Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.02.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1864
Haldusasi
AS VEEJAAM kaebus Elering AS kohustamiseks maksta välja taastuvenergia toetus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.10.2017 otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – AS VEEJAAM, esindajad HL ja vandeadvokaat Marit Toom Vastustaja – Elering AS, esindajad vandeadvokaadid Anton Sigal ja Kaisa Jakobsoo Kaasatud haldusorganid Kliimaministeerium, esindajad AK ja KG, ning Euroopa Komisjon
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS VEEJAAM apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 08.01.2024
RESOLUTSIOON
Rahuldada AS VEEJAAM apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 10.10.2017 otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3. Teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ning kohustada Elering AS-i maksma AS-le VEEJAAM ajavahemiku 01.01.2016–30.11.2016 eest välja taastuvenergia toetus 57 519,98 eurot.
3.Mõista Elering AS-lt välja 14 000 eurot AS VEEJAAM menetluskulude katteks. Ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 11.03.2024 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-16-1864 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS VEEJAAM (AS Veejaam) toodab alates 2001. a-st Joaveski hüdroelektrijaamas (HEJ) elektrienergiat. Aastatel 2001–2015 toodeti seal elektrienergiat kahe tootmisseadmega võimsustega 100 kW ja 200 kW. AS Veejaam taotles Elering AS‐lt 2001. a-l alustatud elektrienergia tootmise eest elektrituruseaduse (ELTS) §‐s 59 ette nähtud taastuvenergia toetust. Elering AS registreeris toetuse saajana Joaveski HEJ‐s paikneva tootmisseadme EIC W‐koodiga 38W‐HEJ‐VEJ‐‐‐3 ning maksis taastuvenergia toetust kuni 31.12.2012.
2.AS Veejaam asendas 2015. a-l senised tootmisseadmed uue turbiin-generaatoriga nimivõimsusega 200 kW. AS Veejaam esitas Elering AS-le 21.01.2016 taotluse uue tootmisseadme 38W-HEJ-12010-T eest taastuvenergia toetuse saamiseks. Elering AS andis 22.01.2016 AS‐le Veejaam teada, et tootmisseade on registreeritud toetuse saajaks. Samal päeval teatas Elering AS, et jättis registreerimisel tähelepanuta, et taotleja on juba eelnevatel aastatel toetust saanud, ning küsis selgitusi.
3.Elering AS teatas 03.02.2016, 06.07.2016 ja 24.08.2016 kirjades, et taastuvenergia toetust makstakse uue tervikliku tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest ja tootmisseadmepõhiselt. Toetust ei saa praegusel juhul maksta, sest algse tootmisseadme asendamist ei saa käsitada uue tervikliku tootmisseadmena. Taotlemise ajal kehtinud ELTS redaktsiooni (ELTS v.r) §‐s 59 nimetatud toetuse eesmärk on eemaldada turubarjäär uutel, tootmist alustavatel elektrienergia tootjatel eesmärgiga soodustada elektrienergia mitmekesistatud tootmist. Eesmärk ei ole toetada elektritootjat alaliselt. Seega pole toetuse eesmärgiga kooskõlas see, kui tootjal tekiks pärast tootmisseadme mõne osa väljavahetamist uuesti õigus saada 12 aastat toetust.
4.AS Veejaam esitas 16.08.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Elering AS kohustamiseks maksta kaebajale taastuvenergia toetust 57 519,98 eurot ajavahemiku 01.01.2016–30.11.2016 eest. Keskkonnaamet väljastas kaebajale 28.12.2011 uue vee erikasutusloa, milles nõuti pideva normaalpaisutuse tagamist. Veetaseme reguleerimine, mis oli vajalik varasemate turbiinide kasutamiseks, polnud enam lubatud. Seetõttu ei olnud nende tootmisseadmetega enam võimalik elektrienergiat toota. Kui loa tingimusi poleks muudetud, oleks kaebaja jätkanud tootmist ka olemasolevate seadmetega ning uue tootmisseadmega oleks tootmist laiendatud. Turbiini ja generaatori vahetamise tõttu tuli paigaldada uus hüdraulika ja juhtimisautomaatika. Seega pidi AS Veejaam sisuliselt uuesti turule sisenema ja varem makstud toetus ei täitnud oma eesmärki hüvitada tootmise alustamiseks vajalik esialgne investeering. Joaveski HEJ‐s ei vahetatud mitte üksikuid tootmisseadme osi uute vastu, vaid paigaldati uus terviklik tootmisseade. Kaebaja alustas uue tootmisseadmega tootmist 01.01.2016.
