Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Tiia Rüütmanni kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 30. juuni 2017. a otsuse peale täiteasjas nr 022/2017/2848
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tiia Rüütmanni määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja (võlgnik) Tiia Rüütmann, esindaja vandeadvokaat Mart Angerjärv Puudutatud isik (kohtutäitur) Elin Vilippus Puudutatud isik (sissenõudja) osaühing Primos, esindaja vandeadvokaat Karoliina Kõrgesaar
Asja läbivaatamise kuupäev
10. detsember 2018. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-11697 osas, milles tunnistati kohtutäitur Elin Vilippuse tasu väljamõistmine täiteasjas nr 022/2017/2848 seaduslikuks. Teha selles osas uus määrus, millega rahuldada Tiia Rüütmanni kaebus kohtutäituri 30. juuni 2017. a otsuse peale täiteasjas nr 022/2017/2848 osaliselt. Tühistada kohtutäituri 30. juuni 2017. a otsus osas, milles loeti kohtutäituri tasu Tiia Rüütmannilt väljamõistmine seaduslikuks, ja kohustada kohtutäiturit Tiia Rüütmanni kaebust kohtutäituri tasu puudutavas osas uuesti läbi vaatama. Tühistada ringkonnakohtu määrus ka menetluskulude jaotuse osas maa- ja ringkonnakohtus.
1.Tiia Rüütmann (avaldaja) esitas 3. augustil 2017 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse (kohtutäitur) 30. juuni 2017. a otsuse peale täiteasjas nr 022/2017/2848. Kaebuse kohaselt algatas kohtutäitur osaühingu Primos (sissenõudja) avalduse ja 3. oktoobri 2005. a notariaalse hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (tagatiskokkulepe) alusel avaldaja vastu täitemenetluse nr 022/2017/2848 Lihula vallas Kirikukülas asuvale kinnisasjale seatud hüpoteegi realiseerimiseks. Kohtutäitur jättis 30. juuni 2017. a otsusega avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse (täitemenetluse algatamine ja 1. juuni 2017. a kohtutäituri tasu otsuse vastuvõtmine) peale rahuldamata. Avaldaja tugines maakohtule esitatud kaebuses järgmistele väidetele: 1) täitmisteade on ebaselge. Ei ole arusaadav, mida ja millises summas täidetakse, kelle vastu ja millisel alusel. Täitmisavaldust ei ole avaldajale saadetud; 2) kuivõrd 27. septembril 2011 kuulutati välja Jaan Rüütmanni (avaldaja abikaasa) pankrot, on tema varast moodustunud pankrotivara ning vara saab müüa vaid pankrotihaldur. Tallinna Ringkonnakohtu
11.märtsi 2016 jõustunud otsusega (tsiviilasi nr 2-13-14310) jagati avaldaja ja tema abikaasa ühisvara ning jäeti kinnistu, millele seatud hüpoteegi alusel toimub sundtäitmine, pooles mõttelises osas avaldaja ja pooles mõttelises osas tema abikaasa kaasomandisse. Sama otsusega välistati avaldaja abikaasa (pankrotis) pankrotivarast avaldaja kaasomandiosa. Seega saaks kohtutäitur müüa üksnes avaldaja abikaasa hüpoteegiga koormatud kaasomandi osa. Kuna hüpoteegiga tagatav kohustus ei ole solidaarkohustus ja avaldaja ei ole teinud tahteavaldust kinnistu sundmüügi võimaldamiseks selliselt, et kogu kinnistu müüakse avaldaja abikaasa kohustuste katteks, siis on täitmine lubamatu; 3) võlanõude kujunemine on arusaamatu. Võla suurus on arvutatud valesti. Avaldaja abikaasa on osa võlast tasunud. Viivise määr on liiga kõrge. Pandipidaja ei käitunud heas usus, kui ta pöördus kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks ilma pantijale teatamata. Nõue on aegunud; 4) kohtutäituri tasu on põhjendamatult suur ja vastuolus põhiseadusega.
