Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Nord Hill Land Portfolio OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Peeter Sepperi hagi Swedbank AS-i vastu 8 831 932 euro 87 sendi suuruse kahjuhüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank AS-i kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
9 712 298 eurot 66 senti
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja Nord Hill Land Portfolio OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepper, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Maria Mägi-Rohtmets ja Indrek Kukk Kostja Swedbank AS, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Erki Kergandberg ja Kadri Lember
Asja läbivaatamise kuupäev
2. aprill 2018. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2164918. Saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
3.Tagastada Advokaadibüroo DERLING OÜ-le Swedbank AS-i eest kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Nord Hill Land Portfolio OÜ (pankrotis, NHLP) pankrotihaldur Peeter Sepper (hageja) esitas
29.märtsil 2016 Harju Maakohtule hagi Swedbank AS-i (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 8 831 932 eurot 87 senti, hagi esitamise seisuga seadusjärgse viivise 169 395 eurot 19 senti ja edasiulatuva viivise kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2-16-4918
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 9. mail 2006 NHLP emaettevõtja Nord Hill Real Estate AS (NHRE, endine ärinimi AS IPC Real Estate) ja kostja investeeringute vahendamise ja info edastamise kokkuleppe, mille eesmärk oli edastada kostja personaalse varahalduse osakonna klientidele NHRE korraldatavate võlakirjaemissioonide raames tehtud võlakirjade pakkumise kohta informatsiooni. Kokkuleppe järgi sai kostja teenuse osutamise eest vahendustasu, mille suurus sõltus kostja vahendatud võlakirjade omandamise eest tasutud summadest.
3.oktoobril 2006 otsustas NHRE nõukogu alustada investeerimisprogrammiga Rumeenia erinevates piirkondades kinnisvara ostmiseks. Samas asutati selleks otstarbeks ka tütaräriühing NHLP (endine ärinimi IPC Land Portfolio OÜ). NHLP korraldas 2007. aastal võlakirjaemissiooni kogumahus 8 467 000 eurot eesmärgiga omandada emissiooniga kaasatud raha eest erineva sihtotstarbega maad Rumeenias ning teenida tulu maa väärtuse kasvust. Esialgsete märkimistulemuste kohaselt märkis suure hulga võlakirjadest kostja, osa portfellihalduse teenuse raames ning osa oma privaatpanganduse klientidele. Maatükid omandas NHLP tütarettevõtja Rumeenias S.C Jaagupi S.R.L (Jaagupi SRL), kellele NHLP andis maade omandamiseks tagamata laenu 8 465 000 eurot intressiga 7% aastas. Võlakirjade lunastustähtaeg pidi saabuma 14. jaanuaril 2011, mida NHLP juhatus pikendas kuni 31. märtsini 2015. Ühtegi omandatud maad ei ole õnnestunud võõrandada ning võlakirjad on investoritele lunastamata. Kostja vastutab NHLP-le tekitatud kahju eest. Kostja on olnud osaline võlakirja emissiooni korraldamises ning kahjulike otsuste vastuvõtmises. Kostja töötaja oli määratud NHRE nõukogusse, mis pidi tagama NHLP ja tema võlausaldajate huvide järgimise ning projektijuhtide tegevuse kontrollimise. NHLP juhatusel pidi olema otsuste vastuvõtmiseks NHRE nõukogu nõusolek, mis oli siduv. Kostja töötaja aga soovis, et emissioonide maht oleks võimalikult suur, kuivõrd sellest sõltus kostjale makstava vahendustasu suurus. Emissioone ei oleks toimunud, kui kostja ei oleks otsustanud emissioonide korraldamist ning nendes osalemist. Kostja varjas investeerimisprogrammi ebaõnnestumise tegelikke põhjusi, milleks on asjaolu, et maatükke osteti kordades kõrgema hinnaga, kui oli nende tegelik väärtus. Samuti on varjatud maatükkide puudusi. NHRE nõukogul ning selle liikmetel oli hoolsus- ja järelevalvekohustus NHLP ees. Spetsialistidest koosnev nõukogu oli tagatis, et investeeritud raha kasutatakse õiguspäraselt. NHLP varaliste huvide järgimise kohustus oli otseselt seotud omandatava kinnisvara väärtusega ning selle võõrandamispotentsiaaliga. Eeldus oli, et NHRE spetsialistidest koosnev nõukogu teeb enne põhjalikud uuringud, tellib kinnisvara väärtuse kohta eksperdihinnangud, mis kinnitavad, et kokkulepitud hind vastab nende maatükkide turuväärtusele. Kostja kooskõlastas kõik olulised NHLP juhatuse otsused ja toimingud. Kostjal oli oma töötajate kaudu otsene ja vahetu mõju NHRE nõukogu üle. Kostja esindusõiguse alus oli panga portfellihalduse klientide üldvolitus ja ta tegutses oma äranägemise järgi. Kostja mõjutas oma töötajate kaudu nii NHLP võlakirjade emiteerimist, kaasatud investeeringute kasutamist, NHLP ebamõistlikel tingimustel laenukohustuste võtmist, võlakirjade lunastustähtaja korduvat pikendamist kui ka NHLP pankrotiavalduse õigel ajal esitamata jätmist. NHLP mõjutamist tuleb vaadelda ühe katkematu käitumismustrina alates 2006. aastast kuni 2015. aasta augustini. 2011. aastal omandas hageja teise äriühingu vahendusel 100% NHRE aktsiatest. Kostja on kasutanud ära oma mõjuvõimu NHLP ja NHRE üle ning survestanud NHLP juhatust mitte esitama pärast maksejõuetuse saabumist pankrotiavaldust. Kui NHLP oli püsivalt maksejõuetu, otsustas NHRE nõukogu 7. juunil 2012 anda nõusolek NHLP ja Nord Hill Solution OÜ vahel laenulepingu sõlmimiseks uute rahaliste kohustuste võtmiseks. Kostja mahitas investoreid tegema investeerimisprogrammi uusi rahalisi sissemakseid, et vältida pankrotiavalduse esitamist. Samuti on kostja hoidunud nõuete esitamisest vastutatavate isikute vastu, sh kostja enda vastu 2007. aastal tehtud kahjulike tehingute tõttu. 2(19)
2-16-4918
Hageja esitas nõude alternatiivsetel õiguslikel alustel: • kostja vastutab võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel koosmõjus karistusseadustiku (KarS) §ga 2172 usalduse kuritarvitamisega tekitatud kahju eest; • kostja vastutab kaasaaitajana VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja § 1045 lg 4 alusel koosmõjus KarS §ga 211 keelunormi rikkumise eest, mille eesmärk on hoida ära majandustegevuses osaleva isiku investeeringu saamiseks valeandmete esitamine; • kostja vastutab äriseadustiku (ÄS) § 1671 alusel, kuivõrd on kasutanud ära oma mõju NHLP juhatuse üle võlakirjade emiteerimisel ning kaasatud raha kasutamisel (aastatel 2006 kuni 2009); • kostja vastutab ÄS § 1671 alusel, kuivõrd on kasutanud ära oma mõju NHLP juhatuse üle investeerimisprogrammi edasisel juhtimisel aastatel 2009 kuni 2015; • kostja vastutab VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitatud kahju eest. Hageja arvates koosneb NHLP-le tekitatud kahju järgmisest: • 8 465 000 eurot, mis tuleneb põhjendamatust (valeandmete esitamise tulemusena) laenu andmisest Rumeenia äriühingule Jaagupi SRL või alternatiivselt pankrotiavalduse õigel ajal esitamata jätmisest ning kahju hüvitamise nõuete esitamise võimatuks muutumisest kohustatud isikute vastu; • 366 932 eurot 87 senti, mis tuleneb maksejõuetuse olukorras põhjendamatust laenu võtmisest Nord Hill Solutions OÜ-lt 2012. aastal, millest tekkis kahju sissenõutavaks muutunud viivisest ja intressidest. Nõuded ei ole aegunud. Igal juhul on aegumise vastuväite esitamine vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja on tegutsenud vastuoluliselt ning loonud ettekujutuse õigustest, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Kostja on järjepidevalt tegutsenud selle nimel, et investorid pikendaksid võlakirjade lunastamistähtaega ja NHLP ei esitaks pankrotiavaldust.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et hagi on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 järgi on aegumistähtaeg kolm aastat. ÄS § 1671 lg 4 järgi on nõuete aegumistähtaeg viis aastat. Rikkumise algusaeg on 2006. aasta või hiljemalt 2007. aasta, mil toimusid võlakirjaemissioonid. Nõue hakkas aeguma rikkumise algusmomendist. Kui NHLP oli tegelikult juba 2007. aastal maksejõuetu, siis kahju muutus sissenõutavaks ja hakkas aeguma kogu kahju hüvitamise nõue. VÕS § 1045 alusel esitatud nõuded aegusid hiljemalt 2010. aastal ja ÄS § 1671 alusel esitatud nõue 2012. aastal. Viivisenõue aegus koos põhikohustusega. Aegumisele tuginemine ei ole hea usu põhimõttega vastuolus. Kostja ei ole kunagi olnud emitendi ega ühegi muu isikuga lepingulises suhtes emissioonide korraldamiseks ega emitendiga seotud ettevõtete nõustamiseks. Kostja roll piirdus investeerimisvõimaluse vahendamises oma klientidele. Hageja on samastanud NHLP ja NHRE juhtorganite liikmete tegevuse kostja tegevusega. Kostja ei ole kohustusi rikkunud. Investeerimisprogrammi üldtingimustes on selgelt välja toodud investeerimise skeem ja Rumeenias kinnisvara omandamise viisid. Võlakirjad ei olnud tagatud ning programmis oli rõhutatud, et see on tugevalt spekulatiivne ja sõltub eeskätt kinnisvara turuhinna muutustest. Planeeritavate kinnisvarainvesteeringute omandamise eeldus ei olnud eksperdihinnangute tellimine. Kinnistute omandamisel ületas kinnistu turuväärtus alati selle ostuhinda. 3(19)
2-16-4918
Kostja ei ole mõjutanud NHLP ega NHRE juhtorganeid hagejale kahjulikult tegutsema. NHRE nõukogu on kolmeliikmeline. Igal nõukogu liikmel oli üks hääl. NHRE nõukogu otsused on alati vastu võetud ühehäälselt. Nõukogu otsus oleks samal kujul vastu võetud ka kostja töötajata. NHRE nõukokku kuulunud kostja töötaja ei sekkunud kinnisvaraobjektide otsimisse. 2. aprillist 2009 kuni
25.oktoobrini 2011 ei olnud NHRE nõukogus ühtegi kostja töötajat. NHLP ja NHRE majandusaasta aruandeid on 2010. aastani auditeeritud. Kostja ei saanud võtta ainuisikuliselt vastu investeerimisprogrammi pikendamise otsust. Kostja portfellikliendid moodustasid maksimaalselt 42% kõikidest investoritest ning pikendamise poolt pidi hääletama veel vähemalt 25% muudest investoritest. NHLP laenu võtmine oli vajalik investeerimisprogrammi pikendamiseks, kuna kontsernistruktuur tõi endaga kaasa kulud, mille katmiseks vahendeid ei olnud. Kostja oli veendunud, et NHLP pankrotimenetluse vältimine on kõigi võlakirjainvestorite huvides. NHLP ega NHRE juhtorganite liikmed ei ole oma kohustusi rikkunud. Otsused olid tehtud sellel ajal olemasoleva informatsiooni alusel ja lähtusid investorite parimatest huvidest. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud kahju tekkimist ega selle suurust. Suutmatus tasuda investoritele võlakirjade lunastusmakseid ja täita laenulepingust tulenevaid kohustusi ei ole hagejale tekkinud kahjuks. Hageja on samastanud investoritele väidetavalt tekkinud kahju endale tekkinud kahjuga. Samuti ei ole kindlaks tehtud, kas võlga saab sisse nõuda kolmandalt isikult.
