Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 16.06.2023, Tartu 3-21-29 Aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid kaebus Mittetulundusühingu Kagu Ühistranspordikeskus 17.12.2020. a vastuskirja nr 4-1/110-3 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 22.09.2022. a määruse resolutsiooni punkt 1 Menetluse alus ringkonnakohtus Aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid määruskaebus Kaebaja – Aktsiaselts Hansa Bussiliinid, esindaja Menetlusosalised vandeadvokaat Merit Lind Vastustaja – Mittetulundusühing Kagu Ühistranspordikeskus, esindaja vandeadvokaat Kristina Laarmaa Kaasatud haldusorgan – Transpordiamet
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 22.09.2022. a määruse resolutsiooni punkt 1.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega võtta vastu kaebuse muutmine.
3.Jätta Mittetulundusühingu Kagu Ühistranspordikeskus taotlus menetluskulude välja mõistmiseks läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 49 lg 6, § 235 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts Hansa Bussiliinid (kaebaja) ja Mittetulundusühing Kagu Ühistranspordikeskus (vastustaja) sõlmisid riigihanke „Avalik bussiliinivedu Võru maakonnasˮ tulemusena 26.08.2015 Võru maakonna bussiliinide avaliku teenindamise lepingu nr 3-3/15/413 (ATL), mis on sõlmitud halduslepinguna. ATL on 2018. aastal seoses tasuta ühistranspordile üleminekuga muudetud lisaga „Avaliku teenindamise lepingu 3-3/15/413 muutmineˮ. ATL alusel osutab kaebaja vastustajale sõitjateveo teenust Võru maakonna avalikel bussiliinidel.
2.Vastustaja saatis 07.12.2020 kaebajale e-kirjaga ATL muutmise kokkuleppe ettepaneku „Avaliku teenindamise lepingu nr 3-3/15/413 täiendav kokkulepe nr 48ˮ, millega vastustaja tegi ATL p-le 3.4. tuginedes kaebajale ettepaneku leppida kokku, et liinikilomeetri
maksumuseks alates 2021. a I poolaastast on 1,0267 eurot liinikilomeetri kohta senise 1,120 euro asemel. Vastustaja edastas 07.12.2020 kaebajale eraldi e-kirjaga vastustaja koostatud 2021. a I poolaasta liinikilomeetri maksumuse arvutuse.
3.Kaebaja teatas vastustajale 14.12.2020. a kirjaga, et ei nõustu ATL muutmise ettepanekuga. Lepingus sätestatud liinikilomeetri maksumuse piirmäära leidmise valemist ei tulene vastustajale iseseisvat õiguslikku alust kaebaja kuludest sõltumatult liinikilomeetri maksumust omaalgatuslikult ja ühepoolselt vähendada. Liinikilomeetri maksumuse alandamine pelgalt kaebaja kontrolli all mitte olevate indeksite muutumise tõttu ei ole õiguspärane, eriti arvestades, et tegelikkuses on kaebaja veokulud reaalselt suurenenud.
4.Vastustaja teatas kaebajale 17.12.2020. a vastuskirjaga nr 4-1/110-3, et on otsustanud rakendada alates 01.01.2021 ATL muutmise ettepanekus sätestatud liinikilomeetri maksumust. Vastustaja selgitas, et Maanteeamet (Transpordiamet), kelle poole vastustaja seisukoha kujundamiseks pöördus, on seisukohal, et vastustaja on kohustatud liinikilomeetri arvutamisel indeksit arvestama. Vastuskirjale oli lisatud Maanteeameti 15.12.2020. a vastus nr 27-5/20/57638-2 vastustaja 14.12.2020. a päringule.
5.AS Hansa Bussiliinid esitas 06.01.2021. a Tartu Halduskohtule kaebuse MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus 17.12.2020. a vastuskirja nr 4-1/110-3 tühistamiseks. Vastustaja 07.12.2020. a liinikilomeetri maksumuse vähendamise ettepaneku mõjul väheneks kaebaja toetus ATL alusel järgmisel aastal ca 172 576 euro võrra. Kaebaja esitas kaebuses ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus: 1) peatada vastustaja 17.12.2020. a kirja nr 4-1/110-3 kehtivus kuni menetlust lõpetava kohtumääruse või otsuse jõustumiseni käesolevas kohtuasjas; 2) peatada MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus 07.12.2020. a kirja kehtivus kuni menetlust lõpetava kohtumääruse või otsuse jõustumiseni käesolevas kohtuasjas, kui kohus leiab, et 07.12.2020. a kiri on käsitletav haldusaktina.
