Eesistuja Jaak Luik, liikmed Malle Seppik ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
OÜ Restmec kandeavaldus registriasjas nr Ä20022023/14
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 20. aprilli 2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Restmec määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
Avaldaja OÜ Restmec, esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas 17. september 2018. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 20. aprilli 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-4121 ja Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 6. märtsi 2018. a määrus registriasjas nr Ä20022023/14 ning saata asi kande tegemise otsustamiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon OÜ Restmec kontole.
1.OÜ Restmec (avaldaja) esitas Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse, milles palus teha äriregistrisse osanike otsuste alusel esiteks kande, et avaldaja osakapital on 6400 eurot ja et põhikiri on kinnitatud 30. märtsil 2017. Teiseks palus avaldaja teha kande, et avaldaja juhatuse liikmed on Kaido Tarkus, Esa Timo Tapio Lahtinen ja Arles Leht. Kandeavaldusele lisas avaldaja osanike 30. märtsi 2017. a otsuse, mille kohaselt olid osanikud otsustanud, et osakapital on varasema 100 000 krooni asemel 6400 eurot, samuti kinnitanud põhikirja uue redaktsiooni. Lisaks esitas avaldaja registripidajale 21. veebruari 2018. a otsuse, millest nähtuvalt otsustati pikendada K. Tarkuse, E. Lahtineni ja A. Lehe ametiaega nii tagasiulatuvalt kui ka edasiulatuvalt.
2.Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi jättis 6. märtsi 2018. a määrusega kandeavalduse rahuldamata.
2-18-4121 Määruse põhjenduste kohaselt taotletakse avalduses juhatuse liikmete registrisse kandmist, kuid registripidajale ei ole esitatud juhatuse liikmete valimise otsust. Esitatud osanike otsusest nähtuvalt on vastu võetud juhatuse liikmete volituste pikendamise otsus. Ametiaja pikendamise kohta kannet ei tehta. Lisaks kustutati E. Lahtinen, A. Leht ja K. Tarkus kui juhatuse liikmed äriregistrist 11. mail 2017. Samuti ei saa registrisse teha kannet osakapitali uue suuruse ja põhikirja uue redaktsiooni kinnitamise aja kohta. Kandeavaldusele on alla kirjutanud K. Tarkus, kes ei ole avaldaja juhatuse liige ja kelle valimise otsust ei ole registripidajale esitatud. Kandeavaldust ei ole esitanud selleks õigustatud isik.
3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus kohtunikuabi määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kandeavaldus rahuldada ja teha äriregistrisse taotletud kanded.
4.Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel kohtunikule.
5.Tartu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 20. aprilli 2018. a määrusega kohtunikuabi määruse muutmata ja menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohtunikuabi õigesti, et juhatuse liikmete kohta ei saa kannet teha, sest registripidajale ei ole esitatud juhatuse liikmete valimise otsust. Äriseadustiku (ÄS) § 184 lg 1 järgi valivad juhatuse osanikud. Juhatuse liikme ametiaega saab pikendada ÄS § 184 lg 2 kohaselt vaid siis, kui juhatuse liige on osanike otsusega ametisse nimetatud. Äriregister lähtub kannet tehes üksnes kande aluseks olevatest dokumentidest ning juhul, kui kande aluseks olevad dokumendid on puudulikud, on registripidajal õigus kande tegemisest keelduda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Avaldaja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kandeavaldus rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt leidis ringkonnakohus ekslikult, et registripidajale ei ole esitatud juhatuse liikmete valimise otsust. Juhatuse liikmete kustutamine äriregistrist ei lõpeta nende ametiaega. E. Lahtinen, A. Leht ja K. Tarkus on valitud avaldaja juhatuse liikmeteks. E. Lahtinen valiti juhatuse liikmeks 2001. aastal. 15. detsembri 2014. a koosolekul otsustati pikendada tema ametiaega. A. Leht ja K. Tarkus valiti juhatuse liikmeteks 15. detsembril 2004. Selle koosoleku otsus on ka avaldaja registritoimikus. Lisaks võtsid osanikud 21. veebruaril 2018 toimunud osanike koosolekul muu hulgas vastu otsused, millega pikendati seni juhatuse liikmetena tegutsenud E. Lahtineni, A. Lehe ja K. Tarkuse ametiaega tagasiulatuvalt kuni 21. veebruarini 2018 ning pikendati nende ametiaega lisaks ka tulevikku suunatult põhikirjas määratud ametiaja maksimaalse kestuse ehk kolme aasta võrra. Seega on osanikud kiitnud tagasiulatuvalt heaks eelnimetatud isikute tegutsemise juhatuse liikmetena ja 2(6)
