Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-1-08 Tartu, 28. veebruar 2008. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu G.R. & Partnerid OÜ hagi GS Invest OÜ (endine nimi PS Invest OÜ) vastu 151 584 krooni väljamõistmiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 2-05-16008 GS Invest OÜ kassatsioonkaebus Hageja G.R. & Partnerid OÜ (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Olev Kuklase Kostja GS Invest OÜ (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Terje Eipre 4. veebruar 2008. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2007. a otsus ning saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Eipre & Partnerid GS Invest OÜ kassatsioonkaebuselt
11.detsembril 2007. a tasutud kautsjon 1845 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend viis) krooni 60 senti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.G.R. & Partnerid OÜ (edaspidi hageja) esitas 17. augustil 2005. a hagi PS Invest OÜ (uus nimi GS Invest OÜ) (edaspidi kostja) vastu, paludes kostjalt välja mõista 151 584 krooni. Menetluse kestel suurendas hageja oma nõuet ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivise 32 976 krooni. Hagiavalduse kohaselt kohustus hageja 1. augustil 2003. a kostjaga sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 0108-03 (edaspidi töövõtuleping) kohaselt tegema lepingu punktis 3 fikseeritud tööd Volvo müügisalongi objektil asukohaga Moskvas. Töövõtuleping oli koostatud esitatud hinnapakkumise alusel. Tööd tuli teha ajavahemikul 7. august 2003. a kuni 5. september 2003. a, mis hõlmas ka hagejast mittepõhjustatud seisakut. Lepinguliste tööde kogumaksumuseks oli 32 000 USA dollarit. Kostjale esitatud arved nr 32-03 ja nr 32A-03 tasus kostja eest kolmas isik East-West Construction LLC (edaspidi kolmas isik). Arve nr 32B-03 summas 12 000 USA dollarit on senini tasumata. Hagi esitamise seisuga oli USA dollari kurss Eesti krooni suhtes 1 USA dollar = 12,632 krooni, seega võlgneb kostja hagejale kokku 151 584 krooni. Hageja arvates ei oma tähtsust, et esitatud arved tasus kolmas isik, mitte kostja, kes oli arvetel märgitud maksjana. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 78 lg 1 kohaselt võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult. Kostja taganes lepingust seitse kuud pärast seda, kui hageja oli täitnud oma lepingulised kohustused. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Hageja palus lisaks põhinõudele
kostjalt välja mõista ka viivise 32 976 krooni ning kohtukulud.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Vastuväidete kohaselt sõlmisid pooled töövõtulepingu. Lepingu sõlmimise hetkel olid kostja ning Venemaa äriühingu Njezavisimost (edaspidi Venemaa äriühing) vahel käimas lepingueelsed läbirääkimised, mille tulemusel kostja lootis saada õiguse teha töid Volvo müügisalongis Moskvas. Seetõttu otsis kostja kiiresti alltöövõtjat, kes teeks vajalikud tööd. Kuna läbirääkimiste tulemusel Venemaa äriühinguga ei osutunud kostja töövõtjana väljavalituks, puudus tal võimalus hagejale mainitud objektil tööd pakkuda ning sellega luges ta Moskva objektiga seonduvad küsimused enda jaoks lõpetatuks. Kostja sai hiljem teada, et hageja alustas objektil siiski töid. Seetõttu kostja eeldab, et hageja saavutas kokkuleppe tööde tegemiseks kostja vahenduseta ning kostjal ei saanud tekkida tööde eest tasumise kohustust.
3.Harju Maakohus jättis 7. mai 2007. a otsusega hagi rahuldamata ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja kohtukulu 7500 krooni. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et 1. augustil 2003. a sõlmisid pooled hageja hinnapakkumise alusel ehituse töövõtulepingu kogumaksumusega 32 000 USA dollarit, mille kohaselt hageja kohustus tegema lepingus fikseeritud tööd Volvo müügisalongi objektil Moskvas. Pooled vaidlevad lepingu täitmise ja selle eest tasu maksmise üle. Vaidlust ei ole, et nimetatud lepingu lisadest kuulub hinnapakkumine-kalkulatsioon lepingu juurde, kuid pooled ei vormistanud tööde alustamise protokolli, mille kehtivust pidid kinnitama volitatud esindajate allkirjad. Kohtule esitatud arvetest nähtus, et kostjale esitatud arved tasus kolmas isik ning et arve nr 32B-03 summas 12 000 USA dollarit on senini tasumata. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kolmas isik tasus arved kostja eest. Seega ei ole tõendatud hageja väide, et kostja asus lepingut täitma. Hageja 15. augustil 2003. a vormistatud tehtud tööde akti ei ole kostja allkirjastanud, 14. augusti 2003. a kaetud tööde akti allkirjastasid tellija, äriühingu ARS Projekt ja kolmanda isiku esindajad.
