Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-16-1864 2. mai 2023 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Heiki Loot AS Veejaam kaebus Elering AS kohustamiseks taastuvenergia toetuse väljamaksmiseks OÜ Espo kaebus Elering AS vastuste tühistamiseks ning Elering AS kohustamiseks OÜ Espo taastuvenergia toetuse taotluse uuesti läbivaatamiseks Kaebajad AS Veejaam, esindajad vandeadvokaadid Marko Kaevando ja Marit Toom OÜ Espo, esindajad juhatuse liige Mati Pirnpuu ning vandeadvokaadid Häli Jürimäe ja Tambet Laasik Vastustaja Elering AS, esindajad vandeadvokaadid Anton Sigal ja Kaisa Laidvee Kaasatud haldusorganid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, esindaja Ivar Siska Euroopa Komisjon Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2018. a otsus asjas nr 3-16-1864 Tallinna Ringkonnakohtu 15. novembri 2018. a otsus asjas nr 3-17-753 AS Veejaam ja OÜ Espo kassatsioonkaebused Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebused.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2018. a otsus asjas nr 3-16-1864 ja
15.novembri 2018. a otsus asjas nr 3-17-753 ning Tallinna Halduskohtu 27. oktoobri 2017. a otsus asjas nr 3-17-753.
Teha OÜ Espo kaebuse osas uus otsus, millega rahuldada kohustamisnõue ning kohustada Elering AS tema taastuvenergia toetuse taotlust uuesti läbi vaatama. Jätta tühistamisnõue rahuldamata.
4.Saata asi AS Veejaam kaebuse osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
5.Mõista Elering AS-lt OÜ Espo kasuks välja menetluskulud 7082 eurot 9 senti. Jätta ülejäänud OÜ Espo kaebuse menetlemisega seotud kulud menetlusosaliste endi kanda.
7.Võtta asja juurde Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 17. ja 23. märtsil 2023 esitatud dokumendid.
8.Jätta rahuldamata OÜ Espo taotlus tõendite väljanõudmiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Haldusasi nr 3-16-1864
1.AS Veejaam alustas 2001. aastal Joaveski hüdroelektrijaamas (HEJ) elektrienergia tootmist. Ajavahemikus 2001–2015 toodeti elektrienergiat kahe tootmisseadmega võimsustega 100 ja 200 kW. AS Veejaam taotles Elering AS-lt 2001. aastal alustatud elektrienergia tootmise eest elektrituruseaduse (ELTS) §-s 59 ette nähtud taastuvenergia toetust. Elering AS registreeris toetuse saajana Joaveski HEJ-s paikneva tootmisseadme EIC W-koodiga 38W-HEJ-VEJ---3 ning maksis AS-le Veejaam taastuvenergia toetust kuni 31. detsembrini 2012.
2.AS Veejaam asendas 2015. aastal senised tootmisseadmed uue turbiin-generaatoriga nimivõimsusega 200 kW. 21. jaanuaril 2016 esitas AS Veejaam Elering AS-le uue tootmisseadme 38W-HEJ-12010-T andmed taastuvenergia toetuse taotlemiseks. Elering AS andis 22. jaanuaril 2016 AS-le Veejaam teada, et tootmisseade on registreeritud toetuse saajaks. Samal päeval teatas Elering AS, et jättis registreerimisel tähelepanuta, et taotleja on juba eelnevatel aastatel toetust saanud, ning küsis selgitusi.
3.Elering AS teatas 3. veebruari, 6. juuli ja 24. augusti 2016. a kirjades, et taastuvenergia toetust makstakse uue tervikliku tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest ja tootmisseadmepõhiselt. Toetust ei saa praegusel juhul maksta, kuna algse tootmisseadme asendamist ei saa käsitada uue tervikliku tootmisseadmena. Taotlemise ajal kehtinud ELTS redaktsiooni (edaspidi ELTS v.r) §-s 59 nimetatud toetuse eesmärk on eemaldada turubarjäär uutel, tootmist alustavatel elektrienergia tootjatel eesmärgiga soodustada elektrienergia mitmekesistatud tootmist. Eesmärk ei ole toetada elektritootjat alaliselt. Seega pole toetuse eesmärgiga kooskõlas see, kui tootjal tekiks pärast tootmisseadme mõne osa väljavahetamist uuesti õigus saada 12 aastat toetust.
4.AS Veejaam esitas 16. septembril 2016 halduskohtule kaebuse Elering AS kohustamiseks maksma talle taastuvenergia toetust 57 519 eurot 98 senti. Kaebuse põhjenduste kohaselt väljastas Keskkonnaamet AS-le Veejaam 28. detsembril 2011 uue vee erikasutusloa, milles nõuti pideva normaalpaisutuse tagamist. Veetaseme reguleerimine, mis oli vajalik varasemate turbiinide kasutamiseks, polnud enam lubatud. Seetõttu ei olnud nende tootmisseadmetega enam võimalik elektrienergiat toota. Kui loa tingimusi poleks muudetud, oleks AS Veejaam jätkanud tootmist ka olemasolevate seadmetega ning uue tootmisseadmega oleks tootmist laiendatud. Turbiini ja generaatori vahetamise tõttu tuli paigaldada uus hüdraulika ja juhtimisautomaatika. Seega pidi AS Veejaam sisuliselt uuesti turule sisenema ja varem makstud toetus ei täitnud oma eesmärki – hüvitada tootmise alustamiseks vajalik esialgne investeering. Joaveski HEJ-s ei vahetatud mitte üksikuid tootmisseadme osi uute vastu, vaid paigaldati uus terviklik tootmisseade. Uue tootmisseadmega alustas AS Veejaam tootmist 1. jaanuaril 2016.
5.Elering AS palus jätta kaebuse rahuldamata, esitades järgmised vastuväited.
5.1.Taastuvenergia toetuse eesmärk on toetada uusi turuletulijaid ning suurendada taastuvenergia osakaalu tootmises (vt ka Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-2-1-71-14, p-d 45 ja 101). Täiendava toetuse eraldamine ei saavutaks kumbagi eesmärki. Tegemist oleks lubamatu riigiabiga. Toetuse eesmärkidega on kooskõlas toetada üksnes sellise uue tootmisseadme paigaldamist, mis on toimunud 2(13)
3-16-1864 uue tootja või investori tegevuse tulemusena või millega turul juba tegutsev tootja või investor suurendab taastuvenergia allikate osakaalu elektrienergia tootmisel ehk laiendab tootmist.
