Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
XXX hagi Tallinn, Koidu tn 11 korteriühistu (endine nimi Korteriühistu Koidu 11) vastu 27 670 euro 14 sendi ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 16. märtsi 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XXX kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
27 283 eurot 38 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja XXX, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Valdo Lips ja Kaarel Berg Kostja Tallinn, Koidu tn 11 korteriühistu (endine nimi Korteriühistu Koidu 11), lepinguline esindaja vandeadvokaat Sven Veltmann
Asja läbivaatamise kuupäev
29. oktoober 2018, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 16. märtsi 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-53081 muutmata, arvestades käesoleva otsuse õiguslikke põhjendusi.
3.Mitte võtta asja juurde XXX 5. novembril 2018 esitatud tõendeid.
4.Jätta menetluskulud Riigikohtus XXX kanda.
5.Mõista XXX Tallinn, Koidu tn 11 korteriühistu (endine nimi Korteriühistu Koidu 11) kasuks välja menetluskulu 960 eurot ja viivise sellelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
6.Mõista XXX Eesti Vabariigi kasuks välja vähem tasutud kautsjon 20 eurot 78 senti. Kautsjon tuleb tasuda vastavalt lisatud makseinfole 15 päeva jooksul arvates Riigikohtu otsuse jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb alates Riigikohtu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
1.XXX (hageja) esitas 9. juunil 2014 Harju Maakohtule hagi Tallinn, Koidu tn 11 korteriühistu (endine nimi Korteriühistu Koidu 11; kostja) vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 27 670 eurot 14 senti ja põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt omandas hageja 2011. aasta kevadel Tallinnas aadressil Koidu 11 paiknevas elamus (elamu) korteriomandi nr xx (korter). Korter sai juunis 2011 elamu katuse läbijooksu tõttu veekahjustusi, mille tagajärjel ilmusid mitmed niiskuslaigud ja voodimadrats muutus kasutuskõlbmatuks. Hageja teavitas veekahjustustest ja ettepanekust kahjustuste kõrvaldamiseks kostjat. Kostja kattis katuse läbijooksukoha mõne nädala möödudes esmaste vahenditega kinni. Selle aja jooksul sai hageja korter veelgi vihmavee kahjustusi. Augustis 2012 tellis hageja Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse Sihtasutuselt (EMÜK) asjatundja arvamuse, mille kohaselt leiti korterist inimese tervisele ohtlikke mikroseene levikukoldeid. Seenkahjustuse tuvastamiseks ja likvideerimiseks kulus kokku 4073 eurot 60 senti. Veekahjustuse ulatuse kindlakstegemiseks ja kõrvaldamise kulude kindlaksmääramiseks tellis hageja GECC Konsultatsioonid OÜ-lt (GECC) asjatundja arvamuse, mis maksis 1080 eurot. Arvamuse kohaselt on läbijooksust põhjustatud kahjustuste kõrvaldamise maksumus 13 716 eurot 54 senti. Veekahjustuste likvideerimiseks tuli hagejal teha korteris remont, mis hõlmas nii ripplae, seinte kui ka põrandate lammutus- ja taastamistöid. Hageja mööbel sai kahjustada 2000 euro ulatuses. Lisaks ei saanud hageja korterit üürile anda enne seenhallituse kõrvaldamist, kuigi tal oli selleks soov ja mitu huvilist alates novembrist 2012. Korteri väljaüürimine oli takistatud 17 kuud. Hageja oleks korteri eest saanud üüri vähemalt 400 eurot kuus, seega kokku 6800 eurot.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et nõue on aegunud, sest hageja pidi väidetavast kahjust teada saama juunis 2011. Lisaks selgitas kostja, et elamu katust remonditi 2005. aasta suvel/sügisel, kuid tehti vaid hädavajalikud tööd. Tööde käigus tekkisid mõnes korteris ehitaja süül täiendavad kahjustused. Ehitaja kompenseeris korteriomanikele kulud või tegi ise parandustööd. Kostja proovis võimalike kahjustuste asjus korteri eelmise omanikuga kontakteeruda, kuid ebaõnnestunult. Korter seisis juba siis tühjana ja kostjal ei olnud võimalik selle seisundit kontrollida. Mingeid nõudeid eelmine omanik kostjale ei esitanud. Kuna korteris ei ole aastaid elatud, on see seisnud kütmata ja ventileerimata. Seega on väidetavad niiskus- ja seenkahjustused tekkinud hageja või eelmise omaniku tegevusetusest. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks kohustusi rikkunud, et tal oleks rikkumiste tõttu tekkinud kahju, kahju suurust ega kostja süüd. Kostja vastutuse välistab tõsiasi, et kostja on sõlminud lepingu elamu hoolduseks hooldusfirmaga. Hageja kahju hüvitamise nõue on esitatud vale isiku vastu. Kuivõrd hageja kõrvaldas puudused, mis esinesid juba korteri omandamise ajal, peaks kahju hüvitamise nõude esitama eelmise omaniku vastu. GECC-i arvamus on ebausaldusväärne, kuna hageja esitas arvamuse koostajale andmeid, mille kohaselt kahjustused tekkisid siis, kui hageja oli juba korteri omandanud.
3.Harju Maakohus jättis 29. mai 2017 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavad kulud. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on poolte suhe käsunduslepingulaadne lepinguline õigussuhe, milles hageja osaleb käsundiandjana ja kostja käsundisaajana (VÕS § 619).