22.augusti 2003. a tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga tõendati, et peatellijale andis betoonpõranda valamistööd üle kolmas isik. 7. augusti 2003. a ja 25. augusti 2003. a kirjad tõendavad, et peatellija Venemaa äriühing ei sõlminud kostjaga töövõtulepingut ja et betoonpõrandate ehitustööd Volvo müügisalongis paluti lõpetada kolmandal isikul. OÜ TECKRENT rendilepingutest ning arvetest nähtus üksnes asjaolu, et Venemaa äriühingu objektil vajalike tööriistade, -seadmete ja mehhanismide rendilepingud ja tasutud arved allkirjastas Guno Sild, millest ei saa järeldada, et ta allkirjastas need kostja esindajana. Ka kolmanda isiku 22. augusti 2003. a maksekorraldusest (vastuvõtukinnitus) ei nähtu, et Antti Prees oleks need allkirjastanud kostja nimel. Tunnistaja Eero Jürgensoni sõnul suhtles ARS Projekt otse hagejaga ilma kostja vahenduseta ning kostja Moskvas asuva Volvo müügisalongi objektil ei viibinud. Tunnistaja Rainer Kuusik tunnistas, et Moskva objektil ehitustööde tegemise töövõtuleping sõlmiti kostjaga, kelle esindajaks oli G. Sild. Samas tunnistas ta, et Moskvas teatas talle G. Sild, et lepingu sõlmisid Venemaa äriühing ja kolmas isik, ning et kolmanda isiku esindajatest suhtles ta G. Sillaga. Sellest järeldas kohus, et G. Sild ei esindanud ehitustööde tegemisel kostjat, vaid võis esindada kolmandat isikut. Telefonide
kõneeristused tõendavad Rainer Kuusiku ja G. Silla vahelist suhtlemist, mitte vaidlusaluse lepingu täitmist. Kostja 1. septembri 2003. a kiri on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega ja ebapiisav, et lugeda tõendatuks lisatööde tellimine kostja poolt. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et hagi on tõendamata, ning jättis selle rahuldamata.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kostja palus menetluskulud mõista välja hagejalt. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30. novembri 2007. a otsusega maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude ja viivisena kokku 184 560 krooni. Samuti mõistis ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja riigilõivu 17 250 krooni ja õigusabikulud 9228 krooni. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ning menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et kostja ei asunud lepingut täitma ega tasunud suuremat osa lepingu maksumusest. Kostja ei ole vaidlustanud lepingu sõlmimise fakti. Küll aga pole kostja millegagi tõendanud oma väidet, et ta ei alustanud lepingu täitmist. Tõendamata on kostja väide, et ta tellijalt peatöövõtulepingut ei saanud ning et ta teavitas sellest ka hagejat enne objektil tööde alustamist. Samuti ei ole lepingu täitmata jätmine iseenesest lepingu kehtetuse aluseks. Kostja asus lepingut täitma talle esitatud arvete tasumisega. Hageja esitatud arved nr 32-03, 32A-03 ja 32B03 on adresseeritud kostjale (st maksjaks on PS Invest OÜ), kusjuures arve nr 32-03 alusel on hagejale ettemaksu tasutud juba 29. juulil 2003. a, s.o enne tööde alustamist. Asjaolu, et kostjale esitatud arvete nr 32-03 ja 32A-03 alusel on hagejale tasunud kolmas isik, ei anna alust järelduseks, et kostja lepingut täitma ei asunud. VÕS § 78 lg 1 kohaselt võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse iseloomust tulenevalt täitma isiklikult. Poolte sõlmitud lepingust ei tulene, et kohustuse pidi täitma võlgnik isiklikult. Erinevalt maakohtust leidis ringkonnakohus, et kolmanda isiku vastuvõtukinnitust arvestades tasus ta nimetatu arve nr 32A-03 alusel hagejale just kostja eest, sest Antti Prees oli isik, kes kostja seadusliku esindajana allkirjastas ka ehituse töövõtulepingu. Kostja väited enda ja kolmanda isiku vaheliste suhete puudumise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepingu alusel saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Vaidlust ei ole selles, et apellant objektil tööd lõpetas ja 22. augustil 2003. a anti tööd üleandmise-vastuvõtu aktiga Venemaa tellijale üle. Töövõtulepingu punkti 8.2 kohaselt olid poolte esindajateks lepingu täitmisel G. Sild ja Rainer Kuusik. G. Silla 1. septembri 2003. a kiri (tlk 17) kostja logoga kirjablanketil tõendab, et kostja tellis hagejalt lisatöid ja hageja täitis lepingut. Eelnimetatud kirjast nähtub, et kostja tellis