5.2.Riigiabi peab olema ergutava mõjuga ehk vajalik ning ajutine. Euroopa Komisjon on
28.oktoobri 2014. a otsusega asjas nr SA.36023 (C(2014) 8106) tunnistanud ELTS v.r § 59 alusel taastuvenergia toetuse maksmise riigiabiks Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art 107 lg 1 mõttes. Seetõttu on oluline, et toetust makstaks kooskõlas riigiabi andmise põhimõtetega ning viidatud otsuse suunistega. „Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste aastateks 2014–2020“ (2014/C 200/01) p-s 49 on selgitatud ergutava mõju olemust ning märgitud, et abiga ei tohi subsideerida sellise tegevuse kulusid, mida äriühing teeks niisamagi, ning sellega ei tohi hüvitada majandustegevuse tavalist äririski. Toetuse ainus eesmärk oleks praegusel juhul hüvitada tavapärast äririski, võimaldades jätkata juba käivitunud taastuvenergia tootmist kasumlikumalt.
5.3.2000. aastal paigaldatud turbiinide kasulikuks tööeaks hinnati 20 aastat ehk aastani 2021. AS Veejaam äriplaan täies mahus ei realiseerunud, kuna mitmel aastal ei vastanud Joaveski HEJ tootlus ootustele veelhulga kõikumiste, eelkõige põuaperioodide tõttu. Veehulga kõikumiste mõju vähendamiseks alustas AS Veejaam 2008 ettevalmistusi ca 100 kW võimsusega reguleeritava turbiini paigaldamiseks. Turbiin plaaniti paigaldada 2009, kuid see lükkus edasi. Uus turbiin koos sünkroongeneraatoriga, mis võimaldab tootmist vastavalt muutuvale veehulgale, telliti 2014, paigaldati 2015 ning lülitati elektrivõrku 2016. Vanad turbiinid lülitati võrgust välja 2015. a lõpus.
5.4.Vastustajal on toetuse maksmise otsustamisel kaalutlusõigus, teda ei saa kohustada toetust maksma.
6.Tallinna Halduskohus jättis 10. oktoobri 2017. a otsusega rahuldamata vastustaja taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ja menetluse lõpetamiseks (p 1), jättis kaebuse rahuldamata (p 2) ning mõistis AS-lt Veejaam vastustaja kasuks välja menetluskulud 1980 eurot (p 3). Otsust põhjendati järgmiselt.
6.1.Vastustajal ei ole toetuse maksmisel kaalutlusõigust. Seadusandja on kehtestanud toetuse väljamaksmise eeldused ja konkreetse määra. Kui eeldused on täidetud, tuleb toetus välja maksta. Toetuse andmisest keeldumine on toiming.
6.2.ELTS v.r § 59 lg-s 1 on seadusandja terminit „tootmisseade“ kasutades soovinud kindlaks määrata, kui suure netovõimsusega tootmist on põhjendatud toetada, et meede täidaks eesmärki. See ei tähenda, et toetuskõlblikkust tuleks hinnata kitsalt lähtuvalt ELTS §-s 3 esitatud tootmisseadme määratlusest. Ka ELTS v.r § 108 lg-d 1 ja 3 ei anna alust järelduseks, et iga uue elektripaigaldise pealt võib saada uue toetuse. See ei oleks eesmärgipärane.
6.3.Kui nõustuda AS Veejaam seisukohaga, oleks ELTS vastuolus EL õigusega, mis keelab konkurentsi kahjustava riigiabi. Seadust tuleb tõlgendada EL õigusega kooskõlas. Seetõttu peab toetus aitama tootmist alustada või vähemalt laiendada (ergutav mõju või taastuva energia osakaalu suurenemine). AS Veejaam ei suurendanud uue turbiin-generaatori paigaldamisega tootmist ega ka alustanud seda.
6.4.Tähtsust pole sellel, et vee erikasutusluba muudeti. Tootmisseadmete valik oli AS Veejaam äriline otsus. Ka juhul, kui vee erikasutuslubade andmine tekitas AS-le Veejaam õiguspärase ootuse, et tingimused püsivad muutumatuna, võib see olla alus riigi vastu kahjunõude esitamiseks, mitte aga toetuse maksmiseks. Iga keskkonda puudutava investeeringu puhul peab ettevõtja arvestama, et keskkonnanõuded võivad karmistuda, sest keskkonnaluba on tähtaegne. 3(13)
3-16-1864
7.AS Veejaam esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja uue otsusega kaebuse rahuldada.
8.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27. juuni 2018. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistas halduskohtu otsuse resolutsiooni p 3. Ringkonnakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning muus osas apellatsioonkaebuse rahuldamata. Otsuse põhjendused olid järgmised.
8.1.ELTS v.r § 108 lg-d 1 ja 3 saab nende sõnastusest lähtudes mõista nii, et toetuse maksmine on kohustuslik 12 aasta jooksul alates konkreetse tootmisseadmega elektrienergia tootmise alustamisest. Tähtsust ei ole sellel, kas samas elektrijaamas või asukohas on muu tootmisseadmega varem taastuvatest energiaallikatest elektrienergiat toodetud.
8.2.Riigikohtu üldkogu leidis asjas nr 3-2-1-71-14, et taastuvenergia tasu maksmise kohustuse eesmärk on (taastuv)energia tootmise edendamine, mis omakorda teenib eesmärke edendada keskkonnasäästlikumat elektrienergia tootmist ja tagada energiajulgeolek (otsuse p 104). Taastuvenergia toetust ei ole kehtestatud tootmisseadme kogu eeldatavaks kasutuseaks, vaid üksnes ulatuses, mis on vajalik taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise alustamiseks (otsuse p 115). Seda makstakse lühema perioodi vältel, kui on elektrijaamade amortiseerumisaeg. Ka komisjoni 2008. a keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (ELT C 82, 1. aprill 2008, lk 1) järgi on tegevusabi lubatav üksnes ulatuses, mis katab taastuvenergia tootmiskulude ja elektrienergia turuhinna vahe ning tavalise kapitalitasuvuse (suuniste p 109).
8.3.Kuigi AS Veejaam tootis samas kohas osaliselt samade seadmete ja rajatistega elektrienergiat varemgi, jäi toodetud elektrienergia kogus paisu veetaseme püsivaks jätmise tõttu väiksemaks. Uute seadmetega on võimalik toota suuremas koguses elektrienergiat, kuna turbiini tehnoloogia võimaldab seda reguleeritavuse tõttu töös hoida kogu aeg, mitte üksnes suurema vooluhulga korral. Taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise osakaalu seeläbi suurendati, mis on eesmärgina kooskõlas komisjoni 2008. a suunistega. Asja materjalidest ei nähtu ka, et toetuse summa ületaks suunistega lubatud piire.
