Nord Hill Land Portfolio OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepperi hagi Swedbank AS vastu 8 831 932,87 euro suuruse kahjuhüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01. juuni 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nord Hill Land Portfolio OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepperi apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
9 712 298,66 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Nord Hill Land Portfolio OÜ (pankrotis, registrikood 11309717) pankrotihaldur Peeter Sepper, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Maria MägiRohtmets ja Madis Vinni Kostja: Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja vandeadvokaat Priit Lember
Istungi toimumise aeg
06. november 2018, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 01. juuni 2017 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluste kulud jätta hageja Nord Hill Land Portfolio OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepperi kanda.
4.Välja mõista Nord Hill Land Portfolio OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepperilt apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluste kulude hüvitamiseks 13 765 eurot Swedbank AS kasuks.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Nord Hill Land Portfolio OÜ (pankrotis, NHLP) pankrotihaldur Peeter Sepper esitas 29.03.2016 Harju Maakohtule hagi Swedbank AS vastu kahju hüvitamiseks 8 831 932,87 euro, hagi esitamise seisuga viivise 169 395,19 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 09.05.2006 NHLP emaettevõtja Nord Hill Real Estate AS (NHRE, endine ärinimi AS IPC Real Estate) ja kostja investeeringute vahendamise ja info edastamise kokkuleppe, mille eesmärk oli edastada kostja personaalse varahalduse osakonna klientidele NHRE korraldatavate võlakirjaemissioonide raames tehtud võlakirjade pakkumise kohta informatsiooni. Kokkuleppe järgi sai kostja teenuse osutamise eest vahendustasu, mille suurus sõltus kostja vahendatud võlakirjade omandamise eest tasutud summadest.
3.NHRE nõukogu otsustas 03.10.2006 alustada investeerimisprogrammiga Rumeenia erinevates piirkondades kinnisvara ostmiseks. Samas asutati selleks otstarbeks ka tütaräriühing NHLP (endine ärinimi IPC Land Portfolio OÜ). NHLP korraldas 2007. a võlakirjaemissiooni kogumahus 8 467 000 eurot eesmärgiga omandada emissiooniga kaasatud raha eest erineva sihtotstarbega maad Rumeenias ja teenida tulu maa väärtuse kasvust. Esialgsete märkimistulemuste kohaselt märkis suure hulga võlakirjadest kostja, osa portfellihalduse teenuse raames ja osa oma privaatpanganduse klientidele. Maatükid omandas NHLP tütarettevõtja Rumeenias S.C Jaagupi S.R.L (Jaagupi SRL), kellele NHLP andis maade omandamiseks tagamata laenu 8 465 000 eurot intressiga 7% aastas. Võlakirjade lunastustähtaeg pidi saabuma 14.01.2011, mida NHLP juhatus pikendas kuni 31.03.2015. Ühtegi omandatud maad ei ole õnnestunud võõrandada ja võlakirjad on investoritele lunastamata.
4.Kostja vastutab NHLP-le tekitatud kahju eest. Kostja on olnud osaline võlakirja emissiooni korraldamises ja kahjulike otsuste vastuvõtmises. Kostja töötaja oli määratud NHRE nõukogusse, mis pidi tagama NHLP ja tema võlausaldajate huvide järgimise ning projektijuhtide tegevuse kontrollimise. NHLP juhatusel pidi olema otsuste vastuvõtmiseks NHRE nõukogu nõusolek, mis oli siduv. Kostja töötaja aga soovis, et emissioonide maht oleks võimalikult suur, kuivõrd sellest sõltus kostjale makstava vahendustasu suurus. Emissioone ei oleks toimunud, kui kostja ei oleks otsustanud emissioonide korraldamist ja nendes osalemist. Kostja varjas investeerimisprogrammi ebaõnnestumise tegelikke põhjusi, milleks on asjaolu, et maatükke osteti kordades kõrgema hinnaga, kui oli nende tegelik väärtus. Samuti on varjatud maatükkide puudusi. NHRE nõukogul ning selle liikmetel oli hoolsus- ja järelevalvekohustus NHLP ees. Spetsialistidest koosnev nõukogu oli tagatis, et investeeritud raha kasutatakse õiguspäraselt. NHLP varaliste huvide järgimise kohustus oli
otseselt seotud omandatava kinnisvara väärtusega ja selle võõrandamispotentsiaaliga. Eeldus oli, et NHRE spetsialistidest koosnev nõukogu teeb enne põhjalikud uuringud ja tellib kinnisvara väärtuse kohta eksperdihinnangud, mis kinnitavad, et kokkulepitud hind vastab nende maatükkide turuväärtusele. Kostja kooskõlastas kõik olulised NHLP juhatuse otsused ja toimingud. Kostjal oli oma töötajate kaudu otsene ja vahetu mõju NHRE nõukogu üle. Kostja esindusõiguse alus oli panga portfellihalduse klientide üldvolitus ja ta tegutses oma äranägemise järgi. Kostja mõjutas oma töötajate kaudu nii NHLP võlakirjade emiteerimist, kaasatud investeeringute kasutamist, NHLP ebamõistlikel tingimustel laenukohustuste võtmist, võlakirjade lunastustähtaja korduvat pikendamist kui ka NHLP pankrotiavalduse õigel ajal esitamata jätmist. NHLP mõjutamist tuleb vaadelda ühe katkematu käitumismustrina alates 2006. a kuni 2015. a augustini. 2011. a omandas hageja teise äriühingu vahendusel 100% NHRE aktsiatest.
5.Kostja kasutas ära oma mõjuvõimu NHLP ja NHRE üle ning survestas NHLP juhatust mitte esitama pärast maksejõuetuse saabumist pankrotiavaldust. Kui NHLP oli püsivalt maksejõuetu, otsustas NHRE nõukogu 07.06.2012 anda nõusoleku NHLP ja Nord Hill Solution OÜ vahel laenulepingu sõlmimiseks uute rahaliste kohustuste võtmiseks. Kostja mahitas investoreid tegema investeerimisprogrammi uusi rahalisi sissemakseid, et vältida pankrotiavalduse esitamist. Samuti on kostja hoidunud nõuete esitamisest vastutatavate isikute vastu, sh kostja enda vastu 2007. a tehtud kahjulike tehingute tõttu.
6.Hageja esitas nõude alternatiivsetel õiguslikel alustel: •
kostja vastutab võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel koosmõjus karistusseadustiku (KarS) §-ga 2172 usalduse kuritarvitamisega tekitatud kahju eest;
•
kostja vastutab kaasaaitajana VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja § 1045 lg 4 alusel koosmõjus KarS §-ga 211 keelunormi rikkumise eest, mille eesmärk on hoida ära majandustegevuses osaleva isiku investeeringu saamiseks valeandmete esitamine;
•
kostja vastutab äriseadustiku (ÄS) § 1671 alusel, kuivõrd on kasutanud ära oma mõju NHLP juhatuse üle võlakirjade emiteerimisel ning kaasatud raha kasutamisel (aastatel 2006 kuni 2009);
•
kostja vastutab ÄS § 1671 alusel, kuivõrd on kasutanud ära oma mõju NHLP juhatuse üle investeerimisprogrammi edasisel juhtimisel aastatel 2009 kuni 2015;
•
kostja vastutab VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitatud kahju eest.
7.Hageja arvates koosneb NHLP-le tekitatud kahju järgmisest: •
8 465 000 eurot, mis tuleneb põhjendamatust (valeandmete esitamise tulemusena) laenu andmisest Rumeenia äriühingule Jaagupi SRL või alternatiivselt pankrotiavalduse õigel ajal esitamata jätmisest ning kahju hüvitamise nõuete esitamise võimatuks muutumisest kohustatud isikute vastu;
•
366 932,87 eurot, mis tuleneb maksejõuetuse olukorras põhjendamatust laenu võtmisest Nord Hill Solutions OÜ-lt 2012. a, millest tekkis kahju sissenõutavaks muutunud viivisest ja intressidest.
8.Nõuded ei ole aegunud. Igal juhul on aegumise vastuväite esitamine vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja on tegutsenud vastuoluliselt ning loonud ettekujutuse õigustest, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Kostja on järjepidevalt tegutsenud selle nimel, et investorid pikendaksid võlakirjade lunastamistähtaega ja NHLP ei esitaks pankrotiavaldust.
Kostja vastuväited
9.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Kostja leidis, et hagi on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 järgi on aegumistähtaeg kolm aastat. ÄS § 1671 lg 4 järgi on nõuete aegumistähtaeg viis aastat. Rikkumise algusaeg on 2006. a või hiljemalt 2007. a, mil toimusid võlakirjaemissioonid. Nõue hakkas aeguma rikkumise algusmomendist. Kui NHLP oli tegelikult juba 2007. a maksejõuetu, siis kahju muutus sissenõutavaks ja aeguma hakkas kogu kahju hüvitamise nõue. VÕS § 1045 alusel esitatud nõuded aegusid hiljemalt 2010. a ja ÄS § 167 1 alusel esitatud nõue 2012. a. Viivisenõue aegus koos põhikohustusega. Aegumisele tuginemine ei ole hea usu põhimõttega vastuolus.