Elering AS palus jätta kaebuse rahuldamata.
Taastuvenergia toetuse eesmärk on toetada uusi turule tulijaid ning suurendada taastuvenergia osakaalu tootmises. Täiendava toetuse eraldamine ei saavutaks kumbagi eesmärki. Tegemist oleks lubamatu riigiabiga. Toetuse eesmärkidega on kooskõlas toetada üksnes sellise uue tootmisseadme paigaldamist, mis on toimunud uue tootja või investori tegevuse tulemusena või millega turul juba tegutsev tootja või investor suurendab taastuvenergia allikate osakaalu elektrienergia tootmisel ehk laiendab tootmist. Riigiabi peab olema ergutava mõjuga ehk 2(8)
3-16-1864 vajalik ning ajutine. Euroopa Komisjon on 28.10.2014 otsusega nr SA.36023 (C(2014) 8106) tunnistanud ELTS v.r § 59 alusel taastuvenergia toetuse maksmise riigiabiks Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art 107 lg 1 mõttes. Seetõttu on oluline, et toetust makstaks kooskõlas riigiabi andmise põhimõtetega ning viidatud otsuse suunistega. „Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste aastateks 2014–2020“ (2014/C 200/01) p‐s 49 on selgitatud ergutava mõju olemust ning märgitud, et abiga ei tohi subsideerida sellise tegevuse kulusid, mida äriühing teeks niisamagi, ning sellega ei tohi hüvitada majandustegevuse tavalist äririski. Toetuse ainus eesmärk oleks praegusel juhul hüvitada tavapärast äririski, võimaldades jätkata juba käivitunud taastuvenergia tootmist kasumlikumalt. 2000. a-l paigaldatud turbiinide kasulikuks tööeaks hinnati 20 aastat ehk aastani 2021. Kaebaja äriplaan ei realiseerunud täies mahus, sest mitmel aastal ei vastanud Joaveski HEJ tootlus ootustele veelhulga kõikumiste, eelkõige põuaperioodide tõttu. Veehulga kõikumiste mõju vähendamiseks alustas kaebaja 2008. a-l ettevalmistusi ca 100 kW võimsusega reguleeritava turbiini paigaldamiseks. Turbiin plaaniti paigaldada 2009. a-l, kuid see lükkus edasi. Uus turbiin koos sünkroongeneraatoriga, mis võimaldab tootmist vastavalt muutuvale veehulgale, telliti 2014. a-l, paigaldati 2015. a-l ning lülitati elektrivõrku 2016. a-l. Vanad turbiinid lülitati võrgust välja 2015. a lõpus.
6.Tallinna Halduskohus jättis 10.10.2017 otsusega rahuldamata vastustaja taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ja menetluse lõpetamiseks (p 1), jättis kaebuse rahuldamata (p 2) ning mõistis kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulud 1980 eurot (p 3). Vastustajal ei ole toetuse maksmisel kaalutlusõigust. Seadusandja on kehtestanud toetuse väljamaksmise eeldused ja konkreetse määra. Kui eeldused on täidetud, tuleb toetus välja maksta. Toetuse andmisest keeldumine on toiming. ELTS v.r § 59 lg‐s 1 on seadusandja terminit „tootmisseade“ kasutades soovinud kindlaks määrata, kui suure netovõimsusega tootmist on põhjendatud toetada, et meede täidaks eesmärki. See ei tähenda, et toetuskõlblikkust tuleks hinnata kitsalt lähtuvalt ELTS §‐s 3 esitatud tootmisseadme määratlusest. Ka ELTS v.r § 108 lg‐d 1 ja 3 ei anna alust järelduseks, et iga uue elektripaigaldise pealt võib saada uue toetuse. See ei oleks eesmärgipärane. Kui nõustuda kaebaja seisukohaga, oleks ELTS vastuolus Euroopa Liidu õigusega, mis keelab konkurentsi kahjustava riigiabi. Seadust tuleb tõlgendada Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Seetõttu peab toetus aitama tootmist alustada või vähemalt laiendada (ergutav mõju või taastuva energia osakaalu suurenemine). Kaebaja ei suurendanud uue turbiin‐generaatori paigaldamisega tootmist ega alustanud seda. Tähtsust pole sellel, et vee erikasutusluba muudeti. Tootmisseadmete valik oli kaebaja äriline otsus. Ka juhul, kui vee erikasutuslubade andmine tekitas kaebajale õiguspärase ootuse, et tingimused püsivad muutumatuna, võib see olla alus riigi vastu kahjunõude esitamiseks, mitte toetuse maksmiseks. Iga keskkonda puudutava investeeringu puhul peab ettevõtja arvestama, et keskkonnanõuded võivad karmistuda, sest keskkonnaluba on tähtaegne.