8.4.Vastustaja selgitas aga õigesti, et toetusel peab olema ergutav mõju. AS Veejaam hakkas enda kinnitusel tegema ettevalmistusi reguleeritava turbiin-generaatori kasutusele võtmiseks juba 2008 ning paigaldas uued seadmed 2015. Toetuse maksmise taotluse esitas ta vastustajale
21.jaanuaril 2016, seega pärast projekti rakendamisega alustamist, isegi selle lõpule viimist. Need asjaolud ei võimalda veenduda, et AS Veejaam ei oleks investeeringut teinud ka toetuseta. See ei ole aga täielikult välistatud, sest riigiabi antakse ELTS kohaselt just toetuse maksmise kaudu tootmise alustamisel ning seadus ei võimalda taotluse esitamist varem, enne uue tootmisseadme soetamiseks tehtud investeeringut. Seega ei saa välistada, et AS Veejaam tugines investeeringut tehes toetuse saamise ootusele. Arvestades aga investeeringu suurust ja regulatsiooni ebaselgust, on usutav, et investeering oleks tehtud ka ilma toetuse maksmiseta. Seega pole toetusel vajalikku ergutavat mõju.
8.5.Samuti on investeeringu positiivne mõju HEJ sisseseade osalise väljavahetamise korral märksa väiksem kui kogu HEJ sisseseade vahetamisel või uue HEJ rajamisel. Kui toetust maksta samamoodi nii elektrijaama sisseseade osalise vahetamise kui ka uue elektrijaama rajamise korral, koheldaks taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjaid põhjendamatult ebavõrdselt. Toetuse maksmine oleks praegusel juhul toonud kaasa üksnes senise tootmismahu püsimise või mõningase suurenemise. Seetõttu tuleb konkurentsi tagamiseks, arvestades investeeringu tavapärasest väiksemat positiivset mõju, tõlgendada ELTS v.r § 108 lg-d 1 ja 3 koosmõjus teiste ELTS sätetega kitsendavalt ja mõista
4(13)
3-16-1864 neid nii, et tootmisseadme hulka kuuluvad praegusel juhul ka HEJ pais ja derivatsioonikanal. Sellist tõlgendust õigustab toetusel ergutava mõju puudumine.
8.6.Seadusandjal tuleks kaaluda toetuse maksmise aluste täpsustamist. Praeguse olukorraga sarnastel juhtudel, kus taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmisel ei vahetata välja kogu elektrijaama sisseseadet, vaid tehakse investeeringuid tootmisseadme või abiseadmete renoveerimiseks, rekonstrueerimiseks või täielikuks vahetamiseks järk-järgult, tuleks kaaluda toetuse maksmist kas väiksemas summas või sätestamist, millisest hetkest alates makstakse sel viisil rekonstrueeritud elektrijaamas toodetud elektrienergia eest taastuvenergia toetust eeldusel, et toetusel on ergutav mõju. Elektritootjad võivad olla enam huvitatud ja rahaliselt võimekad tegema investeeringuid järk-järgult, kõrvaldades seeläbi amortiseerumise tagajärjed. Ka keskkonnakaitse vaatenurgast võib nii olla paremini võimalik tagada elektrijaama pikk tegevusaeg. Isegi 25-aastase amortisatsiooniperioodi järel ei ole vaja tootjatel tootmise jätkamiseks kogu tootmisseadet selle laiemas tähenduses korraga välja vahetada.
8.7.Vastustaja kasuks menetluskulude väljamõistmine ei ole põhjendatud. ELTS alusel toetuse maksmine on vastustajale seadusega pandud ülesanne ning vastustaja juriidilise osakonna koosseisus on viis juristi. Välise õigusabi kasutamine polnud põhjendatud ka poolte võrdsuse tagamiseks. Kohtute infosüsteemi andmed kinnitavad veenvalt, et vastustajal tuleb osaleda kohtumenetlustes menetlusosalisena. Vähese kogemusega juristide puhul tuleb arvestada halduskohtu kohustust selgitada menetlusosalistele nende õigusi ja menetlusnorme. Lisaks on vaidluse põhjustanud eelkõige kohaldatava materiaalõiguse ebaselgus ning vastustaja on riigi ainuosalusega äriühing, kes saanuks ka enne praegust vaidlust juhtida sellele probleemile tähelepanu. Seega tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.
9.AS Veejaam esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata, ning halduskohtu otsuse osas, millega jäeti kaebus rahuldamata. AS Veejaam palub teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada, või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Menetluskulud palub AS Veejaam jätta vastustaja kanda. Haldusasi nr 3-17-753
10.OÜ-le Espo kuulub Viljandi vallas Pikru külas HEJ. Elektrijaamas käitati aastatel 2004–2009 Francis-tüüpi hüdroturbiini võimsusega 15 kW. 30. märtsil 2009 alustas tööd uus Kaplan-tüüpi hüdroturbiin võimsusega 45 kW. OÜ Espo esitas Elering AS-le 13. aprillil 2016 taotluse 2009. aastal rajatud elektripaigaldise eest taastuvenergia toetuse maksmiseks.
11.Elering AS jättis 8. juuli 2016. a kirjaga taotluse rahuldamata. Turbiin-generaator ei ole iseseisev terviklik tootmisseade ELTS § 3 p 25 ja § 59 lg 1 p 1 tähenduses. See on osa olemasolevast terviklikust tootmisseadmest ega suuda iseseisvalt elektrienergiat toota. Seetõttu ei ole OÜ Espo alustanud uut elektrienergia tootmistegevust uue tootmisseadmega. OÜ-le Espo on makstud olemasoleva tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest taastuvenergia toetust ajavahemikul
1.aprillist 2004 31. detsembrini 2015. Pärast tootmisseadmes mõne osa väljavahetamist ei hakka 12-aastane toetuse maksmise periood uuesti kulgema. Vastuseks OÜ Espo kirjale selgitas Elering AS 27. juuli 2016. a kirjas, et uue tootmisseadme paigaldamisel tuleks rajada ka ülejäänud toote terviklikkusele viitav taristu (praegusel juhul pais, uued elektrijuhid jne).
12.OÜ Espo esitas kaebuse, milles taotles keelduvate kirjade kui haldusaktide tühistamist ning Elering AS kohustamist taotlust uuesti läbi vaatama. OÜ Espo leidis, et keeldumine põhineb ELTS v.r § 59 lg 1 p 1 ebaõigel tõlgendusel. OÜ Espo on ehitanud 2009. aastal uue täiemahulise 5(13)
3-16-1864 elektripaigaldise, mis koosneb uuest hüdroturbiinist koos selle juurde kuuluva taristu ja tehniliste seadmete kogumiga. ELTS v.r § 59 lg 1 p 1 kohaselt on toetuskõlblik tootmisseade, mitte selle juurde kuuluv rajatis (pais). Uue generaatori paigaldamine ei kujuta endast pelgalt tootmisseadme parendamist, vaid selle asendamist.
