AS Veejaam kaebus Elering AS-i kohustamiseks taastuvenergia toetuse 57 519,98 euro väljamaksmiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja – AS Veejaam, volitatud esindaja vandeadvokaat Marit Toom; seaduslik esindaja Heiki Laiverik Vastustaja – Elering AS, volitatud esindajad vandeadvokaat Anton Sigal, advokaat Meris Velling
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistungil, Tallinnas 12.09.2017
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Jätta rahuldamata vastustaja taotlus kaebuse läbivaatamata jätmiseks ja menetluse lõpetamiseks.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Mõista välja AS-lt Veejaam (reg kood 10653766) Elering AS-i (reg kood 11022625) kasuks menetluskulu summas 1980 eurot. Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 09.11.2017 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
AS Veejaam (edaspidi ka Veejaam) taastas Joaveski hüdroelektrijaama (edaspidi HEJ), milles alustati elektrienergia tootmist 2001.aastal. Perioodil 2001-2015 tootis kaebaja elektrienergiat kahe tootmisseadmega, võimsusega 100 ja 200 kW. 2015.aastal paigaldas kaebaja uue tootmisseadme nimivõimsusega 200 kW.
1(19)
2.AS Veejaam esitas Elering AS-ile (edaspidi ka Elering) taotluse Joaveski HEJ-s 2001.a alustatud elektrienergia tootmise eest elektrituruseaduse (ELTS) §-s 59 ette nähtud taastuvenergia toetuse saamiseks. Elering registreeris toetuse saajana Joaveski HEJ-s paikneva tootmisseadme EIC W-koodiga 38W-HEJ-VEJ---3. Kooskõlas ELTS § 108 lg 1 teises lauses sätestatuga maksis Elering kaebajale Joaveski HEJ-s 2001.a alustatud elektrienergia tootmise eest taastuvenergia toetust kuni 31.12.2012.
3.Pärast 2015.a Joaveski HEJ-sse uue turbiini ja generaatori paigaldamist, millega asendati 2001. aastast kasutusel olnud turbiinid ja generaator, esitas AS Veejaam 21.01.2016 Elering AS-le uue tootmisseadme 38W-HEJ-12010-T andmed taastuvenergia toetuse taotlemiseks (tl 6, I kd).
4.20.01.2016 kinnitas AS Elektrilevi, et uus seade vastab võrgueeskirjas toodud tehnilistele nõuetele (tl 8, I kd). 22.01.2016 andis Elering kaebajale teada, et tootmisseade on registreeritud toetuse saajaks (22.01.2016 e-kiri, tl 14, I kd).
5.22.01.2016 teavitas Elering Veejaama, et jättis taastuvenergia toetuse taotluse registreerimisel tähelepanuta, et taotleja on juba saanud eelnevatel aastatel toetust ning palus selgitada, mis on saanud senisest Joaveski HEJ-s kasutusel olnud tootmisseadmest ning kas tegemist on olemasolevate seadmete asendamisega või on Joaveski HEJ-sse lisatud uus täiendav tootmisseade (22.01.2016 e-kiri, tl 122, I kd).
6.25.01.2016 selgitas Veejaam, et paigaldatud on uus turbiin ja generaator, mis võimaldab jaama stabiilset tööd, s.t töötab ka väga väikeste vee kogustega ning vanast toetust saanud jaamast on alles mõõtepunkt, Z kood (25.01.2016 e-kiri, tl 123, I kd).
7.03.02.2016 (tl 13, I kd), 09.09.2016 (tl 27, I kd) ja 06.12.2016 (tl 38, I kd) taotles AS Veejaam toetuse väljamakse tegemist vastavalt summas 2749,83 eurot (perioodi 01.01.2016 – 31.01.2016 eest) ja summas 36 887,29 eurot (perioodi 01.02.2016 – 31.08.2016 eest) ning käesoleva kohtumenetluse kestel esitatud 06.12.2016 taotluses summas 17 882,86 eurot (perioodi 01.09.2016 – 30.11.2016 eest; 20.01.2017 kaebuse täiendus, tl 44, I kd). Kokku on taotletav summa 57 519,98 eurot.
8.03.02.2016 teatas Elering kaebajale, et taastuvenergia toetust ei saa maksta, „[kuna] algse tootmisseadme asendamist ei saa tehniliselt käsitleda uue investeeringuna või uue tootmisseadmena, siis ELTS § 108 lõikele 1 tuginedes ei kuulu tootmisseade taastuvenergia toetuse alla“. (03.02.2016 kiri, tl 16, I kd)
9.01.06.2016 pöördus AS Veejaam esindaja Elering AS-i poole selgituste saamiseks (tl 18-20, I kd). 06.07.2016 (tl 22-23, I kd) ja 24.08.2016 (tl 26, I kd) Elering vastas, et: „[t]aastuvenergia toetust makstakse uue tervikliku tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest ja uue tervikliku tootmisseadme põhiselt. [...] Turbiin-generaator ei ole käsitletav uue tervikliku tootmisseadmena [...] Seetõttu ei ole Veejaam alustanud Joaveski HEJ-s uut elektrienergia tootmistegevust uue tootmisseadmega“. Samuti juhtis Elering tähelepanu, et: „ELTS § 59 nimetatud toetuse eesmärk on eemaldada turubarjäär uutel, tootmist alustavatel elektrienergia tootjatel eesmärgiga soodustada elektrienergia mitmekesistatud tootmist. Toetuse eesmärk ei ole toetada elektritootjat alaliselt ja lõputult. Seega ei ole ka põhjendatud ning vastuolus taastuvenergia toetuse eesmärgiga, et olukorras, kus tootja vahetab tootmisseadmes mingid komponendid välja, ilma et paigaldataks uus terviklik tootmisseade, tekiks tal uus 12-aastane toetusperiood“.
2(19)
24.08.2016 kirjas asus Elering seisukohale, et tervikliku tootmisseadme osa on pais ning Veejaam uut paisu rajanud ei ole, mistõttu on tegemist vanas tootmisseadmes komponentide väljavahetamisega, mitte uue tervikliku tootmisseadme paigaldamisega.
10.16.09.2016 esitas Veejaam Tallinna Halduskohtule kaebuse Elering AS-ilt taastuvenergia toetuse väljamõistmiseks. Kohus võttis kaebuse menetlusse 28.11.2016 määrusega. Kaebaja esitas 20.01.2017 kaebuse täienduse, milles väljamõistetava toetuse summaks on 57 519,98 eurot. Kohus võttis selles osas kaebuse menetlusse 30.06.2017 ja määras asja läbivaatamiseks kohtuistungi.
11.Vastustaja esitas 15.08.2017 taotluse jätta kaebus läbi vaatamata, kuna see on eesmärgipäratu. Vastustaja arvates pidanuks kaebaja taotlema 03.02.2016 otsuse tühistamist, kuna tegemist on haldusaktiga, millega vastustaja keeldus toetuse maksmisest. Isegi, kui tegemist on toiminguga, ei ole täidetud kohustamisnõude esitamise eeldused. Kohustamisnõude rahuldamisel saaks kohustada üksnes taotluste uueks läbivaatamiseks. Nii tühistamis- kui kohustamiskaebuse esitamise tähtaeg on kaebuse muutmise korral möödunud. Kaebaja vastustajaga ei nõustunud, kuid esitas 28.08.2017 alternatiivse taotlusena kaebuse muutmise taotluse ja tähtaja ennistamise taotluse.
12.Kohus vaatas asja sisuliselt läbi 12.09.2017 kohtuistungil, kus märkis, et vastustaja taotlus kaebuse läbivaatamata jätmiseks lahendatakse kohtuotsuses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad:
13.AS Veejaam toodab Joaveski hüdroelektrijaamas elektrienergiat. AS Veejaam rendib paisu jm elektrijaama hooneid ning rajatisi ning omab elektrijaama paigaldatud tootmisseadmeid. Joaveski hüdroelektrijaamas on ette nähtud võimalused elektrienergia tootmiseks kuni kolme tootmisseadmega. Perioodil 2001-2015 tootis AS Veejaam Joaveskil elektrienergiat kahe tootmisseadmega, mille koosseisu kuulusid Waterpumps WP OY propeller-toruturbiinid TG 100 ja TG 200, vastavalt võimsusega 100 kW ja 200 kW. Nimetatud tootmisseadmed omandati detsembris 2000 ning nende planeeritav kasutusiga oli 30-50 aastat. AS Veejaam sai nimetatud tootmisseadmetega toodetud elektrienergia eest perioodil 2001 kuni 2012 taastuvenergiatoetust elektrituruseaduse alusel.
14.AS-ile Veejaam oli elektrienergia tootmiseks väljastatud vee erikasutusluba nr L.VT.HA38688 tähtajaga 31.08.2010, mida Keskkonnaamet pikendas uue vee erikasutusloa menetluse ajal kuni 29.12.2011. 28.12.2011 väljastati AS-ile Veejaam uus vee erikasutusluba nr L.VV/321202. Vee erikasutusluba anti AS-ile Veejaam tingimusega, et tagada tuleb pidev normaalpaisutustase 48,85 m abs ning veetaseme reguleerimine ei ole lubatud. See tingimus oli võrreldes varasema vee erikasutusloaga uus. Seda tingimust ei olnud võimalik täita olemasolevate mittereguleeritavate turbiinidega, mistõttu ei olnud nende tootmisseadmetega enam võimalik elektrienergiat toota. Tingimust ei ole ka hilisemate vee erikasutuslubadega leevendatud, vaid vastupidi hoopis karmistatud.
15.2012. aastal tellis ja 2015. aastal ostis ning paigaldas Veejaam Joaveski hüdroelektrijaama täiesti uue tootmisseadme, mis on nimivõimsusega 200 kW. Peale tehnilist kontrolli ja katsetusi omistati võrguettevõtja poolt seadmele kood 38WHEJ—12010-T.
