÜ Mäealuse Laod hagejale 1999. aastal elektrienergiat anda, ning miks palus Mäealuse Laod OÜ 2000. aasta kirjas hagejal tasuda arved senini tarbitud elektrienergia eest, kui kostja väidete kohaselt 2002. aastal kaablit veel olemas ei olnud. Kostja väitel ei olnud 1993. aastal, isegi, kui sellel ajal hageja kinnistu elektrienergiaga varustamine algas, Tallinna Taarabaasi ja TTKV vahel kokkulepet selles, et elektrienergiat saab tagumine hoone, vaid nähtuvalt 03.02.1993 avaldusest on Tallinna Taarabaas soovinud, et väljastatakse elektrivarustuse tehnilised tingimused „Tallinna Taarabaasi laole nr 1, admin hoone“. 1994. aasta ehitusregistri väljavõtte kohaselt on ehitis nr 1 kontorihoone. Asjaolu, et kaabel rajati 1993. aastal selle praegusesse asukohta, on tõendatud JM ütlustega, mille kohaselt veeti kaabel TTKV kinnistul asuvast alajaamast Tallinna Taarabaasi kinnistul asuva katlamaja kilpi. Katlamaja kilp asub tagumises hoones, mis paikneb kinnistu keskosas. Kostja leidis, et asjaolu, et 1993. aastal ei saanud Tallinna Taarabaasile kuulunud kinnistu TTKV kinnistul asuvast alajaamast elektrit, on tõendatud ka SP kirjalike selgitustega. Nimetatud selgituste kohaselt töötas SP 1988. kuni 1997. aastani TTKV juhatajana. Alajaam, mis asus endise Mäealuse 30 hoones, oli ehitatud Eesti NSV Ehitusministeeriumi

komplekteerimise baasi jaoks ning SP kinnituste kohaselt ei müüdud ega antud sellest alajaamast elektrit mitte kuskile mujale kogu tema ametisoleku aja jooksul. Samuti ei saanud TTKV alajaamast elektrit Kadaka tee 185 kinnistu. 1993. aasta avaldust, milles Tallinna Taarabaas taotleb elektrivarustuse tehniliste tingimuste saamist, nägi SP esimest korda 2015. aastal. Ajavahemikul 1988 - 1997. a oli üksnes SP-l õigus sõlmida TTKV nimel kokkuleppeid ja lepinguid, kuid nimetatud dokumendile ta allkirja andnud ei ole, samuti pole ta kunagi kuulnud JM nime. SP täpsustas hiljem, et tema töösuhe TTKV-s kestis kuni 1999. aastani ning esitas selle kohta tööraamatu väljavõtte. SP antud selgitused ei lükka ümber teistest asjas kogutud tõenditest nähtuvat asjaolu, et Mäealuse alajaamast rajati elektrikaabel Kadaka tee 185 kinnistuni juba 1993. aastal. Väited, et SP ei ole allkirjastanud Tallinna Taarabaasi 1993. a taotlust elektrivarustuse saamiseks või et ta ei ole kunagi kuulnud JM nime, ei välista 1993. aastal kokkuleppe sõlmimist TTKV nimel TTKV peainseneri poolt, nagu nähtub 03.02.1993 avaldusest. Samuti kinnitas JM, et tema ei ole SP-ga kunagi asju ajanud, kuna TTKV-st suhtles tunnistaja üksnes peainseneridega. Elektriga varustamise kokkuleppe sõlmimine sai toimuda inseneride tasemel ning SP-l ei pidanudki vastava küsimusega puutumust olema. Olukorras, kus SP väidab, et sellel ajal, kui tema TTKV-s töötas (1999. aastani), Mäealuse alajaamast ühelegi teisele kinnistule elektrit ei antud, jääb arusaamatuks, millise ühenduse kaudu asus OÜ Mäealuse Laod 01.08.1999 lepingu alusel hagejale elektrienergiat andma. Asjaolu, et SP ei pruukinud olla kursis, kellele ja mis tingimustel TTKV kinnistul asuvast alajaamast elektrienergia saamist võimaldati, kinnitab ka kostja enda esitatud väide, et alajaamast said elektrienergiat teised kõrvalolevad kinnistud, kuid mitte Tallinna Taarabaasi kinnistu. Kostja viitas mh, et kostja kinnistul asuvast alajaamast ei oleks olnud võimalik varustada Tallinna Taarabaasi kinnistut elektrienergiaga taotletud mahus 116 kVA, kuna alajaama võimus oli sellel ajal üksnes 160 kVA. Nähtuvalt esitatud avaldusest ei soovinud aga Tallinna Taarabaas elektrienergiat mitte 116 kVA, vaid kokku 116,1 KW. Seega on põhjendamatu kostja väide, et alajaam ei olnud Tallinna Taarabaasi elektrienergiaga varustamiseks piisava võimsusega. Samuti nähtub JM ütlustest, et Tallinna Taarabaasi energiavajaduse katmiseks paigaldati alajaama uus trafo, mille tulemusel oli alajaamas ühe trafo asemel kaks trafot. Nimetatu on kooskõlas hageja 13.12.2016 selgitusega, et alajaamas nr 975 oli kaks trafot. Seega oli kostjal piisavalt aega ja võimalust hageja vastavasisuline väide ümber lükata ning asjakohased tõendid esitada. Seega on kostja kinnistul asuvast alajaamast alguse saav ning hageja kinnistut elektrienergiaga varustav kaabel rajatud 1993. aastal, s.t enne 1999. aasta 1. aprilli, mistõttu tuleb kostjal kõnealust tehnorajatist taluda ning vastuhagi jääb rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebus Hageja palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude, määras servituudi tasuks 225,58 eurot aastas, piiras servituudi kasutamise aega tööpäevadel kl 9.00 - 18.00 ning määras, et servituut on tähtajaline kuni Kadaka tee 185, 185a, 185c, 187a/1, 187d/1 ja 187e/1 kinnistute detailplaneeringus ettenähtud elektrijaama valmimiseni ning palus saata asja nimetatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt määras maakohus ebaõigesti servituudi tasu. Maakohus ei ole tasu suuruse arvestust pooltega arutanud ning selles osas oli kohtu otsus üllatuslik. Juurdepääsutee kasutamise eest hüvitise määramise puhul oleks maakohtu arvutuskäik ilmselt õigustatud, kuid maa all kulgeva kaabli ja ainult hooldus- või parandustöödeks kasutatava