11.Kostja ei ole kunagi olnud emitendi ega ühegi muu isikuga lepingulises suhtes emissioonide korraldamiseks ega emitendiga seotud ettevõtete nõustamiseks. Kostja roll piirdus investeerimisvõimaluse vahendamises oma klientidele. Hageja on samastanud NHLP ja NHRE juhtorganite liikmete tegevuse kostja tegevusega. Kostja ei ole kohustusi rikkunud.
12.Investeerimisprogrammi üldtingimustes on selgelt välja toodud investeerimise skeem ja Rumeenias kinnisvara omandamise viisid. Võlakirjad ei olnud tagatud ning programmis oli rõhutatud, et see on tugevalt spekulatiivne ja sõltub eeskätt kinnisvara turuhinna muutustest. Planeeritavate kinnisvarainvesteeringute omandamise eeldus ei olnud eksperdihinnangute tellimine. Kinnistute omandamisel ületas kinnistu turuväärtus alati selle ostuhinda.
13.Kostja ei mõjutanud NHLP ega NHRE juhtorganeid hagejale kahjulikult tegutsema. NHRE nõukogu on kolmeliikmeline. Igal nõukogu liikmel oli üks hääl. NHRE nõukogu otsused on alati vastu võetud ühehäälselt. Nõukogu otsus oleks samal kujul vastu võetud ka kostja töötajata. NHRE nõukokku kuulunud kostja töötaja ei sekkunud kinnisvaraobjektide otsimisse. Alates 02.04.2009 kuni 25.10.2011 ei olnud NHRE nõukogus ühtegi kostja töötajat. NHLP ja NHRE majandusaasta aruandeid on kuni 2010. a auditeeritud. Kostja ei saanud võtta ainuisikuliselt vastu investeerimisprogrammi pikendamise otsust. Kostja portfellikliendid moodustasid maksimaalselt 42% kõikidest investoritest ja pikendamise poolt pidi hääletama veel vähemalt 25% muudest investoritest. NHLP laenu võtmine oli vajalik investeerimisprogrammi pikendamiseks, kuna kontsernistruktuur tõi endaga kaasa kulud, mille katmiseks vahendeid ei olnud. Kostja oli veendunud, et NHLP pankrotimenetluse vältimine on kõigi võlakirjainvestorite huvides. NHLP ega NHRE juhtorganite liikmed ei ole oma kohustusi rikkunud. Otsused olid tehtud sellel ajal olemasoleva informatsiooni alusel ja lähtusid investorite parimatest huvidest.
14.Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud kahju tekkimist ega selle suurust. Suutmatus tasuda investoritele võlakirjade lunastusmakseid ja täita laenulepingust tulenevaid kohustusi ei ole hagejale tekkinud kahjuks. Hageja on samastanud investoritele väidetavalt tekkinud kahju endale tekkinud kahjuga. Samuti ei ole kindlaks tehtud, kas võlga saab sisse nõuda kolmandalt isikult. Esimese astme kohtu otsus
15.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 16 725 eurot, millest 12 500 eurot kuulub väljamaksmisele hageja poolt kohtu deposiiti tasutud 12 500 euro suuruse tagatise arvelt ja ülejäänud menetluskulu 4225 kuulub väljamõistmisele hagejalt kostja kasuks. Kohtulahendi
jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda hüvitatavatelt menetluskuludelt kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõue aegunud tegevuste osas, mis on ÄS § 1671 koosseisu osas toime pandud viis aastat enne hagi esitamist, s.o kuni 29.03.2011. Samuti pidi hageja olema teadlik 2007. a ja 2012. a laenu andmise ning maade omandamise tehingute asjaoludest varem kui kolm aastat enne hagi esitamist. Aegunud on kahju hüvitamise nõue 8 465 000 eurot, mis tuleneb järgmistest kostjale etteheidetavatest tegudest: investeerimisprogrammi (kaas)korraldajana kostja töötaja hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumine; 2007. a kostja töötaja poolt NHRE nõukogus kinnisvara investeeringute heakskiitmine, sh investeerimisvõimaluste väljaselgitamine; 2007. a tagatiseta laenu andmine; aastatel 2006 ja 2007 emissiooniprospektide heakskiitmine; 01.09.2010 investeerimisprogrammi tähtaja pikendamine kuni 14.01.2013. Ei esine erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse jätta aegumine kohaldamata.
17.Tõendamata on hageja väide, et kostjal oli oma töötaja kaudu otsene ja vahetu mõju NHRE nõukogu üle NHLP juhatusele korralduste andmisel. NHLP juhatusel oli võimalik realiseerida seadusest tulenevat juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Kostja ei saanud varjata 2007. a tehinguid ega nende tagajärgi, sest nimetatud tehingud tegi NHLP juhatus. NHRE nõukogu pädevuses ei olnud tehingute tegemine või selleks korralduse andmine. Nõukogu nõusolek ei olnud NHLP juhatusele siduv ning NHLP juhatusel oli õigus ja võimalus otsustada tehingu või toimingu tegemise üle. Nõukogu otsused võeti vastu poolthäälteenamusega. Kõik otsused oleksid ka kostja töötajata samal kujul vastu võetud. Kostja töötaja kuulumine NHRE nõukogusse ei olnud käsitatav usaldustagatisena. NHLP ja NHRE sisesuhtest tulenev nõue saada tehingutele NHRE nõukogu heakskiit ei mõjutanud NHLP juhatuse kohustusi välissuhtes.
18.Kostja tegevus ei olnud õigusvastane, kui ta omandas 2011. a teise äriühingu vahendusel 100% NHRE aktsiatest. Lisaks puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja kahju vahel. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, kuidas on kirjeldatud olukord kahjustanud hageja huve. Kostja tellimusel 2010. a koostatud raportist nähtub, et pea kõikide omandatud maatükkide puhul esineb õiguslikke probleeme, sealhulgas tehingute tühisuse või tühistamise risk. Hageja ei ole välja toonud, et mõni raportis kajastatud riskidest oleks realiseerunud. Samuti on kostja tõendanud, et hageja juhatus oli õigusarvamuse sisust teadlik hiljemalt 17.10.2011.
19.05.04.2011 teatasid NHLP juhatuse liikmed soovist taanduda NHLP juhtimisest, NHLP on maksejõuetu ning juhatusel on kohustus esitada kohtule pankrotiavaldus. Hageja ei ole tõendanud, et pankrotiavaldus jäeti esitamata kostjast tulenevatel asjaoludel. On tõendamata, et konkreetne kostja töötaja mõjutas konkreetset NHLP juhatuse liiget tegutsema osaühingut kahjustavalt. NHLP juhatus oli kõikidest asjaoludest teadlik. Laenu võtmise otsustamisse kaasati kõik teadaolevad hageja võlakirjainvestorid. Investoreid teavitati kavatsusest tõsta NHRE osalus selleks spetsiaalselt loodava ühingu omandisse ning asjaolust, et käsundiandjaks jääb kostja, kes tegutseb kõikide investorite huvides. Laenu võeti mõistlikel turutingimustel. NHLP juhatus tugines täiendava laenu võtmisel sellel ajal olemasolevale informatsioonile ning oodati Rumeenia kinnisvaraturu hindade tõusu. Selleks, et isik kvalifitseeruks ÄS § 1671 lg 1 mõttes osaühingu mõjutajaks, ei piisa üksnes sellest, et juhtorgani liige küsib väidetavalt mõjutajalt nõu või usaldab teda mingis küsimuses kui asjatundjat. Investeerimisprogrammi tingimustest ega seadusest ei tulene, et kostja töötaja häälel oli NHRE nõukogus suurem kaal või et otsuseid võeti vastu teisiti kui häälteenamusega. Investeerimisprogrammi tingimused olid kõigile investoritele teada. On tõendamata, et projektijuhid kaldusid emissiooni tingimustest kõrvale.
20.Kostja ei saanud ainuisikuliselt vastu võtta investeerimisprogrammi pikendamise otsust. NHLP juhatus tegi ettepaneku investeerimisprogrammi pikendada. Kostja esindatud investorid moodustasid 32,87% kõikidest investoritest. On tõendamata, et tegemist oli kostja otsusega või kostja mõjutusel vastuvõetud otsusega. Esitatud asjaoludest ei selgu, millist konkreetset NHLP või NHRE juhtorgani liiget on kostja tahtlikult mõjutanud NHLP jaoks kahjulikult tegutsema. Üksnes asjaolu, et NHRE nõukogus oli kostja töötaja või et kostja omas NHRE aktsiaid, ei tähenda, et kostja on kedagi mõjutanud. Ühingu emaettevõtja omanik ei ole automaatselt käsitatav mõjutajana ÄS § 1671 lg 1 mõttes. Vastutuse tekkimiseks peab hageja tõendama tahtlikku mõjutamist, mitte üksnes teoreetilist kellegi mõjutamise võimalust. Ainuüksi kostja töötaja ettepanek üldkoosoleku päevakorrapunktide kohta ei tähenda mõjutamist. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et konkreetne kostja mõjutatud juhtorgani liige võttis vastu konkreetse NHLP-le kahjuliku otsuse.
