VB hagi osaühingu Cautor ja osaühingu INFESTUS vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.01.2017 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VB määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja: VB (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Kostja I: osaühing Cautor (registrikood 10744693, asukoht Uustalu 2, 13516 Tallinn) Kostja II: osaühing INFESTUS (registrikood 10672858, asukoht Vabaõhumuuseumi tee 109a, 13516 Tallinn) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 23.01.2017 määrus tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Määruse peale ei saa Riigikohtule kassatsiooni korras edasi kaevata. Asjaolud ja menetluse käik
1.VB (hageja) esitas 07.11.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse osaühingu Cautor (kostja I) ja osaühingu INFESTUS (kostja II) vastu, milles palub kostjatelt välja mõista alusetult saadud summa 300 000 eurot, viivise 178 479,46 eurot ja viise põhisummalt (300 000 eurot) 0,0221% päevas kuni kohustuse täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt asutas hageja 1998. aastal ettevõte Apollo Baltic OÜ (praeguse ärinimega Tehnovõrkude Ehituse OÜ). Tehnovõrkude Ehituse OÜ-s kuulus seisuga 04.02.2013 hagejale 8%-line osalus, kostjale II 24%-line osalus ja kostjale I 68%-line osalus.
3.Tehnovõrkude Ehituse OÜ pangakontode väljavõtetest nähtub, et osaühingu pangakontodelt on kolme aasta jooksul kostjate ja kostjatega seotud isikute kasuks üle kantud 1 888 146,02 eurot. Antud summade ülekandmine ei ole otseselt seotud Tehnovõrkude Ehituse OÜ tegevusega ning kostjad said kasu Tehnovõrkude Ehituse OÜ-st raha ärajuhtimise teel. Kostjad viisid Tehnovõrkude Ehituse OÜ-st raha välja oma kontodele, mistõttu jäi Tehnovõrkude Ehituse OÜ võimalikust kasumist ilma ja hagejal kui väikeosanikul ei olnud võimalust saada dividende. Hageja arvati välja Tehnovõrkude Ehituse OÜ osanike hulgast ja ta ei saanud enda poolt loodud ettevõtte eest ühtegi eurot.
4.Hageja arvamusel oleks õiglane kui kostjad hüvitavad talle kahju alates 2006. aasta novembrist kuni 2013. aasta veebruarini võttes arvesse Tehnovõrkude Ehituse OÜ pangakontode väljavõtted kolme aasta eest ning võttes aluseks keskmise arvestuse, et kostjad ja nendega seotud isikud said igakuiselt vähemalt 50 000 eurot, seitsme aasta jooksul, millest 8% (hageja osalus) kuulus hagejale. Seega oli hagejal võimalus saada vähemalt 4000 eurot (50 000 x 8%) iga kuu ehk 48 000 eurot aastas. Kokkuvõttes tuleks võtta arvesse 75-kuulist perioodil alates novemberist 2006 aasta kuni veebruarini 2013, mil hageja oli Tehnovõrkude Ehituse OÜ osanik. Kokku on seega hageja nõue kostjate vastu 300 000 eurot (75 kuud x 4000 eurot).
5.Hageja tugines oma nõude alusena äriseadustiku (ÄS) § 154 lg-le 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 32, ÄS § 188 lg-le 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg-le 1 ning VÕS § 128 lg-tele 1,2,4. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-145-04 p-s 30 leidnud, et „väikeaktsionäridel on õigus kasumi jaotamisest pahatahtliku hoidumise korral ehk kasumi ärajuhtimise korral nõuda suuraktsionärilt ÄS § 289 lg 1 järgi tekitatud kahju (näiteks saamata jäänud dividend) hüvitamist, kuid selleks peab olema selgelt tuvastatud kasumi jaotamata jätmise pahatahtlik eesmärk ja eesmärk suunata kasum muul viisil otse enamusaktsionäri käsutusse.“ Hagejal oleks olnud võimalik saada tulu dividendide näol, kui kostjad ei oleks kasumit ettevõttest välja viinud. Kostjad peavad hagejale hüvitamata saamatu jäänud tulu 300 000 eurot ehk keskmiselt 8% seitsme aasta jooksul Tehnovõrkude Ehituse OÜ-st väljaviidud kasumist. Riigikohus leidis lahendis nr 3-2-1-173-12 p-s 20, et „saamata jäänud tulu nõude puhul tuleb hinnata just tõenäosust, millega ja millises suuruses tulu oleks saadud, kui kohustusi oleks nõutekohaselt täidetud.“ Esimese astme kohtu määrus
6.Harju Maakohtu 23.01.2017 määrusega keelduti hagiavalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel.
7.Hageja väidab, et kuna Tehnovõrkude Ehituse OÜ kandis kostjatele või kostjatega seotud isikutele üle alusetult raha, siis jäi tal osanikuna kasum või tulu saamata. ÄS § 157 lg 2 sätestab, et osanikule makstakse osa kasumist (dividend) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. ÄS § 157 lg 1 ja 4 kohaselt võib osanikele teha väljamakseid kinnitatud majandusaasta aruande alusel ja osanikul on õigus nõuda osanike otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. Seega on seaduse järgi osaühingul kohustus maksta osanikule dividendi vaid juhul, kui üldkoosolek on sellise otsuse vastu võtnud. Hagiavalduses ei ole esile toodud, et Tehnovõrkude Ehituse OÜ oleks teinud hagejat puudutavaid dividendide väljamaksmise otsuseid, mille alusel oleks hagejal olnud õigus saada Tehnovõrkude Ehituse OÜ-lt dividende. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole kostjad mingil muul viisil hageja arvel rikastunud. Seega tuleb hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel keelduda, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik.