2(13)
2-14-53081 Kostja ei ole rikkunud kohustusi õigusvastase käitumisega. EMÜK-i arvamuses nimetatud kahjustusi ei saa seostada läbijooksuga. Sellest nähtub, et seenkahjustuste tekkimise aega ja vanust ei ole võimalik tuvastada. GECC-i arvamusest korteri taastamisväärtuse kohta nähtub, et kahjustuste tekkimise aega ja vanust ei olnud võimalik kindlaks määrata. Seega ei saa taastamistööde maksumust siduda 2011. aasta suvel tekkinud veekahjustusega. Samuti ei ole hageja põhistanud, kuidas hilisemad, menetluse ajal koostatud arvamused katuse ülevaatuse kohta ja korteri autonoomse küttesüsteemi vee mahu ja võimaliku lekke kohta on seotud väidetava kahju tekkimisega. Tunnistajate ütluste ja tõendite järgi 2011. aasta suvel olulist vee läbijooksu ei toimunud, kuid võis esineda vähene veeleke. Korteris toimus veeavarii, uputus või läbijooks 2010. aastal. Siis keegi korteris ei elanud. Samuti on tõendatud, et majas toimusid läbijooksud enne 2005. aastat ja katuse parandamise tööde ajal. Tõendatud ei ole väide, et korteri eelmine omanik loovutas kõik kahjuhüvitise nõudmise õigused hagejale. Kahju hüvitamise eesmärk ei saa olla tagada selliste kulutuste kompenseerimist, mis on suunatud puuduste kõrvaldamisele, mis esinesid enne korteri omandamist ning mille peaks hüvitama eelmine omanik.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 16. märtsi 2018. a otsusega hageja apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas maakohtu otsuses osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi 2466 euro 9 sendi ja viivise saamiseks. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2466 eurot 9 senti ja viivise 747 eurot 83 senti. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud jäid hageja kanda ning ringkonnakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on maakohus õigesti kvalifitseerinud poolte õigussuhte ja nõude lepinguliseks korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. Tegemist on tehingulaadse õigussuhtega. KÜS § 2 lg-st 1, korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg-st 5 ja KOS § 15 lg 6 p-st 2 tulenes korteriühistule kohustus hoida elamu katus korras. Tõendatud on korteri veekahjustuste tekkimine alates 2011. aasta juunist elamu katuse läbijooksu tõttu. Maakohus omistas põhjendamatult suurt kaalu vaid osade tunnistajate ütlustele ja kostja vande all antud seletustele, aga jättis ülejäänud tõendid tähelepanuta. Tõenditest järeldub, et kostja teadis läbijooksust hiljemalt 18. juunil 2011. Maakohus tuvastas õigesti, et korteris toimus veekahjustus 2010. aastal. Hageja on väitnud vee läbijooksu 2008. aastal. Korteris esines veekahju ka juba 2005. aastal ja eelmisel omanikul oli võimalik nõuda selle kahju hüvitamist. Kokkuvõtvalt ei viita miski muu peale CCC kinnituse korteri seisukorra märkimisväärsele muutusele just 2011. aasta juunis. Seetõttu ei saa sellest tõendist juhinduda. Hageja ei saa kostjalt nõuda sellise veekahju hüvitamist, mis toimus enne korteri omandamist, sest selles osas oleks hageja nõue igal juhul aegunud. Poolte vahel on tehingulaadne õigussuhe. Sellisel 3(13)
2-14-53081 suhtel rajanev kahju hüvitamise nõue kostja vastu aegub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 alusel kolme aastaga. Nõude sissenõutavaks muutumise mõistlik aeg on kolm kuud. Veekahju on olemuselt selline, mille toimumine ja üldjuhul vähemalt ka osaline tagajärg on kohe nähtavad. Järelikult saaks hageja 9. juunil 2014 esitatud hagis edukalt tugineda üksnes kahju põhjustanud sündmustele, mis toimusid alates 9. märtsist 2011. Enne seda kuupäeva toimunud sündmustest tingitud kahju hüvitamise nõue on aegunud. Hageja ei väida, et mingi osa kahjust oleks põhjustatud 2011. aastal enne juunikuud. Maakohus sellist kahju ei tuvastanud ja kaebuses ei ole hageja ka maakohtu hinnangut vaidlustanud. Mööblikahju tekkimine ja suurus on tõendamata. Madratsil olid kahjustused varem. Hageja ei ole tõendanud, milline on väidetavalt kahjustatud madratsi parandamise või asendamise kulu. Toolijalgadel olevad jäljed ei ole seostatavad 2011. aasta suvel toimunud vee läbijooksuga. Muud mööblikahju tõenditest ei nähtu. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtuga, et kostja on elamu korrashoiukohustust täitnud pelgalt sellega, et sõlmis kinnisvara korrashoiu lepingu. Kostja pidi lisaks lepingu täitmisel ilmutama piisavat hoolt ja jälgima, et hooldusfirma tegelikkuses elamut sel viisil hooldab, mis tagab korteriomanike varale mõistliku kaitse ilmastikukahju eest. Kuna kostja teavitamisest katusel esinenud puuduse kõrvaldamiseni kulus enam kui kaks kuud, siis rikkus kostja kohustust hoida elamu korras. Kostja korteriühistuna pidi ka tagama ehitusjärelevalve ja kontrollima muul viisil mõistlikult, et ehitustööd tehakse kohaselt. Seega rikkus kostja oma kohustusi juba varem, mh sellega, et ei lasknud katusel tehtud tööde kvaliteeti vahepeal kontrollida. Viivitamine katuse läbijooksu kõrvaldamisel ei ole käsitatav vääramatu jõuna VÕS § 103 lg 2 tähenduses. Kostja ei ole tõendanud, et tuvastatud rikkumine oleks mingil muul alusel vabandatav. Seega vastutab kostja rikkumise eest. Puudub põhjuslik seos seenkahjustuse ja kostjale ette heidetava rikkumise vahel. EMÜK-i arvamuse kohaselt saab leitud seen kasvada väga kõrge pinna- ja õhuniiskuse tingimustes. 