3.Harju Maakohus jättis 1. juuni 2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 16 725 eurot ja tasumata osalt viivise. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõue aegunud tegevuste osas, mis on ÄS § 1671 koosseisu osas toime pandud viis aastat enne hagi esitamist, s.o kuni 29. märtsini 2011. Samuti pidi hageja olema teadlik 2007. aastal ja 2012. aastal laenu andmise ja maade omandamise tehingute asjaoludest varem kui kolm aastat enne hagi esitamist. Aegunud on kahju hüvitamise nõue 8 465 000 eurot, mis tuleneb järgmistest kostjale etteheidetavatest tegudest: investeerimisprogrammi (kaas)korraldajana kostja töötaja hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumine; 2007. aastal kostja töötaja poolt NHRE nõukogus kinnisvara investeeringute heakskiitmine, sh investeerimisvõimaluste väljaselgitamine; 2007. aastal tagatiseta laenu andmine; aastatel 2006 ja 2007 emissiooniprospektide heakskiitmine; 1. septembril 2010 investeerimisprogrammi tähtaja pikendamine kuni 14. jaanuarini 2013. Ei esine erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse jätta aegumine kohaldamata. Tõendamata on hageja väide, et kostjal oli oma töötaja kaudu otsene ja vahetu mõju NHRE nõukogu üle NHLP juhatusele korralduste andmisel. NHLP juhatusel oli võimalik realiseerida seadusest tulenevat juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Kostja ei saanud varjata 2007. aasta tehinguid ega nende tagajärgi, sest nimetatud tehingud tegi NHLP juhatus. NHRE nõukogu pädevuses ei olnud tehingute tegemine või selleks korralduse andmine. Nõukogu nõusolek ei olnud NHLP juhatusele siduv ning NHLP juhatusel oli õigus ja võimalus otsustada tehingu või toimingu tegemise üle. Nõukogu otsused võeti vastu poolthäälteenamusega. Kõik otsused oleksid ka kostja töötajata samal kujul vastu võetud. Kostja töötaja kuulumine NHRE nõukogusse ei olnud käsitatav usaldustagatisena. NHLP ja NHRE sisesuhtest tulenev nõue saada tehingutele NHRE nõukogu heakskiit ei mõjutanud NHLP juhatuse kohustusi välissuhtes. Kostja tegevus ei olnud õigusvastane, kui ta omandas 2011. aastal teise äriühingu vahendusel 100% NHRE aktsiatest. Lisaks puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja kahju vahel. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, kuidas on kirjeldatud olukord kahjustanud hageja huve. Kostja tellimusel 2010. aastal koostatud raportist nähtub, et pea kõikide omandatud maatükkide puhul esineb õiguslikke probleeme, sealhulgas tehingute tühisuse või tühistamise risk. Hageja ei ole välja toonud, 4(19)
2-16-4918
et mõni raportis kajastatud riskidest oleks realiseerunud. Samuti on kostja tõendanud, et hageja juhatus oli õigusarvamuse sisust teadlik hiljemalt 17. oktoobril 2011.
5.aprillil 2011 teatasid NHLP juhatuse liikmed soovist taanduda NHLP juhtimisest, NHLP on maksejõuetu ning juhatusel on kohustus esitada kohtule pankrotiavaldus. Hageja ei ole tõendanud, et pankrotiavaldus jäeti esitamata kostjast tulenevatel asjaoludel. On tõendamata, et konkreetne kostja töötaja mõjutas konkreetset NHLP juhatuse liiget tegutsema osaühingut kahjustavalt. NHLP juhatus oli kõikidest asjaoludest teadlik. Laenu võtmise otsustamisse kaasati kõik teadaolevad hageja võlakirjainvestorid. Investoreid teavitati kavatsusest tõsta NHRE osalus selleks spetsiaalselt loodava ühingu omandisse ning asjaolust, et käsundiandjaks jääb kostja, kes tegutseb kõikide investorite huvides. Laenu võeti mõistlikel turutingimustel. NHLP juhatus tugines täiendava laenu võtmisel sellel ajal olemasolevale informatsioonile ning oodati Rumeenia kinnisvaraturu hindade tõusu. Selleks, et isik kvalifitseeruks ÄS § 1671 lg 1 mõttes osaühingu mõjutajaks, ei piisa üksnes sellest, et juhtorgani liige küsib väidetavalt mõjutajalt nõu või usaldab teda mingis küsimuses kui asjatundjat. Investeerimisprogrammi tingimustest ega seadusest ei tulene, et kostja töötaja häälel oli NHRE nõukogus suurem kaal või et otsuseid võeti vastu teisiti kui häälteenamusega. Investeerimisprogrammi tingimused olid kõigile investoritele teada. On tõendamata, et projektijuhid kaldusid emissiooni tingimustest kõrvale. Kostja ei saanud ainuisikuliselt vastu võtta investeerimisprogrammi pikendamise otsust. NHLP juhatus tegi ettepaneku investeerimisprogrammi pikendada. Kostja esindatud investorid moodustasid 32,87% kõikidest investoritest. On tõendamata, et tegemist oli kostja otsusega või kostja mõjutusel vastuvõetud otsusega. Esitatud asjaoludest ei selgu, millist konkreetset NHLP või NHRE juhtorgani liiget on kostja tahtlikult mõjutanud NHLP jaoks kahjulikult tegutsema. Üksnes asjaolu, et NHRE nõukogus oli kostja töötaja või et kostja omas NHRE aktsiaid, ei tähenda, et kostja on kedagi mõjutanud. Ühingu emaettevõtja omanik ei ole automaatselt käsitatav mõjutajana ÄS § 1671 lg 1 mõttes. Vastutuse tekkimiseks peab hageja tõendama tahtlikku mõjutamist, mitte üksnes teoreetilist kellegi mõjutamise võimalust. Ainuüksi kostja töötaja ettepanek üldkoosoleku päevakorrapunktide kohta ei tähenda mõjutamist. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et konkreetne kostja mõjutatud juhtorgani liige võttis vastu konkreetse NHLP-le kahjuliku otsuse. Lisaks võtsid 17. aprillil 2015 NHLP võlakirjaomanikud vastu otsuse, et projektiga tuleks jätkata otsustele vastaval viisil ning mitte valida pankrotti. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu kostja õigusvastast käitumist ega juhtorgani liikme mõjutamist eeltoodud otsuse vastuvõtmisel. Kohus ei tuvastanud, et kostja töötaja mahitas võlakirjade lunastustähtaega pikendama. Tõendamata on, et kostjal oli oluline mõju hageja üle ja kostja kasutas seda ära tahtlikult ja eesmärgiga mõjutada osaühingu juhtorgani liiget tegutsema hagejat kahjustavalt. Igal juhul on hageja väitnud, et 8 465 000 eurot kahjust moodustab Jaagupi SRL-ile antud laen. Nimetatud kahju saab olla põhjuslikus seoses väidetavate rikkumistega, mis puudutavad laenu andmist ja maade ostmist. Nende osas on aga nõuded aegunud. Nimetatud kahju ei ole põhjuslikus seoses teiste võimalike rikkumistega pärast 29. märtsi 2011. Hageja pidi olema teadlik 2007. aastal laenu andmise ja maade omandamise tehingute asjaoludest varem kui kolm aastat enne hagi esitamist. Hageja võttis uue laenu 16. juulil 2012 ning ka sellest tulenev kahju hüvitamise nõue on aegunud, sest hageja sai kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada enne 29. märtsi 2013. Teised kostjale etteheidetavad teod ei ole kostja toime pandud õigusvastased teod ning need ei saa olla rikkumised, mis on kahjuga põhjuslikus seoses.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse või alternatiivselt saadetakse tühistatud osas asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 5(19)
2-16-4918
Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 29. novembri 2017 otsusega hageja apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu järeldusega, et hageja esitatud asjaoludel ei saa hagi rahuldada. Samuti ei nõustunud ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et ei esine erilisi asjaolusid, millest saaks järeldada, et aegumine oleks hea usu põhimõtte vastane. Olukorras, kus kostjal oli väidetavalt mõju hageja üle ja hageja ei saanud selle mõju tõttu võimalikku kahju hüvitamise nõuet kostja vastu esitada ja hageja toimis majanduslikult sedavõrd kahjulikult, et tekkis tema maksejõuetus, oleks hea usu põhimõtte vastane kostja vastutusest vabanemine aegumise tõttu. Aegumise üle otsustamisel tuleb hageja esitatud asjaolude alusel hinnata, milline võiks olla võimalik nõue, mille alusel võiks hagi rahuldada. Sellest sõltub aegumistähtaja pikkus ja aegumise algus. Selles etapis ei hinnata, kas nõue on tõendatud või mitte. Aegumise hindamisel tuleb maakohtul lähtuda hageja kohtule esitatud faktiväidete õigsusest. Kui lähtuda hageja esitatud faktiväidete õigsusest, ei ole välistatud, et nõuete aegumisele tuginemine võib osutuda hea usu põhimõtte vastaseks. Hageja tugines sellele, et juhul, kui emissioone ei oleks kostja soovitusel ja ettevalmistamisel pikendatud, oleks esitatud pankrotiavaldus ja nõuded ei oleks aegunud ning hageja juhtorgani asemel oleks saanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude esitada juba varem hageja pankrotihaldur. Need asjaolud võivad viidata sellele, et aegumisele tuginemine on hea usu põhimõtte vastane. Samas võivad need asjaolud olla ka eraldiseisva kahju hüvitamise nõude esitamise alus. Viimasel juhul seisneb kostjale ette heidetav tegu pankrotiavalduse esitamise takistamises ja keelatud tegevus oli kestev. Maakohus jättis õigusvastaselt rahuldamata hageja taotluse koguda tõendina kostja dokumendid, mis olid aluseks kostja töötaja NHRE nõukokku nimetamisele ja kostja töötaja tegevusele nõukogus. Selline maakohtu tegevus on problemaatiline olukorras, kui maakohus jättis seejärel hagi rahuldamata mh põhjusel, et hageja ei ole kohtu ette toonud ja tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada hagi rahuldamise aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus leidis, et hageja ei taotlenud asjakohaste tõendite kogumist. Selle järeldusega ei saa nõustuda. Kostja kaalutlusi ja tegevusi saab hinnata ka seeläbi, milliseid juhiseid kostja oma töötajale andis ja millist informatsiooni andis kostja töötaja kostjale nõukogus tegutsemise käigus. Selliste tõendite abil on võimalik tõendada asjaolusid, mille alusel saab järeldada, kas kostja tegevus oli suunatud lubamatu mõju ärakasutamisele või muule õigusvastasele tegevusele ja kas kostja tegevus oli seejuures süüline. Tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmiseks ei anna iseenesest alust see, kui kostja väidab, et tal ei ole mitte ühtegi dokumenti säilinud. See ei ole eluliselt usutav. Samuti jättis maakohus alusetult rahuldamata hageja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Taotluse menetlemine ei oleks põhjustanud asja menetluse venimist. Peale tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmist toimus veel üks kohtuistung, millel oleks saanud tunnistajad ära kuulata. Miski ei viita sellele, et tunnistajate ülekuulamisest oleks tekkinud uusi küsimusi ja probleeme, mis oleksid põhjustanud täiendavate menetlustoimingute tegemise vajaduse.
6(19)
2-16-4918
Hageja on tuginenud sellele, et kostjal oli hagejale tunduvalt suurem mõju kui ülejäänud nõukogu liikmetel. Kostja sai oma tegevusega tagada hageja maksejõuetuse põhjustanud otsuste realiseerimise rahaliselt. Kõik nõukogu liikmed teadsid, et kui kostja töötaja hageja emaettevõtja nõukogus midagi toetab, see ka ellu viiakse. ÄS § 1671 eelduseks olev mõju võib olla erinev. Kui hageja esitatud asjaolud peaksid olema tõendatud, võivad need viidata sellele, et kostjal võis hageja üle olla majanduslik mõju, mis seisnes selles, et kostja tagas otsuste elluviimiseks rahaliste vahendite saamise. Kohtul on võimalik mõju olemasolu kohta järeldusi teha ka üldisematele asjaoludele tuginedes. Hageja soovis tugineda sellele, et kõikide hageja tütarühingu maatükkide ostmine ja selleks laenu andmine hageja tütarühingule kiideti heaks hageja emaettevõtja nõukogus, kuhu kuulus ka kostja töötaja. Raha laenu andmiseks sai hageja võlakirjaemissiooniga, milleks ca 70% vahenditest laekus kostja kaudu (ka võlakirjad märkis kostja ise või tegid seda kostja kliendid tema vahendusel). Mõju ei pea seisnema selles, et kostjal on nõukogus enamushääled või mingil formaalselt kindlaks määratud õiguslikul kujul määrav otsustusõigus. ÄS § 1671 raames võib kõne alla tulla igasugune mõju, mille tõttu hakkab kaitstav äriühing mõju tagajärjel lubamatul viisil käituma. ÄS § 1671 eelduste hindamisel tuleb arvestada seda, kuidas äriühingud tavapäraselt toimivad. Tavapäraselt ei dokumenteerita seda, kes valmistab ette äriühingu nõukogule vastuvõtmiseks esitatud otsused. Samas tegutseb äriühingu juhatus kooskõlas nõukogu suunistega ja nõukogule valmistatakse ette sellised otsused, mida nõukogu heaks kiidab. Üldjuhul viitab see, kui juhatus mingil viisil tegutseb ja nõukogu võtab vastu mingid otsused, mille ettevalmistaja otsustest ei nähtu, sellele, et juhatuse tegevusele on eelnenud nõukogu suunised. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja töötaja osalusel kiitis hageja emaettevõtja nõukogu heaks otsused, mis viisid hageja maksejõuetuse tekkimiseni. Isegi kui hageja juhatus valmistas esimese kinnisasja ostmise ette selliselt, et sellele ei eelnenud mingit analüüsi, kiitis hageja emaettevõtja nõukogu kinnisasja omandamise ja tütarühingule laenu andmise kohase analüüsita heaks. Seeläbi anti hageja juhatusele selge suunis, et selliselt tegutsemine on hageja emaettevõtja nõukogu oodatav käitumine. Hageja tugines muuhulgas ka sellele, et iga korraliku ettevõtja hoolsust üles näitav äriühingu juhtimise või järelevalvega tegelev isik veendub enne oluliste äriliste otsuste tegemist, et otsuste põhjendatus oleks piisavalt kontrollitud. Kostja töötajaga sarnane mõistlik isik oleks hageja emaettevõtja nõukogus soovinud veenduda selles, et maatükid oleksid omandatud turuhinnaga ning kinnisasju oleks võimalik arendada selleks, et nendelt loodetud tulu teenida. Hageja väitis, et kinnisasjade omandamisel ei tellitud eksperdihinnangut ega uuritud, kas maatükke on võimalik võõrandamiseks arendada. Hageja väitis, et vaidlusalused kinnisasjad omandati oluliselt kallimalt, kui oli nende turuhind. Samuti oli tegemist põllumajandusmaaga ja asukohaga, kus eelduslikult ei ole elamu- või ärimaa omandamiseks nõudlust. Neid asjaolusid ei ole maakohus kontrollinud. Hageja leidis, et kostja rikkus hageja emaettevõtja nõukogus tegutsedes hoolsuskohustust ning kasutas keelatud mõju lubamatul viisil ära. Hageja on väitnud, et kostja oli huvitatud oma klientidele heade investeerimisvõimaluste pakkumisest. Sellises kontekstis soovis hageja tõendada, et asjaolu, et kindlatel eesmärkidel ehk investeerimisprogrammi õnnestumise jaoks järelevalve tegemiseks hageja emaettevõtja nõukokku määratud panga töötaja jätab elementaarsed küsimused täiel määral kontrollimata, viitab sellele, et kostja tegevus oli teadlikult suunatud igasuguse kontrollimiseta suvaliste maatükkide omandamisele ja seda veel Eestist oluliselt erinevate oludega Rumeenias. Maakohtul tuleb viidatud hageja väiteid kontrollida. Hageja muutis eluliselt usutavaks selle, et juhul, kui hageja emaettevõtja nõukogu kiidab hageja tegevuse aluseks olevad olulised otsused heaks, tuleb nõukogul otsuste vastuvõtmise eeldusena kontrollida otsuste põhjendatust ning ka tagantjärele on võimalik hinnata, mida üks hoolas ettevõtja peaks kinnisvarainvesteeringute 7(19)
2-16-4918