2.Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlesid kaebusele vastu ja leidsid, et see tuleb jätta rahuldamata.
3.Harju Maakohus jättis 19. jaanuari 2018. a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Maakohus jättis kohtutäituri menetluskulud tema enda kanda ja ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda ning määras menetluskulud rahaliselt kindlaks. Maakohus tuvastas, et täitmisteade on selge (sellest nähtub üheselt, et täitedokumendiks on tagatiskokkulepe ja täidetav nõue on hüpoteegiga tagatud nõue 127 823 eurot 30 senti) ning see on avaldajale isiklikult kätte toimetatud, st kohtutäitur on järginud täitemenetluse alustamiseks seaduses sätestatud nõudeid. Tuvastatud asjaoludel käitus kohtutäitur sissenõudja avalduse ja tagatiskokkuleppe alusel täitemenetlust algatades õiguspäraselt. Kuna asjas arutatakse avaldaja, mitte tema abikaasa vastu toimuva täitemenetluse seaduslikkust, ei ole tähtsust avaldaja väitel avaldaja abikaasa pankroti väljakuulutamise kohta. Pankroti väljakuulutamisega moodustub pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 1 järgi küll võlgniku varast pankrotivara, kuid abikaasade ühisvara tuleb PankrS § 122 lg 1 järgi esmalt jagada, abikaasade ühisomand esemetele lõpetada ja alles jagamise tulemusena võlgnikule jäetud vara saab arvata tema pankrotivara hulka. Avaldaja viidatud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-13-14310 vaid kinnitab, et täitemenetlus on seaduslik. Avaldaja ei vastuta oma abikaasa kohustuste eest kogu ulatuses solidaarvõlgnikuna. Avaldaja on lubanud seada poolte ühisvaraks olnud 2(7)
2-17-11697 kinnistule hüpoteegi, mis jäi ka pärast ühisvara jagamist kinnistut (st mõlemaid kaasomandi osi) koormama. Avaldaja vastutab enda kohustuste täitmise eest koormatud kinnistu kaasomandi osaga hüpoteegi ulatuses. Täidetav notariaalne dokument (tagatiskokkulepe) on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 19 järgi täitedokument. Täitedokumendi kohaselt on mõlemad abikaasad (st ka avaldaja) kokku leppinud igakordse omaniku kohustuses alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Seda arvestades on avaldaja TMS § 5 mõttes kohustatud isikuks. Tagatiskokkulepe kehtib hüpoteegiga koormatud kinnisasja igakordse omaniku suhtes ning hüpoteegipidaja vahetumisel ka uue hüpoteegipidaja suhtes, olenemata sellest, kes on laenulepingu pooleks ja mis eesmärgil laen võeti. Sissenõudja saab nõuda hüpoteegi realiseerimist vaatamata asjaolule, et välja on kuulutatud avaldaja abikaasa pankrot. Kaebuses kohtutäituri tegevuse peale saab avaldaja tugineda vaid täitemenetluse formaalsetele rikkumistele. Avaldaja sisulised vastuväited täitedokumendile (väited selle kohta, et võlanõude kujunemine on arusaamatu, võla suurus on valesti arvutatud, osa võlast on tasutud, viivise määr on liiga kõrge jms) on sissenõudja ja võlgniku vahelise materiaalõigusliku vaidluse küsimus, mille kohta saab avaldaja esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohus on selgitanud, et kui avaldaja soovib sellistele väidetele tugineda, on tal võimalik esitada kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kuivõrd kohus tuvastas, et kohtutäitur võttis täitmisavalduse õigesti menetlusse, on kohtutäituri tasunõue põhjendatud. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 35 lg 2 p 12 koostoimes KTS § 32 lg-ga 5 ei ole vastuolus põhiseaduse (PS) §-dega 11 ja 32. Kohtutäituri tasu on proportsionaalne täiteasja keerukusega.