2011. aasta juunis ei olnud vee läbijooks sedavõrd ulatuslik, et sellega võinuks kaasneda väga kõrge pinna- ja õhuniiskus korteris või korteri ehitamiseks või viimistluseks kasutatud materjalide läbimärgumine. Hageja leiab, et korteri väljaüürimist takistas just seenkahjustus. Eelnevast tulenevalt ei ole aga saamata jäänud tulus avalduv kahju põhjuslikus seoses kostja rikkumisega. Seevastu remonditööde osas esineb põhjuslik seos kostjale ette heidetava rikkumisega. Kui vee läbijooksu 2011. aasta juunis poleks esinenud, siis oleks korteris hiljem kindlaks tehtud veekahju olnud vähemalt väiksem. Tuleb lähtuda eeldusest, et korterisse läbi maja konstruktsioonielementide tungiv vesi toob alati kaasa kahju. Ringkonnakohtu hinnangul kohalduvad VÕS § 127 lg-d 2 ja 3 ka käesolevas asjas lepingusarnases võlasuhtes. Elamu katuse läbijooksu tulemusel ülemises korteris tekkiv veekahju on hõlmatud KOS § 15 lg-st 5 ja lg 6 p-st 2 tuleneva kohustuse kaitse-eesmärgiga ja see on ka mõistlikult ettenähtav. VÕS § 127 lg-d 2 ja 3 ei anna alust kostja vastutust piirata. Veekahjustustest tingitud remonditööde kulu on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses ja VÕS § 127 lg 1 järgi hüvitatav. Kahju suurus on piisavalt tõendatud GECC-i arvamuse ja selle saamise kuludokumentidega. Kostja oleks pidanud tõendama tööde odavamalt tegemise võimalust või tööde tarbetust. Siiski ei ole remonditöödega seostuv kahju tervikuna hüvitatav, sest see on tekkinud mitme järjestikuse veekahju tulemusel alates 2005. aastast, kuid aegumise tõttu saab hageja nõuda ainult selle kahju hüvitamist, mis tekkis 2011. aasta juuni läbijooksu tagajärjel. Tuvastatud asjaoludel sai korter veekahjustusi kuue aasta jooksul (2005–2011). 2011. aasta läbijooksust tekkis suhtelisel piiratud veekahju. Pooled ei esitanud andmeid selle kohta, kuidas hagetav kahju võiks täpselt seostuda mitme aasta jooksul toimunud sündmustega. Selliste tõendite 4(13)
2-14-53081 kogumine on kas äärmiselt kulukas või lausa võimatu. Neil kaalutlustel on kohane määrata kostjalt saadava hüvitise suuruseks 1/6 (ehk ühele aastale kuuest vastav osa) hageja tõendatud kahjust, mis on kostjale ette heidetava rikkumisega põhjuslikus seoses. Siinjuures on kahju ajas ilmselt suurenenud hageja (ja korteri eelmise omaniku) tegevusetuse tõttu, kui vee ja niiskuse põhjustatud kahjustus jäi õigel ajal kõrvaldamata. Lisaks ei vaadanud hageja korteri omandamisel korterit üle. Korteri ülevaatuse korraldamiseks oli piisav aeg. Hageja kinnitas, et 2011. aasta suvel ei teinud ta vee- ja niiskuskahju kõrvaldamiseks midagi. Neil kaalutlustel ei ole eraldi enam vaja kaaluda hüvitise vähendamist VÕS § 139 või § 140 alusel. Hageja menetluslikud etteheited maakohtule ei ole põhjendatud. Maakohus lahendas õigesti menetluslikud taotlused ega jätnud täitmata eelmenetluse ülesandeid. Kalev Rattuse ülekuulamine kostja tahtluse tõendamiseks polnud vajalik, sest lahend ei sõltu kostja tahtlusest. Kahju osaliselt varasem tekkimine oli piisavalt tõendatud. Maakohus hindas tunnistaja J. Esinurme ütlusi ja tegi neist ka õiged järeldused. Maakohus ei pidanud menetlust peatama ega kaasama menetlusse uusi isikuid.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada maa- ja ringkonnakohtu otsused osas, milles hagi jäeti rahuldamata, ja teha uus otsus, millega hagi täies ulatuses rahuldada või saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldub nõude aegumisele TsÜS § 149 kohane seadusest tulenev kümneaastane aegumistähtaeg. Ringkonnakohus on õigesti kvalifitseerinud hageja nõude KOS-ist tuleneva nõudena. Kaasomanike ja korteriomanike vahelisest ühisusest tulenevad nõuded alluvad TsÜS §-le 149. Isegi kui hageja nõudele kohalduks TsÜS § 150 lg 1, hakkaks kolmeaastane aegumistähtaeg kulgema ajast, kui hageja sai teada kahjust, s.o mitte varem kui 17. juunist 2011. Alternatiivselt tuleks TsÜS § 146 lg-t 1 kohaldada alates kahjust teadasaamisest. Ringkonnakohtu otsusest jääb ebaselgeks, kas aegumine hakkas kulgema korteri omandamise hetkest 2011. aasta kevadel või 2011. aasta juunis toimunud läbijooksust. Samas on kohus põhjendatuks pidanud nõuet väidetavalt kuue aasta jooksul tekkinud veekahjustuste eest. Isegi kui kohaldada kolmeaastast aegumistähtaega, tuleb seda lugema hakata ajast, millal hageja sai kostja kohustuste rikkumisest teada, s.o mitte varem kui 17. juunist 2011. Juunis 2011 toimus ulatuslik veeleke. Seenkahjustustest sai hageja teada alles 2012. Sellisel juhul on kogu nõue esitatud tähtaegselt. Teise alternatiivina leiab hageja, et aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 3 järgi kümme aastat, kuivõrd kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kostja ei ole vaatamata pidevatele nõudmistele katust ära parandanud. Ringkonnakohus hageja väite kohta seisukohta ei võtnud ning leidis vääralt, et asja lahend ei sõltu kostja tahtlusest. Kohus jättis kohaldamata KÜS § 51 ja VÕS § 173. Kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud KÜS § 51 järgi läksid hagejale korteri omandamisega üle ka korteriühistu liikmesusega seotud nõuded. Viidatud sätete kohaselt olid hagejal kostja vastu ka need kahju hüvitamise nõuded, mis olid kostja vastu hageja õiguseellasel. Lisaks andis hageja õiguseellane YYY ütlusi, mille kohaselt kõik nõuded, mis tal on korteriühistu vastu olnud, on loovutatud hagejale. Seega vastutab kostja isegi juhul, kui seenkahjustuste tekkimine algas enne seda, kui hageja sai kostja liikmeks. Ringkonnakohus on valesti leidnud, et hageja ei tuginenud väitele, et mingi osa kahjust oleks põhjustatud sündmustest enne juunit 2011. Hageja nõude aluseks on kostja kohustuste rikkumine elamu hooldamisel, mida ühe asjaoluna näitavad vee läbijooksud juunis 2011. Hageja ei pea tuginema 5(13)
2-14-53081 ühele konkreetsele läbijooksule, kuid kohustuse rikkumise tuvastamiseks piisab ühe läbijooksu tõendamisest. Korteriomanikul on korteriühistu pideva ja kestva rikkumise korral võimatu tõendada, milline konkreetne vee läbijooks kahju põhjustas ning milline on iga veeavarii osakaal. Kostja peab tõendama, et varasemad läbijooksud põhjustasid kahju. Kostja ei ole seda teinud. Kohtud on valesti jaganud tõendamiskoormise. Jääb arusaamatuks, kuidas üksnes fotodest järeldab ringkonnakohus, et kahju mööblile oli tekkinud enne 2011. aastat. Ringkonnakohus on ebaõigesti jaganud tõendamiskoormise. Hageja on fotode ja videoklippidega tõendanud kahjustuste tekkimise alates suvest 2011. Need tõendid on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta. Kahjustuste varasem tekkimine ei ole tõendatud. Ringkonnakohus heitis ette kahju suuruse kohta tõendite puudumist, kuigi hageja tõi kahju suurusena välja 2000 eurot ja kohus seda menetluses kahtluse alla ei seadnud. Ringkonnakohus hindas valesti põhjuslikku seost seenkahjustuse ja kostja rikkumise vahel. Kohtud on ekslikult leidnud, et korteris toimus veekahjustus 2010. aastal. Isegi kui veeavarii toimus, ei saanud see kaasa tuua märkimisväärset kahju. Teiseks sai hageja seenkahjustuse olemasolust teada alles 2012. aastal. Kolmandaks on ebaõige järeldus, et seenkahjustus oli korteris juba enne 2011. aasta suve. Sellisel juhul oleks seen ka avastatud palju varem. 2010. aasta märtsis ei tuvastatud korteris veeavariid ega seenhallitust. Eelmise omaniku ütluste järgi oli korter rahuldavas seisukorras ja välja üüritud. Üürnike ülekuulamise taotluse jättis kohus rahuldamata. Kohus jagas vääralt ka tõendamiskoormise. Kostja oleks pidanud tõendama, et seenkahjustuse algpõhjuseks olid sündmused, mille eest kostja ei vastuta. Kostja ei ole seda teinud. Hallituse tekkimise põhjuseks oli voolav vesi katuselt. Ringkonnakohus hindas valesti kahju tekkimise asjaolusid remondikulude aspektist. Arvukad tõendid näitavad, et kahju tekkis 2011. aasta juunis. Otsusest ei nähtu, et kohus oleks kahju tekkimise aega hinnates kõiki tõendeid arvesse võtnud. Kohus kohaldas remondikulude juures ekslikult VÕS § 127 lg-t 6 ja TsMS § 233 lg-t 1. Valdav osa kahjust tekkis veekahjustuste tõttu pärast 9. märtsi 2011. Hageja nõue tulnuks rahuldada suuremas osas. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks on õiglane jätta menetluskulud hageja kanda. Hagi rahuldati osaliselt. Kuigi ringkonnakohus tegi ettepaneku lahendada asi kompromissiga, tuvastas kohus kostja kohustuste rikkumise ja samas on kostja esitanud vastuolulisi väiteid ja rikkumisele vastu vaielnud.
7.Kostja palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1 alusel jätta muutmata. Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata.
9.Kolleegium märgib esiteks, et erinevad vandeadvokaadid on esitanud hageja nimel tähtaegselt kaks kassatsioonkaebust. Esimesena esitas kassatsioonkaebuse hagejat maa- ja ringkonnakohtu menetluses esindanud vandeadvokaat Valdo Lips ning seejärel vandeadvokaat Kaarel Berg. Hageja palus TsMS § 674 lg 1 alusel käsitleda menetlusdokumente ühtse kassatsioonkaebusena selliselt, et viimasena tähtaegselt esitatud dokument on esimese täiendus. TsMS võimaldab isikul kohtumenetluses kasutada ka mitut lepingulist esindajat. Riigikohtule ei ole teatatud, et mõne vandeadvokaadi esindusõigus oleks lõppenud. Vastupidi, hageja palus arvestada 6(13)
2-14-53081 mõlema esindaja seisukohti. Seetõttu ei ole kohaldatav ka TsMS § 225 lg 1 teises lauses sätestatud eeldus. Samuti on mõlemad kassatsioonkaebused TsMS § 674 lg 1 järgi esitatud kassatsioonitähtaega järgides. Seetõttu arvestab kolleegium asja lahendamisel mõlemas menetlusdokumendis esitatud seisukohti.