13.Elering AS vaidles kaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Pikru HEJ toetuskõlblikkus lõppes 31. detsembril 2015 ja OÜ-l Espo pole alates 1. jaanuarist 2016 õigust saada taastuvenergia toetust 1. jaanuaril 2004 tööd alustanud Pikru HEJ tootmisseadmetega toodetud elektrienergia eest. Taastuvenergia toetus on ajutine riigiabi ning vastustajal puudub võimalus kaaluda, kui pika aja jooksul taotlejale toetust maksta. ELTS § 108 lg-s 1 sätestatud tähtaeg ei hakka pärast olemasoleva tootmisseadme mõne elemendi väljavahetamist uuesti kulgema. OÜ Espo püüab toetusperioodi kunstlikult pikendada, mis oleks aga vastuolus taastuvenergia toetuse eesmärkide ja riigiabi andmise põhimõtetega. Vee-energiast elektri tootjaid ei ole koheldud ebavõrdselt, sest kõik uued taastuvenergia tootmisseadmed on ainult üks kord toetuskõlblikud.
14.Tallinna Halduskohus jättis 27. oktoobri 2017. a otsusega rahuldamata OÜ Espo taotluse täiendavate tõendite kogumiseks (p 1), jättis kaebuse rahuldamata (p 2) ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (p 3), põhjendades otsust järgmiselt.
14.1.Elering AS 8. juuli 2016. a vastus on olemuselt soodustava haldusakti andmisest keeldumine, mis on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 2 järgi haldusakt. Elering AS 27. juuli 2016. a vastus on vaideotsus (HMS § 86).
14.2.ELTS § 3 p-de 9 ja 25 koostoimes on tootmisseade funktsionaalne talitluslik kogum elektrienergia tootmiseks vajalikest komponentidest. ELTS-s ei ole defineeritud, mis on „talitluslik kogum“, kuid ELTS muutmise seaduse eelnõu (1051 SE) seletuskirja järgi on toetussüsteemi eesmärk toetada uute taastuvtootjate ja koostootjate turule tulekut. ELTS v.r §-s 59 sätestatud toetus on riigiabi uue tootmise alustamise soodustamiseks. Seega on selles sättes silmas peetud tootmisseadet, mis on iseseisvalt võimeline elektrienergiat tootma.
15.OÜ Espo esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja uue otsusega kaebuse rahuldada.
16.Tallinna Ringkonnakohus jättis 15. novembri 2018. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, põhjendades otsust järgmiselt.
16.1.Asjas ei vaielda selle üle, et OÜ-le Espo maksti Pikru HEJ-s käitatava tootmisseadmega veeenergiast elektrienergia tootmise eest ELTS v.r § 59 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel ajavahemikul
1.jaanuarist 2004 31. detsembrini 2015 taastuvenergia toetust ELTS § 59 lg-s 2 sätestatud määras. Samuti ei vaielda selle üle, et alates 30. märtsist 2009 lõpetas OÜ Espo Pikru HEJ-s senise Francis-tüüpi hüdroturbiini kasutamise ning rakendas tööle uue Kaplan-tüüpi hüdroturbiini. Hüdroturbiini võimsuse kohta on küll erinevad andmed, kuid tootmisseadme netovõimsus ei ületaks ühelgi juhul ELTS v.r § 59 lg 1 p-s 1 sätestatud piirangut ning taastuvenergia toetust makstakse ELTS v.r § 59 lg 2 p 1 kohaselt üksnes vastavalt tegelikult toodetud elektrienergia kogusele, mitte tootmisseadme võimsuse alusel. Tõenditest selgub ka, et OÜ Espo ei paigaldanud turbiini mitte vana turbiini asukohta, vaid püstitas uue turbiini jaoks eraldi taristu jõe teisele kaldale.
16.2.Asja lahendamisel on määrav, kas HEJ pais on tootmisseadme osa või mitte. ELTS-s ja muudes allikates toodud määratluste põhjal on paisu ja derivatsioonikanalit võimalik käsitada nii tootmiseks kasutatavate seadmete või tarvikutena (st tootmisseadme osadena) kui ka abiseadmete või rajatistena 6(13)
3-16-1864 (elektrijaama osad, mis pole tootmisseadme osad). Kuna muud tõlgendusargumendid, eelkõige keeleline tõlgendamine ei võimalda vaidlusaluseid norme üheselt arusaadavalt mõista, on vaja kasutada normi eesmärgist lähtuvat tõlgendusargumenti.
16.3.Riigiabi on lubatav üksnes erandlikel asjaoludel. Kuna riigiabi andmine (taastuvenergia toetuse maksmine) moonutab vaba konkurentsi ja kahjustab teistsugustest allikatest elektrienergiat tootvate elektrijaamade käitajate ettevõtlust, ei saa toetuse maksmise aluseid tõlgendada laiendavalt ja vastuolu korral eelistada toetuse maksmist. Seadusandja ei ole näinud ette taastuvenergia toetuse maksmist mitte energiatootmisseadme kogu eeldatavaks kasutuseaks, vaid üksnes ulatuses, mis on vajalik taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise alustamiseks. Taastuvenergia toetused ei olnud komisjoni hinnangul (vt 28. oktoobri 2014. a otsus asjas nr SA.36023) suuremad, kui oli vaja taastuvenergia ja elektrienergia turuhinna vahe ning tavalise kapitalitasuvuse katmiseks, ja Riigikohus ei näinud põhjust asuda teistsugusele seisukohale (otsus asjas nr 3-2-1-71-14, p-d 115–121).
16.4.Viidatud lahendist ei tulene järeldust, et taastuvenergia toetust võib maksta ainult juhul, kui samas kohas ei ole varem teise tootmisseadmega taastuvast energiaallikast elektrienergiat toodetud. Riigikohtu otsusest nähtub, et toetuse maksmise eesmärk on edendada keskkonnakaitset, suurendades investeeringuga taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmist. OÜ Espo tööle rakendatud võimsama turbiini abil suurendati taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise osakaalu kogu toodetud elektrienergia koguses. Samas peab toetusel olema ergutav mõju ehk abi saaja peaks muutma oma käitumist nii, et keskkonnakaitse tase oleks parem võrreldes olukorraga, kui abi ei oleks antud. Abi ei kujuta endast ergutusvahendit juhtudel, kui projekt on käivitunud enne abitaotluse esitamist (komisjoni 2008. a suuniste p-d 27, 142–143; 2014. a suuniste p-d 49–50).