4.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 järgi läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. juuni 2018. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja avaldaja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis kohtutäituri menetluskulud ringkonnakohtus tema enda kanda ja ülejäänud menetluskulud ringkonnakohtus avaldaja kanda ning määras menetluskulud rahaliselt kindlaks. Nõustunud maakohtu põhjendustega, ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks neid TsMS § 654 lg 6 ja § 659 järgi korrata. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et kohtutäitur ei ole rikkunud avaldaja õigusi ja täitemenetlus on toimunud õiguspäraselt. Toimikust nähtuvalt on mõlemad abikaasad allkirjastanud kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe ning avaldaja ei ole põhistanud, et lepingu allkirjastamisega ei olnud tema tahteks sundmüügi võimaldamine selliselt, et kogu kinnisasi müüakse tema abikaasa kohustuse katteks. Avaldaja abikaasa nimele kinnistatud kinnisasi ei ole kinnistusraamatu kande kohaselt ühisomandist kaasomandiks muutunud. TMS § 14 lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustust täitma kohustav täitedokument. Tallinna Ringkonnakohus märkis tsiviilasjas nr 2-13-14310 tehtud lahendis tõepoolest, et enne ühisvara jagamise vaidluse lahendi jõustumist ühisvaraks olevate kinnistute sundtäitmise korras võõrandamine ei ole seaduslik, kuid lähtus põhjendustest nähtuvalt selle järelduse tegemisel eeldusest, et hageja (avaldaja) ei ole võlgnik. Käesolevas asjas on tuvastatud, et ka avaldaja suhtes on olemas täitedokument. Hoolimata sellest ei ole aga kohus praeguses asjas 3(7)
2-17-11697 seotud teises tsiviilasjas tehtud lahendi põhjendustega. Avaldaja saab sisulised vastuväited nõudele esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ja kohus ei saa neid praeguses asjas hinnata. Avaldaja leiab ekslikult, et täitmisavalduses ja täitedokumendis summad lahknevad. Täitedokumendis ei olegi märgitud konkreetset nõudesummat. Täitmisteates ja täitmisavalduses on kajastatud sama nõudesumma (127 823 eurot 30 senti). Kohtutäitur on määranud täituritasu õigesti. Riigikohus tunnistas 25. jaanuari 2018. a otsusega tsiviilasjas nr 2-15-17249 kohtutäituri põhitasu määrad PS-ga vastuolus olevaks ja kehtetuks üksnes edasiulatuvalt arvates kuue kuu möödumisest otsuse kuulutamisest. 10. juunil 2018 vastu võetud ja
1.jaanuaril 2019 jõustuva KTS redaktsioonis, milles on vähendatud kohtutäituri põhitasu määrasid, ei ole neid sätestatud tagasiulatuvalt. Seega tuleb lähtuda KTS varem kehtinud sõnastusest, mille kohaselt on praegusel juhul kohtutäituri põhitasu 7,5% nõudesummast, kuid mitte rohkem kui 13 900 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Kohtutäituri põhitasu määramisel ei ole KTS § 35 lg 2 p-s 12 sätestatud piirmäära ületatud. Avaldaja on hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikuna vastutav üksnes hüpoteegisumma ulatuses, sh ka täituritasu osas.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Avaldaja palub määruskaebuses ringkonna- ja maakohtu määruse tühistada ning saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Kohtud jätsid tähelepanuta, et asjas on ebaselge, millist nõuet avaldaja vastu täidetakse. Täitmisavalduses ja täitedokumendis märgitud summad lahknevad. Ringkonnakohtu selgitus, et täitmisteates ja täitmisavalduses on kajastatud sama nõudesumma 127 823 eurot 30 senti, on õige üksnes osaliselt, sest nõue on suures osas rahuldatud. Nõue on aegunud. Kohtud leidsid valesti, et avaldaja vastu saab algatada täitemenetluse. Avaldaja vara on pankrotivarast välistatud ja selle vara arvel ei saa sundtäitmist toimuda. Kinnisasi on abikaasade kaasomandis, mitte ühisomandis. Avaldaja ei ole tagatiskokkulepet sõlminud. Ringkonnakohus leidis valesti, et ta ei ole seotud sama vara suhtes tehtud varasema lahendiga ning saab seda otsust ignoreerida. Kohtud jätsid ekslikult avaldaja põhiseaduslikud õigused tagamata. Asjaolu, et Riigikohus tunnistas tsiviilasjas nr 2-15-17249 kohtutäituri põhitasu määrad PS-ga vastuolus olevaks ja kehtetuks üksnes edasiulatuvalt arvates kuue kuu möödumisest otsuse kuulutamisest, ei tähenda, et varem alustatud (praeguses) kohtuasjas ei saaks põhiseaduslikkuse järelevalve küsimust enam lahendada. Kohtutäituri põhitasu on ebaproportsionaalselt suur ja rikub avaldaja omandiõigust.