21.Lisaks võtsid 17.04.2015 NHLP võlakirjaomanikud vastu otsuse, et projektiga tuleks jätkata otsustele vastaval viisil ning mitte valida pankrotti. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu kostja õigusvastast käitumist ega juhtorgani liikme mõjutamist eeltoodud otsuse vastuvõtmisel. Kohus ei tuvastanud, et kostja töötaja mahitas võlakirjade lunastustähtaega pikendama. Tõendamata on, et kostjal oli oluline mõju hageja üle ja kostja kasutas seda ära tahtlikult ja eesmärgiga mõjutada osaühingu juhtorgani liiget tegutsema hagejat kahjustavalt. Igal juhul on hageja väitnud, et 8 465 000 eurot kahjust moodustab Jaagupi SRL-ile antud laen. Nimetatud kahju saab olla põhjuslikus seoses väidetavate rikkumistega, mis puudutavad laenu andmist ja maade ostmist. Nende osas on aga nõuded aegunud. Nimetatud kahju ei ole põhjuslikus seoses teiste võimalike rikkumistega pärast 29.03.2011. Hageja pidi olema teadlik 2007. a laenu andmise ja maade omandamise tehingute asjaoludest varem kui kolm aastat enne hagi esitamist. Hageja võttis uue laenu 16.07.2012 ning ka sellest tulenev kahju hüvitamise nõue on aegunud, sest hageja sai kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada enne 29.03.2013. Teised kostjale etteheidetavad teod ei ole kostja toime pandud õigusvastased teod ning need ei saa olla rikkumised, mis on kahjuga põhjuslikus seoses. Apellatsioonkaebus
22.Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse või alternatiivselt saadetakse tühistatud osas asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.
23.Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et NHLP juhatuse liikmete teadmine seoses kahju tekitamisega on omistatav NHLP-le ning see on tulenenud materiaalõiguse ebaõigest kohaldamisest (TsÜS § 31 lg 5, § 133 lg 1). Kohus ei arvestanud, et NHLP juhtorgani liikmed koos NHLP emaettevõtja NHRE juhtorgani liikmetega on ise olnud osalised NHLP-le kahju tekitamises ning vastutavad solidaarselt koos kostjaga tekitatud kahjude eest. Sisesuhtes ei ole TsÜS § 31 lg 5 samal moel rakendatav kui suhetes kolmandate isikutega. Käesoleva vaidluse asjaolusid silmas pidades, ei ole õige kohaldada TsÜS § 31 lg 5 aegumise alguse tähtaja määramisel ning selle normi rakendamine tuleks välistada tuginedes VÕS § 6 lg-le 2. Faktiliselt ei esindanud õigusrikkumisi toime pannud isikud mitte NHLP huve, vaid isiklike või muu kolmanda isiku huve. Konkreetsel juhul puudus NHLP-l kõrgemalseisev ning sõltumatu organ, kes oleks teostanud järelevalvet NHLP juhatuse tegevuse üle. Seega ei saa õigusvastaste tegude toimepanemisega seotud asjaolude teadmist omistada NHLP-le, kelle vastu need samad õigusvastased tegevused olid suunatud.
24.Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et hageja nõuded on aegunud ja see tulenes materiaalõiguse ebaõigest kohaldamisest (TsÜS § 150 lg 1; VÕS § 82 lg 7). Hagejal ei saanud olla teadmist õigusvastasest kahju tekitamisest enne, kui oli algatatud NHLP pankrotimenetlus ning võimalik oli tutvuda 2007. a tehinguid puudutavate dokumentidega. Maakohus on ekslikult leidnud, et käesolevas asjas ei ole kohaldatav Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-102-13 p-s 13 avaldatud seisukoht, mille kohaselt kahju hüvitamise nõue muutub üldjuhul sissenõutavaks siis, kui kahju on kantud. Kohus jättis aegumise osas tähelepanuta, et kostja oli ühtlasi üks investeerimisprogrammi kaaskorraldajatest, s.o tegemist on lepingulaadse suhtega, millest tulenevalt oli kostjal hoolsus- ja lojaalsuskohustus emitendi, NHLP ees. Kuigi lepinguvälise kahju hüvitamise nõude puhul ei sõltu aegumine nõude sissenõutavaks muutumisest, vaid ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama, on antud juhul nõude sissenõutavaks muutumine ning kahjust teada saamine vastastikuses seoses. Enne võlakirjade lunastustähtaja saabumist puudusid võlakirjainvestoritel sissenõutavaks muutunud nõuded NHLP vastu ning seeläbi ka NHLP-l teadmine kahjust ja selle võimalikust suurusest.
25.Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et aegumisele tuginemine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega ja see tulenes materiaalõiguse ebaõigest kohaldamisest (TsÜS § 138 lg 2) ning asjaolude ebaõigest ja puudulikust tuvastamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1). Võlgniku kaitse aspektist ei ole kostja avaldanud, et tal oleks raskendatud nõudele vastuväidete esitamine ning nende väidete tõendamine. Kostja poolt NHLP juhtimise üle võtmine 2011. a ja võlakirjade lunastustähtaja korduv pikendamine oli vastupidiselt aegumise regulatsiooni mõttele suunatud sellele, et hagejal oleks raskendatud oma õiguste teostamine. Hageja ei ole viivitanud oma nõudeõiguse maksmapanemisel. Aegumise kohaldamine on vastuolus Riigikohtu praktikaga (lahend nr 3-2-1-169-15). Kohus oleks pidanud ka aegumise osas seisukoha kujundamiseks hindama tõendeid ja otsustama selle üle, kas üks või teine kostja käitumine oli vastavuses hea usu põhimõttega. Asjaolude õige tuvastamise korral oleks kohus pidanud jõudma järeldusele, et kostja tegevus oli suunatud üksnes sellele, et takistada võlakirjainvestoritel ja pankrotihalduril kostja ning teiste vastutavate isikute vastu nõuete esitamine ja realiseerimine.
26.Kohus leidis ebaõigesti, et 2012. a laenulepingu sõlmimisega ei tekitatud NHLP-le õigusvastaselt kahju. See tulenes asjaolude ebaõigest ja puudulikust tuvastamisest (TsMS § 438 lg 1). Kohus rikkus 2012. a sõlmitud laenulepinguga seonduvalt kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1; § 442 lg 8). Kostja ja kohus ei asunud seisukohale, et hageja kahju hüvitamise nõue, mis tuleneb 2012. a äriühinguga Nord Hill Solutions OÜ sõlmitud laenulepingust, oleks ÄS § 1671 alusel aegunud. Seega oleks kohus pidanud vähemalt ÄS § 1671 alusel hageja nõude lahendama. Kohus ei hinnanud hageja tõendeid. Kohus ei ole tuginenud asjas esitatud tõenditel, vaid viidanud üksnes kostja poolt esitatud selgitustele.
27.Kuna kohus jättis hagi rahuldamata põhjendusega, et nõuded on aegunud, ei ole kohus hageja nõuetega sisuliselt tegelenud. Kohus on hageja nõudeid sisuliselt lahendamata jättes rikkunud tõendite hindamise, asjaolude tuvastamise ja kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 232 lg 1, § 436 lg 1; § 438 lg 1; § 442 lg 8). Kohus ei ole eristanud kahju tekitavat tegevust, mis leidis aset aastal 2007 ja kahju tekitavat tegevust, mis leidis aset hiljem, s.o 2010. a jj. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja nõue, mis on seotud 2007. a kahjulike tehingutega, on aegunud, ei ole aegunud nõue kahju osas, mis seisneb esmase nõude reaalväärtuse vähenemises. Kohus asus kohtuotsuse p-s 14 ekslikult seisukohale, et hageja pidi juba hiljemalt 17.10.2011 olema teadlik maade omandamise asjaoludest ja õigusarvamuse sisust, sest NHLP juhatuse liige IE sõlmis IPC Romania OÜ esindajana 17.10.2011 NHRE aktsiate müügilepingu. Kohus asus kohtuotsuse p-s 19
ekslikult seisukohale, et kostja ei saanud läbi oma töötaja mõjutada NHRE nõukogu poolt vastuvõetavaid otsuseid, sest kõik otsused oleks ka ilma kostja töötajata samal kujul vastu võetud. Kohus asus kohtuotsuse p-s 22 ekslikult seisukohale, et kostja töötaja TN ei olnud seotud 2015. a maaklerlepingu sõlmimisega.
28.Kohus rikkus menetlusõigust (TsMS § 238 lg 1) ja jättis ebaõigesti rahuldamata hageja 22.06.2016 taotluse tõendite kogumiseks. Kohus ei põhjendanud, miks ei oma kostja poolt investeerimisprogrammiga seoses tehtud otsused asja lahendamisel tähtsust, rikkudes seeläbi kohtulahendi põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1).