7.AS Veejaam esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada.
8.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27.06.2018 otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas halduskohtu otsuse resolutsiooni p 3 ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning muus osas jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata.
9.AS Veejaam esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata, ning halduskohtu otsus osas, millega jäeti kaebus rahuldamata.
3(8)
3-16-1864
10.Riigikohus liitis 20.05.2020 määrusega siinse haldusasja ja haldusasja nr 3-17-753 (OÜ Espo ja Elering AS vaheline vaidlus, mis puudutas Pikru HEJ-le taastuvenergia toetuse maksmist) ühte menetlusse ning taotles 28.09.2020 määrusega Euroopa Kohtult eelotsust. Euroopa Kohus tegi 15.12.2022 otsuse asjas C-470/20: Veejaam ja Espo. Riigikohus kaasas 06.03.2023 ja 14.03.2023 määrustega menetlusse Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM).
11.Riigikohus rahuldas 02.05.2023 otsusega AS Veejaam ja OÜ Espo kassatsioonkaebused. Riigikohus tühistas haldus- ja ringkonnakohtu otsused asjas nr 3-17-753 ning tegi uue otsuse, millega rahuldas OÜ Espo kaebuse osaliselt. Riigikohus tühistas ka ringkonnakohtu 27.06.2018 otsuse asjas nr 3-16-1864 ja saatis AS Veejaam kaebuse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus leidis mh, et ELTS v.r andis AS-le Veejaam õiguse varasemas tegevuskohas uute tootmisseadmetega taastuvenergia tootmisel toetust saada. AS Veejaam kaebuse rahuldamine sõltub aga sellest, kas toetusel oli ergutav mõju. AS Veejaam on selgitanud, et tootmisseadme väljavahetamise tingis vee erikasutusloa tingimuste muutmine. Euroopa Kohus märkis otsuses C-470/20, et riigiabil võib olla ergutav mõju, kui investeeringut, mille ettevõtja tegi selleks, et viia oma tegevus kooskõlla keskkonnaloa saamise muude tingimustega, kuna keskkonnaluba on ettevõtja tegevuse jaoks vajalik, ei oleks tõenäoliselt tehtud ilma asjaomast abi saamata (p 39). Euroopa Kohtu otsuses nimetatud tingimuste esinemise kindlakstegemiseks tuleb hinnata tõendeid AS Veejaam majandusliku olukorra ja tema esitatud muude väidete kohta. Kuna Riigikohtu pädevuses ei ole ise asjaolusid tuvastada, tuleb asi selleks saata tagasi ringkonnakohtule. Kui selgub, et toetusel ei ole ergutavat mõju, tulnuks AS Veejaam toetustaotlus jätta rahuldamata, sest talle riigiabi andmine oleks vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Kui aga tuvastatavad asjaolud viitavad sellele, et AS Veejaam ei oleks ilma taastuvenergia toetuseta tõenäoliselt investeeringut teinud, on alust kaebus rahuldada ja kohustada vastustajat talle toetust maksma.