6.Tartu Halduskohus jättis 15.01.2021. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus leidis, et toetuse määramise aluseks oleva liinikilomeetri maksumuse võimaliku ebaõige vähendamise korral on võimalik hilisem korrigeerimine ja vähem makstud toetuse väljamaksmine.
7.Kaebaja esitas 01.09.2022 taotluse kaebuse muutmiseks ja soovis kaebust täiendada heastamiskaebusega. Kaebaja palus teha MTÜ-le Kagu Ühistranspordikeskus ettekirjutus 17.12.2020. a kirja tagajärgede kõrvaldamiseks ning maksmisele kuuluva ja vähem makstud toetuse vahe väljaarvutamiseks ja väljamaksmiseks. Haldusakti tühistamine ei taga, et vastustaja maksaks kaebajale välja summaarse vahe, mille võrra vastustaja on 17.12.2020. a kirja alusel kaebajale vähem sihtotstarbelist toetust maksnud. Kaebaja soovib, et vastustaja taastaks olukorra, mis oli enne vastustaja 17.12.2020. a kirjaga toimunud liinikilomeetri maksumuse ja sellega koos ka avaliku liiniveo sihtotstarbelise toetuse vähendamist. Kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebaja õiguste tõhusaks kaitseks on otstarbekas lisada heastamisnõue, et lisaks vastustaja kirja tühistamisele teeks kohus kaebuse rahuldamisel kohtuotsuse resolutsioonis vastustajale ettekirjutuse vastustaja kirja tagajärgede kõrvaldamiseks. Kaebajal on mõjuv põhjus nõuda endise olukorra taastamist - kuna vastustaja alandas liinikilomeetri maksumust 2021. a I poolaastaks, mõjutab see avaliku liiniveo toetuse suurust negatiivselt ka järgnevatel aastatel ning selliste tagajärgede vältimiseks on oluline ennistada olukord, kus 2021. a I poolaasta liinikilomeetri maksumust ei ole vähendatud. Samuti on kaebajal mõjuv põhjus nõuda õigusvastaselt vähendatud liinikilomeetri maksumuse tõttu maksmisele kuuluva ja vähem makstud toetuse vahe väljamaksmist – vastasel juhul on kaebaja
õigusvastaselt ja olulises ulatuses ilma jäänud talle avaliku teenindamise lepingu alusel ettenähtust.
8.Tartu Halduskohus jättis 22.09.2022. a määrusega kaebuse muutmise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja otsustas jätkata asja lahendamist kirjalikus menetluses (resolutsiooni p 2). Halduskohus põhjendas kaebuse muutmise vastuvõtmisest keeldumist järgmiselt.
8.1.Kaebaja tegelik tahe on, et tühistamiskaebuse rahuldamise korral toimuks ka õigusvastase haldusakti tagasitäitmine. Kaebaja ei ole kohtult taotlenud kaebuse täiendamist hüvitamisnõudega. Kaebaja taotleb saamata jäänud toetuse välja arvutamist ja tasumist. Kuivõrd pooled vaidlevad muuhulgas selle üle, kas vastustaja oli kohustatud liinikilomeetri maksumust ühepoolselt muutma või mitte, siis on arusaadav, et kaebaja ei ole esitanud kohtule kohustamisnõuet. Heastamiskaebuse alusel ei saa kohus välja mõista hüvitist. Heastamiskaebuse rahuldamiseks peab olema tagajärjed põhjustanud haldusakt eelnevalt tagasiulatuvalt (vähemalt tagajärgede tekkimise hetkeni) tühistatud. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg 1 alusel võib kannatanu avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Heastamiskaebuse aluseks on kaebaja õigusi rikkuvate tagajärgede tekitamine vaidlustatud haldusaktiga.