10.Lisaks teatas hageja, et vandeadvokaat Valdo Lips on õigusabi osutamise peatanud alates
25.oktoobrist 2018. Samas ei ole esindaja ega esindatav TsMS § 225 lg 1 mõttes teatanud volituse lõppemisest. Seetõttu loeb kolleegium, et hageja esindajaks Riigikohtu menetluses on jätkuvalt ka vandeadvokaat Valdo Lips.
11.Kolleegium selgitab esiteks, milline on kassatsioonimenetluse ese, nõude lahendamisele kohalduv õigus ja nõuete kvalifikatsioon (I), seejärel käsitleb hageja nõuete aegumist (II), kahju hüvitamise nõuete lahendamist puudutavaid hageja väiteid (III) ning viimaks lahendab menetluslikud küsimused (IV). I
12.Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja kahjuhüvitis 27 670 eurot 14 senti ja seadusjärgne viivis. Sellisest nõudest lähtus asja lahendamisel ka ringkonnakohus. Hageja selgituste kohaselt koosneb kahju järgnevast: seenkahjustuse tuvastamise ja kõrvaldamise kulu (4073 eurot 60 senti); remonditööde maksumuse tuvastamise kulu (1080 eurot); remonditööde kulu (13 716 eurot 54 senti); saamata jäänud üüritulu (6800 eurot); mööblikahju (2000 eurot).
13.Ringkonnakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2466 eurot 9 senti ja viivise 747 eurot 83 senti. Hageja vaidlustas ringkonnakohtu otsuse osas, milles hagi jäi rahuldamata (25 204 eurot 5 senti ja sellelt arvutatud viivis). Kostja ei ole ringkonnakohtu otsust vaidlustanud. Seega on ringkonnakohtu otsus hagi rahuldamise, s.o põhinõude ja viivise osas jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause). Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et kuigi hageja palus välja mõista viivise kuni nõude kohase täitmiseni, st ka edasiulatuvalt, on ringkonnakohus viivise välja mõistnud ainult kindla summana. Samas ei ole kummaski hageja nimel esitatud menetlusdokumendis vaidlustatud seda, et viivis oleks välja mõistetud liiga väikeses ulatuses. Kassatsioonkaebustest puuduvad ka sellekohased põhjendused. Vastupidi, hageja on märkinud, et ei vaidlusta otsust hagi rahuldamise osas. Riigikohus kontrollib kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud (TsMS § 688 lg 1). Seega ei ole kolleegiumil alust väljamõistetud viivise suuruse osas ringkonnakohtu otsust kontrollida.
14.Samuti peab kolleegium vajalikuks selgitada käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust. Praegu reguleerib korteriühistu ja korteriomanike omavahelisi suhteid 1. jaanuaril 2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Hagiavalduses väidetud rikkumised on toimunud ning kahju tekkinud enne 2012. aastat. Vaidlusalusel ajal reguleeris korteriomanike omavahelisi suhteid kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud korteriomandiseadus ja korteriühistu ning korteriomaniku vahelisi suhteid 31. detsembrini 2017 kehtinud korteriühistuseadus. Seega tuleb asja lahendamisel lähtuda viimati viidatud õigusaktidest.
7(13)
2-14-53081 Kohtud on põhjendatult kvalifitseerinud hageja nõuded KÜS § 2 lg 1, KOS § 15 lg 5, lg 6 p 2 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. Sellest kvalifikatsioonist lähtub asja lahendamisel ka kolleegium. II
15.Kohtud on tuvastanud järgmised olulised asjaolud, mida kumbki pool ei ole kassatsioonimenetluses vaidlustanud: 2005. aastal toimus elamus katuse remont, mis tehti puudustega; 2005 kuni 2008 esinesid korteris korduvalt vee läbijooksud; 2008 kuni 2011 seisis korter tühjana; hageja on korteri omanik alates 2011. aasta kevadest; 17. juunil 2011 toimus korteris vee läbijooks, mille põhjustas ebakvaliteetne töö 2005. aastal katuse remontimisel; 2012. aastal avastas hageja korteris seenkahjustused; 9. juunil 2014 esitas hageja maakohtule hagiavalduse.
16.Hageja leiab, et ringkonnakohus on käesolevas asjas ekslikult kohaldanud TsÜS § 146 lg 1 järgi kolmeaastast aegumistähtaega. Sellest tulenevalt leidis ringkonnakohus, et hageja saab tugineda üksnes sündmustele, mis toimusid alates 9. märtsist 2011. Kõik sellele kuupäevale eelnenud sündmustest tulenevad kahju hüvitamise nõuded on ringkonnakohtu hinnangul aegunud. Hageja aga leiab, et nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 149 järgi kümneaastane aegumistähtaeg. Kolleegium hageja seisukohaga ei nõustu.
17.TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumise nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. Ringkonnakohus on õigesti viidanud, et korteriühistu liikme suhe korteriühistuga on tehingulaadne suhe. Sellisele seisukohale on varem asunud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium (vt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-17, p 11). Korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on korteriomanike ühise omandi majandamine (hooldamine) ning korteriühistu liikmetel on õigus nõuda ühise omandi majandamise ja hooldamise kohustuse täitmist. Ainuüksi asjaolu, et kostja on väidetavalt rikkunud KOS-ist ja KÜS-ist tulenevaid kohustusi, ei muuda õigussuhet tervikuna seaduse alusel tekkinud õigussuhteks. Hageja korteriomanikuna on korteriühistu liige ning kostja kohustused hageja vastu tulenevad just asjaolust, et kostja on korteriomanike loodud eraõiguslik juriidiline isik. Kuivõrd praegusel juhul on hageja ja kostja vaheline õigussuhe tehingulaadne, siis ei ole kohaldatav seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus õigesti leidnud, et korteriomaniku nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 146 lg 1 järgi kolmeaastane aegumistähtaeg.