MENETLUSOSALISTE
RINGKONNAKOHTUS
SEISUKOHAD
ASJA
UUEL
LÄBIVAATAMISEL
12.AS Veejaam esitas 13.10.2023 täiendava seisukoha ja tõendid, jäädes seisukohale, et toetusel on kaebaja jaoks ergutav mõju. Aastatel 2001–2015 tootis kaebaja Joaveski HEJ-s elektrienergiat 2000. a-l omandatud tootmisseadmega, mille planeeritav kasutusiga oli 30–50 aastat. Paisjärve koguti esmalt piisava kõrguseni vett ning piisava veetaseme saavutamisel lülitus turbiin tööle ja töötas, kuni vett jagus. Kui vesi langes allapoole vajalikku taset, lülitus turbiin välja ja paisjärve hakati jälle vett koguma. Selline vee kogumise süsteem väljendus ka toonases vee erikasutusloas, mis võimaldas vee kõikumist vahemikus 48,75–48,95 m abs. Turbiinide tehniline lahendus ei võimaldanud nende reguleerimist vastavalt jões olevale vooluhulgale, mistõttu oli vaja koguda vett paisjärve. Turbiinid olid seadistatud selliselt, et kui jõe vooluhulk ja veetase paisjärves oli piisav, lülitus esmalt tööle 100 kW võimsusega turbiin. Veehulga suurenedes ja 100 kW võimsusega turbiini töövõimsuse ületamisel lülitus kõnealune turbiin välja ja tööle hakkas 200 kW võimsusega turbiin. Kui veehulk suurenes veelgi, lülitus taas sisse ka 100 kW võimsusega turbiin ja elektrit tootsid kaks turbiini korraga. Turbiinidel oli ühtne juhtimisseade ja automaatika ning need olid seadistatud töötama koos (ühe seadmena), mistõttu oli neile väljastatud ka üks registrimärgis. 30.11.2011 kehtima hakanud vee erikasutusluba seadis täiendavad piirangud, sest kaebajal oli kohustus hoida paisjärve veetaset pidevalt tasemel 48,85 m abs. See tähendas, et paisjärve ei tohtinud vett koguda ja olemasolevate turbiinide tööpõhimõtted ei sobinud enam elektri tootmiseks kooskõlas uue vee erikasutusloa tingimustega. Vanade turbiinidega oleks saanud 4(8)
3-16-1864 elektrit edasi toota vaid suurvee ajal, kuid selline elektri tootmine ei oleks olnud majanduslikult jätkusuutlik ja kaebaja oleks pidanud oma tegevuse lõpetama. Kaebaja on esitanud andmed tegelike tootmismahtude kohta aastatel 2009–2011 ja prognoosi, kui palju oleksid tootmismahud vähenenud 2011. a vee erikasutusloa tingimusi täites, samuti kulude ja tulude prognoosi vanade tootmisseadmetega tootmise jätkamise korral. Prognoosi kohaselt oleks elektri tootmine vähenenud ca 40%. Kaebaja tegelikud tootmisandmed aastatel 2013–2015 (kui kaebaja ei saanud enam taastuvenergia toetust) näitavad, et prognoos pidas üldjoontes paika, olles isegi liiga optimistlik. Raamatupidamisprogrammi andmete põhjal koostatud tulude ja kulude koondtabel näitab, et ilma taastuvenergia toetuseta oli elektrienergia tootmine vanade turbiinidega ja 2011. a vee erikasutusloa tingimusi täites kahjumlik. Seda, et tootmine ei olnud majanduslikult jätkusuutlik, tõendavad ka kaebaja tegelikud majandustulemused. Seega ei olnud kaebajal võimalik tegevust jätkata uut tootmisseadet soetamata. Eeltoodut arvestades investeeris kaebaja uude tootmisseadmesse. Selle koosseisu kuulus turbiin-generaator, mis suudab oma võimsust muuta vastavalt jões olevale vooluhulgale ja suudab töötada nii, et veetase paisjärves ei muutu. Leping seadme ostuks ja paigaldamiseks sõlmiti 13.03.2014, seade paigaldati Joaveski HEJ-i 2015. a lõpus ja alustas tööd 01.01.2016. Tootmisseadme tegelik maksumus koos paigaldusega oli 355 347 eurot. Kaebaja arvestas uue tootmisseadme soetamisel sellega, et tal tekib õigus saada taastuvenergia toetust 12 aastat. Toetuseta ei oleks kaebaja investeeringut teinud, sest ilma toetuseta elektri tootmine oleks olnud kahjumlik. Tootmisseadme soetamisel prognoosis kaebaja, et uue seadmega jäävad tootmismahud varasemale tasemele ning seda kinnitavad ka 2016. a tegelikud tootmismahud. Kulude prognoosimisel võeti arvesse tegelikud varasemad kulud, uue tootmisseadme maksumus ja ehitatav kalapääs. Vanade turbiinide amortisatsiooni ei saanud raamatupidamise reeglite kohaselt arvestada. Kaebaja toonane prognoos on pidanud paika, sest taastuvenergia toetuseta on olnud kaebaja tegevus kahjumlik, hoolimata kulude täiendavast kärpimisest. 2017. a-l muutusid vee erikasutusloa tingimused veelgi karmimaks, sest tootmist piirati ajaliselt ning see kajastus ka tootmismahtudes.