2-18-4121 nende soov oli, et need isikud jätkaksid juhatuse liikmetena. See on lubatud nii seaduse kui ka põhikirja järgi. Asjaolu, et nimetatud isikud olid avaldaja registrikaardilt kustutatud, ei tähenda, et osanikud ei võiks nende tegevust juhatuse liikmetena tagasiulatuvalt heaks kiita ega edasiulatuvalt pikendada. Sõltumata juhatuse liikmete volituste tagasiulatuvast heakskiitmisest on need isikud andnud nõusoleku olla alates koosoleku toimumise ajast avaldaja juhatuse liikmeteks. Osanike selge tahe oli, et kõnealused isikud oleksid avaldaja juhatuse liikmed. Seega pidanuks registripidaja käsitama ametiaja edasiulatuva pikendamise otsust juhatuse liikmete valimise otsusena. Kuna E. Lahtinen, A. Leht ja K. Tarkus ei ole praegu kantud juhatuse liikmetena registrikaardile, pidigi avaldaja kandeavalduses taotlema nende registrisse kandmist. Ekslik on kohtute seisukoht, et kandevalduse esitas selleks õigustamata isik. Kandeavalduse esitas K. Tarkus, kes on avaldaja juhatuse liige, sest nähtuvalt osanike 21. veebruari 2018. a otsusest oli tema tegutsemine juhatuse liikmena tagasiulatuvalt heaks kiidetud, samuti oli nimetatud otsusega pikendatud tema juhatuse liikme ametiaega. Kuna avalduse esitas juhatuse liige K. Tarkus, ei olnud registripidajal õigust keelduda kannet tegemast.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et nii maakohtu kohtunikuabi kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel (koostoimes TsMS §-ga 695) tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel saata Tartu Maakohtu registriosakonnale kande tegemise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
9.Praeguses asjas on avaldaja taotlenud kahe kande tegemist. Esiteks on ta palunud kanda juhatuse liikmetena äriregistrisse E. Lahtineni, A. Lehe ja K. Tarkuse. Teiseks on avaldaja palunud kanda registrisse avaldaja osakapitali suurusena 6400 eurot ja põhikirja kinnitamise ajana 30. märts 2017.
10.Kohtunikuabi keeldus juhatuse liikmete kande tegemisest põhjendusega, et osanike otsus, mille avaldaja esitas, ei ole mitte juhatuse liikmete valimise otsus, vaid nende ametiaja pikendamise otsus. Osakapitali suuruse ja põhikirja kinnitamise aja registrisse kandmisest keeldumist põhjendas kohtunikuabi sellega, et avalduse oli esitanud K. Tarkus, kes ei olnud avaldaja juhatuse liige ja kelle valimise otsust avaldaja ei esitanud. Ringkonnakohus nõustus kohtunikuabiga ja märkis, et registrimenetlus on formaalne menetlus, kus kohtunikuabi kontrollib üksnes dokumentide formaalset vastavust seadusele.
11.Seadusest tulenevalt on mõlema avaldaja taotletud kande tegemise eelduseks, et registripidajale esitatud kandeavaldusele oleks alla kirjutanud isik, kellel on selleks seaduse järgi õigus, ja et kandeavaldusele oleksid lisatud kõik nõutavad dokumendid ja need oleksid kooskõlas seaduse nõuetega. ÄS § 33 lg 5 järgi ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. ÄS § 33 lg 6 kohaselt ei ole registripidajal õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja need vastavad seaduse nõuetele.
12.Kolleegium käsitleb kõigepealt avaldaja taotlust kanda äriregistrisse juhatuse liikmetena E. Lahtinen, A. Leht ja K. Tarkus. Esmalt märgib kolleegium, et seaduses tehakse tõepoolest vahet juhatuse liikme valimisel ja tema ametiaja pikendamisel. Nimelt näeb ÄS § 184 lg 1 kolmas lause ette, et uue juhatuse liikme 3(6)
2-18-4121 registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada osanike koosoleku otsus ja koosoleku protokoll või hääletusprotokoll. Sama paragrahvi teise lõike kolmanda lause järgi tuleb äriregistrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus viivitamata esitada äriregistri pidajale. Viidatud normidest tuleneb, et seadus eristab olukorda, kus osaühing taotleb sellise juhatuse liikme registrisse kandmist, kes ei ole kandeavalduse esitamise ajal äriregistrisse kantud juhatuse liige (ÄS § 184 lg 1 kolmas lause), olukorrast, kus äriühing teatab registripidajale, et isik, kes on juba varem kantud juhatuse liikmena registrisse, on jätkuvalt juhatuse liige (ÄS § 184 lg 2 kolmas lause).