heakskiitmise eeldusena kontrollima. Konkreetsel juhul ei olnud tegemist valmisehitatud ja väljaarendatud kinnisvaraga, vaid nö toormaaga, mille kohta oleks nõukogu liikmetel pidanud tekkima vajadus saada suurem veendumus sellest, et investeering on ikka põhjendatud. Seda enam, et tegemist oli Rumeenias asuva maaga. Olukorras, kus jäetakse elementaarsed kontrollikohustused täitmata, võib see viidata tahtlikule tegevusele mitte hoolsuskohustuse rikkumisele. Seda juhul, kui hageja väited, et elementaarne kontroll jäeti teostamata, peaksid kinnitust leidma. Kui peaks selguma, et nõukogu liige oma ülesandeid ei täitnud ja veelgi enam, tagas oma tegevusega pangas otsuste jaoks vajaliku raha laekumise, võib see viidata tahtlikule tegevusele tagamata ja kontrollimata maatükkide omandamiseks väga suures mahus. Hagejad väitsid, et kostja tegevus oli kantud soovist teenida võimalikult palju vahendustasu võlakirjade vahendamise eest. Ei ole välistatud, et see väide võib edasise menetluse käigus tuvastatuks osutuda. Hageja soovis hagi alusena tugineda ka sellele, et hagejale tekkis kahju ka sellest, et hageja võttis oma tegevuse finantseerimiseks laenu ning kahju seisnes nii kõrges intressis kui ka laenu põhiosas. Hageja väitis, et juhul, kui ta oleks esitanud pankrotiavalduse, ei oleks tulnud hageja tegevust laenu abil finantseerida. Hageja leidis, et kostja avaldas hagejale oma mõju selleks, et hageja ei esitaks pankrotiavaldust. Hageja tugines muuhulgas sellele, et kostja valmistas ette võlakirjaemissiooni pikendamised ning pikendamised toimusidki põhjusel, et kostja seda toetas, pooldas ja soovitas. Hageja tõi esile elulised asjaolud, millest nähtub, et viimasel korral, kui kostja pingutustest hoolimata võlakirja programmi ei pikendatud, järgneski sellele pankrotiavalduse esitamine. Seega tõi hageja kohtu ette konkreetset äriühingut puudutavad elulised asjaolud, mitte pelgalt hüpoteetilise käsitluse sellest, mis oleks võinud juhtuda. Asjaolu, et hagejal võib veel kellegi vastu olla kahju hüvitamise nõue, ei välista iseenesest kostja vastu nõude esitamist. Samuti ei pea kostja vastutust ilmtingimata välistama see, et kostjal ei tarvitsenud hageja juhatuse liikme üle olla absoluutset mõju, mis oleks välistanud hageja juhatuse liikme igasuguse kostjale sobimatu tegevuse. Küllaldane on see, kui kostjal oli hagejale piisav mõju.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kostja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse maakohtu otsus või teha uus otsus, millega täiendada maakohtu põhjendusi, kuid jätta maakohtu otsus lõppjäreldustes muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus andnud maakohtule aegumise lahendamiseks juhised, mis on vastuolus Riigikohtu senise praktikaga. Ekslik ja ebaloogiline on juhis, et aegumist lahendades tuleb eeldada hageja väidete õigsust. Aegumist lahendades tuleb hinnata ka asjaolusid ja tõendeid. Ka hea usu põhimõtte kohaldamiseks tuleb hinnata poolte väiteid ja tõendeid. Kohtul tuleb välja selgitada, kas asjaolud, millele hageja selline väide tugineb, vastavad tõele. Ringkonnakohus on saatnud asja tagasi maakohtule juhisega analüüsida hageja väiteid pankrotiavalduse esitamata jätmise kohta. Sealjuures on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta tõendid, mis kinnitavad üheselt, et kostja ei saanud mõjutada pankrotiavalduse esitamata jätmist, kuna perioodil, mil hageja juhatus maksejõuetusele tähelepanu juhtis, ei olnud hageja emaettevõtja nõukogus ühtegi kostja töötajat. Asja tagasisaatmine ei ole vajalik. Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et kostja oleks takistanud hageja pankrotiavalduse esitamist. Hageja juhatus ei ole vastava küsimusega NHRE nõukogu poole pöördunud ega kostja töötaja ka omaalgatuslikult kuidagi hagejat mõjutanud 8(19)
2-16-4918
pankrotiavaldust mitte esitama. Samuti on tõendamata ringkonnakohtu viidatud asjaolu, et enne võlakirjade lunastustähtaja saabumist oleks hageja juhatust takistatud pankrotiavaldust esitama. Ka viimane kord hääletas kostja tähtaja pikendamise poolt, kuid sellele vaatamata esitati pankrotiavaldus. Hageja juhatusel oli seadusest tulenev kohustus pankrotiavaldus esitada ning ükski kontsernisisene piirang seda ei väära. Hageja väidete kohaselt juhtis NHLP juhatus NHRE nõukogu tähelepanu hageja maksejõuetusele juba 2010. aastal. Sellel ajal ei olnud hageja emaettevõtja nõukogus ühtegi kostja töötajat. Pankrotiavalduse esitamata jätmisest tulenev nõue hakkas aeguma hiljemalt 2010. aasta lõpust, mistõttu on nõue igal juhul aegunud. Mingit kestvat hageja juhatuse takistamist ei esinenud. Mõju ÄS § 1671 tähenduses peab olema otsene ja oluline ning mõjutaja peab tegutsema eesmärgipäraselt kavatsusega panna juhtorgani liige ühingule kahjulikult käituma. Mitte ühestki asjas esitatud tõendist ei nähtu mõjutamist, veenmist ega kellelegi korralduste andmist. Kostjale etteheidetavate tehingute tegemise pädevus oli emitendi või Rumeenia tütarettevõtte juhatusel, kuhu ei kuulunud ühtegi kostja töötajat. Emaettevõtja nõukogu nõusolekud ei olnud hageja juhatusele siduvad. Meelevaldne on ringkonnakohtu järeldus, et kõik nõukogu liikmed olid teadlikud, et kui kostja töötaja emaettevõtja nõukogus midagi toetab, siis selline otsus ka ellu viiakse. Kostja töötaja tegevuse ja nõukogu otsuste vastuvõtmise vahel puudub põhjuslik seos, sest kõik otsused oleksid vastu võetud ka juhul, kui kostja töötaja oleks hääletanud otsuste vastu. Ringkonnakohus ei ole võtnud seisukohta, kas ÄS § 1671 üldse võimaldab mitmetasandilise mõjutamise alusel kostjale vastutust omistada. Hageja on väitnud, et kostja on mõjutanud oma töötajat NHRE nõukogus. Kuivõrd kahju põhjustaja oli hageja juhatus, kes kõik tehingud ja toimingud tegi, siis ei vastuta kostja kahju eest, kuna hageja ei ole isegi väitnud, et kostja oleks vahetult mõnda hageja juhatuse liiget mõjutanud hagejale kahju tekitama. Ringkonnakohus ei saanud anda maakohtule juhist, et deliktiõiguslike nõuete sisulisi eeldusi tuleb asja uuel läbivaatamisel igal juhul kontrollida, sest ringkonnakohus ei andnud maakohtule siduvat juhist selle kohta, et hageja nõuded ei ole aegunud. Maakohus võib endiselt asuda seisukohale, et nõuded on aegunud, ning nõuete sisulisi eeldusi ei pea sellisel juhul kontrollima. Maakohus ei ole hageja tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmisel menetlusnorme rikkunud. Kostjalt dokumentide väljanõudmise taotluse rahuldamata jätmine oli õigustatud, kuna hageja ei toonud taotluses välja asjaolusid, mida tõenditega tõendada sooviti. Ringkonnakohus on ületanud oma pädevuse piire, kui asus ise tõendite kogumise taotlust hageja eest sisustama. Hageja ei ole taotlust põhistanud asjaoludega, mille ringkonnakohus on oma otsuses välja toonud. Liiatigi oleks taotluse rahuldamine käesolevas asjas vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega, kuna täpselt samasisulise taotluse on pankrotiasja menetlev kohus juba rahuldanud. Maakohus ei ole hilinenult esitatud tunnistajate ülekuulamise taotluse menetlemata jätmisel menetlusnorme rikkunud. Taotluse menetlemine oli tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 313 lg 1 alusel välistatud, kuna see oli esitatud pärast taotluste esitamise tähtaega ning oleks põhjustanud asja lahendamise viibimise. Viimasel määratud kohtuistungil ei oleks saanud sellisel juhul asja lõpuni arutada.
7.Hageja palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja kõik menetluskulud kostja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9(19)
2-16-4918
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ning § 692 lg 1 pde 1–2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse.