13.Elering AS jäi 27.10.2023 vastuses seisukohale, et toetusel ei ole ergutavat mõju. Turbiinide asendamise otsus tehti enne vee erikasutusloa nõuete muutumist ja see ei sõltunud taastuvenergia toetuse saamisest. Kaebaja tegutseb Joaveskil tänaseni ilma taastuvenergia toetuseta ja ei ole tegevust lõpetanud. Kaebaja ei ole esitanud adekvaatset majandusanalüüsi, mis võimaldaks hinnata, kas uue turbiini paigaldamise otsuse tegemise hetkel eksisteeris turutõrge, mille kõrvaldamiseks oleks vajalik maksta taastuvenergia tegevustoetust. Kaebaja ei ole tõendanud, et investeerimisotsuse tegemise hetkel ei olnud uue turbiini paigaldamise otsus ratsionaalne ka ilma toetuseta. Vastustaja ei saa tõendada vastupidist, sest asjakohased andmed on üksnes kaebajal ja turutõrke hindamiseks ei tule investeeringut hinnata üksikute aastate lõikes, vaid tootmisseadme kui terviku eluea ulatuses. Ergutava mõju üksikasjalik hindamine ei ole vastustaja pädevuses, sest kaebuse aluseks oleva taastuvenergia abikava raames ei toimu ergutava mõju üksikasjalikku hindamist ning selleks puuduvad asjakohased ja kõigi taotlejate suhtes rakendatavad metoodikad. Vastustaja palub ergutavat mõju hinnata kohtul.
14.Ringkonnakohus kõrvaldas 25.10.2023 määrusega menetlusest MKM-i ja kaasas tema asemel menetlusse Kliimaministeeriumi. Kaasatud haldusorgan toetas 03.11.2023 vastuses Elering AS seisukohti.
15.Euroopa Komisjon ei esitanud seisukohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Kaebajale väljastati 2001. a-l vee erikasutusluba ja ta alustas 2001. a-l Joaveski HEJ-s elektrienergia tootmist. Kaebajale maksti 2001. a-l alustatud elektrienergia tootmise eest taastuvenergia toetust kuni 31.12.2012. Kaebajale väljastati 28.12.2011 uus vee erikasutusluba 5(8)
3-16-1864 kehtivusega 30.12.2011–29.12.2016 (2011. a vee erikasutusluba). Aastatel 2001–2015 tootis kaebaja elektrienergiat kahe tootmisseadmega võimsustega 100 kW ja 200 kW (vanad tootmisseadmed). Kaebaja asendas 2015. a-l vanad tootmisseadmed turbiin-generaatoriga nimivõimsusega 200 kW (uued tootmisseadmed) ja alustas nendega elektrienergia tootmist 01.01.2016. Kaebaja esitas vastustajale 21.01.2016 taotluse maksta uute seadmetega seoses taastuvenergia toetust, millest vastustaja keeldus.
17.Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohti arvestades ei ole enam vaidlust selle üle, et ELTS v.r andis kaebajale õiguse saada Joaveski HEJ-s uute tootmisseadmetega taastuvenergia tootmisel taastuvenergia toetust. Vaidluse all on üksnes küsimus, kas toetusel oleks kaebajale ergutav mõju. Euroopa Kohus selgitas otsuses C-470/20, et riigiabil võib olla ergutav mõju, kui investeeringut, mille ettevõtja tegi selleks, et viia oma tegevus kooskõlla keskkonnaloa saamise muude tingimustega, kuna keskkonnaluba on ettevõtja tegevuse jaoks vajalik, ei oleks tõenäoliselt tehtud ilma asjaomast abi saamata (p 39). Selleks tuleb eelkõige kontrollida tõenäosust, et ettevõtja oleks lõpetanud oma tegevuse juhul, kui ta ei oleks kõnealust abi saanud, hinnates mh tulusid ja kulusid, mis oleksid ettevõtjale tekkinud ilma taastuvenergia toetuseta elektrienergia tootmisel kooskõlas uue keskkonnaloa tingimustega (p 38). Riigikohus leidis, et Euroopa Kohtu otsuses nimetatud tingimuste esinemise kindlakstegemiseks tuleb ringkonnakohtul hinnata tõendeid kaebaja majandusliku olukorra ja tema esitatud muude väidete kohta. Kui tuvastatavad asjaolud viitavad sellele, et kaebaja ei oleks ilma taastuvenergia toetuseta tõenäoliselt investeeringut teinud, on alust kaebus rahuldada ja kohustada vastustajat talle toetust maksma.