29.Kohus rikkus menetlusõigust (TsMS § 328, § 331) ja jättis ebaõigesti rahuldamata hageja 25.04.2017 taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ning tõendite vastuvõtmiseks. Hageja ei esitanud taotlust hilinenult. Ka taotluse hilinenult esitamise korral ei oleks selle menetlemine põhjustanud menetluse venimist. Samuti on hageja põhjendanud, miks ei olnud võimalik taotlust varem esitada. Kohus ei ole taotluse läbi vaatamata jätmist põhjendanud. Vastus apellatsioonkaebusele
30.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse edasine käik
31.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 29. novembri 2017 otsusega hageja apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
32.Riigikohus tühistas 09.05.2018 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
33.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
34.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mida ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud:
09.03.2006 sõlmisid NHRE ja kostja „Investeeringute vahendamise ja info edastamise kokkuleppe“;
03.10.2006 NHRE nõukogu otsusega otsustati alustada investeerimisprogrammiga Rumeenia erinevates piirkondades kinnisvara ostmiseks ning selleks otstarbeks asutati tütarettevõtja NHLP;
23.10.2006 registreeriti NHLP äriregistris (endine ärinimi IPC Romanian Land Portfolio OÜ);
18.12.2006 väljastas kostja esitajasertifikaadi NHLP pikaajalise partnerluse ja koostöösuhte kohta;
29.11.2006 ja 01.10.2007 kinnitati NHLP juhatuse poolt „Investeerimisprogrammi üldtingimused“
NHRE poolt viidi 2007. a läbi kokku kuus võlakirjaemissiooni ühise nimetajaga „Nord Hill Land Portfolio OÜ võlakiri“ (29.11.2006 otsus kinnitada 15.01.2007 emissiooniprospekt, 01.02.2007 otsus kinnitada 15.02.2007 emissiooniprospekt, 30.03.2007 otsus kinnitada 16.04.2007 emissiooniprospekt, 30.04.2007 otsus kinnitada 15.05.2007 emissiooniprospekt, 31.08.2007 otsus kinnitada 17.09.2007 emissiooniprospekt, 03.12.2007 otsus kinnitada 17.12.2007 emissiooniprospekt;
kostja märkis 17.09.2007 500 väärtpaberit, 15.05.2007 244 väärtpaberit, 16.04.2007 770 väärtpaberit, 15.02.2007 3005 väärtpaberit, kokku 4519 väärpaberit. Nendest osa portfellihalduse teenuse raames, osa pakkumaks võlakirju oma privaatpanganduse klientidele;
NHLP andis maade ostuks tagamata laenu kokku 8 465 000 eurot intressiga 7% aastas Rumeenias asutatud tütarettevõtjale Jaagupi SRL (17.01.2007 otsus anda laenu 500 000 eurot, 15.03.2007 otsus anda laenu 3 000 000 eurot; 06.06.2007 otsus anda laenu 500 000 eurot; 12.07.2007 otsus anda laenu 650 000 eurot; 25.07.2007 otsus anda laenu 1 050 000 eurot; 09.08.2007 otsus anda laenu 670 000 eurot; 08.10.2007 otsus anda laenu 835 000 eurot; 12.11.2007 otsus anda laenu 920 000 eurot;
laenu andmine kinnitati NHRE nõukogus kinnisvarainvesteeringu teostamise kohta;
NHLP tütarettevõtja Jaagupi SRL omandas Rumeenias Timisoara, Brasovi ja Ilfovi maakonnas 10 põllumajandusliku sihtotstarbega maad kogupindalaga 46,3 ha soetusmaksumusega 7 711 894 eurot;
aastatel 2008-2009 esitati NHLP poolt investoritele ülevaateid kinnisvaraportfelli väärtuse kohta;
04.12.2009 võttis NHLP juhatus vastu otsuse, mille kohaselt tehakse võlakirjainvestoritele ettepanek pikendada NHLP investeerimisprogrammi kolme aasta võrra ning määrati lõpptähtajaks 14.01.2014;
tulenevalt NHLP 15.02.2010 ainuosaniku otsusest nr 2010/2 ei saanud juhatuse 04.12.2009 otsus investeerimisprogrammi pikendamiseks heakskiitu ja ainuosanik otsustas, et tegevuse jätkumiseks tuleb võlakirjade lunastustähtaega pikendada ning leida finantseerimise lahendus. Otsustati ära oodata 42% investoreid esindava kostja analüüsi tulemused ja nende valmisoleku korral viia läbi uus hääletus. 30.03.2010 viidi läbi investoritele infokoosolek;
20.07.2010 võttis NHLP juhatus vastu otsuse viia läbi teistkordne hääletus võlakirjade pikendamiseks;
21.07.2010 andis kostja oma klientide nimel nõusoleku võlakirjade lunastustähtaja pikendamiseks;
01.09.2010 NHLP juhatuse otsusega pikendati investeerimisprogrammi tähtaega kuni 14.01.2013. 31.08.2010 lõppenud hääletusel toetas NHLP võlakirjade pikendamist kahe aasta võrra 74,22% võlakirjade hääleõiguslikest esindajatest;
29.03.2011 toimus investoritele NHLP poolt korraldatud infokoosolek, kus teavitati, et kinnisvaraturg on Rumeenias jätkuvalt madalseisus ning ühtegi maad ei ole õnnestunud müüa;
09.12.2011 esitas NHLP juhatus investoritele pöördumise, et kinnisvaraportfelliga seotud ettevõtetel puuduvad rahalised vahendid tulevaste perioodide haldamiskulude ja
koos
otsustega
konkreetse
tekkinud võlgnevuste tasumiseks ning tehti ettepanek kaasata haldamiskulude katmiseks laenufinantseerimist ja hüpoteegiga tagamist;
20.01.2012 esitas NHLP juhatus investoritele pöördumise, et investeeringu säilitamiseks on võimalus veel olemas ja tuleb oodata majandusolukorra paranemist;
10.02.2012 esitas NHLP juhatus investoritele kvartaliaruande, mille kohaselt 2/3 investorite häältega kiideti heaks laenu võtmine ja hüpoteekide seadmine;
07.06.2012 võttis NHRE nõukogu vastu otsuse anda nõusolek NHLP ja Nord Hill Solutions OÜ vahelise laenulepingu sõlmimiseks täiendavate rahaliste kohustuste võtmiseks summas 300 000 eurot intressiga 30% aastas ning seada laenu tagatiseks hüpoteek 24,1 ha Jaagupi SRL-le kuuluvatele maadele;
laenuleping NHLP ja Nord Hill Solutions OÜ vahel sõlmiti 16.07.2012 laenusummas 225 000 eurot, mida suurendati 255 000 euroni. Hüpoteegileping allkirjastati Rumeenias 24.11.2012;
30.12.2012 esitas NHLP juhatus investoritele infokirja investeerimisprogrammi pikendamise kohta kuni 31.03.2015;
võlakirjade lunastustähtaja pikendamist kuni 31.03.2015 toetas 2/3 investoritest, sh kostja;
09.12.2014 edastas NHLP juhatus investoritele pöördumise laenuraha kasutamise ja arengute kohta seoses maaportfelli realiseerimisega. Teavitati, et maatükke ei ole müüdud ning esitamata on majandusaasta aruanded;
29.12.2014 edastas kostja klientidele info NHLP võlakirja kohta;
02.03.2015 toimus NHRE nõukogu koosolek, kus otsustati investorite üldkoosoleku toimumine. Kostja esindaja NHRE nõukogus TN tegi ettepaneku üldkoosoleku päevakorra, mh võlakirjade pikendamise, täiendava finantseerimise/laenulimiidi suurendamise kohta;
17.03.2015 toimus NHLP võlakirjaomanike koosolek, kus anti NHLP-le õigus võtta juurde laenu kuni 250 000 eurot intressiga kuni 30% aastas ja alustada kinnistute realisatsiooni;
10.08.2015 edastas kostja investoritele (privaatpanganduse kliendid) pöördumise, milles kirjeldati NHLP tulevikus osas kahte võimalust, kas likvideerimine või pankrot ja soovitas võlakirjade lunastamistähtaja pikendamist;
12.08.2015 esitas NHLP juhatus Harju Maakohtule pankrotiavalduse;
Harju Maakohtu 12.10.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12076 kuulutati välja NHLP pankrot.
ja
ettepaneku
35.Hageja esitas nõuded alternatiivsetel õiguslikel alustel: kostja vastutab VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel koosmõjus KarS §-ga 2172 usalduse kuritarvitamisega tekitatud kahju eest;
kostja vastutab kaasaaitajana VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja § 1045 lg 4 alusel koosmõjus KarS §-ga 211 keelunormi rikkumise eest, mille eesmärk on hoida ära majandustegevuses osaleva isiku investeeringu saamiseks valeandmete esitamine; kostja vastutab äriseadustiku (ÄS) § 1671 alusel, kuivõrd on kasutanud ära oma mõju NHLP juhatuse üle võlakirjade emiteerimisel ning kaasatud raha kasutamisel (aastatel 2006 kuni 2009); kostja vastutab ÄS § 1671 alusel, kuivõrd on kasutanud ära oma mõju NHLP juhatuse üle investeerimisprogrammi edasisel juhtimisel aastatel 2009 kuni 2015; kostja vastutab VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitatud kahju eest.