3(19)
Uue tootmisseadme ostmine ja paigaldamine oli vajalik selleks, et täita uue vee erikasutusloa tingimusi ja jätkata elektrienergia tootmist. Kui vee erikasutusloa tingimusi ei oleks muudetud, siis oleks AS Veejaam saanud jätkata tootmist olemasolevate tootmisseadmetega ning uue tootmisseadmega oleks tootmist laiendatud. Käesoleval hetkel toimub Joaveski hüdroelektrijaamas elektrienergia tootmine vaid tootmisseadmega 38W-HEJ—12010-T. Tootmisseade, mille koosseisus oli turbiin TG 200 on renoveerimise eesmärgil demonteeritud. Tootmisseade, mille koosseisus oli turbiin TG 100 paikneb endiselt Joaveski hüdroelektrijaamas, kuid seda ei ole võimalik ilma ulatuslikke investeeringuid tegemata elektrienergia tootmiseks kasutada, kuna sellega ei ole võimalik täita uues vee erikasutusloas kehtestatud tingimust, mille kohaselt veetaseme reguleerimine ei ole lubatud.
16.21.01.2016 esitas kaebaja taotluse taastuvenergia toetuse saamiseks tootmisseadmega 38WHEJ—12010-T toodetud elektrienergia eest. 22.01.2016 edastatud e-kirjas teavitas Elering, et tootmisseade on registreeritud taastuvenergia toetuse saajaks ning AS-l Veejaam on võimalik hakata perioodiliselt toetust taotlema. 03.02.2016 esitaski Veejaam Elering AS-i andmelao kaudu taotluse toetuse saamiseks perioodi eest 01.01.2016 kuni 31.01.2016 summas 2749,83 eurot.
17.03.02.2016 teatas Elering, et AS-il Veejaam ei ole võimalik toetust taotleda, kuna AS-ile Veejaam on Joaveski elektrijaamas toodetud elektrienergia eest varasemalt 12 aasta jooksul juba toetust makstud. AS Veejaam ei nõustunud sellise seisukohaga ning pöördus selgituste andmiseks 01.06.2016 kirja teel Elering AS-i poole. AS Veejaam väljendas seisukohta, et ELTS kohaselt makstakse toetust tootmisseadme mitte elektrijaama põhiselt. Kuna Joaveski hüdroelektrijaama on paigaldatud uus tootmisseade, mis pole varem toetust saanud, on AS-il Veejaam õigus toetust taotleda. 06.07.2016 vastas Elering ja nõustus sisuliselt sellega, et taastuvenergia toetus on tootmisseadme põhine. Samas leidis Elering, et Veejaam ei ole Joaveski hüdroelektrijaama paigaldanud uut tootmisseadet, vaid ainult uue turbiin-generaatori. Kuna eeltoodud kirjast nähtus, et Elering on valesti aru saanud sellest, millised uued tootmisseadme osad on Joaveski hüdroelektrijaama paigaldatud, tegi Veejaam ettepaneku kohtumiseks ning asjaolude selgitamiseks. 28.07.2016 toimus osapoolte vahel kohtumine. Kohtumisel selgitas Veejaam, et Joaveski hüdroelektrijaamas ei ole mitte välja vahetatud üksikud tootmisseadme osad uute vastu, vaid paigaldatud on terviklik uus tootmisseade. Sellel kohtumisel avaldas Elering arvamust, et AS Veejaam oleks pidanud rajama ka uue paisu, vastasel juhul ei ole AS-il Veejaam õigust toetust taotleda. AS Veejaam palus 15.08.2016 e-kirjas Elering AS-il täpsustada kohtumisel avaldatud seisukoha õiguslikku alust. 24.08.2016 esitas Elering vastuse, milles asus seisukohale, et pais kuulub tootmisseadme koosseisu ning kuna Veejaam ei ole Joaveski elektrijaama uut paisu rajanud, siis taastuvenergia toetust ei maksta.
18.09.09.2016 esitas Veejaam Elering AS-i andmelattu taotluse toetusesaamiseks perioodi eest 01.02.2016 kuni 31.08.2016 ning 06.12.2016 perioodi eest 01.09.2016 kuni 30.11.2016. 06.12.2016 esitatud toetuse taotluse osas kaebaja täiendas 20.01.2017 kaebust, kuna taotluse esitamine on ettenähtud perioodilisena, esmases kaebuses väljatoodud õiguslikud ja faktilised asjaolud jäid samaks.
19.AS Veejaam leiab, et tal on ELTS-ist tulenevalt õigus saada toetust. Toetuse maksja on seaduse kohaselt Elering AS. Kaebaja puhul on täidetud kõik õigusaktides toodud tingimused toetuse saamiseks.
4(19)
Ka Elektrilevi OÜ on 22.01.2016 kinnitanud, et kaebaja tootmisseade vastab võrgueeskirjas toodud tehnilistele nõuetele. AS Veejaam toodab kogu elektrienergia Joaveski hüdroelektrijaamas taastuvast energiaallikast (vesi). ELTS § 58 lg 3 nõutud andmed on Elering AS-le edastatud kaugloetava arvesti kaudu. Uue tootmisseadmega alustas kaebaja Joaveski HEJ-s tootmist 01.01.2016, millest arvates hakkab kulgema uus ELTS § 108 lg 1 nimetatud 12-aastane periood. Toodetud elektrienergia koguste ja toetuse määra osas vaidlust ei ole.
20.Elering on õigesti asunud seisukohale, et kui HEJ paigaldatakse uus tootmisseade, siis tekib tootjal õigus sellega toodetud elektrienergia eest saada toetust, isegi kui varem on samale tootjale makstud toetust teise tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest. Vastustaja on ebaõigesti sisustanud tootmisseadme mõiste. ELTS § 3 p-de 9 ja 25 kohaselt on tootmisseade elektrienergia tootmiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talituslik kogum. ELTS § 3 p 8 määratleb elektrijaama osad ning üks osadest on tootmisseade, mistõttu ei saa tootmisseadet ja elektrijaama samastada. Abiseadmed ja rajatised tootmisseade koosseisu ei kuulu, vaid on eraldi elektrijaama osad. Sellest lähtuvalt pais kui rajatis tootmisseadme osa ei ole. Seega pole ka vajalik taastuvenergia toetuse saamiseks rajada paisu. Ka ELTS § 108 lg-t 1 ja 3 tuleb tõlgendada lähtudes seaduses üheselt toodud tootmisseadme mõistest, mitte hakata järeldama midagi, mida seaduse tekstist ei tulene. Lisaks ei ole Elering arvestanud kaebaja erilist olukorda, millesse ta sattus vee erikasutusloa tingimuste karmistamise tagajärjel. Kuna vanu turbiine enam kasutada ei saanud, pidi Veejaam sisuliselt uuesti turule sisenema. Seetõttu ei täitnud varem makstud toetus ka oma eesmärki – hüvitada tootmise alustamiseks vajalik esialgne investeering. Kaebaja ei saanud tootmist laiendada, kuna vanu turbiine enam kasutusse jätta ei võinud. Seega läks toetus nö raisku Veejaamast sõltumatutel põhjustel. Sellist riigipoolset tingimuste kardinaalset muutmist ei saa käsitleda tavapärase äririskina. Mitte kõigi HEJ-de (nt Linnamäe HEJ) vee erikasutusloa tingimusi ei ole sarnaselt muudetud. Vastustaja esitatud ekspertarvamus, mis ei vasta kaebaja arvates tõendi nõuetele, ei saa mõjutada normi tõlgendamist, mis on õiguslik küsimus.
21.ELTS-s puudub toetuse taotluse menetlust reguleeriv normistik. Kaebaja tootmisseade on tänaseni registreeritud Eleringi süsteemis ning ühtegi toetuse maksmisest keelduvat haldusakti antud pole. Äriühingutest pooled lahendasid toetuse väljamaksmisega seotud erimeelsusi tavapärasel viisil - läbirääkimistel. Kui see tulemusi ei andnud, otsustas kaebaja pöörduda maakohtusse. Põhjalikuma analüüsi käigus selgus, et tegemist on halduskohtu pädevusse kuuluva vaidlusega. Alles 15.08.2017 esitas vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks, asudes alles siis seisukohale, et 03.02.2016 kiri on haldusakt. Enne seda ei käsitlenud vastustaja keeldumist haldusaktina. Isegi kui viidatud kirja käsitleda haldusaktina, siis on see tühine, kuna kirja allkirjastaja ei ole juhatuse liige, kellel oleks pädevus Eleringi esindada. Kaebaja siiski esitas 28.08.2017 alternatiivsena taotlused tühistada keelduv otsus, kohustada toetuse maksmist uuesti otsustama ning vajadusel ennistada kaebuse tähtaeg. Vastustaja seisukohad:
22.Elering vaidleb kaebusele vastu.
5(19)
Veejaam tegutseb juba 2000. aastast ning on saanud taastuvenergia toetust esimese 12 tegevusaasta vältel, mis on toetuse maksimaalne periood. Veejaam soovib saada toetust veel 12 aastaks, kuna asendas elektrijaama generaatori ja kaks turbiini võimsusega kokku 300 kW ühe uue 200 kW turbiini ja generaatoriga. Veejaam käsitleb uut turbiini ja generaatorit uue eraldiseisva „tootmisseadmena“ toetust reguleerivate sätete (ELTS §-d 59 ja 108) tähenduses. Elering leiab, et Veejaam ei tohi uut toetust saada. Esiteks on taastuvenergia toetuse eesmärk toetada uusi turuletulijaid ning suurendada taastuvenergia osakaalu tootmises. Täiendava toetuse eraldamine ei saavutaks kumbagi eesmärki. Toetuse eraldamine Veejaamale moodustaks seega lubamatu riigiabi, mis tuleks tagastada. Teiseks ei paigaldanud Veejaam uut „tootmisseadet“ ELTS § 59 ja § 108 mõttes. Seadus defineerib „tootmisseadme“ tervikliku ja funktsioneeriva seadmete kogumina, mille abil on võimalik toota elektrit. Hüdroelektrijaama puhul on turbiin ja generaator vaid üks osa jaamast, mis toodab elektrit vaid juhul, kui on välja ehitutud ka pais ja muu infrastruktuur. Ainuüksi ühe seadme asendamine sarnase uue seadmega ei anna alust uue toetuse eraldamiseks.