hagejalt täiendavalt põrandapinna lahenduseks vuugilõiked mõlemale poole metallriba ja nende täitmise halli Sikaflexiga. Maakohtus tunnistajana üle kuulatud R. Kuusiku ütluste kohaselt tellis kostja töövõtulepingus nimetatud tööd hagejalt ja Moskvas olles suhtles ta seoses lepingu täitmisega ainult G. Sillaga.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ning saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud, sh kostja õigusabikulud, palub kostja jätta hageja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus ringkonnakohus oluliselt menetlusõiguse norme. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja töövõtjana on osutanud kostjale kui tellijale töövõtulepingu alusel ehitusteenust ja kas kostjal on tekkinud selle töövõtulepingu alusel kohustus maksta kokkulepitud tasu. Kostja ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et ta pole millegagi tõendanud oma väiteid, et ta lepingu täitmist ei alustanud. Tulenevalt TsMS § 230 lg-tes 1 ja 2 sätestatud poole õigusest ja kohustusest tõendada asjaolusid, millele tema nõuded või vastuväited tuginevad, ei ole kostjal kuidagi võimalik tõendada negatiivset asjaolu ehk hagejalt ehitusteenuse mittesaamist. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et asja materjalide juures puuduvad igasugused dokumendid, mis tõendaksid hageja poolt kostjale teenuse osutamist ehk lepingu täitmist. Kostja on kõikides kirjalikes ja suulistes avaldustes kohtule korduvalt kinnitanud, et töövõtulepingut puudutavates küsimustes ei ole hageja lepingu tähtaja jooksul ega ka mõistliku aja jooksul pärast tähtaja möödumist kunagi kostja poole pöördunud. Sellised tõendid kohtutoimikus puuduvad. Seega on tõendamata, et hageja asus töövõtjana töövõtulepingut täitma, ja kostjal ei tekkinud lepinguhinna tasumise kohustust. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et kostja asus lepingut täitma talle esitatud arvete tasumisega. Kohtutoimikus ei ole ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostja on hagejale viidatud arvete järgi tasunud. Kostja on korduvalt kinnitanud ja hageja ei ole ühegi tõendiga ümber lükanud kostja väidet, et esimest korda nägi kostja arveid nr 32-03, 32A-03 ja 32B-03 märtsis 2004. a esitatud hageja pretensiooni lisadena. Kostjal puudus igasugune põhjus ja võimalus arvete tasumiseks. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta kostja väited, et pelgalt arvete vormistamine (arvele GS Invest OÜ ärinime ja aadressi märkimine) ei saa tekitada arvete tasumise kohustust. Tõenditest nähtuvalt oli arvete tasujaks hoopis kolmas isik. Ringkonnakohus on lugenud kolmanda isiku poolt arvete tasumise kostja eest tasumiseks, tuginedes ainuüksi sellele, et kolmanda isiku nimel on maksekorralduse allkirjastanud A. Prees, kes oli maksete tegemise ajal ka kostja juhatuse liige. Ringkonnakohus on siinkohal taas eksinud tõendamiskoormuse jaotamisel ja tõendeid vääralt hinnanud. Olukorras, kus hageja tugines VÕS § 78 lg-le 1, pidi just hageja tõendama, et kolmas isik tõepoolest täitis arvete tasumisega kostja kohustust. Ilma kolmanda isiku sellekohase kinnituseta või vastavasisulise dokumentaalse tõendita ei ole arvete tasumine kostja eest millegagi tõendatud. Täielikult ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et A. Preesi poolt kolmanda isiku nimel makse allkirjastamine tõendab automaatselt maksete tegemist kostja eest VÕS § 78 lg 1 mõttes.
