XX kaebus kohtutäituri Elin Vilippus 30.06.2017.a otsusele täiteasjas nr 022/2017/2848
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.01.2018.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
(võlgnik): XX nende Avaldaja
XXXXXXXXXXX),
tehinguline vandeadvokaat Mart Angerjärv
(isikukood esindaja
Puudutatud isik I (kohtutäitur): Elin Vilippus Puudutatud isik II (sissenõudja): osaühing Primos (registrikood 10775765), tehingulised esindajad vandeadvokaat Karoliina Kõrgesaar ja vandeadvokaadi abi Asso Prii Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 19.01.2018.a määrus muutmata.
Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud XX kanda, v.a kohtutäitur Elin Vilippuse kulud, mis jätta kohtutäituri enda kanda.
4.Määrata kindlaks osaühingu Primos ringkonnakohtu menetluskulude rahaline suurus 93,75 eurot.
5.Mõista XX-lt osaühingu Primos kasuks välja 93,75 eurot.
6.Mõista XX-lt käesoleva lahendi resolutsiooni punktis 5 väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt osaühingu Primos kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
1(6)
Tsiviilasi nr 2-17-11697 Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Asjaolud
1.03.08.2017.a esitas võlgnik kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse 30.06.2017.a otsusele täiteasjas nr 022/2017/2848, millega alustati täitemenetlus ja määrati kohtutäituri tasu. Kaebuse kohaselt on võlgnik YY abikaasa. 27.09.2011.a määrusega kuulutati välja YY pankrot. Täitmisavaldus tõi kaasa täitekulud, mida ei saa nõuda. Kohustus, mida hüpoteek tagab, ei ole solidaarne. Võlgniku tahteavaldus ei olnud suunatud kinnistu sundmüügi võimaldamisele selliselt, et kogu kinnistu müüakse YY kohustuse katteks. Tegemist ei ole perekonna huvides võetud kohustusega. Pankrotimenetlus kestab. Täituri poole ei saa pöörduda. Täitur saaks müüa üksnes võlgniku hüpoteegiga koormatud kaasomandi osa. Kaasuse asjaoludel ei saa täitmisteateid saata ja täitemenetlust alustada. Võlgnik ei vastuta 282040,23 euro suuruse nõude eest. Nii täitmisteade kui ka nõudeavaldus on ebaselged. Aru ei saa, mida täidetakse, millises summas, kelle suhtes ja millisel alusel. Täitmisavaldust ei ole võlgnikule saadetud. Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2016.a otsusega asjas nr 2-13-14310 (jõustunud 15.06.2016.a) jagati kinnistu kaasomandiks. Sama otsusega välistati YY (pankrotis) pankrotivarast võlgniku kaasomandiosa. Võlgnik ei ole kinnistut koormanud, vaid lubanud üksnes YY-l leping sõlmida. Märge nõude sisu kohta ei vasta kohtutäituri otsusele ega ole arusaadav. Hüpoteek ei taga kohtulahendit. YY on nõude osaliselt täitnud. Täituritasu on põhjendamatult suur ja see ei ole põhiseadusega kooskõlas. Pandipidaja ei käitunud heas usus, kui ta ilma pantijale teatamata pöördus kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks. Võlgniku kaasomandiosa osas tagatiskokkulepe puudub. Viivisemäär 0,15% on lubamatu. Võlgniku kaasomandi osa ei ole pankrotivara. Võlgnik ei ole sõlminud kokkulepet alluda kohesele sundtäitmisele. Tagatiskokkulepe kehtib üksnes võlaõiguslike lepingute alusel tekkinud nõuete suhtes ning mitte kohtuotsuste tagamiseks. Võlgnik ei ole 28.05.2009.a otsuse kohaselt kohustatud sissenõudjale midagi tasuma. Sissenõudja ei ole nõudnud ühisvara jagamist. Ühisvara ei ole. Kinnistusraamat on ebaõige, sest hüpoteek peaks koormama üksnes YY kaasomandi osa. Nõue on aegunud.