servituudi intensiivsus teenivale kinnisasjale on praktiliselt olematu ning seda ei saa võrrelda juurdepääsuga. Lähtuda saaks põhimõttest, et maa-aluse kaabli servituudi tasu arvestamisel võiks hüvitise suurus olla 1/20 servituudi ala väljaüürimise tasust, kuid mitte rohkem kui 1⁄4 servituudiala väljaüürimisel eelduslikult saadavast tasust. Kohus lähtus mh ebaõigesti kostja kinnistu üürihinna arvestamisel City24 väljavõttest, mille kohaselt olevat Kadaka teel asuvate kruntide ühe kuu rendi tasu 0,7 eurot/m2. Tegemist ei ole kostja kinnistuga asukoha poolest võrreldavate kinnistutega. Maakohus oleks saanud tõendina esitatud kostja ja OÜ Fontelec vahel sõlmitud kasutusvalduse seadmise lepingu järgi täpselt määrata, kui suur on konkreetselt kostja kinnistu üür. Nimetatud lepingu järgi on kasutusvalduse tasuks 2000 eurot aastas, mis kostja kinnistu suurust (9849 m2) arvestades tähendab, et tasu kostja kinnistu ühe ruutmeetri kasutamise eest on 0,2 eurot. Maakohtu otsus määrata servituut tähtaegselt ning piiritleda servituudi kestvus selle hetkega, kui valmib Kadaka tee 185 Tallinn detailplaneeringu alusel rajatav uus elektrijaam, rajaneb tõendite ebaõigel hindamisel. Asjas on tõendina esitatud kinnistute detailplaneeringu seletuskiri, mille p-st 4.10.4 nähtub, et uus alajaam ehitatakse vaid uute ehitiste elektrienergiaga varustamiseks ja olemasolevate hoonete, sh hageja kinnistul asuva tagumise hoone, varustamine on planeeritud samast, kostja kinnistul asuvast alajaamast nr 975. Servituudi tähtaegsena määramine ja tähtaja sidumine hageja kinnistule ehitatava uue elektrijaama valmimisega tähendab seda, et kui elektrijaam valmib, siis ei ole hagejal järjekordselt enam servituuti kostja kinnistul asuva kaabli osas ja hageja peaks uuesti pöörduma kohtusse. Maakohus ei ole menetluses pooltega üldse arutanud, et servituudi võiks määrata tähtaegsena. Maakohus piiras ebaõigesti servituudi kasutamise aja tööpäevadel kella 09.00 - 18.00. Servituuti on reaalselt vaja kasutada ainult kaabli hooldus- või parandustöödeks. Seda, millal avarii võib toimuda, ei ole võimalik ette näha. Kuna hageja kinnistu tagumisel hoonel on üksnes elektriküte, siis juhul, kui kaabliga juhtub midagi nädalavahetusel ja väljaspool tööaega, võivad külmal ajal mitmepäevasel elektri puudumisel külmuda ja lõhkeda veetorud, mis toob hagejale kaasa kahju tekkimise. Ajalised piirangud ei muuda kostja jaoks olukorda, kuid halvendavad oluliselt hageja võimalusi ning võivad teatud tingimuste esinemisel muuta servituudi sisutühjaks. Maakohus jättis hageja taotluse tunnistajatena kohtutäitur Kaire Põltsi, hageja kaabli parandamisega seotud töid teostanud AS A.Kroon esindaja AV, TK ja MO ülekuulamiseks rahuldamata, jättes nii hageja ilma võimalusest tõendada kahju hüvitamise nõude põhilist asjaolu – kostja õigusvastast tegevust hageja kaabli parandustöödel ja põhjuslikku seost kostja tegevuse ning kahju tekkimise vahel. Sellega rikkus maakohus hageja õigust esitada tõendeid, kuid on samas otsuses märkinud, et hageja ei ole oma nõude aluseks olevaid asjaolusid piisavalt tõendanud. Olukorras, kus kohus pidi tegema asjas kaks hagi tagamise määrust, ei ole põhjendatud kohtu seisukoht, et kuna kohtutäitur on täitemenetluse lõpetanud põhjendusel, et täitedokumendis märgitud toiming on tehtud ega ole kostja suhtes kohaldanud sunniraha, siis sellest tulenevalt võib järeldada, et kostja ei takistanud täitetoimingute läbiviimist. Mis puutub maakohtu seisukohta, et kostja on teinud omapoolse pingutuse hagejale vastutulekuks ja selgitanud hagejale, et kostja on nõus olukorras, kus hageja kaabel on katki, andma hagejale elektrit Mäealuse 12 kinnistu kilbist viisil, et hageja paigaldab ajutise elektrikaabli, siis on hageja selgitanud, et kostja pakutud viisil elektriühenduse rajamine oleks olnud ebamõistlikult kallis. Tunduvalt lihtsam ja odavam kõigi jaoks oleks olnud, kui kostja ei oleks takistanud hagejal kaabli parandamist juba 30.09.2014. Kohus hindas ebaõigesti kostja 30.09.2014 kirja hagejale. Kostja teatas, et ta ei saa OÜ Elektrilevi töötajatel keelata elektritöid tegemast ja seadis tingimused, missugustel kostja võimaldab neil tööd teostada (teatada ette 5 päeva). Samuti teatas kostja, et keelab siiski võõrastel isikutel