Lugedes kostja ja kolmanda isiku vaheliste suhete puudumise mittetõendatuks, pööras ringkonnakohus jällegi poolte tõendamiskoormuse vastupidiseks ja kohustas kostjat tõendama negatiivset asjaolu. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta kostja selgitused 1. septembri 2003. a kirja kohta ega ole põhjendanud, miks lükkas ringkonnakohus ümber maakohtu seisukoha ja leidis, et kostja on tellinud
1.septembri 2003. a kirjaga lisatöid. TsMS § 653 kohaselt, kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse esimese astme kohtu otsust mõnel tõendil põhineva asjaolu osas, peab ringkonnakohus kohtuotsust selles osas muutes märkima põhjuse, miks tõendit tuleb teisiti hinnata. Ringkonnakohus on nimetatud kohustust rikkunud. Ringkonnakohus väljus apellatsioonkaebuse raamest ja asus kontrollima maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ning hindama tõendeid, mille peale apellatsioonkaebust ei esitatud. Maakohtu otsust ei vaidlustatud osas, milles maakohus leidis, et tõendatud on asjaolu, et kostja (tellija) ei saanud Venemaa äriühingult Volvo keskuse ehitamiseks lepingut (maakohtu otsuse lk 2). Seetõttu puudus ringkonnakohtul seaduslik alus vaidlustamata maakohtu seisukoha muutmiseks. Juhul kui Riigikohus siiski leiab, et ringkonnakohus ei rikkunud TsMS § 651 lg-t 1, on kostja seisukohal, et kohus rikkus TsMS § 232 lg-t 2, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks kindlaksmääratud jõudu. Ringkonnakohus on lepingu täitmise või täitmata jätmise tuvastamisel lugenud ilma igasuguse põhjenduseta 1. septembri 2003. a kirja usaldusväärsemaks tõendiks kui kostja saadetud 7. augusti 2003. a kirja (tlk 63) või ARS Projekti 25. augusti 2003. a kirja (tlk 65), mis mõlemad kinnitavad kostja väiteid selle kohta, et kostja Volvo keskuse ehitamiseks peatellijalt lepingut ei saanud ja et hageja sõlmis lepingu keskuse ehitamiseks kolmanda isikuga. Kohus on rikkunud TsMS § 232 lg-t 2, kuna luges ühe tunnistaja ütlused teise tunnistaja ütlustega võrreldes usaldusväärsemaks seda piisavalt põhjendamata. Kohus on rikkunud tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise kohustust ning kasutanud tunnistaja ütlusi asjaolude tõendamisel valikuliselt. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud võlaõigusseaduse üldosa lepinguõiguse põhimõtteid reguleerivaid sätteid (VÕS § 76 lg-d 1 ja 3, § 79 lg 1) ja töövõtulepingut puudutavaid erisätteid. Võttes aluseks asjas kogutud tõendid, ei ole tõendatud hageja töövõtulepingu täitmine ehk ehitusteenuse osutamine kostjale. Poolte sõlmitud töövõtuleping on nii lepingu sisust kui ka VÕS § 637 lg-te 3 ja 4 mõttest tulenevalt vastastikune leping, mille puhul tööde tegemine ja üleandmine eelneb tööde eest tasumise kohustusele. VÕS § 111 lg 1 kohaselt, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kuna hageja ei ole oma lepingulist kohustust täitnud (ei ole töid teinud), täitmist mingilgi viisil kostjale pakkunud ega lepingu võimalikust täitmisest teavitanud, on õigustamatu ja kogutud tõenditega vastuolus ringkonnakohtu poolt vastustaja kasuks lepingutasu väljamõistmine. Eeltoodu näitab, et ringkonnakohus on jätnud asja lahendamisel asjakohased materiaalõiguse normid ning lepingusätted kohaldamata ja jõudnud seeläbi ebaõigele järeldusele kostjal lepinguhinna tasumise kohustuse
tekkimise osas. Ringkonnakohtu otsus ei vasta ka kohtuotsusele esitatavatele nõuetele.