9.Esiteks käsitleb kolleegium hageja nõuete aegumist puudutavaid poolte seisukohti (I), seejärel ÄS § 1671 rikkumisega seotud väiteid (II), hageja nõude ülejäänud alternatiivsed aluseid (III) ja viimaks menetlusõiguslikke küsimusi (IV) I (A)
10.Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt on ringkonnakohus andnud maakohtule aegumise kontrollimiseks ebaõige juhise. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsus materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus leidis, et aegumist hinnates tuleb maakohtul eeldada hageja kohtu ette toodud faktiväidete õigsust (ringkonnakohtu otsuse p 7). Kolleegium sellega ei nõustu ja jääb varem väljendatud seisukoha juurde, et aegumist lahendades ei saa kohus lähtuda hageja esitatust, vaid tuleb hinnata ka asjaolusid ja tõendeid. Hageja peab hüvitist nõudes selgitama, milles tema varaline kahju seisnes ja millal see kahju tekkis. Aegumise sätteid ei saa kohaldada, selgitamata välja, millal algas aegumistähtaja kulgemine (vt Riigikohtu 3. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3212016, p 30;
30.jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 32117712, p 10; 15. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 32116116, p 11). Aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe (Riigikohtu 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3214013, p 13). Vastavalt nõude kvalifikatsioonile tuleb määrata aegumise algus ning aegumistähtaeg.
11.Vaatamata ringkonnakohtu ekslikule seisukohale ei ole kolleegiumil võimalik jätta jõusse ka maakohtu otsust, nagu kostja on taotlenud. Maakohus jättis hageja nõuded rahuldamata esiteks seetõttu, et nõuded on osaliselt aegunud. Aegumise hindamise käigus ei ole maakohus aga eristanud erinevaid hageja nõudeid ega ka erinevaid võimalikke nõude õiguslikke aluseid. Üksnes nõudeid eraldi hinnates ning erinevaid võimalikke nõude kvalifikatsioone arvestades on kohtul võimalik võtta seisukoht selle kohta, kas hageja nõuded on täielikult või osaliselt aegunud. Eelnevast lähtudes peab kolleegium vajalikuks selgitada aegumise kohta järgmist. (B)
12.Hageja on esitanud kaks põhinõuet: • 8 465 000 eurot, mis tuleneb põhjendamatust laenu andmisest Rumeenia äriühingule Jaagupi SRL või alternatiivselt pankrotiavalduse õigel ajal esitamata jätmisest ning selle tõttu kahju hüvitamise nõuete esitamise võimatuks muutumisest kohustatud isikute vastu; • 366 932 eurot 87 senti, mis tuleneb maksejõuetuse olukorras põhjendamatust laenu võtmisest Nord Hill Solutions OÜ-lt 2012. aastal, millest tekkis kahju sissenõutavaks muutunud viivisest ja intressidest.
13.Hageja on esitanud nõude viiel alternatiivsel õiguslikul alusel (VII kd, tl-d 176 pöördel–177). Sisuliselt on hageja esitanud nõuded tulenevalt kahju õigusvastasest tekitamisest VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 alusel, kuid leiab, et kostja tegevus kvalifitseerub õigusvastasena erinevatel alustel VÕS § 1045 lg 1 pde 7 ja 8 alusel. Kuigi kohtud ei ole seotud hageja õiguslike väidetega 10(19)
2-16-4918
(TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8, § 688 lg 2), leiab kolleegium, et aegumise kontrollimise kontekstis on maakohus põhjendatult lähtunud hageja esitatud võimalikest nõudealustest ning õigussuhte kvalifikatsioonist. Seetõttu lähtub ka kolleegium sellest, et tuleb kontrollida, kas hageja õigusvastasest kahju tekitamisest tulenevad nõuded on aegunud.
14.TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega tuleb aegumist arvutada ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev aegumistähtaeg on üldjuhul kolm aastat.
15.Kolleegium selgitab, et ka ÄS § 1671 lgst 1 tuleneva nõude aegumise korral kohaldub TsÜS § 150 lg 1, mille järgi tuleb hinnata seda, millal hageja sai või pidi teada saama kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust. ÄS § 1671 lg 1 on deliktiõiguslik kaitsenorm (Riigikohtu
13.aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 32118115, p 25). See tähendab, et ÄS § 1671 lgst 1 tuleneva vastutuse korral on tegemist vastutusega VÕS § 1045 lg 1 p 7, lg 3 ja § 1050 järgi (vt nõude eelduste kohta täpsemalt otsuse p 36). Küll aga on ÄS § 1671 lgst 1 tuleneva nõude aegumistähtaeg viis aastat (ÄS § 1671 lg 1).
16.Seda, kas hageja teadis või pidi kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teadma, tuleb kolleegiumi arvates hinnata lähtuvalt kahjustatud äriühingu nõukogu või nõukogu puudumisel osanike teadmisest. Kuivõrd sellises olukorras tekitab mõjutamise tulemusel kahju kahjustatud isiku enda juhtorgan, eelkõige juhatus, siis ei saa kohaldada TsÜS § 31 lgt 5 ning TsÜS § 133 lgt 1 ega NHLP juhatuse teadmist NHLP-le omistada. Iseenesest ei ole käesoleval juhul tegemist kahju hüvitamise nõudega äriühingu sisesuhtes, sest hageja ei nõua kahju hüvitamist NHLP juhtorganite liikmetelt. Samas on ÄS § 1671 lgst 1 tulenev nõue otseselt seotud juhtorgani, eelkõige juhatuse kohustuse rikkumisega. Seetõttu on tegemist olukorraga, kus nõude esitamise juhatuse liikme vastu peaks otsustama nõukogu või nõukogu puudumisel osanikud (ÄS § 168 lg 1 p 10). Seetõttu tuleks ka mõjutaja vastu nõude aegumise algust arvutada ajast, mil nõukogu või osanikud teadsid osaühingule tekkinud kahjust ning kahju tekitanud isikust. Olukorras, kus äriühingu osanik on teine äriühing, tuleb aegumist arvutada ajast, mil teise äriühingu juhatus teadis või pidi teadma kahjust ning kahju tekitanud isikust. Sealjuures juhib kolleegium tähelepanu asjaolule, et ÄS § 1671 lgst 1 tuleneva nõude peab osaühingu esindajana esitama siiski osaühingu juhatus (ÄS § 180 lg 1). Sõltuvalt asjaoludest võib juhatuse kohustuse rikkumisest teada saamisel osutuda vajalikuks juhatuse tagasikutsumine ning uue juhatuse valimine (vt ÄS § 184), kellel on seejärel pädevus esitada mõjutaja vastu nõue. (C)
17.Hageja nõuab esiteks 8 465 000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist kahju eest, mis seisneb NHLP-lt Jaagupi SRL-le 8 465 000 euro suuruse põhjendamatu laenu andmises 2007. aastal. Sealjuures tugineb hageja nii VÕS §le 1043 ja § 1045 lg 1 ple 7 koosmõjus KarS §ga 2172 või KarS §ga 211 kui ka ÄS § 1671 lgga 1 ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 ple 8.
18.Kolleegiumi arvates on hageja esitatud ja maakohtu tuvastatud asjaoludel aegunud hageja nõue 8 465 000 euro saamiseks tulenevalt põhjendamatust laenu andmisest VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel koosmõjus KarS §ga 2172 või KarS §ga 211 ning VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Küll aga ei ole 11(19)
2-16-4918
hageja see nõue ilmselt aegunud VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja ÄS § 1671 lg 1 järgi kvalifitseeritava nõudena, sest sellise nõude aegumistähtaeg on ÄS § 1671 lg 4 järgi viis aastat. Hagejale väidetavalt tekkinud kahju seisneb selles, et Jaagupi SRL ei ole laenu tagastanud ning puudub ka vara, mille arvel nõuded rahuldada. Kolleegiumi arvates on sellises olukorras ka kahju õigusvastase tekitamise nõude aegumise hindamisel kohaldatav kulutuste hüvitamise nõude aegumise kohta öeldu. Sarnaselt Riigikohtu 18. detsembril 2013 tsiviilasjas nr 32110213 tehtud otsuse ps 13 esitatud seisukohale muutub kahju hüvitamise nõue üldjuhul sissenõutavaks siis, kui kahju on kantud, ja erandina ka siis, kui kahju kandmine on kindel. Kolleegiumi arvates tuleneb eeltoodust, et õigustatud isik (vt otsuse p 16) vähemalt pidi TsÜS § 150 lg 1 mõttes kahjust teada saama, kui kahju kandmine oli kindel.
19.Maakohus tuvastas, et 5. aprillil 2011 teatasid NHLP juhatuse liikmed soovist taanduda NHLP juhtimisest ning teate kohaselt on NHLP maksejõuetu ning juhatusel on kohustus esitada kohtule pankrotiavaldus (maakohtu otsuse p 17). Samuti viitas maakohus, et 2010. aastal tuli emaühingult maatükkide kohta eksperdihinnang, et maatükkide väärtus on vähenenud ja oleks pidanud esitama pankrotiavalduse (maakohtu otsuse p 10). Kolleegiumi arvates saab kahju kandmist pidada kindlaks olukorras, kus emaühingult saadud hinnangute alusel äriühingu juhatus ise kinnitab, et äriühing on maksejõuetu, st äriühingule ei tagastata antud laenu võlgnikul vara puudumise tõttu. Samuti saab maakohtu tuvastatud asjaoludest lähtudes järeldada, et NHRE juhatus pidi teadma NHRE nõukogu koosseisust, sh kostja töötaja kuulumisest nõukokku, samuti sellest, et kostja tegutseb oma klientide esindajana NHLP üldkoosolekul otsuste langetamisel. Seega saab maakohtu tuvastatud asjaolusid aluseks võttes järeldada, et NHLP vaidlusalune nõue hakkas aeguma hiljemalt
5.aprillist 2011. Hageja esitas hagi 29. märtsil 2016. Seega juhul, kui ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel nõustub maakohtu tuvastatud asjaoludega, on TsÜS § 150 lg 1 alusel kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevad nõuded aegunud. Küll aga ei saa olla aegunud ÄS § 1671 lgle 1 tuginev nõue, mille aegumistähtaeg on viis aastat.