18.Hageja ei nõustu ka ringkonnakohtu määratud aegumistähtaja kulgemise algusega. Hageja leiab, et isegi kui kohaldada kolmeaastast aegumistähtaega, tuleb seda lugema hakata ajast, millal hageja sai kostja kohustuste rikkumisest teada, s.o mitte varem kui 17. juunist 2011. Kolleegium nõustub hageja väitega, et ringkonnakohtu otsusest jääb ebaselgeks, millisest hetkest hakkas ringkonnakohus lugema kohustuse täitmiseks vajalikku mõistlikku aega. Kolleegium täiendab ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. 8(13)
2-14-53081 Seadusest ei tulene otseselt, millal võib võlausaldaja nõuda lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning võlausaldaja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisel pärast kohustuse tekkimist (Riigikohtu 17. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-10, p 13). Aegumistähtaja alguse väljaselgitamiseks tuleb tuvastada, millal möödus mõistlikult vajalik aeg kahju hüvitamiseks VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi pärast lepingu rikkumist (Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-09, p 15). Sealjuures ei saa kahju hüvitamise nõue muutuda sissenõutavaks enne, kui kahju on tekkinud (Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-15, p 9). Eelnevast tulenevalt tekib rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue pärast kohustuse rikkumise tõttu kahju tekkimist ning muutub sissenõutavaks kohustuse täitmiseks vajaliku mõistliku aja möödumisel pärast kohustuse tekkimist. Riigikohus on varem TsÜS § 147 lg‐st 2 ja VÕS § 82 lg 7 esimesest ja kolmandast lausest lähtudes sarnases asjas pidanud mõistlikuks nõude sissenõutavaks muutumise ajaks kolm kuud (Riigikohtu
22.märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-17, p 14). Ka ringkonnakohtu hinnangul oli praegusel juhul hageja nõude sissenõutavaks muutumise aeg kolm kuud. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt on veekahju olemuselt selline, mille toimumine ja vähemalt osaline tagajärg on kohe nähtavad. Seega hakkas tuvastatud asjaoludel praegusel juhul aegumine kulgema kolm kuud pärast kohustuse rikkumise tõttu kahju tekkimist.
19.Lisaks selgitab kolleegium, et kahju tekkimise aja määramisel tuleb lähtuda nn kahju ühtsuse printsiibist. Kahju hüvitamise nõue tekib ja muutub sissenõutavaks ning seega hakkab ka aeguma kogu tulevikus tekkiva kahju osas, kui juba tekkinud kahju hüvitamiseks saab esitada hagi kohtusse ja nõuda samas hagis ka tulevikus tekkiva kahju hüvitamist. Kui kahju tekib tulevikus või selle tagajärjed korduvad edaspidi, tuleb lähtuda nn kahju ühtsuse printsiibist, st niipea kui kahjuhüvitise mingit osas saab sisse nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma kogu edaspidi tekkida võiva kahju hüvitamise nõue (Riigikohtu 30. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-12, p 12). Tulevikus tekkiv kahju saab eraldi aeguma hakata üksnes erandlikel juhtudel, kui ilmnevad ootamatud ja täiesti uued asjaolud, mille tekkimist tulevikus ei olnud kahju hüvitamise nõude sissenõutavaks muutumise ajal võimalik mõistlikult ette näha (Riigikohtu 15. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-16, p 10). Seega kui korteriühistu kohustuste rikkumise tõttu on korteriomanikule kahju tekkinud, siis peab korteriomanik üldjuhul arvestama kõikide mõistlikult ettenähtavate tagajärgedega ning esitama kõik sellest tulenevad nõuded kolmeaastase aegumistähtaja jooksul.
20.Hageja on viidanud, et oma väidete kohaselt sai ta seenkahjustustest teada alles 2012. aastal. Kumbki kohus ei ole seda asjaolu tuvastanud. Samas selle asjaolu tõendatuse korral ei hakkaks vastavad nõuded (seenkahjustuse kõrvaldamise kulu ning saamata jäänud tulu nõuded) ikkagi aeguma alles 2012. aastast. Ringkonnakohus tuvastas, et veekahjud esinesid korteris juba varem, st enne 2011. aastat (ringkonnakohtu otsuse p 13.2). Ringkonnakohus leidis, et tõenditest ei ole võimalik järeldada, et 2011. aasta juunis toimunud läbijooks oleks olnud sedavõrd ulatuslik, et sellega oleks kaasnenud seenkahjustuse tekkimine. Ringkonnakohtu otsuse põhjendustest võib järeldada, et ringkonnakohtu arvates oli seenkahjustus põhjustatud juba varasematest läbijooksudest (ringkonnakohtu otsuse p 16.1). Ringkonnakohus tuvastas kostja korrashoiu kohustuse rikkumise enne 2011. aastat (ringkonnakohtu otsuse p 14) ja veekahjustuste esinemise aastate jooksul (ringkonnakohtu otsuse p 16.1). Kolleegiumi hinnangul ei ole ringkonnakohus nende asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samas saab neist tuvastatud asjaoludest ning kahju ühtsuse põhimõttest lähtudes 9(13)
2-14-53081 järeldada, et seenkahjustuste tekkimisest tulenevad nõuded hakkasid aeguma juba oluliselt enne 2011. aastat. Korteriühistu hoolsuskohustuse rikkumise tõttu läbijooksude esinemisest pidi korteriomanik mõistlikult ette nägema, et läbijooksude kõrvaldamata jätmisel võib nendest alguse saada seenkahjustus. Sealjuures ei ole tähendust asjaolul, et kohustuse rikkumise ja kahju avastamise ajal oli korteril teine omanik. Vastav korteriomaniku nõue hakkas aeguma ikkagi ainult üks kord, st siis, kui korteriomanikuks ei olnud veel hageja (vt ka otsuse p 22).