8.Kohtutäitur vaidleb avaldaja määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Sissenõudja leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese lause järgi tühistada osas, milles tunnistati kohtutäituri tasu väljamõistmine vaidlusaluses täitemenetluses seaduslikuks. Kolleegium teeb selles osas uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale osaliselt, tühistab selle otsuse kohtutäituri tasu väljamõistmist puudutavas osas ning kohustab kohtutäiturit avaldaja kaebust selles osas uuesti läbi vaatama. Muus osas (s.o osas, milles tunnistati täitemenetluse algatamine täiteasjas seaduslikuks) jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
4(7)
2-17-11697
10.Avaldaja on vaidlustanud kohtutäituri 30. juuni 2017. a otsuse, millega kohtutäitur lahendas avaldaja kaebuse tema tegevuse peale täitemenetluse algatamisel ja kohtutäituri tasu väljamõistmisel (kohtutäituri 1. juuni 2017. a otsus tasu väljamõistmise kohta). Avaldaja hinnangul ei olnud kohtutäituri eeltoodud tegevused seaduslikud.
11.Vastuseks avaldaja määruskaebuse väidetele selle kohta, et tema vastu algatatud täitemenetlus ei ole õiguspärane, märgib kolleegium järgmist.
12.Avaldaja väidab määruskaebuses ekslikult, et täidetav nõue on ebaselge. Kolleegium nõustub kohtute põhjendustega, et täitmisteatelt nähtub üheselt täitedokument, mida täidetakse (s.o tagatiskokkulepe), ja see, et täidetavaks nõudeks on hüpoteegiga tagatud nõue 127 823 eurot 30 senti. Samuti on ekslik määruskaebuse väide, et täitmisavalduses ja täitedokumendis märgitud summad lahknevad. Ringkonnakohus selgitas õigesti, et täitedokumendis ei ole välja toodud konkreetset nõudesummat, kuid täitmisavalduses ja täitedokumendis märgitud summad on ühesugused. Samuti on täitmisteates ja täitmisavalduses kajastatud sama nõudesumma 127 823 eurot 30 senti. Nii nähtub toimiku materjalidest, et tagatiskokkuleppega (täitedokument) seati sissenõudja kasuks avaldaja ja tema abikaasa kinnisasjale 2 000 000 krooni (st 127 823 euro 30 sendi) suurune hüpoteek (tl 28). Täitmisavalduse kohaselt palub sissenõudja pöörata täitmisele tagatiskokkuleppe alusel vaidlusalusele kinnisasjale seatud hüpoteegi, märkides, et sissenõudja nõue on 282 040 eurot 23 senti (tl 79). Avaldajale esitatud täitmisteate järgi on täitedokumendiks tagatiskokkulepe ning avaldaja vastu esitatud nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõue 127 823 eurot 30 senti. Samas on märgitud, et täitmisavalduse kohaselt on sissenõudja nõue 282 040 eurot 23 senti (tl 53). Eeltoodust tulenevalt täidetakse täitmisteate ja täitmisavalduse järgi täitedokumendis märgitud nõuet 127 823 eurot 30 senti. Maa- ja ringkonnakohtu põhjendustest nähtuvalt on avaldajale õigesti selgitatud, et kohus saab hinnata avaldaja kaebuse alusel vaid täitemenetluse formaalset õiguspärasust (vt täitemenetluse formaliseerituse põhimõtte kohta nt Riigikohtu 21. juuni 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-17, p 32), ning sisulised vastuväited nõudele (avaldaja viidatud vastuväited nõude suurusele, selle aegumisele jm) tuleb avaldajal esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga.