16.5.Praegusel juhul vahetas OÜ Espo töötava turbiini välja pärast selle viieaastast kasutamist 2009. aastal ning esitas vastustajale taotluse uute seadmete eest taastuvenergia toetuse maksmiseks alles 13. aprillil 2016 ehk pärast algse toetusperioodi lõppu (31. detsembril 2015) ja koguni seitse aastat pärast seadmete tööle rakendamist. Need asjaolud ei võimalda veenduda, et OÜ Espo ei oleks kõnealust investeeringut teinud ka ilma toetust saamata, mistõttu ei ole toetusel ergutavat mõju. Arvestades regulatsiooni ebaselgust, on usutav, et OÜ Espo oleks teinud investeeringu ka ilma toetuseta. Varasema investeeringu kasutamise lõpetamine enne seadmete eeldatava amortisatsiooniaja lõppu ei välistaks uue toetuse maksmist, kuid olukorras, kus välja vahetati üksnes osa elektrijaama sisseseadest, on investeeringu positiivne mõju väiksem, kui see oleks olnud kogu jaama sisseseade vahetamise või uue HEJ rajamise korral. Kui toetust makstaks sama suures määras nii elektrijaama sisseseade osalisel vahetamisel kui ka uue elektrijaama rajamisel, koheldaks taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjaid põhjendamatult ebavõrdselt. Toetuse maksmisel ei lähtuta investeeringu suurusest, vaid toodetud elektrienergia hulgast. Seetõttu tuleb konkurentsi tagamiseks, arvestades investeeringu tavalisest väiksemat positiivset mõju, tõlgendada ELTS viidatud sätteid kitsendavalt ja mõista neid selliselt, et tootmisseadme hulka kuulub ka HEJ pais.
17.OÜ Espo esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ning uue otsusega tühistada Elering AS 8. juuli 2016. a haldusakt ja kohustada vastustajat OÜ Espo taotlust uuesti läbi vaatama. OÜ Espo palub OÜ-lt Kamari Hüdro ja Elering AS-lt välja nõuda kõik tõendid OÜ-le Kamari Hüdro alates 2014. a septembrist taastuvenergia toetuse maksmise kohta. Menetluskulud palub OÜ Espo jätta vastustaja kanda.
18.Riigikohus küsis 20. juuni 2019. a kirjaga Euroopa Komisjonilt arvamust, selgitamaks kaebajatele taastuvenergia toetuse maksmise kooskõla EL õigusega. Komisjon vastas Riigikohtule
3.veebruaril 2020.
7(13)
3-16-1864
19.Riigikohtu halduskolleegium liitis 20. mai 2020. a määrusega haldusasjad nr 3-16-1864 ja 3-17-753 ühte menetlusse. Liidetud asja numbriks sai 3-16-1864.
20.Riigikohtu halduskolleegium taotles 28. septembri 2020. a määrusega Euroopa Kohtult eelotsust ning peatas asja menetluse kuni Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni. 15. detsembril 2022 tegi Euroopa Kohus otsuse asjas C-470/20 Veejaam ja Espo. Riigikohus uuendas 6. märtsi 2023. a määrusega menetluse ning kaasas menetlusse kaasatud haldusorganitena Välisministeeriumi ja Euroopa Komisjoni. 14. märtsi 2023. a määrusega kõrvaldas Riigikohus menetlusest Välisministeeriumi ning kaasas tema asemel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
21.AS Veejaam leidis kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohus kohaldas ELTS vääralt ning leidis ekslikult, et pais ja derivatsioonikanal tuleb lugeda tootmisseadme hulka. Samuti leidis ringkonnakohus valesti, et toetusel polnud AS Veejaam jaoks ergutavat mõju. AS Veejaam ei oleks uut investeeringut teinud, kui poleks arvestanud ELTS järgse toetusega. AS Veejaam esitas kohe seadme valmimisel ka toetustaotluse. AS-l Veejaam poleks olnud majanduslikult jätkusuutlik jätkata tootmist vanade seadmetega – vee erikasutusloa tingimuste tõttu pidanuks ta sel juhul tootmise Joaveskil lõpetama. Ringkonnakohtu analüüs sellest, et toetuse positiivne mõju on suurem uue elektrijaama rajamise korral, ei ole asjakohane, sest toetusskeem on loodud ja komisjon on selle heaks kiitnud tootmisseadmepõhisena.
22.OÜ Espo leidis kassatsioonkaebuses, et ELTS sätted on selged ning võimaldasid elektrijaamas tootmisseadme väljavahetamisel uuesti toetust taotleda.
23.Vastustaja palus jätta kassatsioonkaebused rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda. Vastustaja leidis, et ELTS § 108 tuleb tõlgendada kooskõlas toetuse eesmärkidega, milleks on EL õiguse kohaselt taastuva energia turulepääsu takistuste ületamine ja negatiivsete turutõrgete kõrvaldamine taastuvate energiaallikate kasutamisel energiatootmises, taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine energiatootmises ning taastuva elektrienergia turule integreerimine. Seadusandja eesmärk on toetada uute tootjate ja investorite turule tulemist ning soodustada konkurentsivõimet tootmisega alustamisel. Kaebajate tõlgendust järgides oleks võimalik ettevõttel vaid mõne üksiku seadme väljavahetamisega toetuse perioodi kunstlikult pikendada. Toetus kui riigiabi on aga olemuslikult ajutine ja mõeldud tegevuse toetamiseks tootmise alustamise etapil. Toetuse maksmisega ei tohi hüvitada ettevõtte tavapärast äririski. Tootmise alustamisena ELTS v.r § 108 lg 1 mõttes saab käsitada üksnes sellist uue tootmisseadme kasutusele võtmist, mis on toimunud uue tootja või investori tegevuse tulemusena või millega turul juba tegutsev tootja laiendab taastuvenergia tootmist, näiteks lisatakse tootmisjaama uus tootmisvõimsus.
24.Riigikohus palus 6. märtsi 2023. a määruses menetlusosalistel esitada uued seisukohad seoses Euroopa Kohtu otsusega.
AS Veejaam märgib uues seisukohas järgmist.
25.1.AS Veejaam ei oleks ilma taastuvenergia toetuseta investeeringut uude tootmisseadmesse teinud. 30. detsembril 2011 kehtima hakanud vee-erikasutusloaga seati AS Veejaam tegevusele lisapiirangud, mille tõttu ei olnud toona kasutuses olnud tootmisseadmetega võimalik majanduslikult jätkusuutlikult elektrienergia tootmist jätkata. AS Veejaam oleks pidanud elektrienergia tootmise lõpetama. Prognoositavaid tootmismahtusid, tegevusega kaasnevaid kulusid ja uue tootmisseadme maksumust arvestades oli uue tootmisseadmega tegevuse jätkamine võimalik vaid koos toetusega. 8(13)
3-16-1864 Tegelik olukord osutus prognoositust isegi keerulisemaks, kuna 2016. aastal muudeti loa tingimusi veel kord.