21.Alternatiivselt leiab hageja, et aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 4 järgi kümme aastat, kuivõrd kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult. TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on TsÜS § 146 lg-tes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Ringkonnakohus ei võtnud seisukohta küsimuses, kas kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult, ning leidis, et asja lahendus ei sõltu kostja tahtlusest. Hageja on õigesti viidanud, et see ringkonnakohtu seisukoht on ekslik. Hageja oli korduvalt tuginenud sellele, et kostja rikkumine oli tahtlik, mistõttu kohaldub TsÜS § 146 lg 4. Hageja väitel nähtub kostja tahtlus sellest, et vaatamata korduvatele läbijooksudele ja nendele järgnenud nõudmistele ei ole kostja katust ära parandanud. TsÜS § 146 lg 3 kohaldamisel oleks pidanud ringkonnakohus neid väiteid ka hindama. Sellele vaatamata peab kolleegium võimalikuks tuvastatud asjaoludel hageja väiteid ise hinnata. Kolleegium on leidnud, et TsÜS § 146 lg 4 mõttes on kohustuse tahtliku rikkumisega tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt, ning ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole selle sätte kohaldamiseks piisav (vt Riigikohtu 16. septembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09, p 11; 22. septembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-14, p 37). Seega ei ole ainuüksi rikkumine (praegusel juhul elamu katuse puudulik hooldamine) piisav TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks. Kassatsioonkaebuses ei ole hageja esitanud asjaolusid, mille alusel oleks võimalik pidada kostja tegevust või tegevusetust heade kommetega vastuolus olevaks.
22.Hageja leiab, et talle on KÜS § 51 ja VÕS § 173 alusel korteri omandamisega üle läinud eelmise korteriomaniku korteriühistu liikmesusega seotud nõuded. Sisuliselt soovib hageja selliselt tugineda eelmise korteriomaniku nõuetele, mis on tekkinud aastatel 2005 kuni 2011, kui hageja korteri omandas. Ka need hageja väited aga praegusel juhul asja lahendust ei muuda. KÜS § 51 järgi lähevad korteriühistu olemasolul korteriomandi võõrandamise või pärimise korral korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. VÕS § 173 lg 1 kohaselt, kui nõue läheb võlausaldajalt teisele isikule (nõude omandajale) üle seaduse alusel, kehtib nõude üleminek senise võlausaldaja tahteavalduseta. VÕS § 173 lg 2 järgi kohaldatakse seaduse alusel nõude üleminekule nõude loovutamise kohta sätestatut. Esiteks on hageja ekslikult leidnud, et KÜS § 51 alusel läksid üle ka korteriomaniku kahju hüvitamise nõuded korteriühistu vastu. Sellised kahju hüvitamise nõuded ei ole korteriühistu liikme õigused KÜS § 51 mõttes. Teisalt on hageja menetluses aga tuginenud sellele, et korteri endine omanik on loovutanud talle kõik nõuded, mis endisel omanikul korteriühistu vastu olid. Kohtud ei ole seda asjaolu tuvastanud. Samas isegi siis, kui endine korteri omanik oleks oma kahju hüvitamise nõuded hagejale loovutanud, oleks nõuded aegunud ja hageja ei saaks neid enam maksma panna. VÕS § 164 lg 2 ja § 173 lg 2 järgi ei mõjuta nõude üleminek ei loovutamisega ega seaduse alusel selle n-ö identiteeti, st nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on, sh aegumise seisukohalt (Riigikohtu 10(13)
2-14-53081
22.veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 11). Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt (vt käesoleva otsuse p 17) kohaldus eelmise korteriomaniku nõuetele kolmeaastane aegumistähtaeg. Ringkonnakohus on tuvastanud, et eelmine omanik teadis veekahjust ning tema tunnistuse kohaselt oli elamu katusega probleeme juba 2005 kuni 2008 (ringkonnakohtu otsuse p 13.2). Seega on tuvastatud asjaoludel eelmise omaniku nõuded juba aegunud, mistõttu hageja ei saa neid enam maksma panna (vt ka otsuse p-d 19–20). III
23.Lähtudes hageja esitatud väidetest ja varasemate nõuete aegumisest, analüüsis ringkonnakohus, kas on tõendatud ja põhjendatud hageja nõue kahju eest, mis on põhjustatud 2011. aasta juunis. Ringkonnakohus märkis, et hageja ei tugine väitele, et mingi osa kahjust oleks põhjustatud enne 2011. aasta juunit. Hageja vaidleb sellele ringkonnakohtu seisukohale kassatsioonkaebuses vastu. Sealjuures on hageja ekslikult mõistnud tõendamiskoormise jaotust kahju hüvitamise nõude lahendamisel. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) (Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40). TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Üldjuhul peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama hageja. Kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Vaid hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber (vt Riigikohtu
8.jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p-d 16–17; 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 25). Eelnevast tulenevalt peab hageja hagi rahuldamiseks vähemalt üldjuhul iga nõutava kahjuhüvitise osa puhul tõendama kõik kahju hüvitamise nõude eeldused. Eelkõige peab hageja tõendama, et kogu tema nõutud kahju on põhjustanud just kostja väidetav rikkumine. Seetõttu ei piisa hagi täielikuks rahuldamiseks üksnes sellest, et hageja on tõendanud 2011. aasta juunis korteris läbijooksu toimumise.