23.Tootmise alustamisel kasutati tootmisprotsessis 2000. a Joaveski HEJ-sse paigaldatud kahte turbiini võimsusega 100 kW ja 200 kW. Nimetatud seadmete kasulikuks tööeaks hinnati 20 aastat ehk aastani 2021. Veejaama äriplaan täies mahus ei realiseerunud, kuna mitmel aastal ei vastanud Joaveski HEJ tootlus ootustele veelhulga kõikumiste, eelkõige põuaperioodide tõttu. Veehulga kõikumistega seotud jaama tsüklilise töö vähendamiseks alustas Veejaam 2008. a ettevalmistusi reguleeritava turbiini võimsusega ca 100 kW paigaldamiseks. Turbiin plaaniti paigaldada 2009. aastal ning selle orienteeruva maksumusena arvestati ca 2 000 000 Eesti krooni ehk 127 823 eurot. Kõnealust investeeringut Veejaam järgnevatel aastatel ei teostanud. Uus reguleeritav turbiin koos sünkroongeneraatoriga, mis võimaldab tootmist vastavalt muutuvale veehulgale, telliti 2014. aastal. Nimetatud seadmed paigaldati Joaveski HEJ-sse 2015. aastal ning lülitati elektrivõrku 2016. aastal. Vanad turbiinid lülitati võrgust välja 2015. aasta lõpus.
24.Kuigi Elering registreeris kaebaja 21.01.2016 taotluse alusel tootmisseadme, selgitati 22.01.2016, et tegemist on eksitusega ja paluti selgitada taotlusega seotud asjaolusid. 06.07.2016 ja 24.08.2016 kirju käsitleb Elering täiendavate selgitustena toetuse mittemaksmise kohta.
25.ELTS §-st 108 tuleneb, et toetust saab maksta vaid ühe 12-aastase perioodi, arvestades toetuse maksmise eesmärke. Veejaam tuletab enda õiguse täiendavale taastuvenergia toetusele ELTS §-s 108 sätestatu grammatilisest tõlgendusest, mille kohaselt on ettevõtja alustanud tootmist ELTS § 108 mõttes juhul, kui ettevõtja paigaldab elektrijaama uue seadme ning vastav seade on käsitletav tootmisseadmena ELTS § 3 p-i 25 mõttes. Taastuvenergia toetuse maksmise eesmärkidega on kooskõlas üksnes sellise uue tootmisseadme paigaldamise toetamine, mis on toimunud uue tootja või investori tegevuse tulemusena või millega turul juba tegutsev tootja ja/või investor suurendab taastuvenergia allikate osakaalu elektrienergia tootmisel ehk laiendab taastuvenergia tootmist.
26.Kehtiv taastuvenergia tootmist edendav toetussüsteem on kasutusel alates 01.05.2007, mil jõustusid ELTS muutmise seaduse eelnõuga 1051 SE I tehtud muudatused. Eelnõu seletuskirja kohaselt kehtestati uus toetusskeem taastuvtootjate ja koostootjate turule tulemise toetamiseks. Taastuvenergia toetusskeemi riigiabinõuetele vastavuse kontrollmenetluses Euroopa Komisjonis selgitasid Eesti Vabariigi esindajad, et taastuvenergia toetuse eesmärk on julgustada uute investorite ja tootjate turule tulemist ning soodustada nende konkurentsivõimet tootmisega
6(19)
alustamisel. Kõnealuses menetluses kinnitas Euroopa Komisjon, et ilma kehtestatud toetusskeemita ei oleks ettevõtjad taastuvenergia tootmisse selle kõrge hinna tõttu investeerinud. Taastuvenergia tasude põhiseaduspärasuse kontrollimenetluses Riigikohtus selgitas täitevvõim ka taastuvenergia toetuse maksmise laiemat eesmärki, milleks on soodustada taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmist (RKÜK 15.12.2015 otsus asjas 3-2-1-71-14, otsuse p 45 ja Riigikohtu seisukoht p-s 101).
27.ELTS-s sätestatud taastuvenergia toetuse regulatsioon baseerub selle väljatöötamise ajal kehtinud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivil 2001/77/EÜ, mille preambula p 14 kohustas liikmesriike käivitama mehhanisme taastuvate energiaallikate kasutamise toetamiseks. Vastavate siseriiklike mehhanismide käivitamisel tuli arvestada ühenduse keskkonnakaitse riigiabi suunistega, arvestades, et toetus aitaks turule pääseda, suurendaks taastuvate energiaallikate osakaalu energiatootmises ja integreeriks taastuva elektrienergia turuga.
28.Seega, tootmise alustamisena ELTS § 108 mõttes on käsitletav üksnes selline uue tootmisseadme kasutusele võtmine, mis: a) on toimunud uue tootja või investori tegevuse tulemusena; või b) millega turul juba tegutsev tootja ja/või investor laiendab taastuvenergia tootmist, näiteks lisatakse töötavasse elektrijaama uus ja täiendav tootmisvõimsus. Esimesel juhul lähtub taastuvenergia toetuse maksmine eesmärgist toetada uue tootja ja/või investori turule tulemist. Teisel juhul lähtub taastuvenergia toetuse maksmine eesmärgist suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu energiatootmises. Taastuvenergia toetuse maksmine juba olemasoleva seadme asendamiseks soetatud uue tootmisseadme kasutusele võtmise eest ei vasta eeltoodud tingimustele ja oleks vastuolus taastuvenergia toetuse eesmärkidega.
29.Veejaam on 2000. a loodud ettevõte, mis alustas hüdroenergiast elektrienergia tootmist Joaveski HEJ-s 2001. a. Alates 2001. a on tootmine Joaveski HEJ-s kuni käesoleva ajani katkematult jätkunud. Järelikult ei ole Veejaam käsitletav uue taastuvenergia tootjana, kes vajab turulepääsu takistuste ületamiseks soodustusi. Samuti ei ole 2015. a Joaveski HEJ-sse paigaldatud seadmed seotud uue investoriga. Avalikult kättesaadavate dokumentide kohaselt investeeris turbiini ja generaatori paigaldusse 100%-selt Veejaam. Tegemist on investeeringuga olemasoleva seadme asendamiseks. Investeering oli ka Veejaama enda väitel suunatud sellele, et tagada olemasoleva HEJ jätkuv vastavus keskkonnanõuetele, mitte sellele, et suurendada taastuvenergiaallikate kasutamise osakaalu.
30.Euroopa Liidu riigiabipoliitika kohaselt peab riigiabi muuhulgas olema ergutava mõjuga ehk vajalik ning ajutine. Euroopa Komisjon on 28.10.2014 otsusega SA.36023 tunnistanud ELTS § 59 alusel taastuvenergia toetuse maksmise riigiabiks ELTL artikkel 107 lg 1 mõttes. Seetõttu on oluline, et taastuvenergia toetuse maksmine oleks kooskõlas riigiabi andmise põhimõtetega ning viidatud otsuses antud suunistega.
31.Käesoleva vaidluse kontekstis on eelkõige asjakohased „Keskkonna- ja energialase riigiabi suunised aastateks 2014 – 2020“. Suuniste p 3.2.4 lõige 49 selgitab ergutava mõju olemust ning sätestab, et „abiga ei tohi subsideerida sellise tegevuse kulusid, mida äriühing teeks niisamagi, ning sellega ei tohi hüvitada majandustegevuse tavalist äririski“. Veejaama taotletud toetuse ainuke eesmärk oleks tavapärase äririski hüvitamine juba käivitunud taastuvenergia tootmise kasumlikuma jätkamise võimaldamiseks, mitte aga taastuvenergia tootmise alustamise või selle laiendamise toetamine. Järelikult puudub taotletud toetusel ergutav mõju, mistõttu oleks selle maksmine vastuolus riigiabi reeglitega.
7(19)
Riiklik tegevus ei või kestvalt asendada tavapäraseid turumehhanisme, sest see moonutaks konkurentsi. Nii tunnistas Euroopa Komisjon otsusega SA.36023 taastuvenergia toetuse lubatavaks riigiabiks eeldusel, et see on ajutise iseloomuga ehk tingimusel, et toetust ei maksta pikema perioodi jooksul kui 12 aastat arvates tootmise alustamisest (p-d 73, 89, 109 ja 111). Kaebuse rahuldamise korral oleks Elering kohustatud andma Veejaamale ebaseaduslikku riigiabi.
32.ELTS § 3 p 25 kohaselt on tootmisseade talituslik kogum. Tootmisseade on selline elementide talituslik kogum, mille abil on võimalik elektrienergia iseseisev tootmine ning elektrienergia muundamine, edastamine ja mõõtmine kas müügiks või tarbimiseks. Erinevad elektrienergia tootmise viisid ja meetodid eeldavad erinevate elementide koosfunktsioneerimist (talituslikku kogumit). Nii koosnevad näiteks hüdro- ja tuuleenergiast elektrienergia tootmiseks vajalikud tootmisseadmed oluliselt erinevatest elementidest. Turbiini kui elektrijaama jõuallika puhul on vaieldamatult tegemist ühe tootmiseks mõeldud seadmega ehk tootmisseadmega. See aga ei tähenda, et igasugune tootmiseks mõeldud seade oleks käsitletav „tootmisseadmena“ just ELTS § 3 p 25 tähenduses. ELTS § 59 mõttest ja eesmärgist lähtuvalt saab „tootmisseadmeks“ pidada üksnes seadmete uut, terviklikku ja iseseisvalt kasutatavat kogumit, mis suurendab taastuvenergia osakaalu energiatootmises.