18.Kaebaja on esitanud toetuse ergutava mõju tõendamiseks oma majandusaasta aruanded ning tulusid, kulusid ja prognoose kajastavad tabelid, mis kaebaja selgituste kohaselt on koostatud tema raamatupidamise programmi andmete põhjal. Kaebaja kinnitas ringkonnakohtu 08.01.2024 istungil, et tal ei ole esitada muid tõendeid Riigikohtu otsuses viidatud asjaolude (sh uute tootmisseadmete ostmisega seotud otsuste tegemise) kohta ning juhatuse liikmed ei mäleta enam toonaste otsuste üksikasju. Vastustaja heitis 27.10.2023 seisukohas ette, et kaebaja esitatud tõendid ei ole ergutava mõju hindamiseks piisavad, kuid ei selgitanud, millist tõendamise standardit ta peaks piisavaks, samuti ei toonud ta välja konkreetseid puudusi või vastuolusid kaebaja analüüsis. Vastustaja ei ole taotlenud ringkonnakohtult ka täiendavate tõendite kogumist, sh eriteadmistega isiku kaasamist või kohtuliku ekspertiisi korraldamist. Vastustaja selgitas 08.01.2024 istungil, et taastuvenergia toetuse maksmisel ei ole ühegi teise taotleja puhul hinnatud ergutavat mõju nii üksikasjalikult, nagu on märgitud Riigikohtu otsuses (sh puudub selleks vajalik metoodika) ning Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohti arvestades peaks vastustaja arvates kvalifitseeruma toetusele kõik taotlejad, kes formaalselt vastavad toetuse saamise tingimustele.
19.Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja esitatud selgitused ja tõendid siinse vaidluse asjaoludel piisavad järeldamaks, et kaebaja ei oleks tõenäoliselt investeerinud uutesse tootmisseadmetesse ilma väljavaateta saada taastuvenergia toetust ning toetust saamata oleks tõenäoliselt lõpetanud elektri tootmise Joaveski HEJ-s.
20.Pole vaidlust, et aastatel 2001–2015 tootis kaebaja elektrienergiat vanade tootmisseadmetega, mille turbiinide lahendus ei võimaldanud reguleerimist vastavalt jões olevale vooluhulgale, vaid vett tuli koguda paisjärve ning turbiinid lülitusid sisse ja välja, olenevalt paisjärve veetaseme kõikumisest. 2001. a vee erikasutusluba võimaldas veetaseme kõikumist paisjärves vahemikus 48,75–48,95 m abs. 2011. a vee erikasutusloa järgi oli aga kaebajal kohustus hoida paisjärve veetaset pidevalt tasemel 48,85 m abs. Vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla kaebaja väidet, et kuna 2011. a vee erikasutusloa tingimuste kohaselt ei tohtinud paisjärve vett koguda, sai vanade tootmisseadmetega elektrit edasi toota vaid suurvee
6(8)
3-16-1864 ajal. Seega elektri tootmine ei katkenud, kuid vähenes oluliselt see aeg, kui turbiinid said sisse lülituda ja elektrit toota. Seetõttu vähenesid oluliselt ka tootmise mahud.