13.Kohtud on tagatiskokkuleppe alusel tuvastanud, et lepinguosalised (s.o avaldaja ja tema abikaasa) kui hüpoteegiga koormatud ühisvarasse kuuluva kinnisasja omanikud on allkirjastanud kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe, mille järgi kinnisasja sundmüügi korral müüakse kinnisasi avaldaja abikaasa kohustuste katteks. Avaldaja vastupidine väide on ekslik. Kolleegium on selgitanud, et hüpoteegi kohese sundtäitmise kokkuleppe sõlmimine TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes tähendab sisuliselt hüpoteegiga tagatud nõude kõrvale täiendava täitedokumendist tuleneva nõude andmist ulatuses, milles nõue on hüpoteegiga tagatud (vt nt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-13, p 11). Samuti on ringkonnakohus kinnistusraamatu kande alusel tuvastanud, et avaldaja abikaasa nimele kinnistatud ühisvarasse kuuluv kinnisasi ei ole ühisomandist kaasomandiks muutunud. Eeltoodut arvestades kohaldas ringkonnakohus põhjendatult TMS § 14 lg-t 1, mille kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustust täitma kohustav täitedokument. Seega märkis ringkonnakohus õigesti, et avaldaja väited ühisvara jagamise ja kaasomandi osa kohta on asjakohatud. Samuti on põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et avaldaja kohustub hüpoteegiga koormatud ühisvarasse kuuluva kinnisasja ühisomanikuna alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks sõltumata sellest, et tema abikaasa vastu on algatatud pankrotimenetlus. Kolleegium ei nõustu avaldaja väitega, et avaldaja abikaasa vastu toimuva pankrotimenetluse tõttu (vt PankrS § 35 lg 1 p 1) saab vara müüa vaid pankrotihaldur. Olukorras, kus hüpoteegiga on koormatud abikaasade ühisomandis olev kinnisasi ja kohus on välja kuulutanud ühe abikaasa pankroti, nõuab haldur ühisvara jagamist (PankrS § 122 lg 1) ja võlgniku vara ühisomandist, mistõttu ei ole tegu pankrotivaraga. Täitedokument on olemas nii avaldaja kui ka tema abikaasa suhtes 5(7)
2-17-11697 ning hüpoteegipidajal (sissenõudja) on õigus nõuda sellise täitedokumendi (TMS § 2 lg 1 p 19) alusel hüpoteegi realiseerimist täitemenetluses (vt hüpoteegi, millega on koormatud abikaasade ühisomandis olev kinnisasi, realiseerimise kohta Riigikohtu 21. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 16 viimane lõik). Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga ka selles, et tsiviilasjas nr 2-13-14310 tehtud ringkonnakohtu lahendi põhjendavas osas võetud seisukohad ei ole praeguse tsiviilasja lahendamisel TsMS § 457 lg 1 järgi siduvad.
14.Vastuseks määruskaebuse väitele, et vaidlusaluses täitemenetluses nõutud kohtutäituri põhitasu on ebaproportsionaalselt suur, rikkudes selliselt avaldaja põhiseaduslikke õigusi, märgib kolleegium järgmist.