33.Eleringi tellimusel on Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika professorid I. Palu ja H. Tammeoja koostanud eksperthinnangu. Puudub vaidlus, et Joaveski elektrijaama tootmisvõimsus on üle 100 kW ning selles toimub elektrienergia tootmine ELTS tähenduses. Paisu kasutamise korral koosneb tootmisseade järgmistest põhielementidest: pais, hüdroturbiin, ajam, generaator, imitoru, vee juurdevoolu juhtimissüsteem, juurdevoolukanalid ja survetorud. Lisaks kuulub süsteemi juurde jaamahoone, jaotusseade, elektriliin ja kalade pääs (vastavalt keskkonnanõuetele). Elektrienergia tootmisprotsessis kasutatakse Joaveski hüdroelektrijaamas paisu ehk tegemist on paishüdroelektrijaamaga. Nii turbiin kui generaator on hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks küll vaieldamatult vajalikud, kuid kumbki neist ei võimalda ilma piisava rõhuga veevooluta eraldi ega kogumis iseseisvalt elektrienergiat toota, mõõta ja edastada. Paishüdroelektrijaamas, nagu seda on Joaveski hüdroelektrijaam, on elektrienergia tootmine võimalik üksnes juhul, kui lisaks turbiinile ja generaatorile ehitatakse ka pais. Paisuga tekitatakse veest elektrienergia tootmiseks vajaliku rõhuga veevool, mis paneb turbiini pöörlema. Vastav rõhk sõltub paisu kõrgusest ning sellega määratakse üheselt tootmisseadme võimsus. Paisu, turbiini ja generaatori talitusliku kogumina funktsioneerimiseks on omakorda vajalikud mh imitorud ja veejuurdevoolusüsteem. Seetõttu ei ole turbiin ega generaator käsitletavad iseseisva tootmisseadmena. Tegemist on tootmisseadme koosseisu kuuluvate üksikute elementidega. Eeltoodut kinnitab ka ELTS väljatöötanud MKM, märkides enda vastuses Eleringi päringule, et uue tootmisseadme rajamisel tuleb rajada ka ülejäänud tootmisseadme terviklikkusele viitav taristu.
34.Uue tootmisseadme paigaldamisega ELTS § 59 mõttes on tegemist siis, kui sellega kaasneb tootmise võimsuse muutus. Uue tootmisseadme paigaldamine juba töötavasse elektrijaama on käsitletav kas a) olemasoleva tootmisseadme asendamisena, või b) või täiendava tootmisseadme lisamisena. Ainult viimane neist vastab ELTS § 59 eesmärgile. Loobu jõe elektrienergia potentsiaal 11 m paisuga on kuni 170 kW. Seetõttu ei muutunud generaatori ja turbiini asendamise tulemusena Joaveski hüdroelektrijaama võimsus. Võimsus oleks muutunud üksnes juhul, kui Veejaam oleks ehitanud ümber ka paisu. Asjaolu, et generaatori
8(19)
ja turbiini vahetamise tagajärjel tootmisvõimsus ei muutu, on kinnitanud ka TTÜ elektroenergeetika professorid eksperthinnangus. Ka juhul, kui Veejaam oleks hüpoteetiliselt uue turbiini ja generaatoriga jätnud paralleelset töösse juba olemasolevad (2001. a paigaldatud) turbiinid ja generaatori, ei oleks uue turbiini ja generaatori paigaldamise tulemusena Joaveski HEJ võimsus suurenenud, sest „paisjaama korral täiendava hüdroagregaadi [hüdroturbiin, ajam, generaator] lisamine – kui ei muutu paisu kõrgus ehk rõhk – ei muuda väikse HEJ keskmist võimsust, sest vooluhulk jaotub mitme paralleelselt toimiva agregaadi vahel ning seega nende võimsus väheneb vastavalt vee vooluhulgale läbi tema turbiini“. Tootmise algul käivitas Veejaam vaid ühe turbiini, teine turbiin võeti kasutusele hiljem. Vaatamata sellele, et Joaveski HEJ-sse paigaldati kaks turbiin-generaatorit, taotles Veejaam 2001. aastal alustatud tootmise eest taastuvenergia toetust ühe tootmisseadme eest. Seega, enne täiendava taastuvenergia toetuse ning kaebuse esitamist, ei käsitlenud ka Veejaam ise turbiine ja generaatorit iseseisva tootmisseadmena.
35.15.08.2017 taotles vastustaja kaebuse läbi vaatamata jätmist. Vastustaja leiab, et Eleringi 03.02.2016 vastust kaebajale tuleks käsitleda haldusaktina. Seda tühistamata ei saa kohus rahuldada kohustamiskaebust. Kohustamis- ja tühistamiskaebus ei ole tähtaegsed. Toetuse esmakordse taotluse lahendamisel teeb vastustaja tootja õiguste suhtes regulatiivse otsuse, mis on käsitatav haldusaktina haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 mõttes. Kaebaja eesmärgiks on saada taastuvenergia toetust, mille maksmisest vastutaja 03.02.2016 haldusaktiga keeldus. Toetusalused elektrienergia kogused ja väljamakstavad summad arvestatakse automaatselt lähtuvalt tootja esitatud toetusperioodist ning ELTS § 59 lg 2 sätestatud määrast. Kuivõrd vastustaja tegevusel toetuse väljamaksmisel puudub regulatiivne mõju, siis on toetuse väljamaksete teostamine käsitatav toiminguna HMS § 106 lg 1 mõttes. Vastustaja keeldus kaebajale toetuse maksmisest 03.02.2016 otsusega, mis kehtiva haldusaktina välistab kaebaja õiguse toetusele, sh toetuse väljamaksetele. Seega ei olnud vastustajal kohustust toetuse väljamakseid teostada. Kui haldusorganil ei olnud kaebuse esitamise ajal kohustust toimingut sooritada, ei ole ta õigusvastaselt tegevusetu. Olukorras, kus nõude eeldused ei ole täidetud, on kaebeõigus välistatud. Lisaks leiab vastustaja tuginedes haldusasja 3-17-753 21.04.2017 määruses märgitule, et taastuvenergia toetuse maksmine on kaalutlusotsus. Sellisel juhul saaks kaebaja taotleda üksnes taotluse haldusorgani poolt läbivaatamist, mitte toetuse maksmist. Vastustaja tegi toetuse maksmisest keelduva otsuse kaebajale teatavaks 03.02.2016. Kaebus otsuse tühistamiseks oleks seega tulnud esitada hiljemalt 04.03.2016. Kaebuse esitamise ajaks 16.09.2016 oli tühistamiskaebuse esitamise tähtajast möödunud enam kui 6 kuud. Tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg oli kaebuse esitamise ajaks möödas ka juhul, kui kaebaja 01.06.2016 kirja käsitleda vaidena ning vastustaja 06.07.2016 vastust vaideotsusena. Kui kaebaja nõuaks vastustaja kohustamist vaadata kaebaja 21.01.2016 taotlus taastuvenergia toetuse saamiseks uuesti läbi, siis vastavasisuline kaebus oleks tulnud esitada hiljemalt 04.03.2016 (03.02.2016 + 30 päeva). Kui lähtuda vaidemenetluse käsitlusest, oleks kaebuse tulnud esitada hiljemalt 07.08.2016 (06.07.2016 nn vaideotsuse kättesaamise aeg + 30 päeva). Mõlemal juhul on kaebetähtaeg esialgse kaebuse esitamise ajaks möödunud.
KOHTU PÕHJENDUSED
36.Kohus käsitleb esmalt halduskohtu pädevust ja asjassepuutuvat elektrituruseaduse regulatsiooni ja piiritleb selle, milles seisneb poolte vaidlus (I), seejärel võtab seisukoha vastustaja esitatud menetluse lõpetamise või kaebuse läbivaatamata jätmise taotluse osas (II) ning kuna
9(19)
kohtu arvates asja määrusega lahendamiseks alus puudub, käsitleb järgnevalt poolte väiteid sisuliselt (III) ning viimasena lahendab menetluskulude taotlused (IV). I
37.Taastuvenergia toetus on riigi poolt rakendatud toetusmeede, mis seisneb sisuliselt riigiabi andmises tootjale, kes toodab nn rohelist energiat. Toetuse maksmist reguleerib ELTS § 59, mille lõige 1 punkt 1 sätestab, et tootjal on õigus saada põhivõrguettevõtjalt toetust elektrienergia eest, mis on toodetud taastuvast energiaallikast tootmisseadmega, mille netovõimsus ei ületa 100 MW. Toetuse saamiseks peavad vastavalt ELTS § 59l lg-le 1 olema täidetud järgmised tingimused: - elektrienergia peab olema toodetud elektrienergiaseaduse ja võrgueeskirja nõuete kohase tootmisseadmega; - tootja peab täitma ELTS-i 4.peatükis ja §-s 58 sätestatud kohustusi. Lisaks tuleb arvestada ELTS §-s 108 sätestatud toetuse maksmise ajalisi piiranguid. ELTS § 8 lg 2 sätestab, et põhivõrguettevõtja on elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust põhivõrgu kaudu. Pooltel puudub vaidlus, et ELTS § 8 lg 2 kohaseks põhivõrguettevõtjaks Eestis on Elering AS, kelle aktsiad kuuluvad riigile. Puudub vaidlus ka selles, et Elering AS on avalikku ülesannet enda nimel täitev juriidiline isik (halduskohtumenetluse seadustiku - HKMS § 17 lg 1) ning avaliku ülesande täitmisest tekkinud vaidlus on käsitletav avalik-õigusliku vaidlusena. Selle lahendamine on halduskohtu pädevuses (HKMS § 4 lg 1).