13.Õige on avaldaja väide, et juhatuse liikme ametisuhte olemasolu ei sõltu registrikandest, vaid ühingu ja juhatuse liikme vastastikustest tahteavaldustest, mis võivad olla väljendatud erineval viisil. Kolleegium on varem leidnud, et juhatuse liikmeks olek on õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Samuti on kolleegium leidnud, et isegi kui isik vaatamata ametiaja möödumisele jätkab tegutsemist juhatuse liikmena, võivad osanikud tema juhatuse liikmena tegutsemise tagasiulatuvalt heaks kiita, mille tulemusena saab juhatuse liikme ametiaja lugeda tagasiulatuvalt pikendatuks (vt Riigikohtu 8. oktoobri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p-d 33 ja 34). Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde. Seega on võimalik juhatuse liikmeks olek osanike otsusega tagasiulatuvalt heaks kiita ja kui ka juhatuse liige on teinud sellekohase tahteavalduse, loetakse juhatuse liikme ametiaeg tagasiulatuvalt pikenenuks.
14.Kui osanikud on teinud otsuse, millega nad on tagasiulatuvalt pikendanud juhatuse liikmete ametiaega (kiitnud vastavate isikute juhatuse liikmena tegutsemise heaks), ja samal ajal otsustanud, et samad isikud jätkavad ka edaspidi juhatuse liikmetena, siis saab osaühingu ja juhatuse liikmete vahelises suhtes (sisesuhtes) lugeda, et kõnealused isikud on alates nende esmakordsest valimisest kogu aeg olnud ja on ka järgmisel ametiajal juhatuse liikmed. Kui kõnealused isikud on äriregistrist kustutatud, siis on äriregistri kanne ebaõige ja selle kande saab osaühingu avalduse alusel parandada.
15.Seadus ei näe eraldi ette, millised dokumendid tuleb registripidajale esitatavale avaldusele lisada olukorras, kus juhatuse liikmetena tegutsenud isikute ametiaeg lõpeb ja nad kustutatakse registrist, kuid seejärel teevad osanikud otsuse, millega pikendatakse tagasiulatuvalt endiste juhatuse liikmete ametiaega (kiidetakse heaks nende vahepealne tegevus juhatuse liikmetena) ning seejärel pikendatakse sama otsusega ka nende ametiaega edasiulatuvalt. Kolleegium selgitab, et olukorras, kus isikud, kelle juhatuse liikmena registrisse kandmist avalduses taotletakse, on varem olnud juhatuse liikmed, kuid on seejärel registrist kustutatud, ja osanikud otsustavad nende ametiaega tagasiulatuvalt pikendada ning pikendavad sama otsusega ametiaega ka edasiulatuvalt, ei saagi osaühing esitada registripidajale juhatuse liikmete valimise otsust, vaid saab esitada üksnes nende ametiaja pikendamise otsuse. Kuna asjaolude kohaselt oli selline otsus registripidajale praegu esitatud, ei võinud registripidaja kande tegemisest keelduda põhjendusega, et talle ei ole esitatud juhatuse liikmete valimise otsust.
16.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et registrimenetlus on sedavõrd formaalne, et kohtunikuabi saab talle esitatud dokumentide põhjal otsustada kande tegemise või sellest keeldumise ilma dokumendi sisu välja selgitamata. Kolleegium on varem väljendanud seisukohta, et ÄS § 33 lg-test 5 ja 6 järeldub, et registripidaja saab kontrollida nii seadusega nõutavate dokumentide olemasolu kui ka nende vastavust seaduse 4(6)
2-18-4121 nõuetele. Mh peab registripidaja nt äriühingu otsuse esitamisel kontrollima peale dokumendi enda olemasolu mh ka osanike pädevust (ÄS § 168) ja otsuse vastuvõtmise protseduurilise korra järgimist, nt kvooruminõude täitmist, samuti seaduses nõutud andmete märkimist otsuses. Seadus nõuab, et registripidaja peab kontrollima, kas talle esitatavad dokumendid vastavad seadusega sätestatud vormi- ja ka minimaalsetele sisunõuetele (vt Riigikohtu 4. veebruari 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-08, p 8). Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde.