25.2.Komisjon on heaks kiitnud sellise toetusskeemi, mis ei sisaldanud ELTS § 108 lg-s 4 sätestatud piirangut. Esiteks nähtub 2014. a otsusest, et Eesti riik taotles komisjoni heakskiitu muuhulgas sellele toetusskeemile, mis kehtis taotluse esitamise ajal ning otsuse tegemise ajal ning piirangut ei sisaldanud (otsuse p-d 2.3, 4 ja 117), ning 2017. a otsusest ei nähtu, et komisjon oleks seda järeldust kehtiva toetusskeemi osas muutnud. Teiseks ei nähtu kummastki otsusest ega neile eelnenud menetluses esitatud materjalidest, et komisjoni antav heakskiit Eesti olemasolevale või planeeritavale toetusskeemile oleks sõltunud ELTS § 108 lg-s 4 sätestatud piirangust. Toetusskeemi kirjeldus ei sisaldanud sellise piirangu kirjeldust. MKM 2014. aastal esitatud materjalides ei viidata ELTS § 108 lg-s 4 sisalduvale piirangule, vaid toetusskeemile kehtestatud piiranguid kirjeldatakse ajalise mõõtme kaudu (12 aastat tootmise alustamisest) ning täpsustatakse, et uues toetusskeemis sisalduv piirang on sama, mis hetkel kehtiva toetusskeemi puhul. Isegi kui komisjonile esitatud eelnõu (mida MKM esitatud materjalide hulgas pole) sisaldas ELTS § 108 lg-t 4, ei ole see otsusest nähtuvalt tähtsust omanud. 2017. a materjalidest aga nähtub, et komisjonile on edastatud ELTS tollal kehtinud redaktsiooni ingliskeelne tõlge (lingina Riigi Teataja lehele), seega on komisjoni teavitatud sellest, et vahepeal kehtinud toetusskeem ei sisaldanud ELTS § 108 lg-t 4.
26.OÜ Espo jääb varasemate seisukohtade juurde ja märgib, et tema saadud taastuvenergia toetus on olnud kooskõlas komisjoni otsustega riigiabi andmise kohta.
27.Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebajate tegevus ei ole käsitatav tootmise alustamisena ELTS § 108 mõistes ega vasta taastuvenergia toetuse eesmärkidele, mistõttu puudus kaebajatel juba Eesti õiguse alusel õigus toetust saada. Samal ajal ei oleks kaebajatele antav toetus olnud aga kooskõlas ka riigiabi reeglitega.
27.1.Nii Euroopa Kohus kui ka kohtujurist juhtisid tähelepanu sellele, et komisjoni otsuste kohaselt ei tohi toetust maksta pärast 12 aasta möödumist alates tootmise alustamisest. Seejuures ei ole komisjoni otsuses juttu tootmisseadmest. Kohtujuristi arvamus ei põhine vaid ELTS § 108 lg-l 4, vaid ta on rajanud oma arusaama peamiselt ELTS § 108 lg-s 1 sisalduvale üldreeglile 12-aastase toetusperioodi kohta ja Eesti teatatud toetusskeemile tervikuna, mis ei anna alust sedavõrd laiaks tõlgenduseks, nagu Riigikohus on varem viidanud.
27.2.MKM komisjonile esitatud abikava kirjeldusest võib kohati välja lugeda isegi rangema lähenemise, kuna mõnel pool on juttu sellest, et 12-aastane periood kohaldub igale toetuse saajale, mitte tootmisseadmele. Väär oleks otsida Eesti teatatud abikavast konkreetset viidet sellele, et toetust ei maksta ainuüksi mõne tootmisseadme komponendi vahetamisel elektrijaamas – iga mõistlik lugeja oleks seda niigi eeldanud, sest kitsalt tootmisseadme komponentide põhine lähenemine võimaldaks kuritarvitusi ja ei teeniks riigiabi eesmärki. Komisjonile esitatud ingliskeelses materjalis kasutatud terminit installation ei saa mõista nii, et see tähendas elektrijaama komponenti, mis iseseisvalt (ilma elektrijaama ülejäänud osadeta) elektrit toota ei suudaks.
27.3.OÜ Espo alustas tootmist 2004 ning sai toetust 12 aastat (2015. aasta lõpuni). Kuigi Eesti taastuvenergia abikava pidi lõppema 31. detsembril 2014 ja selle pikendamine oli õigusvastane, ei tähenda see, et õigusvastased olid ka kõik 2015 välja makstud toetused. Lõppema pidi üksnes uute tootjate sisenemine abikavasse; olemasolevad tootjad võisid õiguspäraselt saada abi 12 aastat tootmise alustamisest.
9(13)
3-16-1864
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
28.Kolleegium jääb eelotsusetaotluses võetud seisukoha juurde, et Elering AS keeldumine toetuse maksmisest on olemuselt toiming, mitte haldusakt (määrus nr 3-16-1864/65, p-d 28–31). Seetõttu jääb OÜ Espo nõue Elering AS kirjade tühistamiseks rahuldamata, kuna toimingut ei saa tühistada. Keeldumise õigusvastasus on võimalik tuvastada kohustamisnõude lahendamise raames.
29.Samuti jääb kolleegium eelotsusetaotluses esitatud seisukoha juurde, et ELTS v.r andis kaebajatele õiguse varasemas tegevuskohas uute tootmisseadmetega taastuvenergia tootmisel toetust saada (määruse p-d 32–39). Seoses Euroopa Kohtu kohtujuristi ettepaneku ja eelotsuses antud juhistega ning menetlusosaliste uute seisukohtadega selgitab kolleegium järgmist.
30.Euroopa Kohus rõhutas oma otsuses, et ei tõlgenda ise riigisisest õigust, kuid et riigisisese õiguse tõlgendamisel tuleb arvesse võtta mitte ainult komisjoni riigiabi heakskiitvate otsuste tekste, vaid ka liikmesriigi teatatud toetusskeemi, mille kohta vastavad otsused tehti (Euroopa Kohtu otsus C-470/20 Veejaam ja Espo, p-d 25–26). Seejuures viitas kohus kohtujuristi ettepanekule, milles juhiti tähelepanu nii asjaolule, et komisjoni otsustes oli oluliseks peetud toetuse maksmise perioodi 12 aastat tootmise alustamisest (p 24), kui ka sellele, et komisjonile 2014. aastal teatatud eelnõus oli säte, mille kohaselt vana tootmisseadme asemele samasse tootmiskohta paigaldatud uue tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest toetust ei maksta, kui asendatava tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest on toetust juba 12 aastat makstud (p 25 ja joonealune märkus 16). Selgitamaks välja, milline oli Eesti Vabariigi poolt komisjonile 2014. aastal ja 2017. aastal teatatud toetusskeem, kaasas kolleegium menetlusse MKM, kes esitas Riigikohtule asjakohase kirjavahetuse. Need materjalid tuleb võtta asja juurde kui asjakohaseid õigusküsimusi puudutav taustateave (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 58). Kolleegium nendib, et vajadus arvestada õigusnormide tõlgendamisel selliste dokumentidega, millele nii menetlusosalistel kui ka kohtul kerge vaevaga ligipääs puudub, raskendab oluliselt õiguse kohaldamist ning vähendab potentsiaalsete riigiabi saajate jaoks õiguskindlust.