8.2.Kaebuse täiendamine heastamisnõudega on menetluslikult lubatav RVastS § 11, HKMS § 5 lg 1 p 5 ja § 37 lg 2 p 5 kohaselt ning kaebaja ei pidanud tasuma täiendavat riigilõivu, kuid kaebuse täiendamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kui kohus peaks leidma, et 17.12.2020. a haldusakt oli õigusvastane ja kuulub tühistamisele, järeldub sellest üksnes see, et vastustaja peab kaalutlusõigust teostama uuesti ja määrama uuesti nii 2021. a I poolaasta indekseerimise tulemusena vedaja tasu tariifi (mille üle käib praeguses asjas vaidlus), 2021. a II poolaasta tariifi (mille üle käib vaidlus teises pooleliolevas kohtuasjas nr 3-21-1641), kui ka järgnevatel perioodidel (ehkki 2022 I ja II poolaasta tariife kehtestanud haldusakte ei ole kaebaja vaidlustanud). Kaebuse rahuldamise korral on vastustajal vajalik teha ümberarvestused ka ilma kohtu ettekirjutuseta vastavalt avaliku teenindamise lepingule. Samuti ei ole heastamiskaebus piiritletud üksnes praeguses asjas kaebuse aluseks olevate asjaoludega, mistõttu pole otstarbekas lubada kaebuse muutmist. Kohus ei pea asjakohaseks kaebuse täiendamist praeguses menetlusetapis, sest see eeldaks oluliselt täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamist. Kaebaja õigused ei jää seejuures kaitseta, sest kaebajal on õigus esitada seaduses sätestatud tähtaja jooksul hüvitamis- või heastamiskaebus. Heastamiskaebuse esitamine saab olla perspektiivikas üksnes juhul, kui kohus kaebuse rahuldab.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja esitas 10.10.2022 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 22.09.2022. a määruse resolutsiooni p 1 tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks. Kaebaja põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
9.1.Halduskohus kohaldas ebaõigesti HKMS § 49 lg-t 1, asudes seisukohale, et kaebuse täiendamine heastamiskaebusega ei ole otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks. Vastustaja 17.12.2020. a kirja tühistamine iseenesest ei too kaasa vähem makstud toetuse väljamaksmist (tagasitäitmist). Täidetud ja tühistatud haldusakti tagasitäitmise saavutamiseks on sobiv heastamiskaebus, mille rahuldamisel teeb kohus kohtuotsuse resolutsioonis ettekirjutuse haldusakti tagajärgede kõrvaldamiseks. Seega on heastamiskaebus vajalik kaebuse eesmärgi saavutamiseks ehk vastustaja 17.12.2020. a kirja alusel kaebajale vähem makstud toetuse väljamaksmiseks. Kui kohus rahuldab kaebaja tühistamiskaebuse, kuid ei tee ettekirjutust tühistatud kirja tagajärgede kõrvaldamiseks, puudub vastustajal kohustus ja sund uue otsuse tegemiseks ja kaebajale vähem makstud toetuse väljamaksmiseks.
9.2.Halduskohtul puudub mõistlik takistus ja põhjus tema menetluses oleva haldusakti negatiivsete tagajärgede kõrvaldamise üle otsustamiseks, kui ta otsustab 17.12.2020. a kirja tühistada.
9.3.Vaidlustatud määrus ei ole ka põhjendatud, sest määruse põhistus ei ole selge, ammendav, vastuoludeta ega veenev kohtu siseveendumuse kujunemise osas. Väide, et kaebuse täiendamine eeldaks oluliselt täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamist käimasolevas menetluses, on konkretiseerimata, see ei ole arusaadavalt seostatav kaebaja esitatud kaebuse muutmise taotluse lahendamisega ning ei ole selleks ka kuidagi vajalik. Juhul, kui kohus tühistab vastustaja 17.12.2020. a kirja, ei pea kohus ise välja arvutama ja vastustajale ette kirjutama täpset summat, mille vastustaja peab kaebajale välja maksma, vaid ta saab konkreetsete summade väljaarvutamise jätta vastustaja ülesandeks. Ettekirjutusega kõrvaldada 17.12.2020. a kirja tagajärjed teeks kohus vastustajale ettekirjutuse kõrvaldada selle haldusakti tagajärjed, mille tühistamist kohus antud juhul menetleb, asumata seejuures tegema kaalutlusotsust vastustaja eest. Heastamiskaebusega taotleb kaebaja tagasiulatuvalt tekitatud negatiivsete tagajärgede heastamist, mitte vastustaja hilisemate rikkumiste lahendamist.