17.Kolleegium on seisukohal, et registripidajal on talle esitatud äriühingu organi otsuse sisu hindamisel mh õigus teha kindlaks otsuses väljendatud tahe. Osanike otsus on tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 mõttes, mis kujuneb osanike häälte kui tahteavalduste kogumist ja on suunatud mingi kindla õigusliku tagajärje saavutamisele (vt Riigikohtu 20. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13, p 21). Osanike otsuse kui mitmepoolse tehingu tõlgendamisele saab mh kohaldada VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reegleid (vt ka Riigikohtu 20. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13, p 22). VÕS § 29 lg 1 esimese lause järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt tõlgendatakse juhul, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kui osanikud on teinud otsuse, millega nad on juhatuse liikmete ametiaega pikendanud nii tagasiulatuvalt kui ka edasiulatuvalt, siis on osanike ühine tahe see, et kõnealused isikud oleksid ka edaspidi osaühingu juhatuse liikmed.
18.Juhatuse liikme kohta registripidajale esitatava kandeavalduse vormi- ja allkirjastamise nõudeid reguleerivad ÄS § 184 lg-d 12 ja 13. ÄS § 184 lg 12 näeb ette, et kui juhatuse liige valitakse osanike koosolekul, siis peab koosoleku protokollija või juhataja olema äriregistrisse kantud juhatuse liige või osaühingu osanik ning nimetatud isiku allkiri protokollil peab olema notariaalselt kinnitatud või digiallkirjastatud. Sama paragrahvi lg 13 järgi ei pea protokollija ega juhataja olema registrisse kantud juhatuse liige ega osanik ja vaja ei ole järgida ka eelnimetatud vorminõudeid, kui kandeavaldusele, millega taotletakse juhatuse liikme registrisse kandmist, kirjutab alla äriregistrisse kantud juhatuse liige või osaühingu osanik. Eeltoodud nõuded on praegusel juhul täidetud, kuna K. Tarkus oli ja on vaidlustamata asjaolude kohaselt avaldaja osanik. Samuti nähtub registripidajale esitatud osanike 21. veebruari 2018. a koosoleku notariaalselt tõestatud protokollist (tl 7–13), et koosoleku protokollija oli K. Tarkus. Seega ei saanud registripidaja juhatuse liikmete registrisse kandmisest keelduda ka põhjusel, et kandeavaldusele on alla kirjutanud isik, kellel ei ole selleks seaduse järgi õigust.
19.Järgmiseks käsitleb kolleegium avaldaja taotlust teha äriregistrisse kanne osakapitali uue suuruse ja põhikirja kinnitamise aja kohta. Osakapitali uue suuruse ja põhikirja kinnitamise aja registrisse kandmist puudutavas osas keeldus registripidaja kande tegemisest põhjusel, et avaldusele oli alla kirjutanud K. Tarkus, kelle juhatuse liikmeks valimise otsust ei olnud väidetavalt registripidajale esitatud. Kohtunikuabi märkis oma määruses, et kandeavalduse esitanud K. Tarkus ei olnud avalduse esitamise ajal avaldaja juhatuse liige ja seetõttu ei saanud ta esitada avaldust osakapitali kande ja põhikirja kinnitamise aja muutmise kohta.
5(6)
2-18-4121
20.ÄS § 144 lg 3 järgi kirjutab sellisele äriregistrile esitatavale avaldusele, mis ei ole juhatuse liikme kannet taotlev avaldus, alla juhatuse liige. Seadus ei näe ette, et see peaks olema registrisse kantud juhatuse liige. Seega on piisav, kui osakapitali suuruse muutmise ja põhikirja uue redaktsiooni kinnitamise aja kohta kande tegemist taotlevale avaldusele alla kirjutanud isik on valitud juhatuse liikmeks. Samuti on piisav see, kui varem juhatuse liikmeks olnud, kuid seejärel ametiaja möödumise tõttu äriregistrist kustutatud juhatuse liikme ametiaega on osanike otsusega pikendatud nii tagasiulatuvalt kui ka edasiulatuvalt. Kuna selline otsus oli asjaolude kohaselt registripidajale esitatud (vt otsuse p 15), siis ei saanud kohtunikuabi jätta kandeavaldust rahuldamata ka põhjusel, et osakapitali suuruse muutmise ja põhikirja kinnitamise kande tegemist taotles ebaõige isik.
21.Eeltoodust tulenevalt tuleb nii kohtunikuabi kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi tuleb saata Tartu Maakohtu registriosakonnale kande tegemise otsustamiseks.
22.Määruskaebuse rahuldamise tõttu võib avaldaja TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda ringkonnakohtusse esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Muud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 esimese lause järgi avaldaja kanda.
23.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel avaldaja määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. Jaak Luik
Malle Seppik
Tambet Tampuu
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.