21.Kaebaja on ära näidanud, et elektri tootmine vanade tootmisseadmetega, kuid 2011. a vee erikasutusloa tingimustel (s.o ilma veetaset kõigutamata) ei olnud majanduslikult jätkusuutlik. Kaebaja on esitanud andmed tegelike vooluhulkade ja tootmismahtude kohta aastatel 2009– 2011 ja prognoosi, kui palju oleksid tootmismahud vähenenud 2011. a vee erikasutusloa tingimusi täites, samuti kulude ja tulude prognoosi vanade tootmisseadmetega tootmise jätkamise korral (vt tabelid kaebaja 28.03.2023 seisukoha p-des 2.5, 2.10 ja 2.13; 13.10.2023 seisukoha p 2.12 jj ning koondtabel lisas 6). Pole alust kahelda kaebaja esitatud andmetes, mis puudutavad tootmismahtu aastatel 2009–2011, sest nende alusel maksis vastustaja kaebajale viidatud ajavahemikul taastuvenergia toetust. Kaebaja prognoos tootmismahu vähenemisest põhineb tema selgituste kohaselt vanade tootmisseadmete tööpõhimõtetel ja varasemal infol jõe vooluhulkade kohta. Kaebaja prognoosi kohaselt oleks elektrienergia tootmise maht ja sellega seoses ka müügitulu hüdroelektrienergia tootmisest vähenenud ca 40%. Kaebaja esitatud tegelikud tootmisandmed aastatel 2013–2015 kinnitavad, et prognoos pidas üldjoontes paika (vt müügitulu kohta ka kaebaja 13.10.2023 seisukoha p 2.18 jj). Kaebaja müügitulu vähenemist kinnitavad tema majandusaasta aruanded. Kaebaja on esitanud arvutused ka selle kohta, millised tulud ja kulud kaasneksid elektrienergia tootmisega jätkumisel vanade tootmisseadmetega, kuid 2011. a vee erikasutusloa tingimustel. Kuigi kaebaja ei ole esitanud algdokumente, millel tema arvutused põhinevad, puudub mõistlik alus arvata, et kaebaja on esitanud valeandmeid. Sellist põhjendatud kahtlust ei ole väljendanud ka vastustaja.
22.On usutav, et kaebaja otsust investeerida uutesse tootmisseadmetesse, mille turbiini võimsus muutub vastavalt jões olevale vooluhulgale ja saab seega töötada nii, et veetase paisjärves ei muutu, mõjutasid peamiselt 2011. a vee erikasutusloa rangemaks muutunud tingimused koostoimes sellega, et vanade tootmisseadmetega tootmise jätkamine pikema aja jooksul ei oleks olnud majanduslikult jätkusuutlik. 2012. a lõpuni sai kaebaja taastuvenergia toetust. Kaebaja selgitas 08.01.2024 istungil, et jätkas vanade tootmisseadmetega, kuid taastuvenergia toetust saamata oma kahjumlikku tegevust ka aastatel 2013–2015, sest tegi samal ajal ettevalmistusi uute tootmisseadmete soetamiseks arvestusega, et tal on võimalik taotleda uuesti ka taastuvenergia toetust 12 aasta jooksul. Kaebaja tellis uued tootmisseadmed 2014. a-l (dtl 300, 323), kuid seadmete tarne hilines ja need sai vooluvõrku ühendada alles 2016. a alguses (vt ka kaebaja 2015. a majandusaasta aruanne, dtl 207). Uute tootmisseadmete maksumus koos paigaldusega oli 355 347 eurot. Kaebaja prognoos näitab, et ka uute seadmetega, kuid ilma toetuseta oleks olnud elektrienergia tootmine kahjumlik. Kaebaja prognoos põhines eeldusel, et uus seade peaks oma tööpõhimõtetest tulenevalt tagama varasema tootmismahu (keskmiselt 1 195 588 kWh aastas) ka 2011. a vee erikasutusloa tingimustel. Kaebaja 2016. a tootmismaht (ligikaudu 1 191 000 kWh) kinnitab, et uue seadmega jäid tootmismahud ligikaudu varasemale tasemele (vt kaebaja 13.10.2023 seisukoha p 2.30 ning lisad 3 ja 6). Kaebaja tootmismaht vähenes oluliselt alates 2018. a-st, kuid seda mõjutas asjaolu, et siis kehtis juba uus vee erikasutusluba, mille tingimused olid veel rangemad, kuid millega uute tootmisseadmete soetamisel ei saanud arvestada. Kulude puhul on kaebaja võtnud arvesse tegelikud varasemad kulud, uue tootmisseadme maksumuse ja lisaks kalapääsu maksumuse, mille rajamise kohustus tuli samuti 2011. a vee erikasutusloast.