36.Hageja arvates koosneb NHLP-le tekitatud kahju järgmisest: 8 465 000 eurot, mis tuleneb põhjendamatust (valeandmete esitamise tulemusena) laenu andmisest Rumeenia äriühingule Jaagupi SRL või alternatiivselt pankrotiavalduse õigel ajal esitamata jätmisest ning kahju hüvitamise nõuete esitamise võimatuks muutumisest kohustatud isikute vastu; 366 932 eurot 87 senti, mis tuleneb maksejõuetuse olukorras põhjendamatust laenu võtmisest Nord Hill Solutions OÜ-lt 2012. aastal, millest tekkis kahju sissenõutavaks muutunud viivisest ja intressidest.
37.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
38.Maakohus jättis hageja nõuded osaliselt rahuldamata aegumise tõttu. Aegumise hindamise käigus ei ole maakohus aga eristanud erinevaid hageja nõudeid ega ka erinevaid võimalikke nõude õiguslikke aluseid, mistõttu tuleb selles osas otsuse põhjendusi muuta. Üksnes nõudeid eraldi hinnates ning erinevaid võimalikke nõude kvalifikatsioone arvestades on kohtul võimalik võtta seisukoht selle kohta, kas hageja nõuded on täielikult või osaliselt aegunud. Aegumise sätteid ei saa kohaldada, selgitamata välja, millal algas aegumistähtaja kulgemine. Aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. Vastavalt nõude kvalifikatsioonile tuleb määrata aegumise algus ja aegumistähtaeg (vt käesolevas asjas tehtud Riigikohtu lahendi p-te 10 ja 11 ning seal viidatud lahendeid). Ringkonnakohus lähtub käesoleva otsuse tegemisel Riigikohtu otsuses toodust, kuna TsMS § 693 lg 2 järgi on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
39.Nagu juba eelnevalt märgitud, esitas hageja kaks põhinõuet viiel alternatiivsel õiguslikul alusel. Sisuliselt on hageja esitanud nõuded tulenevalt kahju õigusvastasest tekitamisest VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 alusel, kuid leiab, et kostja tegevus kvalifitseerub õigusvastasena erinevatel alustel VÕS § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel. Kostja aegumise
vastuväite tõttu tuleb käesolevas asjas seega kontrollida, kas hageja õigusvastasest kahju tekitamisest tulenevad nõuded on aegunud.
40.TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega tuleb aegumist arvutada ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
41.Ka ÄS § 1671 lg-st 1 tuleneva nõude aegumise korral kohaldub TsÜS § 150 lg 1, mille järgi tuleb hinnata seda, millal hageja sai või pidi teada saama kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust. ÄS § 1671 lg 1 on deliktiõiguslik kaitsenorm. See tähendab, et ÄS § 1671 lg-st 1 tuleneva vastutuse korral on tegemist vastutusega VÕS § 1045 lg 1 p 7 lg 3 ja § 1050 järgi. Samas on ÄS § 1671 lg-st 1 tuleneva nõude aegumistähtaeg viis aastat.
42.Seda, kas hageja teadis või pidi kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teadma, tuleb hinnata lähtuvalt kahjustatud äriühingu nõukogu või nõukogu puudumisel osanike teadmisest. Kuivõrd sellises olukorras tekitab mõjutamise tulemusel kahju kahjustatud isiku enda juhtorgan, eelkõige juhatus, siis ei saa kohaldada TsÜS § 31 lg-t 5 ja TsÜS § 133 lg-t 1 ega NHLP juhatuse teadmist NHLP-le omistada.
43.Käesoleval juhul ei ole tegemist kahju hüvitamise nõudega äriühingu sisesuhtes, sest hageja ei nõua kahju hüvitamist NHLP juhtorganite liikmetelt. Samas on ÄS § 1671 lg-st 1 tulenev nõue otseselt seotud juhtorgani, eelkõige juhatuse kohustuse rikkumisega. Seetõttu on tegemist olukorraga, kus nõude esitamise juhatuse liikme vastu peaks otsustama nõukogu või nõukogu puudumisel osanikud (ÄS § 168 lg 1 p 10). Seetõttu tuleks ka mõjutaja vastu nõude aegumise algust arvutada ajast, mil osanikud teadsid osaühingule tekkinud kahjust ja kahju tekitanud isikust. Olukorras, kus äriühingu osanik on teine äriühing, tuleb aegumist arvutada ajast, mil teise äriühingu juhatus teadis või pidi teadma kahjust ja kahju tekitanud isikust. ÄS § 1671 lg-st 1 tuleneva nõude peab osaühingu esindajana esitama osaühingu juhatus (ÄS § 180 lg 1). Sõltuvalt asjaoludest võib juhatuse kohustuse rikkumisest teada saamisel osutuda vajalikuks juhatuse tagasikutsumine ning uue juhatuse valimine (vt ÄS § 184), kellel on seejärel pädevus esitada mõjutaja vastu nõue.
44.Hageja nõuab esiteks 8 465 000 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist, mis seisneb NHLP-lt Jaagupi SRL-le 8 465 000 euro suuruse põhjendamatu laenu andmises 2007. a. Sealjuures tugineb hageja nii VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 7 koosmõjus KarS §-ga 2172 või KarS §-ga 211 kui ka ÄS § 1671 lg-ga 1 ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 8.
45.Maakohus tuvastas õigesti, et nii NHLP kui ka NHRE juhtorgani liikmed pidid olema üksikasjalikult teadlikud maade omandamise tehingute asjaoludest. Seda kinnitas ka hageja hagiavalduses. Seega pidid nad olema teadlikud 2007. a ja 2012. a laenu andmise ning maade omandamise tehingute asjaoludest (pidid saama teada kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust) varem kui kolm aastat enne hagi esitamist, s.o enne 29.03.2013. Hageja on korduvalt rõhutanud, et tulenevalt tagatiseta laenu andmisest ja turuhinnast kõrgema hinnaga maatükkide ostmisest oli NHLP püsivalt maksejõuetu juba 2007. a. 18.05.2017 kohtuistungil väitis hageja, et pankrotiavalduse oleks pidanud esitama vähemalt 2010.a. Maakohus tuvastas ka selle, et 2010. a koostati maatükkide kohta raport, mille sisust, sh maatükkide väärtuse vähenemisest, pidid juhtorganite liikmed olema teadlikud hiljemalt 17.10.2011. Ringkonnakohus nõustub selle osas maakohtu tuvastatud asjaoludega ja võtab need käesoleva otsuse tegemisel aluseks.
46.Eelnimetatud hageja esitatud ja maakohtu tuvastatud asjaoludel on aegunud hageja nõue 8 465 000 euro saamiseks tulenevalt põhjendamatust laenu andmisest VÕS § 1043 ja
§ 1045 lg 1 p 7 alusel koosmõjus KarS §-ga 2172 või KarS §-ga 211 ning VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Küll aga ei ole hageja see nõue ilmselt aegunud VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja ÄS § 1671 lg 1 järgi kvalifitseeritava nõudena, sest sellise nõude aegumistähtaeg on ÄS § 1671 lg 4 järgi viis aastat.
47.Hagejale väidetavalt tekkinud kahju seisneb selles, et Jaagupi SRL ei ole laenu tagastanud ja puudub ka vara, mille arvel nõudeid rahuldada. Sellises olukorras on ka kahju õigusvastase tekitamise nõude aegumise hindamisel kohaldatav kulutuste hüvitamise nõude aegumise kohta öeldu. Kahju hüvitamise nõue muutub üldjuhul sissenõutavaks siis, kui kahju on kantud, ja erandina ka siis, kui kahju kandmine on kindel. Riigikohtu arvates tuleneb eeltoodust, et õigustatud isik vähemalt pidi TsÜS § 150 lg 1 mõttes kahjust teada saama, kui kahju kandmine oli kindel (vt käesolevas asjas tehtud Riigikohtu otsuse p 18).
48.Maakohus tuvastas õigesti, et 05.04.2011 teatasid NHLP juhatuse liikmed soovist taanduda NHLP juhtimisest. Teate kohaselt on NHLP maksejõuetu ja juhatusel on kohustus esitada kohtule pankrotiavaldus (III kd lk 1-3). Nagu juba eelpool märgitud, tuli hageja väitel 2010. a emaühingult maatükkide kohta eksperdihinnang selle kohta, et maatükkide väärtus on vähenenud ja NHLP oleks pidanud esitama pankrotiavalduse. Riigikohus leidis, et kahju kandmist saab pidada kindlaks olukorras, kus emaühingult saadud hinnangute alusel äriühingu juhatus ise kinnitab, et äriühing on maksejõuetu, st äriühingule ei tagastata antud laenu võlgnikul vara puudumise tõttu (vt käesolevas asjas tehtud Riigikohtu otsuse p 19).
49.Samuti saab maakohtu tuvastatud asjaoludest lähtudes järeldada, et NHLP juhatus pidi teadma NHRE nõukogu koosseisust, sh kostja töötaja kuulumisest nõukokku, samuti sellest, et kostja tegutseb oma klientide esindajana üldkoosolekul otsuste langetamisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu tuvastatud asjaoludega. Seega saab maakohtu tuvastatud asjaolusid aluseks võttes järeldada, et NHLP vaidlusalune nõue hakkas aeguma hiljemalt 05.04.2011. Hageja esitas hagi 29.03.2016. Seega on TsÜS § 150 lg 1 alusel kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevad nõuded aegunud.