oma kinnistul viibimise. Kostja tegutseski vastavalt oma kirjale ega lubanud OÜ Elektrilevi töötajaid oma kinnistule. Maakohus on ekslikult leidnud, et üksnes hageja väidete pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et just kostja eemaldas hagejale kuuluva kaabli. Isegi juhul, kui kaablit ei lõiganud läbi kostja ega tekitanud hagejale sellega otseselt kahju, siis vaieldamatult oli hagejale kahju tekitav kostja õigusvastane käitumine kaabli parandustööde takistamisel kahe kuu jooksul, s.o 30.09.28.11.2014. Kohtu käsitlus juriidilise isiku juhatuse liikme tegevuse mittesamastamisest juriidilise isiku tegevusega ei ole kooskõlas kehtiva õigusega ja maakohus on valesti kohaldanud TsÜS § 31 lg-t 5, VÕS § 1054 ja § 1045 lg 1 p 5. Praegusel juhul tulenes kostja kui juriidilise isiku vastutus hagejale tekitanud õigusvastase kahju eest sellest, et kostja ei täitnud maakohtu 03.10. ja 17.11.2014 määrusi. Seega oli kostja tegevus hageja õigushüve kahjustamisel õigusvastane ning tõendatud on ka põhjuslik seos kostja käitumise ja hagejale kahju tekkimise vahel. Kostja vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Apellatsioonkaebuse osalisel rahuldamisel taotles kostja kahjunõude vähendamist maksimaalselt 120 eurole. Alternatiivselt palus kostja vähendada kahjuhüvitise nullini. Hagi tagamisega seotud kulude ja kahju hüvitamise nõue on esitatud ennatlikult ja tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebus Kostja palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus hagi rahuldas, jätta uue otsusega hagi läbi vaatamata või alternatiivselt jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi või määrata servituudi tähtajaks 1 aasta ja talumistasu suuruseks aastas 497 eurot alates hagi tagamise määruse tegemisest, s.t alates 03.10.2014. Kostja esitas apellatsioonkaebuses korduva taotluse aegumise kohaldamiseks. Maakohtu otsus õigustab hagejat rikkuma menetlusvälise isiku õigusi. Hageja ei ole menetluses väitnud, et OÜ-l Fontelec ja/või kostjal oleks kohustus hageja ees nõustuda kasutusvalduse muutmisega OÜ-t Fontelec kahjustavaks viisiks, et hageja saaks oma servituuti teostada. Puudub ka mistahes mõistlik põhjendus, miks OÜ Fontelec peaks sellega vabatahtlikult nõus olema. Maakohtu otsuse resolutsioon ei ole üheselt mõistetav. Otsuse p 3 ei ole ka täidetav, kuna ei ole selge, millistele kriteeriumitele peaks vastama elektrijaam, mis lõpetab servituudi. Samuti ei ole kostjal võimalus teada, millal alajaam valmib ja servituudi vajadus lõpeb. Selle alusel ei saa teha kannet kinnistusraamatusse ja see on vastuolus kohtuotsuse resolutsiooni p-ga 5. Resolutsiooni p 4 on arusaamatu osas, kas tasu on kostjal õigus saada alates hagi tagamise määruse tegemisest või kohtuotsuse jõustumisest. Kuna kohus on otsuse p-i 4 sidunud otsuse p-ga 2, siis sellest lähtuvalt on kostjal õigus saada talumistasu alates hagi tagamise määruse tegemisest ehk alates 03.10.2014. Maakohus kohaldas ebaõigesti AÕS § 158 lg 1. Praegusel juhul ei ole täidetud nimetatud sätte kohaldamise tingimused. Hageja on kogu menetluse vältel kinnitanud, et tema kinnistu saab ka mujalt elektrit ning enne hagi esitamist sai hageja kinnistul asuv tagumine hoone (vaidlusalune hoone) ainult osaliselt kostja kinnistul asuvast alajaamast elektrit. Alates 21.10.2014 on hageja suurendanud peakaitset Kadaka tee 187a1 kinnistul paiknevas liitumiskilbis 73 A võrra, mis varustas hageja kinnistul asuvat tervet tagumist hoonet ajal, kui elektrikaabel oli katki. Seega katab hageja elektrivajadust ka Kadaka tee 187a1 kinnistul asuv

liitumispunkt. Kuna Kadaka tee 187a1 kinnistu liidetakse detailplaneeringuga Kadaka tee 185 kinnistuga, misjärel tekib üks suur terviklik kompleks, ei saa Kadaka tee 187a/1 kinnistu omaniku õigused kahjustatud, kui servituut seatakse läbi selle kinnistu. Kokku on hagejal 7 erinevat elektritarbimise kohta. Lisaks planeerib hageja ehitada ise elektrialajaama oma kinnistule, millega hakkab kinnistul asuvat tööstushoonet elektrienergiaga varustama. See, et hageja on minetanud võimaluse CarSec Teeninduse kinnistul asuvast alajaamast elektrit saada, on tema enda probleem. Maakohus ei ole tuvastanud, et servituudi seadmine läbi Car Sec Teeninduse AS-i kinnisasja oleks koormavam, kui läbi kostja kinnistu. Kaabel on CarSec Teenindus AS-i elektrialajaama ja hageja kinnistu vahel endiselt olemas. Maakohus leidis ekslikult, et puudub alus eeldada, et kõik naaberkinnistud ja kõrgepingekaabli omanikud hakkavad kostjalt servituudi seadmist nõudma. Juhul, kui hageja saab õiguse servituudi seadmiseks, siis seda enam on naaberkinnistute omanikel alus esitada servituudi seadmise hagi kohtule. Ilmselgelt on selline asi lubamatu ja kostja õigusi ebamõistlikult riivav. Seejärel kostja kinnistu väärtus langeb drastiliselt. Maakohus ei põhjendanud, et Kadaka tee 185 tagumise hoone ühendamine juba olemasolevate elektriühendustega oleks majanduslikult võimatu. Hageja on ise kinnitanud, et ajal, kui ta ei saanud elektrit kostja kinnistul asuvast alajaamast, ehk 2 kuu jooksul, varustas Kadaka tee 185 tagumist hoonet elektriga Kadaka