15.Riigikohtu üldkogu tunnistas 25. jaanuaril 2018 tsiviilasjas nr 2-15-17249 tehtud osaotsusega kohtutäituri põhitasu määrasid sätestava KTS § 35 lg-d 2 ja 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja edasiulatuvalt kehtetuks, lükates osaotsuse jõustumise kuus kuud edasi arvates selle kuulutamisest. Asjas esitatud määruskaebuse lahendamist on osaotsuse kohaselt otsustatud jätkata pärast seda, kui osaotsus on jõustunud. Üldkogu pidas asjas esitatud määruskaebuse lahendamist võimalikuks siis, kui on selge, milline on Riigikogu muudetava KTS § 35 lg 2 p 12 või seda asendava normi uus sisu koostoimes KTS § 32 lg-ga 5. Riigikogu võttis 9. mail 2018 vastu advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (seadus jõustus osaliselt 10. juunil 2018). 10. juunil 2018 jõustusid ka KTS muudatused, millega kehtestati muu hulgas uued kohtutäituri põhitasu määrad. Rakendussätteid seadusandja ei kehtestanud. Riigikohtu üldkogu osaotsus jõustus 25. juulil 2018. Eeltoodut arvestades jätkas üldkogu tsiviilasja nr 2-15-17249 menetlust ning tegi 21. septembril 2018 otsuse, milles asus seisukohale, et kuivõrd kohtutäitur lähtus asjas tasu määramisel sätetest, mis on praeguseks ajaks tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevateks, ning nende asemel on seadusandja kehtestanud teistsugused tasumäärad, tuleb kohtutäituri vaidlustatud otsus tühistada ja kohtutäitur peab esitatud kaebuse uuesti lahendama. Kaebuse uuel läbivaatamisel tuleb kohtutäituril lähtuda kehtivatest tasumääradest.
16.Praeguses asjas tuvastatud asjaoludel nõuab kohtutäitur avaldajalt kohtutäituri põhitasu 11 189 eurot ja sellele lisanduvat täitemenetluse alustamise tasu 72 eurot. Kohtutäitur on lähtunud põhitasu kindlaksmääramisel tasuotsuse tegemise ajal kehtinud KTS-s sätetatud põhitasu määradest, mis on tunnistatud praeguseks ajaks põhiseadusega vastuolus olevateks. Samuti nähtub Riigikohtu
21.septembri 2018 otsusest, et üldkogu aktsepteeris lahendatud asjas olukorras, kus kohaldatud kohtutäituri põhitasu määrad on tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevateks, põhiseaduspärastena kehtivas KTS-s sätestatud kohtutäituri põhitasu määrasid. Kolleegium ei nõustu ülaltoodut arvestades ringkonnakohtuga, et kohus saab vaidluse lahendamisel aluseks võtta varem kehtinud (põhiseadusega vastuolus olevad) põhitasu määrad. Kohtutäitur on määranud avaldajale KTS § 34 järgi ka täitemenetluse alustamise tasu, kuid selle ebaseaduslikkusele ei ole avaldaja määruskaebuses tuginenud. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu määruse kohtutäituri tasu väljamõistmist puudutavas osas. Kohtutäituril tuleb avaldaja kaebus selles osas uuesti läbi vaadata, lähtudes kehtivatest kohtutäituri põhitasu määradest.
17.Kuna nii Riigikohtule esitatud määruskaebus kui ka täituri otsuse peale esitatud kaebus rahuldatakse osaliselt, jäävad menetluskulud kõigis kohtuastmetes TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Seega ei ole vajadust määrata menetluskulud kindlaks rahaliselt.
6(7)
2-17-11697
18.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Avaldaja on palunud tagastada kautsjon Advokaadibüroo Angerjärv OÜ-le. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik, Tambet Tampuu
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.