31.Nagu kolleegium juba eelotsusetaotluses leidis, ei takista toetuse maksmise periood (12 aastat tootmise alustamisest) kaebajate taotluste rahuldamist. Tootmise alustamise mõiste oli juba ELTS v.r-s ja on siiamaani seotud tootmisseadme mõistega ning selle mõiste definitsioon, millest lähtudes kolleegium oma järeldused tegi, oli kättesaadav ka komisjonile nii 2014. a kui ka 2017. a otsuste tegemisel. Vastustaja viidatud asjaolu, et ingliskeelset terminit installation kasutatakse muudes kontekstides ka teistsuguses tähenduses (näiteks käitise vastena tööstusheite seaduses), ei muuda seda, et termin oli nii ELTS eesti- kui ka ingliskeelses versioonis selgelt defineeritud ja seejuures eristatud elektrijaama mõistest (inglise keeles power station).
32.Kui vastaks tõele, et komisjon on Eesti taastuvenergia toetusskeemi heaks kiitnud ainult koos kohtujuristi ettepaneku joonealuses märkuses 16 tsiteeritud piiranguga, ei oleks kolleegiumi hinnangul võimalik tõlgendada ELTS v.r selliselt, et see sisaldas mainitud lisatingimust. Selline tõlgendus oleks contra legem. Tegemist on alles 2018. aastal ELTS-i lisatud § 108 lg 4 tekstiga, mis selgelt sisaldab uut piirangut („Kui tootja on tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest saanud käesoleva seaduse § 59 alusel 12 aastat toetust ja see tootmisseade asendatakse teise tootmisseadmega, ei maksta toetust teise tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest.“). Sel juhul tuleks ELTS v.r osas, milles see võimaldab ka neil tingimustel toetust maksta, jätta kohaldamata vastuolu tõttu ELTL art 108 lg-ga 3, mille kohaselt liikmesriik ei tohi rakendada riigiabi ilma komisjoni eelneva heakskiiduta.
33.2014. a riigiabi teates selgitati, et kavandatav abikava oli alles eelnõuna Riigikogu menetluses (teate lk 11, sama ka 21. aprilli 2013. a e-kirjas). Teates oli märgitud, et see eelnõu on teatele lisatud, 10(13)
3-16-1864 kuid vastavat lisa MKM Riigikohtule esitanud ei ole. Eeldada võib, et tegemist oli eelnõuga 318 SE (XII koosseis), mis sisaldas juba algtekstis praeguseks jõustunud ELTS § 108 lg-t 4, mille sisu vastab kohtujuristi ettepanekus tsiteeritule. Sellest järeldab kolleegium, et 2014. a otsust tehes kiitis komisjon edasiseks perioodiks tõepoolest heaks toetusskeemi, mis ei võimaldanud varem toetatud tootmisseadmega samasse tootmiskohta paigaldatud uue tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest toetust saada. 2017. a otsust tehes aga pidi komisjon olema teadlik, et eelnõu ei olnud 2013. aastal teatatud kujul seaduseks saanud. MKM esitatud 2017. a kirjavahetusest nähtub, et komisjonile on saadetud viited nii toona Riigikogu menetluses olnud eelnõule 290 SE (XIII koosseis) (29. mai 2017. a e-kiri) kui ka ELTS ingliskeelsele redaktsioonile, mis kehtis 1. märtsist 2017 30. juunini 2017 (16. juuni 2017. a e-kiri). Selles ELTS redaktsioonis § 108 lg 4 piirangut ei sisaldunud. Riigi Teatajas avaldatud seaduse tekst oli kättesaadav igaühele, sh komisjonile. Seega kiitis komisjon 2017. a otsusega tagantjärele heaks vahepealsel ajal kehtinud toetusskeemi ilma eelmainitud piiranguta. Sellisel kujul selle seaduse rakendamine on järelikult EL õigusega kooskõlas.
34.Samuti ei muuda toetusskeemi EL õigusega (toetuse ergutava mõju nõudega) vastuolus olevaks asjaolu, et toetustaotluse esitamine oli ette nähtud pärast projekti elluviimise alustamist (eelotsuse p 33). Euroopa Kohtu otsuse kohaselt ei takista kaebuste rahuldamist ja abi tagantjärele alates taotluste esitamisest väljamõistmist ka see, et toetustaotluste esitamise ja lahendamise ajal oli riigiabi andmine komisjoni heakskiidu puudumise tõttu (st vastuolu tõttu ELTL art 108 lg-ga 3) õigusvastane - õigusvastasuse kõrvaldas tagantjärele komisjoni 2017. a heakskiitev otsus (eelotsuse p 66).
35.OÜ Espo kohta selgitas Euroopa Kohus veel, et eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb kontrollida, kas ettevõtja sai vaidlusaluse tootmisseadme 2009. aastal paigaldamiseks toetust ajavahemikul, kui varasemat toetusskeemi oli komisjoni eelneva heakskiiduta pikendatud (st aastal 2015), ja kui nii, siis nõuda sisse intress neilt summadelt (eelotsuse p 65). Kolleegium nõustub vastustaja hinnanguga, et asjaolu, et toetusskeemi 2015. aastal õigusvastaselt pikendati, ei muuda kõiki 2015. aastal makstud toetusi õigusvastaseks. OÜ Espo hakkas toetust saama 2004. aastal ja sellest alates 12 aasta jooksul, kuid mitte kauem kui 2015. a lõpuni toetuse maksmine oli kooskõlas komisjoni juba 2014. aastal heakskiidetud toetusskeemiga (vt komisjoni 2014. a otsuse p-d 7 ja 68). Seega puudub alus OÜ-lt Espo intressi nõuda ning ei ole vaja analüüsida, kas Eesti menetlusnormid üldse võimaldaksid seda praeguse kohtuvaidluse raames kohtuotsusega teha.