tee 187a1 kinnistul asuv liitumispunkt. Seega saab tagumist hoonet täielikult elektrienergiaga varustada Kadaka tee 187a/1 kinnistu piiril asuv elektrikilp ja hiljem hageja enda kinnistul asuvast alajaamast. Maakohtu seisukoht, et hagejal tuleb uue kaabli rajamisel Kadaka tee 187a1 kinnistu liitumiskilbist tasuda 6000 eurot, ei ole õige. Nimetatud summa ei ole ei objektiivselt ega subjektiivselt põhjendamatult suur, seda enam, et hageja väitel on ainuüksi praeguse asja ajamise peale maakohtus kulutatud 20 535 eurot. Maakohus tugines ekslikult Elektrilevi OÜ esindaja e-kirjale. Nimetatud kiri on üksnes kellegi arvamus, kus ei ole välja toodud lähteülesannet, ehk seda, milliseid võimalikke alternatiive on üldse kaalutud. See, et Kadaka tee 185 kinnistu omanikule on kõige optimaalsem kasutada olemasolevat elektriühendust, ei tähenda, et see oleks „optimaalne“ lahendus ka kostjale. Maakohus leidis ekslikult, et hageja kasutas üksnes ajutiselt Kadaka tee 187a/1 kinnistul asuvat elektrikilpi ja uue kaabli rajamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Kohus ei kaalunud asjaolu, et hageja hakkaks kasutama seda kaabliühendust püsivalt. Kadaka tee 187a/1 kinnistul ei asu ühtegi hoonet, pindalalt on tegemist niivõrd väikese kinnistuga (345 m2), et ehitada sinna midagi ei saa. Pealegi planeerib hageja kinnistu detailplaneeringuga liita see enda kinnistuga. Seega servituut ei saa mingil juhul Kadaka tee 187a/1 kinnistu omaniku huve kahjustada, kuna detailplaneeringu kinnitamisega oleks tegemist ühe tervikliku kinnistuga. Hageja ei pea tegema täiendavaid kulutusi, et saada 63A elektrit Kadaka tee 187a1 kinnistul olevast elektrikilbist, sest kaabel ja vajaminev elektrivõimsus on juba olemas. Maakohus ei arvestanud, et servituut on kostja kinnistut ebamõistlikult koormav, kuna talumiskohustuse summa on niivõrd väike arvestades talumiskohustusega. Maakohus tuvastas, et servituudi vajadus on ajutine. Kohtumenetluse aeg oli piisav (3 aastat), et hageja oleks jõudnud korraldada elektri saamise mujalt. Servituudi vajadus ammendub kohtuotsuse jõustumisega. Äärmisel juhul võib kõne alla tulla mõistlik aeg üks aasta kohtuotsuse jõustumisest.

Maakohus ei arvestanud, et servituudi alale 50m lisandub ala elektrikilbi ees, mistõttu ei ole servituudi ala 50 m2 vaid 55 m2. Seega tuleb tasu suurus arvutada ümber. Maakohus määras ekslikult talumiskohustuse hüvitise suuruse. Minimaalne hüvitis, mida õigustatud kinnisasja omanik peaks maatüki kasutamise eest koormatud maatüki omanikule maksma, ei või olla väiksem, kui juurdepääsualuse maatükiosa maamaksu suurus. Seetõttu tuleks maamaksu hüvitist suurendada kostja nõutud ulatuseni ehk 35 eurot aastas, millele lisandub käibemaks (0,623x55). Maakohus rahuldas pool renditasust ehk 210 eurot aastas. Põhjendatud ei ole anda hagejale eeliseid teiste eraettevõtete ees. Hagejal tuleb tasuda renditasu 462 eurot aastas (0,7x55x12). Kokku tuleb hagejal tasuda iga aasta talumistasu 497 eurot, millele lisandub käibemaks (462x35). Samuti peab hageja tasuma alates hagi tagamise määruse tegemisest tagasiulatuvalt kolme aasta eest talumistasu 1491 eurot. Maakohus seadis servituudi alale, mis asub kaitsevööndis ja millele ei saa ega tohi servituuti seada. Otsusele lisatud jooniselt võib välja lugeda, et servituudi ala kokku on 2x2x2 meetrit ehk 8 m ulatuses. Kohus on rikkunud Ehitise kaitsevööndi ulatuse, kaitsevööndis tegutsemise korra ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuete (nõuete) § 10 lg 6, mille järgi ulatub alajaamade ja jaotusseadmete ümber kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Maakatastri väljavõttest nähtuvalt asub kostja kinnistul nii alajaam kui ka kõrgepingekaablid, mis kuuluvad Elektrilevile. Seega on elektrikilbi ees olev maa-ala kaitsevööndis ja selle ulatus on vähemalt 2 m ning sellele alale ei ole lubatud seada hageja kasuks servituuti. Maakohus jättis vääralt vastuhagi rahuldamata. Kohus hindas ebaõigesti 1993 aasta avalduse sisu ja tunnistaja JM ütlusi. Kohus jättis 1993. aasta avalduse analüüsimata, ehk kindlaks tegemata, mida täpselt avaldusega sooviti ja kuidas oleks võimalik avalduse alusel elektrit saada. Puuduvad andmed selle kohta, kas avaldus rahuldati või mitte, samuti puuduvad elektritarbimise lepingud jne. Kohus ei hinnanud seda, millisele hoonele selle avalduse alusel elektrit sooviti. Tegelikult sooviti selle avalduse alusel hageja esimesele hoonele ehk ladu nr 1 administratiivhoonele tehnilisi tingimusi, mitte tagumisele taaralaole. Seda väidet tõendas kostja 29.09.1993. aasta elektrivarustuse lepingu nr 2536 ja elektrivarustuse kokkuleppega nr 2536/3. JM ütlused on täiesti absurdsed, kui ta kinnitas, et käis isiklikult kostja kinnistul olevast alajaamast elektrinäite võtmas, et kostja eellane Tallinna Ehitustrust saaks esitada tarbitud elektri eest