50.Maakohus leidis õigesti, et antud juhul ei esine erilisi asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja poolt aegumisele tuginemine oleks hea usu põhimõtte vastane. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja ei korda selles osas maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § (654 lg 6). Küll aga ei saa olla aegunud ÄS § 1671 lg-le 1 tuginev nõue, mille aegumistähtaeg on viis aastat. Seda nõuet käsitleb ringkonnakohus allpool.
51.Maakohus leidis õigesti ka seda, et võlakirjade lunastustähtaja saabumine ei olnud nõude sissenõutavaks muutumise aeg ja investorite teadmisel nõude aluseks olevatest asjaoludest ei ole tähendust. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et enne võlakirjade lunastustähtaja saabumist 31.05.2015 puudusid võlakirjainvestoritel sissenõutavaks muutunud nõuded NHLP vastu ning seeläbi ka teadmine kahjust ja selle võimalikust suurusest. NHLP juhatusele pidi investeeringu põhjendamatus ja väärtusetu investeeringu tegemise põhjustanud isik olla teada juba oluliselt enne võlakirjade lunastamistähtaja saabumist.
52.Alternatiivselt nõuab hageja 8 465 000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist kahju eest, mis tulenes NHLP pankrotiavalduse õigel ajal esitamata jätmisest ja kahju hüvitamise nõuete esitamata jätmisest kohustatud isikute (sh kostja) vastu. Hageja tugineb nõude esitamisel VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 7 koosmõjus ÄS § 1671 lg-ga 1 ning VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 8. Riigikohus leidis, et hageja eelnimetatud nõue on niivõrd ebaselge, et ei võimalda määrata, millal algas aegumistähtaja kulgemine, ega seega aegumist kohaldada Riigikohus leidis, et hageja peab selgitama, milles tema varaline kahju seisnes ja millal see kahju tekkis. Hageja viitas hagiavalduses sellele, et NHLP juhatus oleks pidanud pöörduma kohtusse NHLP juhatuse ja NHRE nõukogu liikmete vastu, kes vastutasid kahjulike tehingute eest. Samuti seisneb kahju väidetavalt kahjulike tehingute tagasi pööramata
jätmises (hagiavalduse p 5.4.13). Nendest seisukohtadest jääb ebaselgeks, millistest komponentidest hageja nõue koosneb ja kuidas on hageja nõude suuruse arvutanud. Hageja ei ole selgitanud, kuidas pankrotiavalduse esitamisega viivitamine eelmärgitud kahju põhjustas. Seetõttu ei ole võimalik ka hinnata, millal NHLP-le väidetav kahju tekkis (vt käesolevas asjas tehtud Riigikohtu otsuse p 22).
53.Käesolevas apellatsioonimenetluses leidis hageja, et ta on esitanud maakohtule oma nõude piisavalt selgelt ja ta selgitas ringkonnakohtu istungil, et kahju tekkis 31.03.2015, kui selgus, et investoritele ei tehtud lunastusmakseid. Nagu juba eelnevalt märgitud, ei oma võlakirjade lunastustähtaeg käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Ringkonnakohtule esitatud kirjalikus vastuses leidis hageja, et kahju tekkis 05.04.2014, mil aegusid TsÜS § 150 lg 1 alusel kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevad nõuded nõude reaalväärtuse vähenemise tõttu. Seega on hageja käsitlus kahju tekkimise aja kohta vastuoluline ja jätkuvalt on ebaselge, millistest komponentidest hageja nõue koosneb ja kuidas on nõude suurus arvutatud. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue võis hakata ka selles osas aeguma 05.04.2011 (vt käesoleva otsuse p 49). Nõue tuleb lahendada sisuliselt.
54.Kolmandaks nõuab hageja 366 932,87 euro väljamõistmist. Nõue põhineb 2012. a maksejõuetuse olukorras põhjendamatu laenu võtmises, täpsemalt sissenõutavaks muutunud viivistes ja intressides. Hageja tugineb VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 7 koosmõjus KarS §-ga 2172 ja ÄS § 1671 lg-ga 1 ning VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 8. Kuna hageja peab temale tekkinud kahjuks laenulepingust tulenevaid intresse ja viiviseid, siis ei saanud kahju tekkida enne, kui saabus laenusumma tagastamise tähtaeg, milleks oli juuli 2014 (hagiavalduse p 3.28). Seega ei saanud hagi hagiavalduse esitamise seisuga, s.o 29.03.2016 olla aegunud ja nõue tuleb lahendada sisuliselt.
55.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus 8 465 000 euro suurust kahju hüvitamise nõuet, mis on esitatud VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja ÄS § 1671 lg 1 alusel, kuna ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et see nõue ei ole aegunud.
56.Maakohus leidis Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-181-15 p-le 26 viidates õigesti, et ÄS § 1671 lg 1 kohaselt on selle sätte kohaldamise eeldused järgmised (sama kordab Riigikohus käesolevas asjas tehtud otsuse p-s 31):
esinema peab objektiivne teokoosseis, mis seisneb järgmises:
o mõjutajal on oluline mõju osaühingu üle; o mõjutaja kasutab eelnimetatud olulist mõju ära tahtlikult ja eesmärgiga mõjutada osaühingu juhtorgani liiget tegutsema osaühingut kahjustavalt; o juhtorgani liige rikub mõjutamise tulemusel kas tahtlikult või hooletusest oma kohustusi, kusjuures juhtorgani liikme kohustuste rikkumine võib olla ka vabandatav ÄS § 187 lg 2 teise lause mõttes; o osaühingule tekib mõjutamise ja sellest tuleneva juhtorgani liikme kohustuse rikkumise tõttu kahju, kusjuures kahju tekkimise ja mõjutamise vahel on kahetasandiline põhjuslik seos: esiteks peab mõjutamine olema põhjustanud juhtorgani liikme kohustuse rikkumise ja teiseks peab juhtorgani liikme kohustuse rikkumine põhjustama osaühingule kahju; teo subjektiivne külg peab sisaldama mõjutaja otsest tahtlust mõjutada juhtorgani liiget ühingule kahjulikult käituma, st et mõjutaja tegutseb osaühingu kahjustamise eesmärgil.
57.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et hageja ei ole kohtu ette toonud ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostjal oli hageja üle oluline mõju ÄS § 1671 tähenduses ja kostja kasutas mõju süüliselt ära. Pealegi jääb hageja
seisukohtadest ebaselgeks, keda on kostja ÄS § 1671 lg 1 mõttes mõjutanud. ÄS § 1671 kohaldamiseks tuleb esiteks tuvastada, et juhtorgani liige on oma kohustusi rikkunud. Selleks tuleb aga hagejal kindlaks määrata, kes juhtorgani liikmetest ja kuidas on oma kohustusi rikkunud. Isikuks, keda ÄS § 1671 lg 1 kohaselt peab olema mõjutatud osaühingu kahjuks tegutsema, on osaühingu juhatuse või nõukogu liige, samuti prokurist, st mõjutatav isik peab olema formaalselt valitud ühingu juhtorgani liikmeks või määratud prokuristiks (vt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-181-15, p 30, käesolevas asjas tehtud Riigikohtu otsuse p 33).
58.Hageja viitas nii sellele, et kostja on mõjutanud NHLP juhatust, kui ka sellele, et mõjutatud on kostja töötajat kui NHRE nõukogu liiget. Maakohtu tuvastatud asjaoludel tegi kõik vaidlusalused tehingud (st nii laenu andmine kui ka laenu võtmine) NHLP juhatus ning ka pankrotiavalduse ja sellest tulenevate nõuete esitamine oli NHLP juhatuse pädevuses. Hagi rahuldamiseks ÄS § 1671 lg 1 alusel peab kohus tuvastama, et NHLP juhatus on oma kohustusi rikkunud.
59.Aastatel 2006 kuni 2009 tekitatud kahju osas on hageja tuginenud pigem sellele, et hoolsuskohustust rikkus kostja töötaja NHRE nõukogus (VIII kd, tl-d 7-8). Kuna vaidlust ei ole selle üle, et etteheidetavad tehingud tegi NHLP juhatus, tuli selle nõude rahuldamiseks tõendada ka juhatuse kohustuse rikkumine. Need rikkumised peab kohtu ette tooma ja tõendama hageja. Hageja seda teinud ei ole. Ka uues apellatsioonimenetluses toimunud ringkonnakohtu istungil ei selgitanud hageja, milles NHLP juhatuse kohustuste rikkumised konkreetselt seisnesid ega viidanud sellekohastele tõenditele. Samuti ei ole hageja toonud kohtu ette asjaolusid ega tõendanud, et kostja töötaja NHRE nõukogu liikmena oleks mõjutamise tulemusena tahtlikult või hooletusest rikkunud oma kohustusi ja selle tõttu oleks NHLP-le tekkinud kahju.
60.Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et antud juhul ei ole hageja kohtu ette toonud ka faktilisi asjaolusid selle kohta, mis võimaldaks tuvastada teo subjektiivset külge ega esitanud tõendeid selle kohta, et kostjal (või tema töötajal) oli otsene tahtlus mõjutada NHLP juhatust käituma osaühingule kahjulikult, st et ta tegutses NHLP kahjustamise eesmärgil.