2.Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlesid kaebusele vastu ja leidsid, et see tuleb jätta rahuldamata.
3.Harju Maakohus tegi 19.01.2018.a määruse, millega jättis avalduse rahuldamata ning kohtutäituri menetluskulud tema enda kanda ja ülejäänud menetluskulud võlgniku kanda. Kohus mõistis võlgnikult sissenõudja kasuks välja menetluskulud 625 eurot ja sellelt viivise lahendi jõustumisest kuni täitmiseni seadusjärgses määras. Määruse kohaselt on täitmisteade selge, sellest nähtub täitedokument, mida täidetakse ning täitmisteade on avaldajale isiklikult kätte toimetatud, st kohtutäitur on järginud täitemenetluse alustamiseks seaduses sätestatud nõudeid. Võlgnik vastutab enda kohustuste täitmise eest koormatud kinnistu kaasomandi osaga, hüpoteegi ulatuses. Kuivõrd täitedokument on hüpoteegi seadmise leping, milles kinnisasja omanik andis nõusoleku sundtäitmisele allumiseks, on võlgnik täitemenetluse mõttes kinnisasja omanik, kes on hüpoteegi seadmisel andnud nõusoleku kohesele sundtäitmisele allumiseks või omandanud sellise hüpoteegiga
2(6)
Tsiviilasi nr 2-17-11697 koormatud kinnisasja ja on seega kohustatud isik. Täitedokumendi kohaselt leppisid mõlemad abikaasad (st ka avaldaja) kokku igakordse omaniku kohustuses alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete täitmiseks. Tagatiskokkulepe kehtib hüpoteegiga koormatud kinnisasja igakordse omaniku suhtes ning hüpoteegipidaja vahetumisel ka uue hüpoteegipidaja suhtes, olenemata sellest kes on laenulepingu pool ja mis eesmärgil laen võeti. Võlgniku sisulised vastuväited täitedokumendile kui sellisele (võlanõude kujunemine arusaamatu, võla suurus ebaõigesti arvutatud, osa võlast tasutud, viivise määr liiga kõrge jne), on materiaalõiguslik vaidlus sissenõudja ja võlgniku vahel. Kaebuses täituri tegevusele saab isik tugineda vaid formaalsetele rikkumistele täitemenetluses. Kõigi sisulist poolt puudutavate vastuväidete osas saab võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, mida ei ole esitatud, mistõttu kohus ei saa seda ka eraldiseisvasse menetlusse eraldada. Kuna kohus tuvastas, et kohtutäituri tegevuses rikkumisi ei esinenud ja ta võttis sissenõudja täitmisavalduse õigesti menetlusse, on põhjendatud ka tasu nõudmine sissenõudjalt kohtutäituri poolt märgitud ulatuses. Kohus leidis, et vastavad sätted ei ole vastuolus põhiseadusega. Käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid ega põhistusi, mille alusel kohus saaks asuda seisukohale, et kohtutäituri tasu otsuses märgitud tasu suurus ei ole proportsionaalne täiteasjas tehtud avalik-õigusliku soorituse kuludega, mida tasu sisuliselt hüvitab. Kohtu hinnangul oli kohtutäituri tasu proportsionaalne täiteasja keerukusega – muu hulgas hüvitab see kohtutäiturile kinnisasja arestimise, hindamise ja müügiga seotud ning kohtutäituri otsusele esitatud kaebuse kohtuasja menetlemisega seotud aja ja kulutused (kuivõrd kohtutäiturile ei hüvitata tema kulutusi ega võimalikku õigusabi, mida ta kannab seoses kaebuse esitamisega tema vastu ja selle menetlemisega kohtus). Kohus leidis, et tegu oli võrdlemisi keeruka õigusliku vaidlusega, mille lahendamiseks vajas sissenõudja (puudutatud isik II) õigusteadmistega esindaja abi. Kohus leidis, et avaldaja lepingulise esindaja ajakulu on toimikust nähtuvate menetlusdokumentide mahu ja vaidluse keerukusega põhjendatud kõigi menetluskulude nimekirjas väljatoodud kirjete osas. Kohus pidas mõistlikuks ka advokaadibüroo tunnihinda (125 eurot tunnis ilma käibemaksuta).
