Kohtuasja number
2-23-11584
Määruse kuupäev
Tartu, 12. juuni 2024. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Vahur-Peeter Liin, liikmed Kai Kullerkupp ja Margit Vutt
Kohtuasi
Olga Žuravska hagi Coop Pank AS-i vastu laenulepingu ja kindlustuskulude tasumise lepingu tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Olga Žuravska määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Olga Žuravska, esindaja vandeadvokaat Natalja Lausmaa Kostja Coop Pank AS (enne 1. aprilli 2024. a Coop Finants AS)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
2-23-11584 lepingut sõlminud ega raha saanud. Kostja leidis, et laenulepingu tühistamiseks ja ülesütlemiseks ei ole alust. Hageja ei teinud laenu saamiseks ja arvelduskonto avamiseks taotlusi, samuti ei saanud ta laenulepingu alusel raha. Kostja rikkus laenuandja kohustusi.
2(5)
2-23-11584 Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et Smart-ID koodid väljusid tema valdusest tema süüta ja tema tahte vastaselt. Hageja tõi hagiavalduses ja selle lisades esile, et kolmas isik esitles end politseiametnikuna ning palus avaldada Smart-ID koodid ja saata foto hageja ID-kaardist ning hageja tegi nii, nagu talle öeldi. Telefonikõnes ei saanud hageja kolmandat isikut veenvalt identifitseerida. Tuvastamata isikule Smart-ID koodide avaldamine ei ole kohane hoolsus. Isegi hagis toodud väidete tõesust eeldades ei saa asuda seisukohale, et Smart-ID koodid läksid hageja valdusest välja tema süüta. Hageja nõue on õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Maakohus järeldas õigesti, et hagis esile toodud elusündmuste alusel ei saa hagejal juba ainuüksi materiaalõiguse järgi olla hagi esemena märgitud nõudeõigust. Seejuures ei pidanud maakohus andma hagejale TsMS § 3401 lg 1 alusel täiendavat tähtaega hagiavalduse täiendamiseks. Oli ilmne, et hageja on juba esitanud kõik sündmusega seotud asjaolud ja nendest asjaoludest nähtus hoolsuskohustuse rikkumine. Maakohus ei rikkunud uurimispõhimõtet ega asjaolude väljaselgitamise kohustust. Hagimenetluses määravad vaidluse eseme pooled (TsMS § 5) ning kohtu kohustus selgitada asjaolud välja piirdub nõude kvalifikatsiooni ja tõendamiskoormuse selgitamisega pooltele. Maakohus ei pidanud hindama, kas vaidlusalune laenuleping võib olla tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 järgi, sest hageja tugines hagi alusena üksnes sellele, et tahteavalduse lepingu sõlmimiseks andis kolmas isik. Kuigi hageja loetles hagiavalduses ja määruskaebuses võlaõigusseaduse norme, mh lepingueelsete läbirääkimiste kohta, esitas ta üksnes lepingulise suhte puudumise tuvastamise nõude. Maakohus ei pidanud hindama ega oleks ka saanud hinnata võimalikke lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevaid kahju hüvitamise nõudeid. Samuti ei olnud maakohtul vajadust hinnata vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 4034) täitmist, sest selle rikkumine ei tooks kaasa lepingu tühisust (VÕS § 4034 lg 7). Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist saaks kohus hinnata nt siis, kui laenuandja esitaks hageja vastu rahalise nõude või kui hageja oleks esitanud laenukohustuse puudumise tuvastamise nõude.
2-23-11584
2-23-11584 kolmandatele isikutele, ainuüksi seetõttu õiguslikult perspektiivitu. Kolleegiumi varasemast praktikast tuleneb üksnes see, et sel juhul peab hageja tõendama, et tema ise ei andnud lepingu sõlmimiseks tahteavaldust. Ringkonnakohtu viidatud tsiviilasjas nr 2-16-124450 on kolleegium poolte tõendamiskoormuse jaotust selgitades märkinud, et hageja peab tõendama oma väiteid, et temalt peteti koodid välja ja lepingud sõlmis keegi teine (p 22). Poolte tõendamiskoormuse jaotus ei ole hagi perspektiivi hindamiseks oluline.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.