61.Riigikohus juhtis käesolevas asjas tehtud otsuse p-s 34 tähelepanu sellele, et äriühingu nõukogu liikme vastutus eeldab üldjuhul seda, et sama äriühingu juhatus on nõukogu otsuseid täide viies oma kohustusi rikkunud (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-113-16, p 24, käesolevas asjas tehtud Riigikohtu lahendit, p 34). Käesolevas asjas tugineb hageja sellele, et kohustusi on rikkunud hoopis emaettevõtja nõukogu liige, kuid sellisel juhul tuleb tõendada siiski asjaolu, et mõjutamine on jõudnud NHLP juhatuseni ning viinud juhatuse oma kohustuste rikkumiseni. Lisaks ei piisaks üksnes kostja töötaja kui emaettevõtja nõukogu liikme rikkumise tuvastamisest selleks, et kostja vastutaks ÄS § 1671 lg 1 alusel.
62.Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud ja maakohtu tuvastatud asjaoludel ei saa kostjat käsitleda mõjutajana ÄS § 1671 lg 1 tähenduses, arvestades asjaolu, et mõjutamine peab olema ka oluline. ÄS § 1671 eelduseks olev mõju võib olla erinev. See mõju ei pea seisnema selles, et kostjal on nõukogus enamushääled või mingil formaalselt kindlaks määratud õiguslikul kujul määrav otsustusõigus. Hageja arvates oli kostja käsitatav mõjutajana eelkõige kahel põhjusel: NHRE nõukokku oli määratud kostja töötaja ja kostja tegutses investorite olulise osa (42%) esindajana.
63.Riigikohus on selgitanud, et selleks, et isik kvalifitseeruks ÄS § 1671 lg 1 mõttes osaühingu mõjutajaks, ei piisa üksnes sellest, et juhtorgani liige küsib väidetavalt mõjutajalt nõu või usaldab teda mingis küsimuses kui asjatundjat. Osaühingu mõjutamine on nõu andmisega võrreldes intensiivsem ja teistsuguse sisuga tegevus. Mõjutamine ÄS § 1671 lg 1 mõttes on
eesmärgipärane tegevus, mille sihiks on panna juhtorgani liige käituma nii, nagu mõjutaja soovib (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-181-15, p 28). Seega ei piisa üksnes sellest, et kostja töötaja kuulus NHLP emaettevõtja NHRE nõukokku, ega ka sellest, et kostja esindas suurt osa investoritest. Hagejal tuli tõendada kostja eesmärgipärane tegevus NHLP juhatuse otsuste mõjutamiseks. Nagu juba eelnevalt märgitud, ei ole hageja seda teinud.
64.Maakohus ei tuvastanud ka põhjuslikku seost kostja töötaja tegevuse ja nõukogu otsuste vastuvõtmise vahel. Seda ei tuvastanud ka ringkonnakohus praeguses menetluses. Pooled ei vaidle selle üle, et NHRE nõukogu otsused võtsid nõukogu liikmed vastu ühehäälselt. Maakohus tuvastas, et NHLP ja NHRE sisesuhtest tulenev nõue saada tehingutele NHRE nõukogu heakskiit ei mõjutanud NHLP juhatuse kohustusi välissuhtes. NHLP juhatusel oli ühingu ees olevast hoolsus- ja lojaalsuskohustusest tulenev kohustus järgida üksnes nõukogu põhjendatud soovitusi. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks mõjutanud teisi NHRE nõukogu liikmeid või oleks muul viisil tegutsenud eesmärgil, et ka nende tegevus vastaks kostja väidetavale soovile kahjustada hagejat.
65.Hageja leidis lisaks, et kostja tegutses mõjutajana, kuivõrd kostja NHRE tegeliku ainuosanikuna võttis üle NHLP juhatuse pädevuse ja otsustusõiguse olulistes küsimustes ÄS § 168 lg 2 alusel ning andis otsused täitmiseks NHLP juhatusele. Ringkonnakohus nõustub ka siin maakohtu seisukohaga, et ainuüksi asjaolu, et kostja omas hageja emaettevõtte aktsiaid, ei tähenda, et kostja oleks automaatselt käsitletav mõjutajana ÄS § 1671 lg 1 mõttes. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, milles seisnes kostja kui ainuosaniku eesmärgipärane tegevus, mille sihiks oli panna NHLP juhatust käituma äriühingule kahjulikul viisil.
66.Hageja pidi tõendama, et ka konkreetsel juhul on NHLP juhatuse otsuste aluseks olnud nõukogu suunised, mis tulenesid kostjalt. Ainuüksi sellest, et kostja töötaja osalusel kiitis hageja emaettevõtja nõukogu heaks väidetavalt NHLP maksejõuetuseni viinud otsused, ei tähenda, et NHRE nõukogu oleks andnud NHLP juhatusele tegutsemiseks suuniseid ning et kostja kui ühe nõukogu liikme tööandja oleks vastavaid nõukogu suuniseid mõjutanud. ÄS § 1671 lg 1 mõttes ei saa pidada oluliseks mõjuks üksnes asjaolu, et kostja vahendas investeerimisprogrammi investoreid. Investorite vahendamine ja esindamine on investeerimisprogrammide tavaline praktika. Sellest ei saa järeldada, et kostjal oleks hageja juhatuse otsuste üle olnud oluline mõju.
67.Ringkonnakohus leiab, et tõendamata on ka asjaolu, et hagejal tekkis 2007. aastal Jaagupi SRL-le laenu andmise tõttu kahju, mille hüvitamist ta nõuab.
68.Hageja väitel on ÄS § 1671 lg 1 rikkumise tõttu temale tekkinud kahjuks esiteks põhjendamatult antud laen. Laenu põhjendamatus väljendub hageja arvates selles, et emissiooni ja seega laenu andmise eelduseks oli sobivate kinnisasjade olemasolu. Hageja väidete kohaselt ei vastanud omandatud kinnisvara väärtus ostuhinnale, st maatükid omandati oluliselt kallimalt kui turuhind. Kostja on väitnud ja esitanud tõendid selle kohta, et kinnisasjade väärtuse kohta telliti hinnang pärast nende omandamist. Eksperdihinnangute kohaselt ületas maa väärtus 2007.a ja 2008.a nende ostuhinda (V kd lk 35-VI kd lk 173). Seega isegi siis, kui enne müügilepingu sõlmimist kinnisasjade väärtust ei hinnatud ja kui eksperdihinnangud esitati NHLP juhatusele alles 2016. a, nagu hageja väidab, ei oleks rikkumine tekkinud kahjuga põhjuslikus seoses, kuna nii 2007.a kui ka 2008.a ületas maade turuväärtus ostuhinda. ÄS § 1671 lg 1 alusel kahju hüvitamiseks oleks hageja pidanud tõendama, et juba laenu andmise ajal teadis kostja, et kinnisasjad on väärtusetud ja tegutses sellest lähtudes tahtlikult laenu andmise ehk hagejale kahju tekitamise nimel. Hageja seda tõendanud ei ole.
69.Riigikohus juhtis käesolevas asjas tehtud otsuse p-s 43 hageja tähelepanu sellele, et ta on tuginenud mitmetele asjaoludele, mida ei ole tuvastatud asjaoludel võimalik praegusel juhul kahjuga seostada (põhjendamatu laenu võtmine 2012. aastal, pankrotiavalduse ning NHLP-d kahjustanud isikute vastu nõuete esitamata jätmine). Osaühingule mõjutamise ja sellest tuleneva juhtorgani liikme kohustuse rikkumise tõttu tekkiva kahju ja mõjutamise vahel peab olema kahetasandiline põhjuslik seos: esiteks peab mõjutamine olema põhjustanud juhtorgani liikme kohustuse rikkumise ja teiseks peab juhtorgani liikme kohustuse rikkumine põhjustama osaühingule kahju. Sellist põhjuslikku seost ei ole hageja esitatud asjaolude ja maakohtu tuvastatud asjaolude alusel võimalik kindlaks teha. Eeltoodud ebaselgusi ei kõrvaldanud hageja ka uues ringkonnakohtu menetluses ei kirjalikes seisukohtades ega kohtuistungil.
70.Muuhulgas väitis hageja ka seda, et ta sai kostja kahjustavast tegevusest teada alles 2016. a pärast pankroti väljakuulutamist. Samas ei ole hageja selgitanud ega tõendanud, milline kostja tahtlik mõjutustegevus sai hagejale teatavaks alles 2016. a. Ainuüksi sellest, et hagejaks on NHLP asemel pankrotihaldur, ei saa järeldada, et olulised asjaolud said teatavaks alles pärast pankroti väljakuulutamist. Eelkõige tugineb hageja sellele, et kostja varjas 2016. aastani kinnistute õiguslikke puudusi käsitlenud raportit. Tegemist ei ole aga peamise hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendava tõendiga. Lisaks on maakohus õigesti tuvastanud, et raportis viidatud riskid ei ole realiseerunud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et just õiguslike puuduste tõttu oli 2007. aastal laenu andmine ja 2012. aastal laenu võtmine põhjendamatu, st just õiguslike puuduste tõttu oli kinnisasjade väärtus oluliselt väiksem.