8.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tegi Moskvas asuva Volvo müügisalongi objektil ehitustöid ning et peatellijale Venemaa äriühingule on betoonpõranda valamistööd üle antud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on osutanud poolte sõlmitud töövõtulepingu alusel ehitusteenust kostjale ja kui on, kas siis on kostjal tekkinud selle töövõtulepingu alusel kohustus tasuda lepinguhind. Kostja väitel ei teinud hageja ehitustöid poolte sõlmitud töövõtulepingu alusel, hageja aga kostja sellise seisukohaga ei nõustu.
11.VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepingu alusel saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Töövõtulepingu punktist 6.1 nähtuvalt tuleb tööde eest tasuda 7 kalendripäeva jooksul pärast tööde lõpetamist vastavalt tööde vastuvõtu akti alusel koostatud arvele. Ringkonnakohus pidi eelnevatele sätetele tuginedes ehitustööde eest tasu ja viivise väljamõistmiseks tuvastama, et ehitustöid tehes täitis hageja kostjaga sõlmitud töövõtulepingut ning et kostja on hagejalt töövõtulepingu alusel tehtud töö vastu võtnud või töö vastuvõtmisest alusetult keeldunud.
12.Maakohus leidis, et poolte sõlmitud lepingu täitmine hageja poolt on tõendamata. Ringkonnakohus on aga erinevalt maakohtust asunud seisukohale, et kostjaga sõlmitud töövõtulepingu täitmine on tõendatud. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 653, mille kohaselt, kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse esimese astme kohtu otsust mõnel tõendil põhineva asjaolu osas, peab ringkonnakohus kohtuotsust selles osas muutes märkima põhjuse, miks tõendit tuleb teisiti hinnata. Lugedes kostjaga sõlmitud töövõtulepingu täitmise erinevalt maakohtust tõendatuks, jättis ringkonnakohus põhjendamata, miks ta hindas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt. Töövõtulepingu punktist 16 tulenevalt pidid pooled lepingu lisana allkirjastama tööde alustamise protokolli. Maakohus märkis otsuses, et vaidlust ei ole selles, et tööde alustamise protokolli, mille
kehtivust pidid kinnitama volitatud esindajate allkirjad, pooled ei vormistanud. Tühistades maakohtu otsuse, oleks ringkonnakohus pidanud andma hinnangu ka tööde alustamise protokolli puudutavatele asjaoludele. Samuti oleks ringkonnakohus pidanud põhjendama, miks hindas ta G. Silla 1. septembri 2003. a kirja maakohtust erinevalt, leides, et kiri tõendab lisatööde tellimist kostja poolt ja lepingu täitmist hageja poolt. TsMS § 654 lg 5 kohaselt peab kohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete suhtes, muu hulgas seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 654 lg-st 5 tulenevat kohustust. Ringkonnakohus on otsuses märkinud, et G. Silla 1. septembri 2003. a kiri (tlk 17) kostja logoga kirjablanketil tõendab, et kostja tellis hagejalt lisatöid ja et hageja täitis lepingut. Ringkonnakohus ei ole seejuures hinnanud kostja väiteid selle kohta, et mainitud kiri on saadetud ARS Projekti juhatuse liikme E. Jürgensoni palvel, et edastada E. Jürgensoni teade hagejale. Ringkonnakohus, jättes hindamata kostja saadetud 7. augusti 2003. a kirja (tlk 63) ja ARS Projekti
25.augusti 2003. a kirja (tlk 65) ning jättes tähelepanuta tunnistaja E. Jürgensoni ütlused, rikkus ka TsMS § 232 lg-test 1 ja 2 ning TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat kohustust analüüsida otsuses kõiki asjas esitatud tõendeid ja mõne tõendiga arvestamata jätmisel seda otsuses põhjendada.