38.Põhivõrguettevõtja kohustuseks on ELTS § 59 kohaste toetuste väljamaksmine, kui seaduses sätestatud eeldused on täidetud. Kohus on seisukohal, et põhivõrguettevõtjale seadusandja poolt kaalutlusõigust antud ei ole. Seadusandja on kehtestanud toetuse väljamaksmise eeldused ja konkreetse määra. Ka juhul, kui mõiste „tootmisseade“ ELTS § 108 ja § 59 lg-s 1 on määratlemata õigusmõiste, millega kaebaja ei nõustu, allub selle sisustamine täielikult kohtulikule kontrollile ega ole haldusorgani valiku- või otsustusdiskretsioon. Määratlemata õigusmõiste sisustamine on haldusorgani kohustus, mis on otseselt seotud normi rakendamise eelduse kindlakstegemisega, mitte õigusliku tagajärje valikuga. Kui on tuvastatud, et tegemist on tootmisseadmega ja täidetud on ka muud seadusest tulenevad eeldused, ei ole seadusandja jätnud Eleringile otsustusõigust jätta toetus välja maksmata. Ka vastustaja esindajad ei osanud kohtuistungil nimetada normi, millest väidetav kaalutlusõigus tuleneb.
39.Toetust makstakse vastavalt ELTS § 59 lg-le 2 tootja taotluse alusel. See on ainus taotluse menetlust reguleeriv säte ELTS-s. ELTS § 59 lg 5 on volitusnorm andmete esitamise korra kehtestamiseks, mida pole kehtestatud. Selle asemel on Elering ise väljatöötanud digitaalse andmelao platvormi, mille kaudu toimub taotluste esitamine. Selleks, et saada juurdepääs andmelaole peab olema tootmisseade Eleringi süsteemis registreeritud. Registreerimine toimub tootja taotluse alusel, kui ta alustab tootmist ja soovib toetust taotleda. Tegemist ei ole õigusaktidest tuleneva nõudega, vaid praktikas väljakujunenud korraldusega. Kui tootmisseade ei vasta õigusaktidest tulenevatele nõuetele või puudub õigus toetust saada jäetakse registreering tegemata ja juurdepääs andmelaole andmata ning põhjendatakse vabas vormis toimingu mittetegemist. Selline oli senine praktika, so enne 2017.aastat. Vastustaja esindaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt toimub käesoleval ajal taotluse lahendamine seadme registreerimisest keeldumisel haldusaktina vormistamise kaudu, 10(19)
kuigi ELTS-s ei sisaldu õiguslikku alust keelduda seadme registreerimisest ja anda selle kohta haldusakt.
40.Pooltel puudub vaidlus, et kaebaja esitas tootmisseadme 38W-HEJ-12010-T registreerimise avalduse vastustajale 21.01.2016, mis registreeriti 22.01.2016 ning esitas andmelao kaudu taastuvenergia taotlused 03.02.2016 (perioodi 01.01.2016-31.01.2016 eest), 09.09.2016 (perioodi 01.02.2016 kuni 31.08.2016 eest) ja 06.12.2016 (perioodi 01.09.2016 – 30.11.2016 eest).
41.Pooltel puudub vaidlus, et kaebajal on hüdroenergia tootmiseks olemas kehtiv veeerikasutusluba ja vesi on taastuv energiaallikas ning kaebaja vastab ka muudele seaduses toodud nõuetele (eelkõige ELTS § 59l lg 1). Vastustaja on aga seisukohal, et samale objektile on toetuse maksmise 12-aastane periood möödunud ning 2015.aastal välja vahetatud kaebuses nimetatud tootmisseade 38W-HEJ-12010T ei ole käsitletav tootmisseadmena ELTS § 59 lg 1 ja § 108 lg 1 ja 3 mõttes. Lisaks leiab vastustaja, et ELTS § 108 lg 1 ja 3 tulenevast eesmärgist lähtudes puudub üldse vajadus tootmisseadme määratluse käsitlemiseks. Kaebaja aga leiab, et lähtuda tuleb just tootmisseadme mõistest ELTS §-s 3 toodud termineid arvestades ja sellest lähtuvalt kohaldada ELTS § 59 lõiget 1. Vastustaja on aga lähtunud tootjavõi elektrijaamapõhisest käsitlusest, kuigi seadus sätestab üheselt, et lähtuda tuleb tootmisseadmest.
42.Pooled sisustavad erinevalt tootmisseadme mõistet. Vastustaja on seisukohal, et tootmisseade saab olla üksnes terviklik kogum, millega saab toota elektrienergiat (lähtumine funktsionaalsusest). Vastustaja arvates saab üksnes sellise lähenemise korral olla toetuse maksmine eesmärgipärane lähtudes riigiabi andmise põhimõtetest. Vastustaja leiab seega, et toetuse riigiabi andmise põhimõtetele vastamine on samuti toetuse maksmise eeldus. Kaebaja leiab, et kuna talitlusliku kogumi mõiste on üheselt toodud ELTS § 3 p-s 9, mille kohaselt on selleks elektripaigaldis ning elektripaigaldis, mis on ettenähtud elektrienergia tootmiseks on tootmisseade ELTS § 3 p-s 25 sätestatut arvestades, puudub vajadus kasutada muid tõlgendusargumente. Seega kaebaja ei pea oluliseks, et tootmisseadmega oleks võimalik iseseisvalt elektrienergiat toota, kuna seadus sellist eeldust ei sätesta. Samuti vastab toetuse taotlemine kaebaja arvates riigiabi põhimõtetele, kuna kaebaja sisuliselt siseneb uuesti turule, arvestades, et riik muutis ühepoolselt vee erikasutusloa tingimusi, mille tõttu oli välistatud seniste tootmisseadmetega elektrienergia tootmise jätkamine.
43.Pooltel puudub vaidlus ka järgmiste faktiliste asjaolude üle: - kaebaja on saanud taastuvenergia toetust Joaveski HEJ käivitamisest 12 aasta jooksul (kuni 31.12.2012); - perioodil 2001-2015 tootis kaebaja Joaveskil elektrienergiat kahe tootmisseadmega, mille koosseisu kuulusid Waterpumps WP OY propeller-toruturbiinid TG 100 ja TG 200, vastavalt võimsusega 100 kW ja 200 kW; - eelmärgitud toetusperioodi jooksul kasutuses olnud turbiinid ei ole enam kasutuses; - uue turbiin-generaatori (kohus kasutab sellist terminit, kuna välja vahetati nii turbiin kui generaator, TTÜ eksperthinnangus on kasutatud ka mõistet hüdroagregaat, mis hõlmab hüdroturbiini, ajamit ja generaatorit) võimsus on 200 kW; 11(19)
-
uut paisu ja/või derivatsioonikanalit koos turbiin-generaatori vahetamisega ei rajatud; kaebaja poolt kasutatava väikese hüdroelektrijaama tüüp ei võimalda toota elektrienergiat ilma paisuta; uue turbiin-generaatoriga elektrienergia tootmine suurenenud ei ole; kehtiv ja uue turbiin-generaatori paigaldamise ajal kehtinud vee erikasutusluba ei võimaldanud HEJ käitamist mittereguleeritavate turbiinidega. II
44.Vastustaja on seisukohal, et uue tootmisseadme registreerimisest keelduti 03.02.2016 ning seda keeldumist tuleks vaatamata vormistuslikele puudustele käsitleda haldusaktina.
45.Vastustaja on 15.08.2017 taotlenud kaebuse läbivaatamata jätmist ja menetluse lõpetamist, kuna kaebaja ei ole nõudnud vastustaja 03.02.2016 otsuse tühistamist ning seetõttu pole võimalik ka kohustamiskaebuse (kohustada toetust välja maksma või taotlust uuesti läbivaatama) rahuldamine. Kaebuse muutmise korral oleks tühistamis- ja kohustamiskaebuse tähtaeg möödunud.
46.HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta läbivaatamata eesmärgipäratu kaebuse. Kohus leiab, et kaebus ei ole eesmärgipäratu ning kaebus on õigesti menetlusse võetud kohustamisnõudes, kuna tegemist on soodustuse (taastuvenergia toetuse) andmisest keeldumisega. Samuti on kaebaja seisukohal, et kui keeldumist pole tehtud, on tegemist toimingu tegemisega viivitamisega. Kui keeldutud on õigusvastaselt on kohaseks õiguskaitsevahendiks kohustamiskaebus. Kuna kaebaja on seisukohal, et Eleringil puudub toetuse väljamaksmisel kaalutlusõigus, on kaebaja taotlenud mitte taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamist, vaid taastuvenergia toetuse väljamõistmiseks kohustamist. Kaalutlusõiguse puudumist kohus eelnevalt möönis. Kaebuse nõudeks on kohustada Elering AS-i välja maksma taastuvenergia tasu summas 57 519,98 eurot.
47.Taastuvenergia toetuse saamiseks tuleb esmalt registreerida seaduse nõuetele vastav tootmisseade Elering AS-i kasutatavas digitaalses keskkonnas – energialadu (https://andmeladu.elering.ee/consumer/home). Toetuse maksmine võib toimuda igakuiselt või pikema perioodi jooksul, sõltuvalt taotluses märgitud ajavahemikust nagu on Elering selgitanud (tl 14, I kd, 22.01.2016 e-kiri). Taastuvenergia toetuse väljamaksmist võib kohtu hinnangul käsitleda isegi reaaltoiminguna, mis sooritatakse elektroonilisse andmelattu sisestatud taotluse (mis sisaldab ajaperioodi) alusel ning millest lähtuvalt arvutiprogramm arvestab toetuse võrku edastatud (kaugloetava arvesti vahendusel) saldeeritud tunnimõõteandmete alusel (võrku antud elektrienergia miinus võrgust võetud elektrienergia igas tunnis). Toetuse määr tuleneb seadusest (ELTS § 59 lg 2 p 1). Seega haldusorgani rolli täitva Eleringi toiming tehakse automaatselt laekunud andmete alusel ilma kaalutlusõiguseta. Tootmisseadme vastavust hinnatakse üksnes esmase toetustaotluse saamisel. ELTS § 59 lg 2 näeb ette taotluse esitamise. Andmete edastamist käsitleb Elering taotluse esitamisena konkreetse perioodi eest toetuse saamiseks (tl 14, I kd, 22.01.2016 e-kiri).