36.AS Veejaam on selgitanud, et tootmisseadme väljavahetamise tingis veeloa tingimuste muutmine. Sellest aspektist küsis Riigikohus Euroopa Kohtult eelotsust toetuse ergutava mõju kohta ning sai vastuseks, et riigiabil võib olla ergutav mõju, kui investeeringut, mille ettevõtja tegi selleks, et viia oma tegevus kooskõlla keskkonnaloa saamise muude tingimustega, kuna keskkonnaluba on ettevõtja tegevuse jaoks vajalik, ei oleks tõenäoliselt tehtud ilma asjaomast abi saamata (eelotsuse p 39). Vastuseks kolleegiumi lisaküsimusele esitas AS Veejaam põhjalikud arvutused selle kohta, miks ta oleks juhul, kui poleks arvestanud taastuvenergia toetusega, pigem tegevuse selle mittetasuvuse tõttu lõpetanud, mitte uude tootmisseadmesse investeerinud. Kolleegiumi hinnangul tuleb Euroopa Kohtu otsuses nimetatud tingimuste esinemise kindlakstegemiseks hinnata tõendeid AS Veejaam majandusliku olukorra ja tema esitatud muude väidete kohta. Kuna Riigikohtu pädevuses ei ole ise asjaolusid tuvastada, tuleb asi selleks saata tagasi Tallinna Ringkonnakohtule. Kuigi ringkonnakohus käsitles viidatud küsimust põgusalt ka vaidlustatud otsuses, ei olnud see ringkonnakohtu põhjenduskäigus otsustava tähtsusega ning otsusest ei nähtu, et ringkonnakohus oleks selles küsimuses tõendeid kogunud ja hinnanud. Samuti ei olnud sellal olemas Euroopa Kohtu eelotsuse p-des 35–39 esitatud juhiseid. Seetõttu on vajalik uus ja põhjalikum hindamine. Juhul kui 11(13)
3-16-1864 selgub, et toetusel ei ole ergutavat mõju, tulnuks AS Veejaam toetustaotlus hoolimata eelnevates punktides selgitatust jätta rahuldamata, kuna talle riigiabi andmine oleks vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Kui aga tuvastatavad asjaolud viitavad sellele, et AS Veejaam ei oleks ilma taastuvenergia toetuseta tõenäoliselt investeeringut teinud, on alust kaebus rahuldada ja kohustada vastustajat talle toetust maksma.
37.Eeltoodud põhjustel tuleb ringkonnakohtu otsused mõlemates liidetud haldusasjades tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Kuna OÜ Espo kaebuse lahendamiseks ei ole vaja täiendavaid asjaolusid tuvastada, teeb Riigikohus selles asjas lõpliku otsuse. Tühistada tuleb ka halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega kohustamisnõue rahuldada ja tühistamisnõue jätta rahuldamata (HKMS § 230 lg 5 p 5). Kuna tühistamisnõude rahuldamata jätmise põhjuseks on üksnes vormiline küsimus sellest, kas vastustaja keeldumine toetuse maksmisest oli haldusakt või toiming, ja sisuliselt saavutab OÜ Espo oma eesmärgi täielikult, loeb kolleegium selle menetluskulude jaotuse mõttes kaebuse täielikuks rahuldamiseks. AS Veejaam kaebuse rahuldamine sõltub aga praeguse otsuse p-s 36 käsitletud asjaoludest. Seetõttu piirdub Riigikohus AS Veejaam kaebuse osas ringkonnakohtu otsuse tühistamisega ning saadab asja tagasi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks (HKMS § 230 lg 5 p 2).
38.OÜ Espo kaebuse lahendamisel ei ole tähtsust tema taotletud tõendite kogumisel teisele ettevõttele makstud toetuse kohta. Seetõttu jääb see taotlus rahuldamata (HKMS § 62 lg 2).
39.Kuna AS Veejaam kaebuse menetlus jätkub ringkonnakohtus, ei võta kolleegium seda kaebust puudutavas osas seisukohta menetluskulude jaotuse kohta. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb selle tasumise ajal kehtinud HKMS § 107 lg 4 alusel tagastada. Kassatsiooniastmes on menetlusosalised taotlenud menetluskulude hüvitamist allpool kirjeldatud viisil.
39.1.AS Veejaam on taotlenud järgmiste menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga: 17. juuni 2019. a avalduse alusel 2238 eurot 18 senti, 15. juuni 2020. a avalduse alusel 1016 eurot 96 senti, 18. juuni 2020. a avalduse alusel 197 eurot 75 senti. 28. märtsi 2023. a avalduses palus AS Veejaam täiendavalt välja mõista 2887 eurot 88 senti ilma käibemaksuta ja 4. aprilli 2023. a avalduses veel 600 eurot ilma käibemaksuta, kusjuures ka kogusumma väljamõistmist taotleb ta nüüd ilma käibemaksuta, s.o kokku 6390 eurot 29 senti.
39.2.Vastustaja on taotlenud järgmiste menetluskulude hüvitamist (sh käibemaks): 10. juuni 2020. a avalduse alusel 3676 eurot 20 senti enne asjade liitmist (30. juuni 2018. a arve 210 eurot, 31. juuli 2018. a arve 105 eurot, 31. mai 2019. a arve 52 eurot 80 senti, 30. juuni 2019. a arve 1384 eurot 80 senti, 30. septembri 2019. a arve 108 eurot, 29. veebruari 2020. a arve 1815 eurot 60 senti) ja 6807 eurot 60 senti pärast asjade liitmist (31. mai 2020. a arve 3806 eurot 40 senti, 10. juuni 2020. a arve 3001 eurot 20 senti) ning 18. juuni 2020. a avalduse alusel 2418 eurot 24 senti. Kolleegiumi hinnangul võib kuludest, mis on tekkinud pärast asjade liitmist, hinnanguliselt poolt pidada seotuks AS Veejaam kaebusega.
40.Kuna OÜ Espo kaebuse menetlus lõppeb praeguse otsusega, tuleb jaotada selle asjaga seoses kantud menetluskulud. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb tagastada. Kuna OÜ Espo saavutas täielikult oma kaebuse eesmärgi, tuleb menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel jätta vastustaja kanda. Vastustaja peab hüvitama OÜ Espo põhjendatud ja vajalikud menetluskulud ning ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. 12(13)
3-16-1864
40.1.OÜ Espo menetluskulud halduskohtus olid 1568 eurot 60 senti (sh riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud käibemaksuta) ning ringkonnakohtus 1009 eurot 50 senti (sh riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud käibemaksuta).
40.2.Kassatsioonimenetluses on OÜ Espo palunud hüvitada järgmised menetluskulud (vastavalt
25.aprilli 2023. a avaldusele ilma käibemaksuta): 17. juuni 2019. a avalduse alusel 585 eurot,
17.veebruari 2020. a avalduse alusel 173 eurot 33 senti, 12. juuni 2020. a avalduse alusel 1999 eurot 83 senti, 22. detsembri 2022. a avalduse alusel 1160 eurot 83 senti (eelotsusemenetlusega seotud kulud, sh lennupiletid kohtuistungile sõiduks 379 eurot 64 senti ja õigusabikulud), 28. märtsi 2023. a avalduse alusel 390 eurot ja 4. aprilli 2023. a avalduse alusel 195 eurot, st kokku 4503 eurot 99 senti.
40.3.Kolleegiumi hinnangul on kulud kolme astme peale kokku kogusummas 7082 eurot 9 senti asja mahtu ja keerukust arvestades vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb tervikuna vastustajalt välja mõista. Arvestades, et Riigikohus kaasas menetlusse Euroopa Komisjoni, toimus istung ja seejärel eelotsusemenetlus, on varasemates kohtuastmetes kantust suuremad kassatsiooniastme kulud põhjendatud. (allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.