arveid Tallinna Taarabaasile. Tallinna Ehitustrust ei olnud elektrimüüja ega saanud müüa elektrit ja esitada hagejale elektritarbimise eest arveid, mistõttu tuleb tunnistaja ütlused tervikuna lugeda ebausaldusväärseteks. Maakohus hindas tõendeid valikuliselt ning asus ekslikult valele seisukohale, et elektrikaabel on rajatud seaduslikul alusel, kuna sellele on antud kooskõlastus TTKV poolt. TTKV poolt ei saa anda kooskõlastust elektrikaabli ja trafo paigaldamiseks insener, seda oleks saanud teha ainult direktor, kuid seda kooskõlastust pole TTKV direktor andnud, mistõttu ei ole igal juhul antud kaabel seaduslikul alusel rajatud, mistõttu puudub talumiskohustus AÕSRS § 152 lg 1 järgi. Kohus ajas segamini OÜ Mäealused Laod ja TTKV direktori ametis oldud aja. OÜ Mäealused Laod võis sõlmida esmakordselt lepingu Tallinna Taarabaasiga 01.08.1999, kuna sellel ajal enam TTKV direktorina SP ei töötanud ja TTKV erastati. Isegi kui hageja sõlmis elektrivarustamise lepingu OÜ Mäealuse Laod 1999. aasta augustis, ei ole kostjal kaabli talumise kohustust. 2005.aastal on muudetud kaabli asukoht. Uue tehnovõrgu paigaldamine vana tehnovõrgu asemel või ka tehnovõrgu asukoha muutmine välistab AÕSRS § 152 ette nähtud talumiskohustuse. Kui kohtu hinnangul tuleb siiski seada ajutine servituut, siis TsMS § 445 lg 1 järgi tuleb vastuhagi rahuldada selliselt et tehnorajatise eemaldamise nõue muutub sundtäidetavaks ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 16.10.2017 otsus tuleb tühistada menetlusnormide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu resolutsiooni p-de 1, 2, 3, 4, 5, 7, 8, 9, ja menetluskulude jaotuse osas. Otsuse resolutsiooni p 6, millega jäeti rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõue, jääb muutmata. Tühistatud osas tuleb tsiviilasi saata uueks arutamiseks maakohtule. Asjas puudub vaidlus, et hagejale kuulub kinnistu asukohaga Kadaka tee 185, Tallinn (kd I lk 80-81) ning kostjale kuulub naaberkinnistu asukohaga Mäealuse 12 Tallinn (kd I lk 82-84). Kostja kinnistu varasem aadress oli Mäealuse 10 Tallinn. Kostja kinnistul asub AS-ile Eesti Energia kuuluv alajaam nr 975, millel paiknevast kilbist algava kaabli kaudu varustatakse elektrienergiaga hagejale kuuluval Kadaka tee 185 Tallinn kinnistul osaliselt üht hoonet, mis nähtub ka alajaama nr 975 skeemilt (kd II lk 58). I Hageja on esitanud kostja vastu nõude reaalservituudi seadmiseks Tallinnas Mäealuse 12 asuvale kinnistule Tallinnas Kadaka tee 185 asuva kinnistu kasuks ning kostja kohustamist tahteavalduse andmiseks vastava servituudi kinnistusraamatusse kandmiseks. Hageja soovib, et hagejal tekiks reaalservituudi alusel õigus kasutada alajaama nr 975 küljes asuvat mõõtekilpi LK1 ja selle ümbrust 2 m raadiuses ning mõõtekilbist algavat Kadaka tee 185 Tallinn kinnistule suunduva maa-kaabli ala 2 m laiuse alana kuni Mäealuse 12 ja Kadaka tee 185 kinnistute piirini. Samuti on hageja esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitis summas 23 975,47 eurot, kuna kostja katkestas elektrikaabli läbi lõikamisega alajaamast nr 975 hageja kinnistule tuleva elektriühenduse ning põhjustas seeläbi hagejale varalise kahju. Kostja on esitanud vastuhagi, milles taotleb, et kohus kohustaks hagejat eemaldama ebaseadusliku elektripaigaldise Mäealuse 12 Tallinn kinnistu elektrikilbist ning kohustaks hagejat lõpetama elektritarbimise Mäealuse 12 Tallinn olevast elektrijaamast nr 975. Kostja leidnud, et hageja nõue tuleks jätta läbi vaatamata. Nii hagi kui ka vastuhagi esitati peale 1. jaanuari 2009. Maakohus lahendas poolte nõuded hagimenetluses. Alates 1. jaanuarist 2009 kehtiva TsMS § 475 lg 1 p 131 kohaselt on tehnorajatise talumise asjad hagita asjad. Sama tuleneb TsMS § 6181 lg-st 1, mille kohaselt selles peatükis sätestatud korras lahendatakse avaldusi avalikult kasutatavale teele juurdepääsuks (AÕS § 156 lg 1) ning tehnorajatise talumise kohustuse suhtes (AÕS § 158 lg 1 ja AÕSRS § 152). Seejuures tuleb tehnorajatise talumise asja all AÕS § 158 lg-te 1 ja 2 tähenduses mõista talumiskohustusest tulenevat nõuet reaalservituudi seadmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei anna iseseisvat nõuet talumiskohustuse tuvastamiseks AÕS § 158 lg-s 1 toodud asjaoludel. TsMS § 6181 lg 2 kohaselt võib sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud avalduse läbi vaadata hagimenetluses, kui see on esitatud vastuhagina või koos nõudega, mis tuleb läbi vaadata hagimenetluses. Kuna hageja esitas menetluses kahju hüvitamise nõude, siis on lubatud hageja nõuded lahendada ka hagimenetluses (Riigikohtu lahend 3-2-1-105-12 p 16). Samas märkis kolleegium, et kui kohus TsMSRS § 2 lg 3 või TsMS § 6181 lg 2 alusel vaatab tehnorajatise talumise kohustuse asja läbi hagimenetluses, tuleb selle asja läbivaatamisel järgida hagita