12(19)
48.ELTS § 1 lg 4 kohaselt kohalduvad selle seaduse alusel läbiviidavatele haldusmenetlustele haldusmenetluse seaduse sätted arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. HMS § 106 lg 1 kohaselt on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhetes. HKMS § 108 lg 1 kohaselt, kui toiminguga piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist. HMS § 107 lg 2 kohaselt toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet. HMS § 43 lg 4 p 2 kohaselt võib toimingu menetlus lõppeda ka põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada. Haldusmenetluse seadusest ei tulene, et toimingu sooritamata jätmise kohta tuleks vormistada haldusakt. Küll võib selle nõude sätestada eriseadus. Antud juhul kohaldamisele kuuluv elektrituruseadus (eriseadus) ei sätesta, et toetuse maksmise otsustamine peab toimuma haldusaktiga või sellest keeldumisel tuleks vormistada haldusakt. Seega on menetlus vormivaba (va taotluse esitamise nõue) ning ka menetluse lõpptulemust ei tule kohtu arvates eriseaduses vastava nõude puudumisel vormistada haldusaktina. Arvestades, et toetuse maksja (toimingu sooritaja) tegutseb eraõigusliku juriidilise isiku vormis (kuigi kõik aktsiad kuuluvad riigile), oleks kohtu arvates majandustegevuseks loodud ettevõtte koormamine haldusakti (millele tulenevad seadusest kõrgemad põhjendamise nõuded) andmise menetlusega ebaotstarbekas. Seega võib eeldada, et seadusandja ei ole jätnud antud küsimust seaduses reguleerimata juhuslikult, vaid ongi soovinud taotluste lahendamist võimalikult ökonoomses menetluses. Menetluskorda pole ka valdkonna eest vastutav minister senini pidanud vajalikuks kehtestada (ELTS § 59 lg 5 - volitusnorm), kuigi nagu käesolev vaidlus näitab, oleks mõningate reeglite kehtestamine siiski vajalik.
49.Elering ei ole keeldunud haldusakti väljaandmisest, mis tuleks vormistada haldusaktina, vaid on keeldunud toimingu sooritamisest ehk toetuse väljamaksmisest. Toimingust keeldumise põhjused on AS-i Veejaam nõudmisel esitatud. Seega ei saa olla vaidlust ka selles, et kaebaja ei oleks saanud teostada oma kaebeõigust. Keeldumine on teatavaks tehtud ja selle lõplikud põhjendused on 24.08.2016 kirjas esitatud arusaadavalt.
50.HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus kaebetähtaja ületamise korral menetluse määrusega. Kohus leiab, et nõue on esitatud tähtaegselt HKMS § 46 lg 2 sätestatust lähtudes. Puudub vaidlus, et keeldumist on enne kohtumenetlust kirjalikult põhjendatud üksnes 03.02.2016 taotluse (puudutab perioodi 01.01.2016-31.01.2016) osas. Seda tuleb käsitleda ning kaebaja ka käsitleb enda esimese toetuse taotlusena. 21.01.2016 taotlust tuleb käsitleda seadme registreerimise taotlusena. Alternatiivselt võib seda käsitleda ka puudustega toetuse taotlusena, kuna selles ei olnud tootmise andmeid, arvestades, et seade oli andmelaos veel registreerimata. Kuigi 09.09.2016 (perioodi 01.02.2016 kuni 31.08.2016) esitas kaebaja vastustajale uue taotluse, järgnes sellele juba 16.09.2016 kohtusse pöördumine. 09.09.2016 ega 06.12.2016 taotlusele vastustaja eraldi vastanud ei ole, milles vaidlus puudub. Kohus leiab, et 03.02.2016 vastust ei saa kaebaja väljatoodud põhjendustel lugeda haldusorgani lõplikuks keeldumiseks toimingust. Pärast 03.02.2016 jätkas vastustaja taotluse asjaolude selgitamist, st vastustajale ei olnud selge, millised tootmisseadmed vahetati ning kas kaebaja sellest tulenevalt saab toetust nõuda. Selgituste andmine ja küsimine toimus nii kirjalikult kui suuliselt, arvestades, et tegemist on äriühingutega, kes mõlemad käsitlesid toetuse maksmist algselt tsiviilõigusliku suhtena. Kohus leiab, et vastustaja toimingust keeldumise teatavakstegemiseks tuleb sellistel erandlikel asjaoludel lugeda 24.08.2016 kiri, kus on esitatud
13(19)
vastustaja lõplik seisukoht, miks Veejaama taotlust rahuldada ei saa (tootmisseadet tuleb käsitleda terviklikuna lähtuvalt funktsionaalsusest ning seetõttu tuleb tootmisseadmeks ELTS mõttes lugeda ka pais, milleta elektrienergiat toota ei saaks). 03.02.2016 taotluse osas tehtud keeldumise puhul on seega järgitud HKMS § 46 lg 2 esimeses lauses toodud tähtaega (30 päeva toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest). Kuna 09.09.2016 ja 06.12.2016 taotluste osas eraldi keeldumisi tehtud ei ole ja toetust välja makstud samuti mitte ning kohtusse esitati kaebus 16.09.2016, on nende osas järgitud HKMS § 46 lg 2 teises lauses toodud tähtaega (haldusorgani viivituse või tegevusetuse vaidlustamine ühe aasta jooksul toimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest). ELTS § 592 lg-st 9 võib järeldada, et toetus makstakse välja kalendrikuu 21.kuupäeval. Alternatiivselt võiks käsitleda nende taotluste osas keeldumisena ka kohtumenetluses esitatud vastustaja vastust. Ka siis oleks kaebus selles osas tähtaegne.
51.Seega pole alust kaebuse läbivaatamata jätmiseks või menetluse lõpetamiseks kaebuse eesmärgipäratuse või mittetähtaegse esitamise tõttu. Vastustaja taotlus tuleb jätta rahuldamata.
52.Arvestades, et Eleringil puudub toetuse väljamakse tegemisel kaalutlusõigus ning kohtumenetluses esitatud vastustest võib üheselt järeldada, et vastustaja keeldub ka 09.09.2016 ja 06.12.2016 taotluste rahuldamisest, oleks tarbetu kaebuse rahuldamise korral kohustada haldusorganit taotlusi uuesti läbi vaatama, kui kohtul on võimalik ise toetuse summa välja arvutada ja kohustada toetust konkreetses summas välja maksma. Seetõttu on kohustamisnõue võetud menetlusse õigesti. Vaidlust summa suuruse üle samas ka pole. III
53.ELTS §-s 3 tuuakse ära terminid, mida kasutatakse käesolevas seaduses. ELTS § 3 p 8 kohaselt on elektrijaam elektrienergia tootmise ühest või mitmest tootmisseadmest koosnev talitluskogum koos selle juurde kuuluvate abiseadmete ja rajatistega. Sama paragrahvi punkt 25 kohaselt on tootmisseade elektrienergia tootmiseks ettenähtud elektripaigaldis ning punkt 9 kohaselt on elektripaigaldis elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum. Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et HEJ koosseisu kuuluvad pais ja derivatsioonikanal on rajatised (ehitusseadustik § 3 lg 2). Seega on tootmisseade ELTS § 3 viidatud punktide kohaselt üksnes osa elektrijaamast. Kohus möönab, et ELTS § 3 p-s 8, 9 ja 25 toodut arvestades, so lähtudes mõistete koosmõjust, võiks lugeda tootmisseadmeks elektripaigaldise, milleks antud juhul võiks olla kaebaja poolt välja vahetatud turbiin-generaator koos seadmete, juhtide ja tarvikutega. Samas paragrahv 3 ei defineeri, mis on seade, juht ja tarvik, kuid see (kas paisu võiks väga laia tõlgendamise korral paigutada neist mõne alla) ei oma kohtu arvates käesolevas vaidluses olulist tähtsust.
54.ELTS §-st 59 võib järeldada, et tootjal on õigus saada põhivõrguettevõtjalt toetust taastuvast energiaallikast (lg 1) elektrienergia tootmisel. Seadusandja on määranud toodetud elektrienergia kilovatt-tunni hinna – 0,0537 eurot (ELTS § 59 lg 2 p 1). ELTS § 59 lg-st 1 võib lisaks järeldada, et see elektrienergia peab olema toodetud tootmisseadmega, mille nimivõimsus ei ületa 100MW. Kohtu arvates on kaebaja põhjendamatult omistanud normis keskse tähenduse terminile „tootmisseade“. Kohtu arvates tuleks ELTS § 59 lg-s 1 terminit tootmisseade vaadata selles kontekstis, et seadusandja on soovinud ära määratleda, kui suure netovõimsusega tootmist on põhjendatud toetada, et toetusmeede kannaks oma eesmärki. Netovõimsust on võimalik omistada
14(19)
tootmisseadmele. See aga ei tähenda, et toetuse kõlbulikkust tuleks hinnata lähtuvalt kitsalt tootmisseadme määratlusest, mis tuleneb paragrahvist 3.