71.Maakohtu tuvastatud asjaoludel sai NHLP juhatusele NHLP maksejõuetus teatavaks hiljemalt 2011. a alguses. Maakohus tuvastas õigesti ka selle, et perioodil 02.04.2009 kuni 24.10.2011, mil hageja juhatus juhtis maksejõuetusele tähelepanu, ei olnud NHRE nõukogus kostja töötajat. Hageja ei ole tõendanud, et NHRE nõukogust kostja töötaja puudumisele vaatamata vastutas kostja pankrotiavalduse esitamata jätmise eest.
72.Nagu juba eelnevalt märgitud, on ÄS § 1671 lg 1 alusel nõude rahuldamise eelduseks see, et mõjutaja tegevus, mis viib juhtorgani liikme osaühingut kahjustava tegevuseni, peab olema kantud mõjutaja otsesest tahtlusest mõjutada juhtorgani liiget ühingule kahjulikult käituma, st et mõjutaja tegutseb osaühingu kahjustamise eesmärgil (teo subjektiivne külg). Sealjuures ei saa üksnes sellest, et kostja töötaja rikub temal kui emaettevõtte nõukogu liikmel lasuvat hoolsus- ja lojaalsuskohustust, järeldada, et kostja oleks tegutsenud tahtlikult ja eesmärgiga kahjustada NHLP-d.
73.Mis puudutab hageja 366 932,87 euro suurust nõuet, mis põhineb 2012.a põhjendamatu laenu võtmisega seonduvatel kõrvalnõuetel (intress ja viivis), siis märgib ringkonnakohus, et intress on VÕS § 94 lg 1 mõttes tasu raha kasutamise eest, mis on vähemalt seadusjärgses määras laenulepingute puhul tavapärane (vt VÕS § 397). Üldjuhul ei saa turutingimusi arvestades tavapärases määras intressi tasumist pidada põhjendamatust laenu võtmisest tekkinud kahjuks. Seega põhjendamatust laenu võtmisest tulenevaks kahjuks saab intress olla näiteks juhul, kui see on ebaseaduslikult kõrge või ebamõistlikult kõrge intressimäära on toonud laenulepingu sõlminud isiku kohustuse rikkumine. Hageja väitel oli laenulepingu intressimäär ebamõistlikult kõrge, kuid ta ei ole selle kohta esile toonud asjaolusid ega neid kinnitavaid tõendeid.
74.Lisaks ÄS § 1671 lg-le 1 tugines hageja ka VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-dele 7 ja 8. ÄS § 1671 lg-s 1 sätestatu rikkumine ei välista seda, et isikul võib sama teo tagajärjel tekkida kahju hüvitamise kohustus muul deliktiõiguslikul alusel. Viimati nimetatud sätete alusel on võimalik deliktiline vastutus ka juhul, kui osaühingule kahju tekitanud isiku tegu sisaldab vaid osa ÄS § 1671 lg-s 1 sätestatud teo tunnuseid, kuid seda tegu saab vaatamata
sellele pidada tahtlikuks heade kommete vastaseks teoks VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-181-15, p 25, käesolevas asjas tehtud Riigikohtu otsuse p 46).
75.Kuna kostja tegevus ei sisalda ühtegi ÄS § 1671 lg-s 1 sätestatud teo tunnust ja ühtegi kostja tegu ei saa pidada tahtlikult heade kommete vastaseks teoks, nagu leidis õigesti ka maakohus, puudub antud juhul vajadus hinnata hageja nõudeid teistel deliktiõiguslikel alustel (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-d 7 ja 8).
76.Eelpool käsitletud aegumata nõuete tõendamatuse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik teha uut otsust nende rahuldamise kohta ja ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse lõppjärelduses muutmata.
77.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus veel seda, et ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusnorme, kui jättis rahuldamata hageja 25.04.2017 taotluse 4 tunnistaja ülekuulamiseks ja 3 kirjaliku tõendi vastuvõtmiseks (VIII kd lk 41-47). Kostja vaidles taotlustele vastu põhjendusega, et need on esitatud hilinenult (VIII kd lk 56). Maakohus jättis taotlused 26.04.2017 rahuldamata, kuna need olid esitatud pärast kohtu määratud taotluste esitamise tähtaega, milleks oli 14.02.2017 (VII kd lk 175, VIII kd lk 56). 18.04.2017 kohtuistungil jäi maakohus oma seisukoha juurde ja märkis täiendavalt, et taotluses märgitud tõendid ei mõjutaks asja lahendust, hageja ei ole taotluses välja toonud asjaolusid, mida ta soovib tunnistajate ütlustega tõendada ja tunnistajate subjektiivsed hinnangud ei oma asja lahendamisel tähtsust (VIII kd lk 68).
78.Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud antud juhul ka tegemist TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud olukorraga. Kui tunnistajate ülekuulamise taotlus oleks esitatudki TsMS § 236 lg-s 3 sätestatud nõudeid järgides, oleks taotluse rahuldamine menetlust venitanud, sest 18.05.2017 kell 14.00 määratud kohtuistungil ei oleks olnud ajaliselt võimalik neid üle kuulata. Hageja ei põhistanud, et tal oli taotluse hilinemisega esitamiseks mõjuv põhjus.
79.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kirjalike tõendite („Võimalikud huvide konflikti situatsioonid“ ja 04.05.2015 e-kiri) kohta ei ole taotluses esitatud põhjendusi, mida nende tõenditega tõendada soovitakse. Väljavõtte NHRE kuuaruandest seisuga 31.12.2010 oli hageja esitanud juba koos hagiavaldusega ning maakohus oli selle vastuvõtmisest põhjendatult keeldunud ja hagejale tagastanud, kuna see ei oma asjas tähtsust. Menetluskulud
80.Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluste ja kassatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
81.Esimeses apellatsioonimenetluses palus kostja hagejalt välja mõista apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 5587,50 eurot, millele lisanduvad kohtuistungil osalemise kulud vastavalt kohtuistungi kestusele. Menetluskuluks on õigusabikulud järgmiste toimingute eest: protokolli parandamise taotlusega tutvumine ja seisukoha koostamine 0,75 tundi; kohtuotsuse analüüs ja selgitused kliendile 1,25 tundi; apellatsioonkaebusega tutvumine 1,5 tundi; kohtumäärusega tutvumine, e-kirjad kliendiga 0,5 tundi; taotluse koostamine 2,75 tundi; apellandi seisukohaga tutvumine, vastuse koostamine 0,5 tundi; kohtumääruse ja apellandi teatega tutvumine 0,5 tundi; apellatsioonkaebuse analüüs 1 tund; vastuse koostamine 15 tundi; apellandi seisukoha ja tõenditega tutvumine 1,5 tundi, seisukoha koostamine 2,5 tundi, kohtukõne koostamine 5,5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistumine 4 tundi – kokku 37,25 tundi tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Kohtuistung kestis 1 tund 44 minutit. Seega on kostja esimese apellatsioonimenetluse kulud õigusabile kokku 5847,50 eurot.
82.Kassatsiooniastmes palus kostja hagejalt välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 4425 eurot. Kostja esindajate toimingud ja ajakulud olid järgmised: kohtuotsuse analüüs ja nõupidamine kliendiga 3 tundi; õiguslik analüüs ja kassatsioonkaebuse koostamine 2,75 tundi; kassatsioonkaebuse koostamine 14 tundi; suhtlus kohtuga, määrusega tutvumine ja selgitused kliendile 0,5 tundi; vastustaja vastusega tutvumine 0,75 tundi; õiguslik analüüs, seisukoha koostamine 5,5 tundi; seisukoha koostamine 3 tundi. Kokku on osutatud õigusabi 29,5 tundi tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta).
83.Teises apellatsioonimenetluses esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindajad teinud järgmisi toiminguid: kohtulahendiga tutvumine, analüüs ja kokkuvõtete koostamine kliendile 4 tundi; ringkonnakohtu kirjaga tutvumine 0,25 tundi, seisukoha koostamine ja esitamine 9 tundi, apellandi seisukohaga tutvumine 1,5 tundi, seisukoha koostamine 2,5 tundi, apellandi dokumendiga tutvumine 0,5 tundi; ettevalmistus kohtuistungiks 3 tundi – kokku 21,75 tundi tunnihinnaga 150 eurot, s.o 3262,50 eurot, millele lisandub tasu istungil osalemise aja eest tunnihinnaga 150 eurot. Kohtuistung kestis 1 tund 32 minutit. Seega on kostja teise apellatsioonimenetluse kulud õigusabile kokku 3492,50 eurot.
84.Ringkonnakohtu hinnangul olid kostja esindajate tehtud toimingud apellatsiooni- ja kassatsioonimenetlustes kostja õiguste efektiivseks kaitseks vajalikud ja põhjendatud. Arvestades asja tavapärasest suuremat keerukust ja mahtu, on toimingute ajakulu ja esindajate tunnitasu mõistliku suurusega. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt kuuluvad kostjale hüvitamisele põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kokku summas 13 765 (5847,50+4425+3492,50) eurot (käibemaksuta). (allkirjastatud digitaalselt)