9.4.Kaebaja ei nõustu kohtu arvamusega, et kaebuse täiendamist heastamiskaebusega takistab asjaolu, et heastamiskaebus ei ole piiratud üksnes käesolevas asjas kaebuse aluseks olevate asjaoludega. Halduskohus tsiteeris vaidlustatud määruse p-s 10 vastustaja 09.09.2022 esitatud seisukohta, et vastustaja 17.12.2020. a kirja tühistamisel asuks vastustaja määrama uuesti nii vaidlusaluse perioodi (2021. a I poolaasta) kui ka järgnevate perioodide liinikilomeetri maksumust. Halduskohus esitas põhjenduseks vastustaja seisukoha, analüüsimata selle kooskõla kaebuse tegelike asjaoludega. Kaebaja ei taotlenud kohtult 2021. a II poolaasta ega 2022. a kohta asjaolude väljaselgitamist ega nende hindamist. Kaebaja esitas selgelt nõude 17.12.2020. a kirja tagajärgede heastamiseks, kusjuures selle kirjaga muudeti liinikilomeetri maksumust 2021. a I poolaasta kohta. Seetõttu on kohtul võimalik heastamiskaebus lahendada ainult 2021. a I poolaasta suhtes, mis on selgelt piiratud ka praeguses asjas esitatud tühistamiskaebuse aluseks olevate asjaoludega.
9.5.Halduskohtu pakutud alternatiivne võimalus esitada eraldiseisvalt veel üks kaebus vastustaja 17.12.2020. a kirja tagasitäitmise saavutamiseks ei ole otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks, sest see sunnib kaebajat uuesti sarnastel asjaoludel kohtusse pöörduma, samas kui kohtul on võimalus teha juba käimasolevas menetluses vaidlustatud haldusakti tagasitäitmiseks ettekirjutus, kui kohus otsustab vastustaja 17.12.2020. a kirja tühistada. Kohtu pakutud alternatiivne lahendus ei ole kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega.
9.6.Lisaks seab kohtu pakutud alternatiivne lahendus ohtu ka kaebaja õiguste kaitse. Kui kohus rahuldab kaebaja kaebuse ja tühistab vastustaja 17.12.2020. a kirja, on tõenäoline, et vastustaja vaidlustab kohtu sellise otsuse ning lõpliku kohtuotsuse jõustumine võtab aega. Vastustaja 17.12.2020. a kirja peale heastamis- või hüvitamiskaebuse esitamiseks on kaebajal aega maksimaalselt kuni 17.12.2023 (HKMS § 46 lg 4). Isegi juhul, kui praeguses kohtuasjas jõustuks lõpplahend enne järgmise aasta lõppu, ei pruugi vastustaja astuda piisavalt kiireid samme, et vähem makstud toetuse summat kaebajale välja maksta.
10.Vastustaja palus vastuses määruskaebusele jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata.
10.1.Halduskohus leidis õigesti, et esitatud sõnastuses kaebuse muutmise taotluse rahuldamine eeldaks, et kohus tuvastaks mitte üksnes seda, kas vastustaja vaidlusalune 17.12.2020. a kiri on õiguspärane või mitte, vaid eeldaks kohtult hinnangu andmist ka sellele, millise sisuga uue kaalutlusotsuse peab vastustaja tegema 17.12.2020. a kirja tühistamise järel. Halduskohus leidis õigesti, et sellise hinnangu andmine eeldaks olulises mahus täiendavate tõendite kogumist ja samuti seda, et see ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Vastustajal on lai kaalutlusõigus uue otsuse tegemisel ning kohus ei saagi vastustajale ette kirjutada, millises suuruses peab vastustaja määrama vedaja tasu ATL alusel indekseerimise tulemusena. Sellises olukorras tuleb
nõustuda halduskohtu seisukohaga, et heastamiskaebus ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik ja eesmärgipärane.