55.Ka ELTS § 108 lg-s 1 ja 3 sätestatu, millest nähtub tootmisseadmega tootmise alustamise aeg (esmakordne elektrienergia võrku andmine) ja periood (12 a), mille jooksul tootmise alustamisest saab toetust maksta, ei anna kohtu arvates alust järelduseks, et iga uue elektripaigaldise pealt võib hakata taotlema uuesti toetust. On ilmne, et elektrit võrku annab tootmisseade (sellest ka sidumine kasutatava terminiga) ning üksnes elektrijaama hoone rajamine või ka sellesse tootmisseadme paigaldamine ilma tootmist alustamata ei saa olla aluseks toetuse taotlemisel. Seetõttu on oluline normis täpselt kirja panna, mida lugeda tootmise alustamise hetkeks. Samas tuleb arvestada, et iga elektrijaama tüübi puhul ei piisa elektritootmiseks üksnes sellest, kui paigaldatud on tootmisseade kui elektripaigaldis kitsalt ELTS § 3 p-i 9 mõttes. Antud juhul ongi vastustaja leidnud, et elektritootmiseks konkreetselt kaebaja hüdroelektrijaamas on vältimatult vajalik ka paisu olemasolu (vastustaja on seda tõendanud sama tüüpi hüdroelektrijaamade kohta tellitud asjatundja arvamusega) ning järeldanud, et kui vahetada välja vaid osa elektrienergia tootmiseks vajalikust talitluslikust kogumist, mille tagajärjel ei suurene isegi elektrienergia tootmine, ei ole tegemist toetuse kõlbuliku projektiga ehk teisisõnu toetus ei oleks eesmärgipärane. Vaidlus puudub selles, et ilma paisuta kaebaja HEJ-s uue turbiingeneraatoriga elektrit toota ei saa.
56.Seega võib eelnevast järeldada, et toetuse taotlemiseks peab kasutama teatud tootmisvõimsusega nõuetekohast tootmisseadet, elektrienergia peab olema toodetud taastuvast energiaallikast ning toetust võib taotleda tootja. Kohus nõustub vastustaja käsitlusega, et taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise puhul tuleb hinnata seda, kas uus kasutusse võetud seade on funktsionaalselt iseseisev terviklik tootmisseade, millega saab iseseisvalt elektrienergiat toota. Kui sellele küsimusele vastata jaatavalt, on tegemist toetusmeetme kohaldamise eesmärki arvestades uue toetuse kõlbuliku projektiga. Toetuse maksmine peab soodustama taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmist. Sellele eesmärgile ei vasta pelgalt ettevõtja poolt tootmise jätkamise toetamine, millele viitab 12-aastase toetusperioodi kehtestamine.
57.Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitleb EL direktiiv 2009/28/EÜ. Kuigi direktiiv ei kohusta kehtestama toetusskeeme, vaid näeb ette taastuvast energiaallikast energia tootmise osakaalu suurendamise (art 3 p 1), on Riigikogu ELTS-ga kehtestanud taastuvenergia toetuse maksmise. Seadusandja on taastuvenergia toetuse kehtestamise eesmärgina seaduseelnõu 1051 SE seletuskirjas välja toonud, et seaduse § 59 muudatus esitab uue skeemi taastuvtootjate ja koostootjate turule tulemise toetamiseks. Vastustaja on viidanud Riigikohtu üldkogu 15.12.2015 otsusele asjas nr 3-2-1-71-14 (taastuvenergia tasu põhiseaduspärasuse vaidlus), mille punktis 115 on leitud: „/.../ seadusandja ei ole kehtestanud elektrienergia tootjatele taastuvenergia toetuse maksmist ajalise piiranguta, vaid kindlaks perioodiks. Nii on taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil elektrienergia tootjatel õigus saada toetust 12 aasta jooksul tootmise alustamisest (ELTS § 108 lg 1). Samas arvestatakse objektiivselt tuuleparkide tehniliseks elueaks 20 aastat, puitu ja turvast kasutavatel tõhusa koostootmise jaamadel 25 aastat ja hüdroelektrijaamadel 30 aastat /.../ Seega ei ole seadusandja kehtestanud taastuvenergia toetust mitte energiatootmisseadme kogu eeldatavaks kasutuseaks, vaid üksnes ulatuses, mis on vajalik taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise alustamiseks“. Eelnevast võib järeldada, et taastuvenergia toetuse maksmine on ajaliselt piiratud ning selle eesmärk on toetada tootmise alustamist. See seisukoht on kooskõlas EL riigiabi reeglitega.
15(19)
Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art 107 lõige 1 sätestab: „Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust." Järelevalveorganiks riigiabi andmise lubatavuse kontrollimisel on Euroopa Komisjon (ELTL art 108 lg 1). Euroopa Komisjoni on tunnistanud Eesti taastuvenergia toetuste skeemi ühisturuga kokkusobivaks riigiabiks (28.10.2014 otsus, tl 126-139, I kd). Euroopa Komisjon lähtus otsuses (p 3.3) sealjuures ühenduse keskkonnakaitse valdkonna riigiabi suunistest. Euroopa Komisjoni otsusest nähtuvalt peab abil olema ergutav mõju, et turule tuua uusi investoreid ning oluliseks peeti ka seda, et abi ei kestaks ühelgi juhul rohkem kui 12 aastat. Seega ei saa olla mõistlikku vaidlust, et taastuvenergia toetus on sisuliselt riigiabi, mis peab alluma riigiabi reeglitele. Tootjale toetuse maksmist ELTS § 59 lg 1 ja § 108 alusel tuleb seega käsitleda nende reeglite kontekstis ning puudub mõistlik põhjus arvata, et seadusandja on soovinud ette näha taastuvenergia toetuste maksmise vastuolus riigiabi reeglitega. Ehk, kui mitte lähtuda tootmisseadme määratlemisel funktsionaalses mõttes talitluslikust kogumist (milleks on nii seadmed kui tootmiseks vältimatult vajalikud rajatised) ning lugeda taotlus lubatavaks ka tootmisseadmetest osa väljavahetamisel, võiks hakata toetuse periood uuesti kulgema iga 12 aasta tagant. Kui nõustuda kaebaja tõlgendusega tuleks möönda, et ELTS on vastuolus EL õigusega (lisaks ka konkurentsiseaduse 6.peatükis sätestatuga), mis keelab konkurentsi kahjustava riigiabi ning jätta siseriiklik norm kohaldamata (vt RKÜK lahend asjas 3-4-1-1-05, p 49). Kohus siiski leiab, nõustudes vastustajaga, et seaduse tõlgendamisel tuleb kasutada ka muid tõlgendusargumente lisaks grammatilisele, mis võimaldab tõlgendada seadust kooskõlas EL õigusega ( vt RKPJK lahend asjas 3-4-1-5-08, p 31).
58.Eelnevast tulenevalt võib ELTS § 59 lg 1 ning § 108 lg 1 ja 3 eesmärgipäraselt tõlgendades jõuda järelduseni, et toetus peab aitama tootmist alustada või vähemalt tooma kaasa tootmise laiendamise (ergutava mõju ja/või taastuva energia osakaalu suurenemise). Vaidlus ei ole pooltel selles, et riigiabi ei saa olla lõputult kestev. Toetusmeede peab olema proportsionaalne ja piirduma miinimumiga, mis on vajalik keskkonnakaitseliste eesmärkide saavutamiseks. Praeguses asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja uue turbiin-generaatori paigaldamisega taastuvenergia tootmist ei suurendanud. Kuna tootmise laiendamist ja kasvu antud juhul ei kaasnenud ei käsitle kohus viimati mainitud tagajärge. Kohus on seisukohal, et tootmise alustamist antud juhul samuti ei toimunud, kuna kaebaja alustas tootmist samas kohas juba 2001.aastal ning sai sellest ajast arvates 12 aastat taastuvenergia toetust. Kohus ei nõustu vastustajaga (27.01.2017 menetlusdokument, p 8), et toetuse saamiseks peaks turule tulema uus tootja või investor. Uue (juriidilise) isiku nõue oleks eesmärgipäratu formaalsus, millest oleks lihtne kõrvale hiilida. Ka turul juba olev tootja võib taotleda uuesti toetust, kui tegemist on nn uue projekti/investeeringuga (talitluslikult tervikliku tootmisseadme lisamisega või uude kohta uue jaama rajamisega). Antud juhul toimus aga tootmisseadme osaline uuendamine, kuna ühte elektrienergia tootmiseks vältimatult vajalikku osa (paisu) ei uuendatud. Kuna tootmisseade kui talitluslik kogum peab olema uuendatud ulatuses, milles see võimaldab iseseisvalt elektrienergiat toota, ei olnud tegemist vana tootja poolt uue tootmisseadmega turule sisenemisega. Seega ei vastanud taotlus taastuvenergia toetuse andmise eesmärgile ning vastustaja keeldus toetuse maksmisest õiguspäraselt.
16(19)
59.Kohtu arvates ei saa eelnevat seisukohta muuta kaebaja puhul esinev asjaolu – vee erikasutusloa muutmine (28.12.2011, tl 16-20, II kd) selliselt, et taastuvenergia toetust saanud tootmisseadmete jätkuv kasutamine toetusperioodi lõppedes muudeti võimatuks, mistõttu ei saanud neid kasutada kuni amortiseerumiseni ehk seadmed tuli välja vahetada enne kui kaebaja väitel algne investeering seadmetesse end toetuse abiga ära tasus. Kohus märgib, et vaatamata eelviidatud loast tulenevast nõudest mitte kasutada mittereguleeritavaid turbiine, jätkas kaebaja selliste turbiinidega tootmist kuni 2015.a lõpuni. Kohus leiab, et toetuse andmine ei saa sõltuda sellest, milliseid ärilisi otsuseid on ettevõtja teinud (otsus soetada mittereguleeritavad turbiinid) või millal haldusorgan on hakanud nõudma vee hea seisundi tagamisele suunatud keskkonnanõuete täitmist (EL veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ, millele viitavad ka 2014-2020 riigiabi suunised, p 3.3.1). Ka juhul, kui vee erikasutuslubade andmisel on kaebajale tekitanud õiguspärane ootus tingimuste muutumatuna püsimise suhtes võib see olla alus riigi vastu kahjunõude esitamiseks, mitte taastuvenergia toetuse maksmiseks õigusvastaselt. Tootmisseadmete valik oli kaebaja äriline otsus ning sellest tulenevat riski ei pea kompenseerima uue toetusperioodi rakendamisega. See ei ole taastuvenergia toetuse eesmärk ning taastuvenergia tasu maksev tarbija ei pea sellist kaebaja äririski kinni maksma. Kohus lisab, et iga keskkonda puudutava investeeringu puhul peab ettevõtja siiski arvestama võimalusega, et keskkonnanõuded võivad karmistuda ning sellele viitab otseselt asjaolu, et keskkonnaluba on tähtaegne.