menetluse reegleid, mh menetlusosaliste kohta sätestatut. TsMS § 198 lg 3 esimese lause järgi on hagita menetluses kohtul kohustus kaasata menetlusosalised omal algatusel. TsMS § 6182 lg 1 järgi on tehnorajatise talumise asjas menetlusosalisteks avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab. Maakohus leidis, et kinnisasja omaniku AÕS § 158 lg-s 1 ettenähtud talumiskohustust on võimalik realiseerida üksnes AÕS § 158 lg-s 2 sätestatud reaalservituudi nõude kaudu. Servituudi seadmine hõlmab sellega koormatud kinnisasja omaniku talumiskohustust AÕS § 172 mõttes. Kinnisasja omanikul on seadusest tulenev tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus AÕS §-des 158 ja 1581 sätestatud alustel. Sellise talumiskohustuse olemasolu korral määratakse servituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu AÕS § 158 lg 3 järgi poolte kokkuleppel või kohtulahendiga. Kolleegium leiab, et maakohus on ebaõigesti tõlgendanud AÕS §-i 158 ning jätnud tähelepanuta AÕSRS § 152 ja see on viinud asja ebaõige lahendamiseni. Riigikohus on leidnud lahendis 2-15-17137 p-s 20 järgmist: „AÕS §-d 158 ja 1581 reguleerisid ja reguleerivad talumiskohustust olukorras, kus tehnovõrk või -rajatis soovitakse rajada võõrale maale, kuid nendest sätetest ei ole võimalik tuletada talumiskohustust olukorras, kus tehnorajatis on hageja kinnisasjale juba rajatud. Varem rajatud tehnorajatiste õiguslikku seisundit reguleerib AÕSRS § 152“ ja p-s 23 – „Ka praegu kehtiv AÕSRS § 152 lg 1 näeb ette, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma vaid sellist olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui esmakinnistamine toimus enne 1. aprilli 1999. Kinnisasja omanik peab taluma tehnovõrku või -rajatist ka juhul, kui esinevad AÕS §s 1581 sätestatud eeldused või muu talumiskohustus. Sama paragrahvi teise lõike kehtiv redaktsioon näeb ette, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole AÕS § 1581 lg-s 1 sätestatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või rajatis kuulub võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1. aprilli 1999 ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides“. Poolte vahel on vaidlus, millal elektripaigaldis kostja kinnistule on rajatud. Hageja on leidnud, et vaidlusalune elektrikaabel oli rajatud 1980-ndatel aastatel (t.l.70, I kd). Kostja on hageja poolt esile toodud asjaolud vaidlustanud ja leiab, et hageja on alles 01.01.2003 sõlminud AS-ga Eesti Energia lepingu. Vastuhagis leidis kostja, et vaidlusalune elektripaigaldis on ebaseaduslikult hageja poolt rajatud perioodil 2001-2005 ning seetõttu puudub kostjal kohustus taluda vaidlusalust elektripaigaldist oma kinnistul (t.l. 55, V kd). Pooled on esitanud ka oma väidete kinnitamiseks rea tõendeid. Kuna maakohus leidis ebaõigesti, et asjas kohaldub AÕS § 158 lg 1, siis pole välja selgitatud, millal vaidlusalune elektripaigaldis kostja kinnistule rajati ega hinnanud poolte poolt oma väidete kinnitamiseks esitatud tõendeid. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul tuvastada, millal vaidlusalune elektripaigaldis kostja kinnistule rajati, kuna sellest sõltub hageja nõude kvalifikatsioon. TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eelnimetatud sätetes väljendub hagita menetlusele omane uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada täiendavaid tõendeid. Üldjuhul on kohtul kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustus olukorras, kus kohtu ette toodud asjaolud võimaldavad asja lahendada erinevatel õiguslikel alustel ning hageja avalduste järgi ei ole selge, millisele alusele ta tugine. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kaasata menetlusosalised, juhindudes TsMS § 6182 lg-st 1, ja võtta seisukoht, kas hagejal on õigus nõuda kostja kinnisasja koormamist reaalservituudiga AÕS § 158 lg-te 1 ja 2 järgi või tuleb kostja kinnistult elektrikaabel

vastuhagi alusel kõrvaldada. Tehnorajatise talumise kohustuse asi tuleb lahendada hagimenetluses hagita menetluse sätete järg. Juhul, kui maakohus peaks asja uue arutamise käigus asjaolude tuvastamisel leidma, et täidetud on kõik AÕSRS § 152 kohaldamise eeldused, sh et tehnovõrk rajati enne maa esmakinnistamist ja enne 01.04.1999, tuleb nõue rahuldada AÕSRS § 152 alusel. Sellisel juhul ei ole määrav see, kas mõni muu ühendus oleks otstarbekam. Selleks tuleb tuvastada, kas tehnorajatis rajati enne AÕSRS §-s 152 sätestatud aega. Juhul, kui maakohus peaks leidma et AÕSRS §152 eeldused ei ole täidetud, tuleb hinnata nõude rahuldamist AÕS § 158 alusel. Hagejale kuuluval Kadaka tee 185, Tallinn kinnistul puudub liitumispunkt võrguettevõtja võrguga, mistõttu hageja saab kinnistu majandamiseks vajalikku elektrienergiat kõrvalasuvatel kinnistutel olevatest elektrikilpidest. Hageja ei ole eitanud, et lisaks kostja kinnistul asuvast elektrikilbist saab hageja elektrienergiat ka teistelt naaberkinnistutelt asuvatest elektrikilpidest. Hageja selgituste kohaselt kuulub hagejale piirkonnas kolm kinnistut ja neli hoonet, mida varustatakse elektrienergiaga kolmest alalisest ja ühest ajutisest liitumispunktist (kd III lk 4). Juhul, kui vaidlus kuulub lahendamisele AÕS § 158 alusel, tuleb mh hinnata, kas esineb alternatiivseid kohti, kuhu elektrikaabel rajada ja millist mõju selle erinevatesse alternatiivsetesse kohtadesse rajamine omaks. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et nimetatud kinnistuste omanikud, kust neil asuvatest elektrikilpidest hageja veel elektrienergiat saab ja kust ta võiks ühenduse rajada, tuleb kaasata menetlusse. Kindlasti tuleb maakohtul kaasata menetlusse CarSec Teenindus AS. Otsuse p-s 47 on maakohus kaasamata CarSec Teenindus AS kostjana menetlusse, otsustanud, et CarSec Teenindus AS on hagejaga elektritarbimise lepingut rikkunud ja seetõttu hageja sealt kaudu elektrienergiat ei saavat. Maakohus ei ole aga tuvastanud, et servituudi seadmine läbi CarSec Teeninduse AS-i kinnisasja kaudu oleks hagejale koormavam, kui läbi praeguse kostja kinnistu. Seda enam, et kaabel on CarSec Teenindus ASi elektrialajaama ja hageja kinnistu vahel endiselt olemas. Maakohus ei ole põhjendanud, et Kadaka tee 185 tagumise hoone ühendamine juba olemasolevate elektriühendustega oleks majanduslikult võimatu. Hageja on ise kinnitanud, et ajal, kui hageja ei saanud elektrit kostja kinnistul asuvast alajaamast, ehk 2 kuu jooksul, varustas Kadaka tee 185 tagumist hoonet elektriga Kadaka tee 187a/1 kinnistul asuv liitumispunkt. Vaidlus puudub selles, et Kadaka tee 187a/1 kinnistul ei asu ühtegi hoonet, pindalalt on tegemist niivõrd väikese kinnistuga (345 m2), et ehitada sinna midagi ei saa (III k tl 82). Pealegi planeerib hageja Kadaka tee 187a/1 kinnistu detailplaneeringuga liita enda kinnistuga. Kadaka tee 187a/1 kinnistu omanikku menetlusse kaasatud ei ole. II Kostja on esitanud vastuväite, et hageja nõuet servituudi seadmiseks AÕS § 158 alusel ei ole võimalik rahuldada, kuna alale, mille osas hageja soovib servituuti seada, on seatud kasutusvaldus Fontelec OÜ kasuks. Nimetatud asjaolu on tõendatud 31.10.2014 kasutusvalduse seadmise lepinguga (kd II lk 94-103), millest nähtuvalt on kostja ja OÜ Fontelec sõlminud Mäealuse 12 Tallinn kinnistu osas OÜ Fontelec kasuks kasutusvalduse seadmise leping (kinnistusraamatusse kantud 24.11.2014). Lepingu punkti 2.8 kohaselt on kasutusvalduse alal keelatud tehnorajatiste paigaldamine ja hooldamine ning punktist 2.9.4 tulenevalt ei anna kasutusvaldaja nõusolekut kinnisasja servituudi ega reaalkoormatisega koormata. OÜ Fontelec menetlusse kaasatud ei ole. TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eelnimetatud sätetes väljendub hagita

menetlusele omane uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata. Asja uue arutamise käigus tuleb maakohtul selgitada avaldajale vaidluse lahendamise väljavaateid, sh võimalust esitada nõue ka kasutusvaldaja vastu ja nõude esitamata jätmise korral kaaluda hagi läbivaatamata jätmist. Tulenevalt AÕS § 173 lg-st 4 võib hoonestusõiguse või kasutusvaldusega koormatud kinnisasja omanik reaalservituudiga koormata ainult hoonestaja või kasutusvaldaja nõusolekul. Kuna kasutusvaldus piiratud asjaõigusena annab vastavalt kasutusvaldajale koormatud kinnisasja suhtes muu hulgas õiguse seda kasutada, siis samale kinnisasjale servituudi seadmise kaudu veel ühele isikule sellise õiguse andmine võib eelduslikult kahjustada kasutusvaldaja tegutsemist koormatud kinnisasjal. Seetõttu on AÕS § 173 lg 4 alusel kohustus sellisele kinnisasjale lisaks kasutusvaldusele veel reaalservituudi seadmiseks saada ka kasutusvaldaja nõusolek. Asja materjalidest ei nähtu, et OÜ Fontelec oleks valmis sellist nõusolekut vabatahtlikult andma. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldajal ei ole võimalik oma eesmärki saavutada, st seada reaalservituuti, kui selleks ei ole kinnistusraamatus eespool asuval järjekohal oleva kasutusvaldaja nõusolekut. Seega juhul, kui avaldus ei peaks kuuluma rahuldamisele AÕSRS § 152 ja kui avaldaja ei nõua kasutusvaldaja nõusolekut, võib esineda TsMS § 423 lg 2 p 2 olukord. Kohus ei pea menetlema servituudi seadmise nõuet, mis servituudi tekkimiseni ei vii. III Kostja on esitanud vastuväite, et hageja nõue on aegunud, kuna asjaõigusseaduse rakendamise seadus (AÕSRS) § 152 on jõustunud 01.04.1999, mistõttu hageja oleks pidanud servituudi seadmise nõude esitama hiljemalt 01.04.2009. Ringkonnakohus leiab, et maakohus leidis otsuse p-s 40 leidnud põhjendatult, et hageja nõue ei ole aegunud. Ringkonnakohus nõustub nimetatud põhjendustega täielikult ja seetõttu neid ei korda. IV Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 23 975,47 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja on hagejale