13.Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud VÕS § 635 lg-t 1, § 637 lg-t 3 ning jätnud kohaldamata VÕS § 637 lg 4 ja § 638. Kolleegium märgib, et võlaõigusseaduse töövõtulepingut puudutavate sätete alusel ehitustööde eest tasu väljamõistmiseks ei piisa selles asjas vaid töövõtulepingu alusel töö tegemise tuvastamisest. Lisaks töövõtulepingu täitmisele on vajalik tuvastada, et kostja võttis tööd vastu või keeldus vastuvõtmisest alusetult. Nimetatud asjaolusid oleks pidanud TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama hageja. Ringkonnakohus, mõistes kostjalt hageja kasuks välja tasu ja viivise, oleks pidanud tuvastama, et kostja on hageja tehtud töö vastu võtnud või selle vastuvõtmisest alusetult keeldunud. Ringkonnakohus leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et 22. augustil 2003. a anti tööd üleandmisevastuvõtmise aktiga Venemaa äriühingule kui tellijale üle. Maakohus tuvastas, et 22. augusti 2003. a tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga andis Venemaa äriühingule betoonpõranda valamistööd üle kolmas isik. Seega pole kohtud tuvastanud, et kostja oleks hagejalt töö vastu võtnud või sellest alusetult keeldunud, ega sedagi, et töö oleks Venemaa äriühingule üle andnud hageja. Kolleegium märgib, et isegi juhul, kui oleks tuvastatud, et töö üleandjaks Venemaa äriühingule oli hageja, ei saaks sellega lugeda töö vastuvõetuks kostja poolt. Kohtud on tuvastanud, et tööd anti üleandmisevastuvõtmise aktiga üle Venemaa äriühingule kui tellijale. Töövõtulepingu p 6.1 kohaselt tuli töö eest tasuda 7 kalendripäeva jooksul pärast tööde lõpetamist vastavalt tööde vastuvõtu akti alusel koostatud arvele. Kui hageja töövõtjana andiski töö üle Venemaa äriühingule, kes selle ka vastu võttis, ei tulene sellest veel töö vastuvõtmist kostja poolt. Analoogsele seisukohale on Riigikohus asunud ka
28.märtsi 2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-16-06.
14.Samuti on ringkonnakohus vääralt kohaldanud VÕS § 78 lg-t 1. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kuna kolmanda isiku nimel on maksekorralduse allkirjastanud A. Prees, kes oli maksete tegemise ajal ka kostja juhatuse liige ning kes kostja esindajana allkirjastas
ka poolte sõlmitud töövõtulepingu, siis on tõendatud, et kolmas isik maksis arveid kostja eest VÕS § 78 lg 1 järgi. Ainuüksi sellele asjaolule tuginedes ei saa järeldada, et kolmas isik soovis täita väidetava kohustuse kostja eest. VÕS § 78 lg 1 kohaselt võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Kostja ei ole väitnud, et kolmas isik maksis tema eest. Kui hageja väidab vastupidist, peab ta TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama, et kolmas isik tegi makse kostja kohustuse täitmiseks. Seega pidi hageja tõendama, et kolmandal isikul oli tahe maksta kostja eest. Samas, isegi kui hageja selle asjaolu tõendab, ei ole sellega iseenesest tõendatud hagi rahuldamiseks vajalik asjaolu � töö vastuvõtmine kostja poolt.
15.Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus otsustama, kas hageja täitis ehitustöid tehes kostjaga sõlmitud töövõtulepingut ja kui täitis, siis kas ja millal muutus töövõtja tasunõue sissenõutavaks. Selleks tuleb hinnata kõiki esitatud tõendeid ning mõne tõendiga arvestamata jätmisel seda otsuses põhjendada. Samuti peab kohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete suhtes. Tõendeid maakohtust erinevalt hinnates tuleb ringkonnakohtul märkida ka selle põhjus.
16.Ülejäänud kassatsioonkaebuse väited ei ole ringkonnakohtu otsuse tühistamise aluseks. Õige ei ole kostja väide, et ringkonnakohus väljus apellatsioonkaebuse piiridest, kui asus kontrollima maakohtu seisukohta, mille kohaselt on tõendatud asjaolu, et kostja ei saanud Venemaa äriühingult Volvo keskuse ehitamiseks lepingut. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei väljunud sellega apellatsioonkaebuse piiridest, vaid esitas hinnanguid asjaolu kohta, mille üle pooled ei vaielnud. Samas ei oma ringkonnakohtu hinnang eelnimetatud asjaolule tähtsust asja lahendamise seisukohalt.
17.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb hagejale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada tasutud kassatsioonikautsjon. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 lahendatakse poolte kohtukulude jaotus ja määratakse võimalike väljamõistetavate kulude suurus asja uuel läbivaatamisel, lähtudes selle tulemusest. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.