60.Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja poolt esitatud TTÜ 14.11.2016 eksperthinnang oleks tõendina kõlbmatu. Tegemist ei ole kohtumenetluses siiski ekspertarvamuse, vaid dokumentaalse tõendiga (HKMS § 56 lg 1 ja TsKMS § 293 lg 2 teine lause). Samuti ei ole põhjust jätta tõendit kõrvale seetõttu, et hinnang ei ole koostatud konkreetselt kaebaja kasutuses oleva Joaveski HEJ kohta. Analüüsitud on sama tüüpi väikeseid hüdroelektrijaamu. Vaidlus puudub uue turbiin-generaatori võimsuses ja selles, et tegemist on paishüdroelektrijaamaga. Kaebaja ei vaidlustanud asjaolu, et Joaveski HEJ-s ei saa elektrienergiat toota ilma paisuta. Samuti puudub vaidlus selles, et elektrienergiat ei toodeta uue turbiingeneraatoriga rohkem kui kahe vana seadmega. Seega nende asjas tähtsust omavate asjaolude seisukohast ei ole tõendi kasutamine vajalik. Dokumendile saab siiski viidata selles osas, et ka tehniliselt moodustab pais tootmisseadme põhiosa ning selle õigusliku hinnangu, kuidas ELTS-i mõttes käsitleda mõistet „tootmisseade“, annab juba kohus. Samuti tõendab hinnang, et täiendavate hüdroagregaatide lisamine (kahele turbiin-generaatorile kolmanda lisamine) ei muudaks HEJ keskmist võimsust aasta lõikes, kui ei muudeta paisu kõrgust (millest sõltub rõhk), kuna vooluhulk jaotuks mitme paralleelselt toimiva agregaadi vahel (hinnang lk 2 osa II). Seda asjaolu ei muuda ka kaebaja väide, et Joaveski HEJ-s on lisaks paisule ka derivatsioonikanal, mille läbilaskvus võib mõjutada jaama võimsust. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et peamine rõhu tekitaja on paishüdroelektrijaamas pais. Kaebaja väited on ka vastuolulised. Kaebaja väidab, et tootmisseadme mõiste sisustamine on kohtu ülesanne, kuid samas heidab TTÜ hinnangule ette, et seal ei arvestata asjaoludega, miks kaebaja pidi turbiin-generaatori välja vahetama. Vahetamise põhjus ei ole asjaolu, mille hindamiseks oleks vaja eriteadmisi. Tegemist on õigusliku hinnanguga, kas selline asjaolu omab ELTS-i taastuvenergia toetust reguleerivate normide kohaldamisel tähtsust. Kuigi praeguses vaidluses ei ole määrav, kas HEJ jaamahoone kui ehitis tuleks samuti lugeda tervikliku tootmisseadme alla (nagu TTÜ hindajad on teinud), märgib kohus, et see ei pruugi nii olla, kui elektri tootmiseks vajalikku talitluslikku kogumit on võimalik panna elektrit tootma ka
17(19)
ilma jaamahooneta. Samuti on küsitav, kas kalapääs tuleks lugeda tootmisseadme koosseisu, kuigi ka see asjaolu ei ole käesolevas vaidluses oluline.
61.Muude poolte väidete käsitlemine asja lahendamiseks vajalik ei ole.
62.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. IV
63.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kaebaja menetluskulud jäävad viidatud sätte alusel tema enda kanda.
64.Vastustaja taotleb menetlusosalise esindaja kulude (HKMS § 103 lg 1 p 1) väljamõistmist kaebajalt. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 109 lg 1 kohaselt on kulude väljamõistmise aluseks kuludokumendid, mille esitamata jätmisel kulusid välja ei mõisteta. Elering on käesolevas menetluses haldusorgani positsioonis, mistõttu tuleb hinnata, kas Riigikohtu praktikas väljakujunenud seisukoht, et haldusorgan võib küll kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi, kuid selleks, et selle teenuse kulude väljamõistmine teiselt poolelt oleks põhjendatud, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv (vt RKHK asjad 3-3-1-26-12, 3-3-1-63-08, 3-3-1-63-10 jt). Haldusorgani menetluskulude põhjendatuse hindamine peab tagama üksikisiku kaitse liigsete kulude eest halduskohtumenetluses (RKHK asi 3-3-1-11-01). Teatud juhtudel ei ole välistatud vastustajaks oleva haldusorgani kasuks välise õigusabi teenuse kasutamiseks kantud vajalike ja põhjendatud kulude kaebajalt väljamõistmine. (RKHK 3-3-1-910) Haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise võimalikkus on piiratud mitmete tingimustega, nagu näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne. (RKHK asjad 3-3-1-62-08, 3-3-1-16-07, 3-3-1-49-04). Menetluskulude jagamisel võib arvestada ka muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid, näiteks kaebaja pahatahtlikkust või vaidlusaluse küsimuse erilist tähendust õiguskorras (RKHK asi 3-31-58-07). Kohus leiab, et taastuvenergia toetuste administreerimine on üks Eleringile riigi poolt pandud ülesannetest, mis ei pruugi olla igapäevane põhitegevus. Arvestades aga äriühingu majandusnäitajaid, juriidilise osakonna koosseisus 5 juristi olemasolu (vt Eleringi koduleht) ning juba enne kohtusse pöördumist materiaalõiguse osas esitatud sisulisi seisukohti kirjades kaebajale, ei olnud välise õigusabi kasutamine täies mahus vajalik ega põhjendatud. Viidatud kirjadest nähtuvalt olid Eleringi juristid võimelised esitama seisukoha materiaalõiguse kohaldamise ja faktiliste asjaolude kohta, vaatamata sellele, et vaidlus on keskmisest keerukam ja käesolev asi on nn pretsedenti loov. Tehnilistes küsimustes on Eleringil endal kindlasti rohkem kompetentsi kui advokaadist esindajatel. Arvestades, et kaebajaks on äriühing, mida esindas vandeadvokaat ei oleks kohtu arvates aga õiglane lugeda Eleringi menetluskulusid täielikult ebavajalikeks. Kohus leiab, et vastustaja menetluskulud saab lugeda vajalikeks osas, mis puudutab menetluslikke küsimusi ja kohtuistungil osalemist. Halduskohtumenetlustes osalemine ei ole ilmselgelt Eleringi põhitegevus ning kohtul puuduvad andmed, et Eleringi koosseisulised juristid oleksid võimelised võrdväärselt
18(19)
vandeadvokaadiga halduskohtumenetluses osalema. Poolte võrdsuse tagamiseks on nende kulude väljamõistmine põhjendatud. Kulunimekirja järgi on menetluslike küsimustega seotud kulud 05.06.2017-15.08.2017 toimingutest tulenevad kulud. Kohus ei pea neid kulusid aga täies mahus põhjendatuteks. Kohus ei pea usutavaks, et kaebuse eseme ja tähtaegsuse osas esitatud vastuväidete koostamiseks kulus üle 10 tunni. Kohus peab selles osas põhjendatud kuluks õigusabi 6 tunni ulatuses (6x125+käibemaks). Kulu kandmise kohta on esitatud maksekorraldus. 12.09.2017 taotluses toodud muude kulude (tõlked, äriregistri väljavõtted, esindaja transpordikulu) kohta ei ole esitatud kuludokumenti (arve teenuse osutajalt), mistõttu need jäävad välja mõistmata HKMS § 109 lg 1 kohaselt. Algdokumendi esitamine võimaldab kohtul kontrollida, kas teenus on osutatud ning kas see on osutatud seoses käesoleva vaidlusega. Transpordikulu kohta puuduvad ka täpsed selgitused, mistõttu kohtul ei ole võimalik hinnata, kas see kulu oli vajalik, mille vajalikkuses on põhjust kahelda juba seetõttu, et advokaadibüroo, Eleringi kontor ja kohus asuvad kõik Tallinnas. Kui esindaja saabub näiteks kesklinnas asuvast kontorist kesklinnas asuvasse kohtumajja istungile taksoga, siis ei ole see kindlasti vajalik kulu, mille peaks kinni maksma kaebaja. 15.09.2017 taotluse osas peab kohus põhjendatuks kohtuistungil osalemisega seotud kulu (625 eurot+käibemaks), enne istungit toimikuga tutvumise kulu (25 eurot+käibemaks) ja osaliselt istungiks ettevalmistumise kulu. Kohus leiab, et istungiks ettevalmistamiseks ei saanud kuluda nii palju aega, arvestades, et viimase menetlusdokumendi esitas vastustaja ning seisukohad olid eelnevalt korduvalt kirjalikult esitatud. Kohus peab selles osas põhjendatud kuluks 2 tundi (2x125+käibemaks). Materiaalõiguslikes küsimustes selgituste andmiseks oleks istungil saanud osaleda Eleringi koosseisuline jurist ning teha ära ka selleks ettevalmistava töö. Kulu kandmine on tõendatud maksekorraldusega. Kokku tuleb kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista 1980 eurot (sisaldab käibemaksu).
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann Osaliselt jõustunud Riigikohtu 21.05.2024 otsusega
19(19)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.