20.Maakohus on õigesti viidanud, et võlakirjade lunastustähtaja saabumine ei olnud nõude sissenõutavaks muutumise aeg ning investorite teadmisel nõude aluseks olevatest asjaoludest ei ole tähendust (maakohtu otsuse p 9). Kolleegiumi arvates ei saa nõustuda hageja seisukohaga, et enne võlakirjade lunastustähtaja saabumist 31. mail 2015 puudusid võlakirjainvestoritel sisse nõutavaks muutunud nõuded NHLP vastu ning seeläbi ka teadmine kahjust ja selle võimalikust suurusest. NHRE juhatusele võisid investeeringu põhjendamatus ning väärtusetu investeeringu tegemise põhjustanud isik olla teada juba oluliselt enne võlakirjade lunastamistähtaja saabumist. (D)
21.Alternatiivselt nõuab hageja 8 465 000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist kahju eest, mis tulenes NHLP pankrotiavalduse õigel ajal esitamata jätmisest ja kahju hüvitamise nõuete esitamata jätmisest kohustatud isikute (sh kostja) vastu. Sealjuures tugineb hageja VÕS §le 1043 ja § 1045 lg 1 ple 7 koosmõjus ÄS § 1671 lgga 1 ning VÕS §le 1043 ja § 1045 lg 1 ple 8.
22.Kolleegiumi arvates on NHLP pankrotiavalduse ja kahju hüvitamise nõuete esitamata jätmisest tulenev nõue niivõrd ebaselge, et ei võimalda määrata, millal algas aegumistähtaja kulgemine, ega seega aegumist kohaldada. Hageja peab kahjuhüvitise nõudes selgitama, milles tema varaline kahju seisnes ja millal see kahju tekkis. Aegumise sätteid ei saa kohaldada, selgitamata välja, millal algas aegumistähtaja kulgemine 12(19)
2-16-4918
(Riigikohtu 15. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 32116116, p 11; vt ka Riigikohtu 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3214013, p 13). Hageja on viidanud sellele, et NHLP juhatus oleks pidanud pöörduma kohtusse NHLP juhatuse ja NHRE nõukogu liikmete vastu, kes vastutasid kahjulike tehingute eest. Samuti seisneb kahju väidetavalt kahjulike tehingute tagasi pööramata jätmises (hagiavalduse p 5.4.13). Nendest seisukohtades jääb ebaselgeks, millistest komponentides hageja nõue koosneb ja kuidas on hageja nõude suuruse arvutanud. Näiteks ei ole hageja selgitanud, kuidas pankrotiavalduse esitamisega viivitamine nõutud kahju põhjustas. Seetõttu ei ole võimalik ka hinnata, millal NHLP-le väidetav kahju tekkis.
23.Eelnevast tulenevalt ei ole praegu võimalik käsitletava hageja nõude aegumise kohta seisukohta võtta. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul otsustada, kas ja millises ulatuses võtab ta vastu hageja täpsustavad selgitused nõude koosseisu ning kahju tekkimise aja kohta. Sealjuures on selle nõude aegumise kontrollimisel oluline tähendus vaid juhul, kui hageja nõue samas summas jääb ÄS § 1671 lg 1 alusel rahuldamata (vt otsuse pd 17 ja 19). (E)
24.Kolmandaks nõuab hageja 366 932 euro 87 sendi väljamõistmist, mis seisneb 2012. aastal maksejõuetuse olukorras põhjendamatus laenu võtmises, täpsemalt sissenõutavaks muutunud viivistes ja intressides. Hageja tugineb VÕS §le 1043 ja § 1045 lg 1 ple 7 koosmõjus KarS §ga 2172 ja ÄS § 1671 lgga 1 ning VÕS §le 1043 ja § 1045 lg 1 ple 8.
25.Kolleegiumi arvates ei ole maakohtu tuvastatud asjaoludel hageja nõue 366 932 euro 87 sendi väljamõistmiseks aegunud. Kuivõrd hageja peab temale tekkinud kahjuks laenulepingust tulenevaid intresse ja viiviseid, siis ei saanud kahju kolleegiumi arvates tekkida enne, kui saabus laenusumma tagastamise tähtaeg, juuli 2014 (hagiavalduse p 3.28). Sellest lähtudes ei saa hageja seda nõuet ühelgi alusel lugeda aegunuks 29. märtsi 2016. aasta seisuga.
26.Kolleegium märgib lisaks, et intress on VÕS § 94 lg 1 mõttes tasu raha kasutamise eest, mis on vähemalt seadusjärgses määras laenulepingute puhul tavapärane (vt VÕS § 397). Üldjuhul ei saa turutingimusi arvestades tavapärases määras intressi tasumist pidada põhjendamatust laenu võtmisest tekkinud kahjuks. Seega põhjendamatust laenu võtmisest tulenevaks kahjuks saab intress olla näiteks juhul, kui see on ebaseaduslikult kõrge või ebamõistlikult kõrge intressimäära on toonud laenulepingu sõlminud isiku kohustuse rikkumine. Hageja on väitnud, et laenulepingu intressimäär oli ebamõistlikult kõrge. (F)
27.Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu järeldusega, et ei esine erilisi asjaolusid, millest saaks järeldada, et konkreetsel juhul oleks aegumine hea usu põhimõtte vastane. Sealjuures on ringkonnakohus lähtunud üksnes hageja väidetest ja teoreetilistest seisukohtadest, millest tulenevalt võiks hageja nõue olla põhjendatud. Ringkonnakohus leidis, et kui lähtuda hageja esitatud faktiväidete õigsusest, ei ole välistatud, et nõuete aegumisele tuginemine võib osutuda hea usu põhimõtte vastaseks (ringkonnakohtu otsuse p 7). Kolleegiumi arvates ei ole ringkonnakohtu seisukoht põhjendatud.
28.Hageja on leidnud, et kostja tegutses vastuoluliselt ning on hoidnud ekslikku ettekujutust sellest, et Rumeenias asuvate maade vähese väärtuse ning võõrandamata jätmise põhjuseks on 13(19)
2-16-4918
kinnisvaraturu madalseis, kuigi tegelikkuses olid maad vähese väärtusega juba nende soetamise hetkel 2007. aastal. NHRE ning kostja tegutsesid väidetavalt aktiivselt selle nimel, et NHLP juhatus hoiduks pankrotiavalduse esitamisest ning investorid pikendaksid võlakirjade lunastamistähtaega. Investoreid ja ka NHLP juhatust on järjepidevalt eksitatud sellest, et maade võõrandamata jätmise põhjuseks pole mitte Rumeenia kinnisvaraturu madalseis, vaid asjaolu, et omandati ebalikviidseid maatükke nende turuväärtusest kordades kallimalt (hagiavalduse p 5.3.9).
29.Maakohus leidis, et puudub alus lugeda aegumisele tuginemist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Ringkonnakohus ei ole maakohtu otsust tühistades viidanud ühelegi maakohtu hindamata jäänud tõendile või tuvastatud asjaoludele, mille maakohus oleks jätnud tähelepanuta ning mis oleksid andnud alust jätta aegumine kohaldamata. Kohus peab esitatud tõendite alusel tuvastama asjaolud, millest lähtudes on aegumisele tuginemine hea usu põhimõttega vastuolus. Ringkonnakohus ei ole seda teinud, kuigi sarnaselt maakohtule on ringkonnakohtul õigus koguda ja hinnata tõendeid ning jõuda ka maakohtust hea usu põhimõtte kohaldamise osas erinevale järeldusele (vt TsMS § 652 lg 1, § 653, § 654 lgd 4–6) (vt ka nt Riigikohtu 20. detsembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 21510683/64, p 24). Kolleegium märgib, et kui võtta aluseks maakohtu tuvastatud asjaolud, siis ei ole alust pidada aegumisele tuginemist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. II
30.Kuivõrd kohtud ja ka pooled on eelkõige käsitlenud VÕS § 1045 lg 1 pst 7 ja ÄS § 1671 lgst 1 tulenevate eelduste täitmist, siis peab kolleegium vajalikuks käsitleda ÄS § 1671 lg 1 kohaldamise eeldusi ning vastavaid poolte väiteid.
31.ÄS § 1671 lg 1 kohaselt on selle sätte kohaldamise eeldused järgmised (Riigikohtu 13. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 32118115, p 26): • esinema peab objektiivne teokoosseis, mis seisneb järgmises: o mõjutajal on oluline mõju osaühingu üle; o mõjutaja kasutab eelnimetatud olulist mõju ära tahtlikult ja eesmärgiga mõjutada osaühingu juhtorgani liiget tegutsema osaühingut kahjustavalt; o juhtorgani liige rikub mõjutamise tulemusel kas tahtlikult või hooletusest oma kohustusi, kusjuures juhtorgani liikme kohustuste rikkumine võib olla ka vabandatav ÄS § 187 lg 2 teise lause mõttes; o osaühingule tekib mõjutamise ja sellest tuleneva juhtorgani liikme kohustuse rikkumise tõttu kahju, kusjuures kahju tekkimise ja mõjutamise vahel on kahetasandiline põhjuslik seos: esiteks peab mõjutamine olema põhjustanud juhtorgani liikme kohustuse rikkumise ja teiseks peab juhtorgani liikme kohustuse rikkumine põhjustama osaühingule kahju; • teo subjektiivne külg peab sisaldama mõjutaja otsest tahtlust mõjutada juhtorgani liiget ühingule kahjulikult käituma, st et mõjutaja tegutseb osaühingu kahjustamise eesmärgil.