4.05.02.2018.a esitas võlgnik maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja jätta menetluskulud kohtutäituri või sissenõudja kanda. Maakohus ei vastanud kaebaja kõikidele väidetele (sh täitmisavalduses ja täitedokumendis toodud summade lahknevus; avaldaja kaasomandi osa osas tagatiskokkuleppe puudumine ja lubamatult kõrge viivisemäär 0,15% päevas, aegumine jne) või on seadust valesti kohaldanud. Määruses ei viidata kohtu põhjenduste aluseks olevatele õigusnormidele ja määrus on seetõttu motiveerimata. Sissenõudja on pankrotimenetluses saanud nõude vastu vara (XXX kinnistu), mille eest sissenõudja tasus 51 130 euro ulatuses nõudega. Seega ei saa sissenõudja nõue olla 282 040,23 eurot nagu täitemenetluses avaldatakse. Samuti on sissenõudja nõudeavalduse kohaselt 1 666 276 krooni 206 494,45 eurot ning viivisemäär 54,75% aastas. Maakohus leidis, et täidetav nõue on hüpoteegiga tagatud nõue summas 127 823,30 eurot. Selliselt on menetluses neli erinevat summat ning ükski ei arvesta juba tasutud nõude summaga. Selliselt ei ole arusaadav, millist nõuet avaldaja suhtes täidetakse. Kohtutäitur ei saa alustada täitemenetlust kui täitedokumendi ja täitmisavalduse vahel esineb märkimisväärne lahknevus selles osas, mis on nõude suurus. Nõue on aegunud. Avaldaja vara on pankrotivarast välistatud ja antud välistamine ei saa midagi muud tähendada kui seda, et avaldaja vara arvelt sundtäitmist toimuda ei saa. Kinnistu on abikaasade kaasomandis mitte ühisomandis seega on avaldaja kaasomandi osa välistamine võimalik lihtsalt viies sundtäitmine läbi üksnes YY kaasomandi osa suhtes. Avaldaja ei ole tagatiskokkulepet sõlminud. Kinnisasi ei ole ühisomandis. Kohtutäituri
3(6)
Tsiviilasi nr 2-17-11697 tasunõue on esitatud avaldaja vastu kohtutäituri poolt märgitud täitmisavalduse esitamise kuupäeva seisuga 11 189 eurot ning sellele lisandub täitemenetluse alustamise tasu 72 eurot. Riigikohus tunnistas tsiviilasjas nr 2-15-17249 (25.01.2018.a) põhitasu põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Tasu on ebaproportsionaalselt suur (ei ole mõõdukas) ning rikub võlgniku ja võlausaldaja omandiõigust. Puudutatud isik II poolt lepingulisele esindajale tasutud 625 eurot arvestusega 5 tunni töö eest on ülepaisutatud kulu arvestades menetluses esitatut ja selle mahtu.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
6.Vastustajad vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Määruse põhjendused
7.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud kohtumääruse tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 koosmõjus §-ga 659 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Võlgnik ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks ringkonnakohus leida, et kohtutäitur on rikkunud võlgniku õigusi või et täitemenetlus oleks alustatud või viidaks läbi õigusvastaselt. Maakohus leidis õigesti, et käesoleval juhul on nii võlgnik kui ka YY kui hüpoteegiga koormatud ühisvarasse kuuluva kinnisasja omanikud kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks olenemata sellest, kas YY suhtes on algatatud pankrotimenetlus või kas hüpoteegiga tagatud nõue oli võetud perekonna huvides ja isikute solidaarkohustus. Toimikust nähtuvalt on mõlemad abikaasad allkirjastanud kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe ning võlgnik ei ole toonud kohtu ette asjaolusid ega muul viisil