Määruskaebus
8.Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
9.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-56-07 p-s 10 välja toonud, et kohus peab „hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldamiseks.“ Käesoleval juhul võiks hagi kuuluda rahuldamisele TsÜS § 32, ÄS § 154 ja § 188 alusel või VÕS § 1043 alusel. Hageja ei ole hagiavalduses viidanud sellele, et talle ei makstud dividende, vaid sellele, et kostjad tekitasid äriühingust tulu väljaviimisega hagejale materiaalset kahju. Hagiavalduses on välja toodud võimalike dividendide väljamaksmise arvestus, kuna kahju suurust on võimalik läbi selle määrata.
10.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-7-10 p-s 31 välja toonud, et aktsionäridevahelise suhte määrab eelkõige TsÜS § 32, millest tulenevalt peavad aktsionärid omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti tuleb aktsionäre ÄS § 272 järgi võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt, mis paneb esmajoones kohustuse aktsiaseltsile aktsionäride suhtes. Kolleegiumi arvates on aktsionäridel nii omavahelises suhtes kui ka suhtes aktsiaseltsiga kohustus vastavalt panustada aktsiaseltsi juhtimisse ja mitte kahjustada aktsiaseltsi või teiste aktsionäride õigustatud huve. Selle kohustuse kui seadusjärgsest võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine võib mh kaasa tuua aktsionäri vastutuse VÕS § 115 lg 1 alusel. Seda kinnitab erinormina ÄS § 289 lg 1, mille järgi vastutab aktsionär just aktsionärina nii aktsiaseltsile kui ka teisele aktsionärile süüliselt tekitatud kahju eest. See ei välista aga VÕS § 1044 lg 1 järgi vastutust deliktiõiguse alusel, st paralleelselt saab nõude esitada ka VÕS § 1043 alusel.“
11.Kostjad on oma tegevusega tekitanud hagejale kahju, mis väljendub selles, et hageja ei ole saanud tulu. Selle eest vastutavad kostjad ÄS § 188, VÕS § 115 lg 1 ning § 1043 alusel. Ka Riigikohus on asjas nr 3-2-1-145-04 p-s 30 avaldanud, et vähemusaktsionäridel on „õigus kasumiosale ÄS § 276 lg 2 järgi ning isegi kasumi jaotamisest pahatahtliku hoidumise korral (kasumi ärajuhtimine vms) võimalus nõuda suuraktsionärilt ÄS § 289 lg 1 järgi tekitatud kahju (näiteks saamata jäänud dividend) hüvitamist. Kõigil aktsionäridel on ÄS § 272 valguses vastavalt osalusele võrdsed õigused aktsiatelt tulu teenida.“ Menetluse edasine käik
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Kolleegium, tutvunud esitatud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Maakohus on keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest ennatlikult. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning tsiviilasi saata maakohtule asja menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
14.Maakohus on vaidlustatavas määruses iseenesest õigesti leidnud, et osaühingul on kohustus maksta osanikule dividende vaid juhul, kui üldkoosolek on sellise otsuse vastu võtnud. Kui sellist otsust ei ole aga vastu võetud, siis ei ole väikeosanikul õigus sellise otsuse vastuvõtmist ka nõuda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-89-14).
15.Kuid hageja ei nõuagi esitatud hagis dividendide väljamaksmist, vaid kahju hüvitamist. Maakohus ei ole andnud hinnangut sellele, kas hagejal võib käesoleval juhul esineda kostjate vastu nõue kahju hüvitamiseks. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-89-14 p-des 44-
46 välja toodud seisukohtade kohaselt võiks hagejal olla kostjate vastu kahju hüvitamise nõue ÄS § 188 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. Lisaks oleks hagejal võimalik esitada nõue teiste osanike vastu ka VÕS § 1043 alusel ja nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist eelkõige seadusest tuleneva kohustuse rikkumise korral (VÕS § 1045 lg 1 p 7) või heade kommete vastase tahtliku käitumise korral (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Mõlemad nõuded on VÕS § 1044 lg 1 järgi võimalik esitada ka koos VÕS § 115 lg-st 1 ja ÄS § 188 lg-st 1 tuleneva kahju hüvitamise nõudega. VÕS § 115 lg 1 järgi peab osanik, kelle vastu selline kahju hüvitamise nõue esitatakse, olema rikkunud mingit oma kohustust teiste osanike suhtes. ÄS § 188 lg 1 järgi peab ta olema tekitanud kahju süüliselt ja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 järgi peab selline osanik olema kas rikkunud seadusest tulenevat kohustust või käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt.
16.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-89-14 p-s 46 mh ka avaldanud, et „väikeosanikul on õigus kasumi jaotamisest pahatahtliku hoidumise korral ehk kasumi ärajuhtimise korral nõuda suurosanikult ÄS § 188 lg 1 järgi tekitatud kahju hüvitamist, kuid selleks peab olema selgelt tuvastatud kasumi jaotamata jätmise pahatahtlik eesmärk ja eesmärk suunata kasum muul viisil otse enamusosanike käsutusse.“ Samuti on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-145-04 p-s 30 välja toonud, et „kasumi jaotamisest pahatahtliku hoidumise korral (kasumi ärajuhtimine vms) on võimalus nõuda suurosanikult ÄS § 188 lg 1 järgi tekitatud kahju (näiteks saamata jäänud dividend) hüvitamist.“
17.Seega, hagi materjalidele tuginedes, esinevad õigusnormid, mis võivad anda aluse hagi rahuldamiseks ning ei saa väita, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Maakohus on keeldunud ennatlikult hagi menetlusse võtmisest ning asi tuleb saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
18.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg-st 3 tulenevalt maakohtu otsustada.
19.Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, siis ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.