32.Maakohus leidis, et hageja ei ole kohtu ette toonud ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostjal oli hageja üle oluline mõju ÄS § 1671 tähenduses ja kostja kasutas mõju süüliselt ära (maakohtu otsuse p 23). Ringkonnakohus on maakohtu otsuse tühistanud, tuginedes suuresti üksnes hageja väidetele, ja saatnud asja uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Kolleegiumi arvates on ringkonnakohus siinjuures rikkunud menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus ei ole viidanud ühelegi tõendile, mille 14(19)
2-16-4918
maakohus oleks tähelepanuta jätnud või milliseid asjaolusid ja miks on maakohus ringkonnakohtu arvates põhjendamatult tuvastanud. Selliselt on ringkonnakohus rikkunud TsMS § 653 ja § 654 lgt 4, sest on jätnud oma järeldused nõuetekohaselt põhjendamata.
33.ÄS § 1671 lg 1 eelduste kohaldamise kohta peab kolleegium vajalikuks selgitada järgmist. Esiteks jääb hageja seisukohtades ebamääraseks, keda on kostja ÄS § 1671 lg 1 mõttes mõjutanud. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et sätte kohaldamiseks tuleb esiteks tuvastada, et juhtorgani liige on oma kohustusi rikkunud. Selleks tuleb aga hagejal kindlaks määrata, kes juhtorgani liikmetest ja kuidas on oma kohustusi rikkunud. Isikuks, keda ÄS § 1671 lg 1 kohaselt peab olema mõjutatud osaühingu kahjuks tegutsema, on osaühingu juhatuse või nõukogu liige, samuti prokurist, st mõjutatav isik peab olema formaalselt valitud ühingu juhtorgani liikmeks või määratud prokuristiks (Riigikohtu 13. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 32118115, p 30). Hageja on viidanud nii sellele, et kostja on mõjutanud NHLP juhatust, kui ka sellele, et mõjutatud on kostja töötajat kui NHRE nõukogu liiget. Maakohtu tuvastatud asjaoludel tegi kõik vaidlusalused tehingud (st nii laenu andmine kui ka laenu võtmine) NHLP juhatus ning ka pankrotiavalduse ja sellest tulenevate nõuete esitamine oli NHLP juhatuse pädevuses. Hagi rahuldamiseks ÄS § 1671 lg 1 alusel peab kohus tuvastama, et NHLP juhatus on oma kohustusi rikkunud.
34.2006 kuni 2009 tekitatud kahju kohta on hageja menetluses tuginenud pigem sellele, et hoolsuskohustust rikkus kostja töötaja NHRE nõukogus (VIII kd, tl-d 7–8). Ka ringkonnakohus viitas sellele, et hoolsuskohustust võis rikkuda NHRE nõukogu liige või teha seda isegi tahtlikult (ringkonnakohtu otsuse p 15). Kuivõrd vaidlustamata asjaoludel tegi tehingud NHLP juhatus, tuli selle nõude rahuldamiseks tõendada ka juhatuse kohustuse rikkumine. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et äriühingu nõukogu liikme vastutus eeldab üldjuhul seda, et sama äriühingu juhatus on nõukogu otsuseid täide viies oma kohustusi rikkunud (Riigikohtu 19. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 32111316, p 24). Praegusel juhul väidab hageja, et kohustusi on rikkunud hoopis emaettevõtja nõukogu liige. Tõendada tuleb siiski asjaolu, et mõjutamine on jõudnud NHLP juhatuseni ning viinud juhatuse oma kohustuste rikkumiseni. Lisaks ei piisaks üksnes kostja töötaja kui emaettevõtja nõukogu liikme rikkumise tuvastamisest selleks, et kostja vastutaks ÄS § 1671 lg 1 alusel. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel võtta seisukoht, kas esinevad ka ülejäänud ÄS § 1671 lg 1 kohaldamise eeldused, mida ringkonnakohus oma otsuses ei ole käsitlenud.
35.Samuti on hageja esitatud ning kohtute tuvastatud asjaoludel küsitav, kas kostjat saab käsitada mõjutajana ÄS § 1671 lg 1 tähenduses, kusjuures mõjutamine peab olema ka oluline. Ringkonnakohus märkis iseenesest õigesti, et ÄS § 1671 eelduseks olev mõju võib olla erinev. See mõju ei pea seisnema selles, et kostjal on nõukogus enamushääled või mingil formaalselt kindlaks määratud õiguslikul kujul määrav otsustusõigus. Hageja arvates oli kostja käsitatav mõjutajana eelkõige kahel põhjusel: • NHRE nõukokku oli määratud kostja töötaja ja • kostja tegutses investorite olulise osa (42%) esindajana.
36.Riigikohus on aga selgitanud, et selleks, et isik kvalifitseeruks ÄS § 1671 lg 1 mõttes osaühingu mõjutajaks, ei piisa üksnes sellest, et juhtorgani liige küsib väidetavalt mõjutajalt nõu või usaldab teda mingis küsimuses kui asjatundjat. Osaühingu mõjutamine on nõu andmisega võrreldes intensiivsem ja teistsuguse sisuga tegevus. Mõjutamine ÄS § 1671 lg 1 mõttes on eesmärgipärane tegevus, mille sihiks on panna juhtorgani liige käituma nii, nagu mõjutaja soovib (Riigikohtu
13.aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 32118115, p 28). Seega ei piisa üksnes sellest, et kostja töötaja kuulus NHLP emaettevõtja NHRE nõukokku, ega ka sellest, et kostja esindas suurt osa investoritest. 15(19)
2-16-4918
Hagejal tuleb tõendada ning kohtul vastavalt tuvastada kostja eesmärgipärane tegevus NHLP juhatuse otsuste mõjutamiseks.
37.Ringkonnakohus viitas sellele, et kõik nõukogu liikmed teadsid, kui kostja töötaja hageja emaettevõtja nõukogus midagi toetab, siis otsus ka ellu viiakse (ringkonnakohtu otsuse p 14). Maakohus selliseid asjaolusid ei tuvastanud. Ringkonnakohus ei viidanud, millistele tõenditele tema järeldus tugineb, rikkudes TsMS § 653 ja § 654 lgt 4.
38.Samuti ei ole kohtud ka tuvastanud põhjuslikku seost kostja töötaja tegevuse ja nõukogu otsuste vastuvõtmise vahel. Pooled ei vaidle selle üle, et NHRE nõukogu otsused võtsid nõukogu liikmed vastu ühehäälselt. Maakohus tuvastas, et NHLP ja NHRE sisesuhtest tulenev nõue saada tehingutele NHRE nõukogu heakskiit ei mõjutanud NHLP juhatuse kohustusi välissuhtes. NHLP juhatusel oli ühingu ees olevast hoolsus- ja lojaalsuskohustusest tulenev kohustus järgida üksnes nõukogu põhjendatud soovitusi (maakohtu otsuse pd 16 ja 19). Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks mõjutanud ka teisi NHRE nõukogu liikmeid või oleks muul viisil tegutsenud eesmärgil, et ka nende tegevus vastaks kostja väidetavale soovile kahjustada hagejat.
39.Hageja leidis lisaks, et kostja tegutses mõjutajana, kuivõrd kostja NHRE tegeliku ainuosanikuna võttis üle NHLP juhatuse pädevuse ja otsustusõiguse olulistes küsimustes ÄS § 168 lg 2 alusel ning andis otsused täitmiseks NHLP juhatusele. Kolleegium nõustub ka siin maakohtu seisukohaga, et ainuüksi asjaolu, et kostja omas hageja emaettevõtte aktsiaid, ei tähenda, et kostja oleks automaatselt käsitatav mõjutajana ÄS § 1671 lg 1 mõttes (maakohtu otsuse p 21). Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud ega kohtud tuvastanud, milles seisnes kostja kui tegeliku ainuosaniku eesmärgipärane tegevus, mille sihiks oli panna NHLP juhatust käituma äriühingule kahjulikul viisil.
40.Iseenesest võib nõustuda ringkonnakohta seisukohaga, et ÄS § 1671 lg 1 eelduste hindamisel tuleb arvestada seda, kuidas äriühingud tavapäraselt toimivad. Samas ei saa üksnes sellest lähtudes hagi rahuldada, vaid hageja peab tõendama, et ka konkreetsel juhul on juhatuse otsuste aluseks olnud nõukogu suunised, mis tulenesid kostjalt. Ainuüksi sellest, et kostja töötaja osalusel kiitis hageja emaettevõtja nõukogu heaks väidetavalt NHLP maksejõuetuseni viinud otsused, ei tähenda, et NHRE nõukogu oleks andnud NHLP juhatusele tegutsemiseks suuniseid ning et kostja kui ühe nõukogu liikme tööandja oleks vastavaid nõukogu suuniseid mõjutanud.