kahju põhjustanud, kuna kostja eemaldas 27.09 või 28.09.2014 kostja kinnistul asukohaga Mäealuse tee 12 Tallinn asuva alajaama nr 975 kilbist osa kostjale kuuluvast kaablist ning seeläbi katkestas hageja kinnistu asukohaga Kadaka tee 185 Tallinn tagumise hoone elektrienergiaga varustamise. Lisaks takistas kostja hageja hinnangul pärast kaabli eemaldamist parandustööde tegemist seeläbi, et parkis autosid elektrikilbi ette. Kostja on hageja kahju hüvitamise nõudele vastu vaielnud põhjendusel, et kostja ei ole hagejale kuuluvat kaablit eemaldanud, samuti ei ole kostja takistanud elektrikilbile juurdepääsu ja kaabli parandamist. Maakohus jättis hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Otsuse p-des 66-78 on maakohus põhjendatult leidnud, et hageja kahju hüvitamise nõude alus saab olla VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tulenevalt otsuse p-des 66-78 tuvastatu alusel on maakohus põhjendatult leidnud, et antud asjas puudub alus tuvastada, et hageja poolt elektrikaabli parandamise võimatuse ja kostja tegevuse vahel on põhjuslik seos. Põhjusliku seose puudumise korral ei ole aga täidetud VÕS §-st 1043 tulenevad eeldused, mistõttu tuleb hageja nõue kahju hüvitamiseks rahuldamata jätta.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu eeltoodud põhjendustega täielikult ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 neid ei korda. V Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata. Kuna vastuhagi rahuldamine sõltub sellest, kas hageja nõue kuulub rahuldamisele või mitte, siis tuleb maakohtu otsus ka vastuhagi rahuldamata jätmise kohta tühistada. Ringkonnakohus nõustub kostja apellatsioonkaebuses toodud väidetega selle kohta, et maakohus on jätnud tõendite hindamisel tähelepanuta asjaolu, mille kohaselt soovib hageja reaalservituudi seadmist vaid kinnistul asuvat tagumise hoone varustamiseks osaliselt elektrienergiaga. Vaidlus puudub selles, et hageja kinnistul on mitu hoonet, milliseid varustatakse elektriga teistest liitumispunktidest. Hagejale kuuluvad kinnistud Kadaka tee 185, Kadaka tee 185a ja Kadaka tee 185c, milledel asub 4 hoonet (t.l. 4, III kd). Tallinna Hooneregistri 24.05.2002 teatisest nähtub, et Kadaka tee 185 kuulus hagejale 5 hoonet (t.l.31, III). Hageja on oma 20.10.2014 menetlusdokumendis p-s 1.2 kinnitanud, et vaidlusaluse kaabli kaudu varustatakse Kadaka tee 185 ühte hoonet osaliselt elektrienergiaga (t.l. 70, I kd). Lisaks jättis maakohus kostja taotluse tunnistaja SP ülekuulamiseks rahuldamata, kuid otsuse p-s 92 on maakohus märkinud, et SP ei pruukinud olla kursis direktorina, kellele ja mis tingimustel elektrienergiat TTKV kinnistul asuvast alajaamast võimaldati. Oma kirjalikus seletuses ei ole SP midagi sellist väitnud (t.l. 94, IV kd). Hagita menetluses võib kohus tõendeid koguda vajadusel ka oma algatusel. Hageja ja AS Eesti Energia vahel on 01.01.2003 sõlmitud vastav võrguühenduse kasutamise leping (t.l.70, I kd). Maakohus on vastuhagi rahuldamata jätmisel hinnanud asja esitatud tõendeid valikuliselt ja osaliselt jätnud tähelepanuta kostja seisukohad. Otsuse p-s 92 leidis maakohus, et asjaolu, mille kohaselt rajati Mäealuse alajaamast elektrikaabel Kadake tee 185 kinnistuni 1993a., on tõendatud põhiliselt tunnistaja JM ütlustega. Samas on OÜ Mäealuse Laod ja AS Tabal vahel sõlmitud elektrienergiaga varustamise leping 01.08.1999 (t.l.t.l.53, II kd). Samas on maakohus jätnud hindamata kostja vastuväited ja nende kinnituseks esitatud tõendid, mille kohaselt sai hageja elektrienergiat kauplus Volga peakilbist (t.l. 167-175, II kd). Otsuse p-s 83 tuvastas maakohus, et Elektrilevi OÜ töötaja e-kirjast nähtub, et hageja tarbimiskoha liitumispunkti tarbija toitekaabli asukohta on muudetud alates 30.04.2006. Riigikohus on lahendis 3-2-1-105-12 p-s 17 leidnud, et isegi, kui uus veetorustik ehitada vana veetorustiku asemele, siis asjas ei kohaldu AÕSRS § 152, mis sätestab kinnisasja omaniku kohustuse taluda enne 1.04.1999 püstitatud tehnovõrku. Asja uuel läbivaatamisel tuleb tuvastada, kas ja kui suures ulatuses 2006 toitekaabli asukohta muudeti. Kuna maakohus lahendas käesoleva vaidluse valede materiaalõiguse normide alusel ning asjaolude tuvastamisel rikkus menetlusõiguse norme, siis tuleb maakohtu otsus tühistada ja asi tuleb saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb asja lahendamiseks vajalikud asjaolud tuvastada ja asi käesolevas lahendis viidatud õigusnormide alusel uuesti lahendada. Nii AS Tabal kui ka Aktsiaselts MV KAUBAD apellatsioonkaebus tuleb jätta osaliselt rahuldamata. Menetluskulud Kuna maakohtu lahend tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Reet Allikvere

Kaupo Paal

Imbi Sidok-Toomsalu

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 19.12.2018 otsusega

RESOLUTSIOON

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.