põhistanud, et tema tahe ei olnud lepingu allkirjastamisega suunatud sundmüügi võimaldamisele selliselt, et kogu kinnisasi müüakse YY kohustuse katteks. Võlausaldaja saab käesolevas asjas kohtu ette toodud asjaoludel alustada kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe alusel täitemenetlust, mida on õigustatud läbi viima kohtutäitur tavapärases korras. Ringkonnakohtule teadaolevalt ei ole kinnistusraamatu kande kohaselt ühisvarasse kuulunud kinnisasi, mis on küll kinnistatud YY nimele, ühisomandist kaasomandiks muutunud. See asjaolu nähtub kinnistusraamatu kandest. TMS § 14 lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Seega on asjakohatu ka väide seoses ühisvara jagamise nõudega ja kaasomandi osaga. Tsiviilasjas nr 2-13-14310 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2016.a lahendis märkis kohus tõepoolest, et enne ühisvara jagamise vaidluse lahendi jõustumist ühisvaraks olevate kinnistute sundtäitmise korras võõrandamine ei ole seaduslik, kuid lähtus põhjendustest nähtuvalt nimetatud järelduse tegemisel eeldusest, et hageja ei ole võlgnik. Käesolevas asjas on aga tuvastatud, et ka hageja suhtes on samuti olemas täitedokument. Kohus ei ole aga hoolimata sellest käesolevas tsiviilasjas seotud teises tsiviilasja tehtud lahendi põhjendustega. Võlgniku sisulised vastuväited nõudele, sh seoses aegumisega ja viivisemääraga ja nõude rahuldatud osaga, on võlgnikul võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Käesoleval juhul kohus neid hinnata ei saa. Ringkonnakohus ei nõustu, et täitmisavalduses ja täitedokumendis summad lahknevad. Täitedokumendis ei olegi märgitud konkreetset
4(6)
Tsiviilasi nr 2-17-11697 nõudesummat. Täitmisteates ja täitmisavalduses on kajastatud sama nõudesumma (127 823,30 eurot).
9.Riigikohus tunnistas 25.01.2018.a otsusega tsiviilasjas nr 2-15-17249 kohtutäituri põhitasu määrad põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks üksnes edasiulatuvalt arvates kuue kuu möödumisest otsuse kuulutamisest. Riigikohus põhjendas seda sellega, et edasiulatuv kehtetuks tunnistamine tagab õiguskindluse põhimõtte järgimise ja kaitseb kohtutäitureid täidetud tasuotsuste tagasitäitmise eest. Alates 10.06.2018.a vastu võetud ja 01.01.2019.a jõustuva kohtutäituri seaduse redaktsioonides, milles on vähendatud kohtutäituri põhitasu määrasid, ei ole kohtutäituri põhitasu reguleeritud tagasiulatuvalt. Seega peab kohus vaidluse lahendamisel lähtuma kohtutäituri seaduse varemkehtinud redaktsioonist, mille kohaselt on käesoleval juhul kohtutäituri põhitasu 7,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 13 900 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Seega ei ole kohtutäituri põhitasu määramisel ületatud kohtutäituri seaduse § 35 lg 2 p-s 12 sätestatud piirmäära ning ringkonnakohtul pole alust leida, et kohtutäitur oleks tasu ebaõigesti määranud. Ringkonnakohus märgib selgituseks, et Riigikohtu praktikast tulenevalt on võlgnik hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikuna vastutav üksnes hüpoteegisumma ulatuses, sh ka täituritasu osas (RKTKm 3-2-1-77-15, p 27 ja 3-2-1-64-12, p 47). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
10.Kuivõrd maakohtu määrus jääb sisulises osas muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda, v.a kohtutäituri menetluskulud, mis tuleb jätta kohtutäituri kanda (TsMS § 175 lg 31).