24.Mööbli kahjustamisest tulenev nõue ei olnud ringkonnakohtu hinnangul tõendatud. Ringkonnakohtu tuvastatu kohaselt on mööblile kahju tekkinud enne 2011. aasta juunit. Kassatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus ei ole eksinud tõendamiskoormise jagamisel. Kahju hüvitamise eeldused, sh põhjuslik seos kostja rikkumisega ning kahju suurus, tuleb TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendada hagejal. Seda ei ole hageja praegusel juhul teinud.
25.Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud seenkahjustuse ja kostjale ette heidetava rikkumise vahel põhjuslikku seost. Hageja ringkonnakohtu järeldusega ei nõustu. Kolleegiumi hinnangul puudub ka seenkahjustusest tulenevate nõuete (seenkahjustuse tuvastamise ja kõrvaldamise kulu ja saamata jäänud üüritulu) osas alus hagi rahuldamiseks. Ringkonnakohtu tuvastatud asjaolude kohaselt ei ole tõendatud, et seenkahjustus tekkis just 2011. aasta juuni läbijooksu tõttu (ringkonnakohtu otsuse p 16). Samas leidis kolleegium varem, et tuvastatud asjaoludel muutusid vastavad nõuded sissenõutavaks juba enne 2011. aastat, mistõttu on need nüüdseks juba aegunud (vt otsuse p 20). Seetõttu ei anna hageja kassatsioonkaebuse väited alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.
11(13)
2-14-53081
26.Viimaks on hageja arvates ringkonnakohus hinnanud valesti kahju tekkimise asjaolusid remondikulude aspektist ning kohaldanud ekslikult VÕS § 127 lg-t 6 ja TsMS § 233 lg-t 1. Kolleegium hageja väidetega ei nõustu. Ringkonnakohus on põhjendanud oma seisukohta, miks ta ei pea võimalikuks mõista välja kogu remondikuludest tingitud kahju. Sealjuures ei ole ringkonnakohus rikkunud menetlusõiguse norme. Kostjad ei ole remondikulude väljamõistmise osas ringkonnakohtu otsust vaidlustanud. Seetõttu jääb ka remondikulude osas ringkonnakohtu otsus muutmata. IV
27.Kolleegium märgib, et hageja on tasunud kautsjonit ettenähtust vähem. Sealjuures on mõlemas hageja esitatud kassatsioonkaebuses kassatsioonkaebuse hind märgitud ekslikult. Ka mõlemad kohtuastmed on eksinud hagihinna arvutamisel. Hageja palus 9. juunil 2014 esitatud hagiavalduses kostjalt põhinõudena välja mõista 27 670 eurot 14 senti ja alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 133 lg 1 järgi arvutati hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt liidetakse TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvutatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvutatud viivise summale. TsMS § 134 lg 1 järgi tuli hagihinda arvutades liita ühes hagis sisalduvad nõuded. Hagi esitamise ajal oli VÕS § 113 lg 1 järgi seadusjärgseks viivisemääraks 8,25% aastas. Seega oli hagi hinnaks põhinõude ja ühe aasta eest arvutatud viivise (2282 eurot 79 senti) summana 29 952 eurot 93 senti. TsMS § 137 lg 1 järgi on kassatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldas põhinõude 2466 eurot 9 senti, siis on kassatsiooniastmes vaidlusaluseks põhinõudeks 25 204 eurot 5 senti. Sellele lisandub aga TsMS § 133 lg 2 järgi arvutatud ühe aasta eest arvutatud viivise summa. Sealjuures tuleb ka kassatsiooniastmes lähtuda hagi esitamise ajal kehtinud seadusjärgsest viivisemäärast 8,25% aastas (TsMS § 123). Seega on kassatsioonkaebuse hinnaks 27 283 eurot 38 senti. TsMS § 140 lg 2 järgi tuli kassatsioonkaebuselt kautsjonina tasuda 272 eurot 83 senti. Hageja on aga kautsjonit tasunud 252 eurot 5 senti. Seega on hageja tasunud kautsjonit vähem 20 eurot 78 senti. Vähem tasutud kautsjon tuleb TsMS § 179 lg 1 alusel riigi kasuks hagejalt välja mõista.
28.Hageja esitas kirjalikus menetluses seisukohtade esitamise viimasel päeval Riigikohtule tõendid, millega soovis näidata, et hagejal ei ole võlgnevusi teistele korteriühistutele, mille liige ta on, ning kostja teab, milliseid vältimatuid töid tuleb katuse parandamiseks teha. Riigikohus ei kogu ega uuri tõendeid, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks (TsMS § 688 lg 5). Hageja tõendid ei olnud esitatud menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Seetõttu ei ole Riigikohtul alust tõendeid vastu võtta. Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada.
29.Kassatsiooniastme menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 järgi määrab kolleegium kindlaks ka kostjale hüvitatavad menetluskulud. Kostja kassatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada. Kostja palus mõista hagejalt kassatsiooniastme menetluskulude katteks välja 960 eurot. Taotluse kohaselt kulus kostja esindajal kokku 3 tundi tsiviilasja materjalidega tutvumiseks ning õigusanalüüsiks ja 5 tundi
12(13)
2-14-53081 kassatsioonkaebusele vastuse koostamiseks. Õigusteenuse tunnihind oli 120 eurot (käibemaksuga). Hageja ei ole kostja menetluskulude kohta seisukohta esitanud. Kolleegium leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud. Siinkohal arvestab kolleegium muu hulgas seda, et hageja nimel esitati kaks erinevate kassatsioonkaebust, mille esindaja pidi läbi töötama. Seetõttu on põhjendatud tavalisest suurem ajakulu Riigikohtule esitatud vastuse koostamiseks. Lisaks tuleb vastavalt kostja taotlusele välja mõista ka viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi.
30.Kuna kolleegium jätab hageja kassatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. Ants Kull
Peeter Jerofejev
Tambet Tampuu
Eriarvamus: 2-14-53081/179
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.