41.Ringkonnakohus viitas veel sellele, et kostjal võis olla NHLP üle majanduslik mõju. Ringkonnakohus viitas hageja väidetele, et maatükkide ostmine ja selleks laenu andmine NHLP tütarühingule kiideti heaks hageja emaettevõtja nõukogus, kuhu kuulus ka kostja töötaja, ning raha laenu andmiseks tuli võlakirjaemissioonist, milleks ca 70% vahenditest laekus kostja kaudu (ringkonnakohtu otsuse p 11). Kuid ringkonnakohus viitas üksnes hageja väidetele, mitte tõenditele või tuvastatud asjaoludele, mille maakohus oleks jätnud tähelepanuta. Lisaks ei saa ÄS § 1671 lg 1 mõttes pidada oluliseks mõjuks üksnes asjaolu, et kostja vahendas investeerimisprogrammi investoreid. Investorite vahendamine ja esindamine on investeerimisprogrammide tavaline praktika. Sellest ei saa järeldada, et kostjal oleks hageja juhatuse otsuste üle olnud oluline mõju.
42.Kolleegium märgib, et poolte esitatud asjaolude järgi on alust kahelda, kas 2007. aastal laenu andmise tõttu hagejal üldse kahju tekkis. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas hagejal tekkis kahju, mille hüvitamist ta nõuab.
16(19)
2-16-4918
Hageja väidab, et ÄS § 1671 lg 1 rikkumise tõttu temale tekkinud kahjuks on esiteks põhjendamatult antud laen. Laenu põhjendamatus väljendub hageja arvates selles, et emissiooni ja seega laenu andmise eelduseks oli sobivate kinnisasjade olemasolu. Hageja väidete kohaselt ei vastanud omandatud kinnisvara väärtus ostuhinnale, st maatükid omandati oluliselt kallimalt kui turuhind. See asjaolu on aga olnud menetluses vaidluse all. Kostja on väitnud ja esitanud tõendid selle kohta, et kinnisasjade väärtuse kohta telliti hinnang pärast nende omandamist. Eksperdihinnangute kohaselt ületas maa väärtus nende ostuhinda (vt V kd, tl-d 23–24). Seega isegi kui enne müügilepingu sõlmimist kinnisasjade väärtust ei hinnatud ning isegi kui viidatud eksperdihinnangud esitati NHLP juhatusele alles 2016. aastal, nagu hageja väidab, ei oleks rikkumine tekkinud kahjuga põhjuslikus seoses, kui nii 2007 kui ka 2008 ületas maade turuväärtus ostuhinda. Seda juhul, kui ringkonnakohus tõendeid hinnates leiab, et kostja esitatud eksperdihinnangud kajastasid maa tegelikku väärtust vaidlusalustel aastatel. ÄS § 1671 lg 1 alusel kahju hüvitamiseks peaks hageja eelnevast tulenevalt tõendama, et juba laenu võtmisel teadis kostja, et kinnisasjad on väärtusetud, ning tegutses sellest lähtudes tahtlikult laenu andmise ehk hagejale kahju tekitamise nimel.
43.Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et hageja on tuginenud mitmetele asjaoludele, mida ei ole tuvastatud asjaoludel võimalik praegusel juhul kahjuga seostada (põhjendamatu laenu võtmine 2012. aastal, pankrotiavalduse ning NHLP-d kahjustanud isikute vastu nõuete esitamata jätmine). Osaühingule mõjutamise ja sellest tuleneva juhtorgani liikme kohustuse rikkumise tõttu tekkiva kahju ja mõjutamise vahel peab olema kahetasandiline põhjuslik seos: esiteks peab mõjutamine olema põhjustanud juhtorgani liikme kohustuse rikkumise ja teiseks peab juhtorgani liikme kohustuse rikkumine põhjustama osaühingule kahju. Sellist põhjuslikku seost on hageja esitatud asjaoludest ja kohtute tuvastatud asjaoludest raske järeldada. Muuhulgas väidab hageja, et ta sai kostja kahjustavast tegevusest teada alles 2016. aastal pärast pankroti väljakuulutamist (apellatsioonkaebuse p 26). Samas ei ole hageja selgitanud ega tõendanud, milline kostja tahtlik mõjutustegevus sai hagejale teatavaks alles 2016. aastal. Ainuüksi sellest, et hagejaks on NHLP asemel pankrotihaldur ei saa järeldada, et olulised asjaolud said teatavaks alles pärast pankroti väljakuulutamist (vt ka otsuse p 16). Eelkõige tugineb hageja sellele, et hageja varjas 2016. aastani kinnistute õiguslikke puudusi käsitlenud raportit. Tegemist ei ole aga peamise hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendava tõendiga. Lisaks on maakohus õigesti viidanud, et raportis viidatud riskid ei ole realiseerunud (maakohtu otsuse p 14). Samuti ei ole hageja tõendanud, et just õiguslike puuduste tõttu oli 2007. aastal laenu andmine ja 2012. aastal laenu võtmine põhjendamatu, st just õiguslike puuduste tõttu oli kinnisasjade väärtus oluliselt väiksem.
44.Põhjendatud on kostja väide, et ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta tõendid, mille kohaselt perioodil, mil hageja juhatus maksejõuetusele tähelepanu juhtis, ei olnud hageja emaettevõtja nõukogus ühtegi kostja töötajat. Kohtute tuvastatud asjaoludel sai NHLP juhatusele NHLP maksejõuetus teatavaks hiljemalt 2011. a alguses (vt otsuse p 19). Maakohus tuvastas, et perioodil 2. aprill 2009 kuni 24. oktoober 2011 ei olnud NHRE nõukogus kostja töötajat (maakohtu otsuse p 15). Ringkonnakohus ei ole leidnud, et maakohus oleks selle asjaolu tuvastamise osas menetlusõiguse norme rikkunud, ning sisuliselt ei ole pooled seda asjaolu ka vaidlustanud. Juhul, kui ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel oma seisukohta ei muuda, peab hageja tõendama, et NHRE nõukogust kostja töötaja puudumisele vaatamata vastutas kostja pankrotiavalduse esitamata jätmise eest.
17(19)
2-16-4918
45.Viimaks selgitab kolleegium, et ÄS § 1671 lg 1 alusel nõude rahuldamise eelduseks on, et mõjutaja tegevus, mis viib juhtorgani liikme osaühingut kahjustava tegevuseni, peab olema kantud mõjutaja otsesest tahtlusest mõjutada juhtorgani liiget ühingule kahjulikult käituma, st et mõjutaja tegutseb osaühingu kahjustamise eesmärgil. Sealjuures ei saa üksnes sellest, et kostja töötaja rikub temal kui emaettevõtte nõukogu liikmel lasuvat hoolsus- ja lojaalsuskohtust järeldada, et kostja oleks tegutsenud tahtlikult ja eesmärgiga kahjustada NHLP-d. III
46.Lisaks ÄS § 1671 lgle 1 tugines hageja ka VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 pdele 7 ja 8. ÄS § 1671 lgs 1 sätestatu rikkumine ei välista seda, et isikul võib sama teo tagajärjel tekkida kahju hüvitamise kohustus muul deliktiõiguslikul alusel. Viimati nimetatud sätete alusel on võimalik deliktiline vastutus ka juhul, kui osaühingule kahju tekitanud isiku tegu sisaldab vaid osa ÄS § 1671 lgs 1 sätestatud teo tunnuseid, kuid seda tegu saab vaatamata sellele pidada tahtlikuks heade kommete vastaseks teoks VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes (Riigikohtu 13. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 32118115, p 25). Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul vajaduse korral hinnata hageja nõudeid ka teistel deliktiõiguslikel alustel. IV
47.Kolleegium nõustub kostja kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohtu otsuses esitatud viited maakohtu menetluslikele rikkumistele ei andnud alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja asja tagasisaatmiseks.
48.Esiteks leidis ringkonnakohus, et maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja taotluse nõuda kostjalt välja kostja organisatsioonisisesed dokumendid. Kolleegium ringkonnakohtuga ei nõustu. Kostja on põhjendatult viidanud, et hageja on samasisulise dokumentide väljanõudmise taotluse esitanud juba 2016. aasta septembris pankrotimenetluses (vrd IV kd, tl 159; VIII kd, tl 152).
10.oktoobril 2016 pank kohtu nõude ka täitis, kuigi osaliselt. Panga selgituste kohaselt ei ole osasid dokumente säilinud. Kui hageja oli kõikidele saadaolevatele dokumentidele saanud juurdepääsu juba pankrotimenetluses, siis puudus vajadus dokumentide väljanõudmiseks.
49.Samuti ei andnud kolleegiumi hinnangul maakohtu otsuse tühistamiseks alust asjaolu, et maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Maakohus jättis taotluse rahuldamata seetõttu, et hageja esitas taotluse alles pärast taotluste esitamise tähtaega (VIII kd, tl 56). Ringkonnakohus leidis, et tunnistajate ülekuulamine ei oleks menetlust venitanud (TsMS § 331 lg 1), sest üks istung oli niikuinii planeeritud. Kui ringkonnakohus aga leidis, et tunnistajad oleks pidanud üle kuulama, siis oleks ringkonnakohus saanud seda ka ise teha (TsMS § 652 lg 3 p 2, § 639 lg 1 ja § 251 jj). Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul otsustada, kas maakohus on tunnistajate üle kuulamata jätmisel menetlusõiguse norme rikkunud, ning vajadusel rikkumine kõrvaldada.
50.Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada. Menetluskulud määrab kindlaks ringkonnakohus. 18(19)
2-16-4918
51.Kostja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Ants Kull
19(19)
Henn Jõks
Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.