11.Võlgnik on vaidlustanud ka maakohtu poolt rahaliselt kindlaksmääratud ja temalt väljamõistetud menetluskulude suuruse. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Sissenõudja poolt maakohtus esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on sissenõudja esindajatel kulunud kokku 5 tundi kaebuse, puuduste kõrvaldamise, lisade ja kohtumäärustega tutvumiseks ning kohtule vastuse koostamiseks (tl 46). Ringkonnakohus ei leia, et maakohus oleks diskretsioonipiire ületanud. Arvestades nii võlgniku poolt esitatud kaebuse (koos puuduste kõrvaldamise dokumendiga) sisu (vastuväidete paljusus) ja mahtu (kokku u 4 lk), ning sellel lisatud tõendeid (u 20 lk), võis sissenõudja esindajal kuluda nendega tutvumiseks umbes 3,5 tundi. Arvestades sissenõudja vastuse väikest mahtu, (tl 42), on põhjendatud nimetatud seisukoha esitamiseks 30 min. Kohtumäärustega (sh 07.08.2017.a puuduste kõrvaldamise määrus, 18.08.2017.a menetlusse võtmise määrus ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määrus, 05.01.2018.a kiri tähtaja andmiseks) tutvumiseks on põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 1 tund. Seega on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud lepingulise esindaja poolt kulutatud aeg kokku 5 tundi. Esindajale makstav tunnitasu on võrdväärne sarnase õigusabiteenuse keskmise turuhinnaga. Seega ei kuulu maakohtu poolt väljamõistetud hüvitis vähendamisele.
12.Sissenõudja esitas ka ringkonnakohtule tähtaegselt menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kulus esindajal määruskaebusega tutvumiseks ja analüüsiks 30 min ning kohtunõude täitmisele 15 min. Arvestades määruskaebuse sisu ja mahtu, võis esindajal kuluda sellega tutvumiseks ja analüüsiks 30 min. Sissenõudja esitas määruskaebuse osas ka enda seisukoha (tl 69 jj), mille koostamiseks ja kohtule esitamiseks võis kuluda umbkaudselt 15 min. Esindajale
5(6)
Tsiviilasi nr 2-17-11697 makstav tunnitasu on võrdväärne sarnase õigusabiteenuse keskmise turuhinnaga. Seega on põhjendatud sissenõudja esindaja ajakulu 45 min määruskaebemenetluses, mille eest kuulub hüvitamisele 93,75 eurot (0,75 tundi × 125 eurot). Sissenõudja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Samuti on põhjendatud mõista määruskaebuse esitajalt välja TsMS § 177 lg 4 kohane viivis.
13.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 09.01.2019 määrusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-1711697 osas, milles tunnistati kohtutäitur Elin Vilippuse tasu väljamõistmine täiteasjas nr 022/2017/2848 seaduslikuks. Teha selles osas uus määrus, millega rahuldada XX kaebus kohtutäituri 30. juuni 2017. a otsuse peale täiteasjas nr 022/2017/2848 osaliselt. Tühistada kohtutäituri 30. juuni 2017. a otsus osas, milles loeti kohtutäituri tasu XX-lt väljamõistmine seaduslikuks, ja kohustada kohtutäiturit XX kaebust kohtutäituri tasu puudutavas osas uuesti läbi vaatama. Tühistada ringkonnakohtu määrus ka menetluskulude jaotuse osas maa- ja ringkonnakohtus.
2.Muus osas (s.o osas, milles tunnistati täitemenetluse algatamine täiteasjas nr 022/2017/2848 seaduslikuks) jääb ringkonnakohtu määrus muutmata.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes menetlusosaliste endi kanda.
5.Tagastada XX määruskaebuselt tasutud kautsjon Advokaadibüroo Angerjärv OÜ-le.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.