23.Kaebaja tegi tõepoolest juba 2007. a-l ettevalmistusi tootmise laiendamiseks (olemasolevate turbiinide väljavahetamiseks ja ühe turbiin-generaatori lisamiseks; vt projekt dtl 290 jj), kuid need plaanid ei realiseerunud. Sel ajal Joaveski HEJ-s tootmise laiendamist ja uusi investeeringuid kavandades ei saanud kaebaja arvestada 2011. a vee erikasutusloast tulenevate rangemate tingimustega, sest loa projekt saadeti talle arvamuse avaldamiseks alles 2011. a detsembri alguses. Kaebaja selgitas 08.01.2024 istungil, et pärast 2011. a vee 7(8)
3-16-1864 erikasutusloa andmist ei olnud varasemad plaanid tootmise laiendamiseks ka enam asjakohased, sest vee paisutamise tingimused olid muutunud (vt ka kaebaja 2015. a majandusaasta aruanne, dtl 207). Seega ei lükka kaebaja varasemad plaanid tootmise laiendamiseks ümber järeldust, et otsus soetada 2015. a-l paigaldatud ja 2016. a-l tööle rakendatud uued tootmisseadmed oli eeskätt tingitud 2011. vee erikasutusloa rangematest tingimustest.
24.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja tühistab halduskohtu 10.10.2017 otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse. Vastustajal tuleb kaebajale välja maksta taastuvenergia toetus 57 519,98 eurot ajavahemiku 01.01.2016–30.11.2016 eest.
25.Apellatsioonkaebuse rahuldamise ja uue otsuse tegemise tõttu tuleb muuta ka menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda ning vastustajalt tuleb välja mõista kaebaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, mille kandmine või kandmise kohustus on nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg-d 1, 11 ja 6).
26.Kaebaja menetluskulud halduskohtus olid järgmised: 1) 12.09.2017 taotluse (dtl 403 jj) kohaselt riigilõiv 15 eurot, mille tasumise kohta on esitatud maksekorraldus, ning tõlkekulud 26,40 eurot ja õigusabikulud 6908,90 eurot (sh käibemaks), mille kohta on esitatud arved ja maksekorraldused; 2) 15.09.2017 taotluse (dtl 460 jj) kohaselt õigusabikulud 336,82 eurot (sh käibemaks), mille kohta on esitatud arve ja maksekorraldus. Kokku olid menetluskulud halduskohtus 7287,12 eurot (sh käibemaks).
27.Kaebaja menetluskulud asja esimesel läbivaatamisel ringkonnakohtus olid järgmised: 1) 13.06.2018 taotluse (dtl 571 jj) kohaselt riigilõiv 15 eurot, mille tasumise kohta on esitatud maksekorraldus, ning õigusabikulud 5360,78 eurot (sh käibemaks), mille kohta on esitatud arved; 2) 14.06.2018 taotluse (dtl 589 jj) kohaselt õigusabikulud 124,04 eurot (sh käibemaks), mille kohta on esitatud arve. Kokku olid menetluskulud 5499,82 eurot (sh käibemaks)
28.Kaebaja tasus kassatsioonimenetluses kautsjoni 25 eurot, mis on talle Riigikohtu 02.05.2023 otsuse alusel tagastatud. Kaebaja õigusabikulud olid järgmised: 1) 17.06.2019 taotluse (dtl 668 jj) alusel 2238,18 eurot (sh käibemaks); 2) 15.06.2020 taotluse (dtl 814 jj) alusel 1016,96 eurot (sh käibemaks); 3) 18.06.2020 taotluse (dtl 827 jj) alusel 197,75 eurot (sh käibemaks); 4) 28.03.2023 taotluse (dtl 1840 jj) kohaselt 2887,88 eurot (ilma käibemaksuta); 5) 04.04.2023 taotluse (dtl 1869 jj) kohaselt 600 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusabikulude tekkimise kohta on esitatud arved, v.a 18.06.2020 taotlus, milles on arvele viidatud, kuid seda pole lisatud. Kaebaja taotles kokkuvõttes õigusabikulude kogusumma väljamõistmist ilma käibemaksuta, s.o kokku 6390,29 eurot.
29.Kaebaja menetluskulud asja teisel läbivaatamisel ringkonnakohtus on järgmised: 1) 08.01.2024 taotluse (dtl 2126 jj) kohaselt õigusabikulud 1919 eurot (ilma käibemaksuta); 2) 11.01.2024 taotluse (dtl 2140 jj) kohaselt õigusabikulud 712,50 eurot (ilma käibemaksuta). Kulude tekkimise kohta on esitatud arved. Kokku on õigusabikulud 2631,50 eurot (ilma käibemaksuta).
30.Kaebaja menetluskulud kõigi kohtuastmete peale kokku olid seega 19 682,57 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades asja mahtu ja keerukust ning menetluse käiku, peab ringkonnakohus kaebaja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks 14 000 eurot (ilma käibemaksuta).
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.