10.2.Kaebaja jättis tähelepanuta, et kui tühistatakse 17.12.2020. a kiri, millega on määratud vedaja tasu indekseerimine 2021. a I poolaastaks, ja vastustaja mistahes põhjusel ei teeks uut otsust 2021. a I poolaasta vedaja tasu indekseerimise kohta, siis jääkski vedaja tasu arvestamise õigusliku alusena kehtima 2020. a II poolaastal kehtinud vedaja tasu tariif, nagu kaebaja on kaebuses läbivalt soovinud. Kui vastustaja teeb 17.12.2020. a kirja tühistamise järel uue kaalutlusotsuse 2021. a I poolaastaks vedaja tasu määramise kohta, on kaebajal võimalik see vaidlustada.
11.Kaasatud haldusorgan palus vastuses määruskaebusele jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata. Halduskohus asus selgelt seisukohale, et kaebuse täiendamine ei ole vajalik ning kaebaja saab kaebuse rahuldamisel lahenduse sellele järgnevate sammude kaudu. Ekslik on kaebaja seisukoht, et puudub vajadus täiendavate tõendite kogumiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
13.HKMS § 49 lg 1 ls 1 järgi võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Riigikohus on oluliseks pidanud menetlusökonoomia põhimõtte järgimist uue kohtuvaidluse vältimise teel ning on HKMS § 49 lg 1 kohaldamisel pidanud vajalikuks tõlgendada kaebuse eesmärki laialt (Riigikohtu 26.04.2017. a määrus nr 3-3-1-92-16, p 23 koos edasiste viidetega).
14.Kaebaja soovib kaebust täiendada heastamiskaebusega, milles palub teha vastustajale ettekirjutus 17.12.2020. a kirja tagajärgede kõrvaldamiseks ning maksmisele kuuluva ja vähem makstud toetuse vahe väljaarvutamiseks ja väljamaksmiseks. Määruskaebuses selgitas kaebaja, et kui kohus rahuldab kaebaja tühistamiskaebuse, kuid ei tee ettekirjutust tühistatud kirja tagajärgede kõrvaldamiseks, puudub vastustajal tegelikult kohustus ja sund uue otsuse tegemiseks ja kaebajale vähem makstud toetuse väljamaksmiseks.
15.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu järeldusega, et kaebaja ei ole esitanud kohtule kohustamisnõuet. Ringkonnakohtu hinnangul soovib kaebaja praeguses haldusasjas saavutada avaliku teenindamise lepingu täitmist. Kaebaja lõppeesmärk on talle vähem makstud toetuse väljamaksmine. Vastustaja on 17.12.2020. a kirjas teatatud liinikilomeetri maksumuse alusel toetust makstes sisuliselt keeldunud kaebaja soovitud ulatuses toetust maksmast. Kui tasu maksmisest keeldutakse või sellega viivitatakse, on tasu nõudjal asjakohane esitada kohustamisnõue (RVastS § 6 lg 1, HKMS § 37 lg 2 p 2). Halduslepingu täitmise nõue on kohustamisnõude erijuhtum (Riigikohtu 28.06.2021. a määrus asjas nr 3-19-143, p 14). Seega on ka kaebaja ekslikult leidnud, et kujunenud olukorras on võimalik lepingu täitmisele suunatud nõuet esitada üksnes heastamiskaebusena. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul põhjendatud käsitada kaebuse muutmise taotluses esitatud nõuet kohustamisnõudena. Kohus ei ole seotud sellega, kuidas kaebaja ise esitatud nõuet nimetab. Kaebuse liigi määramisel saab lähtuda sellest, mida kaebaja kohtult taotleb. Praegusel juhul vastabkaebaja taotletu kohustamisnõude tunnustele.
16.Kohustamiskaebusena on kaebaja nõue tähtaegne – kaebetähtaja kontrollimisel loetakse kaebuse muutmisel esitatud uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal (HKMS § 49 lg 1 ls 2). Nii tühistamis- kui kohustamiskaebuse esitamisel kehtib 30-päevane kaebetähtaeg.
17.HKMS § 41 lg 3 näeb ette, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Praeguses asjas ei ole vaidlust selle üle, et vastustaja ülesanne on välja arvutada, millises suuruses peab vastustaja määrama vedaja tasu ATL alusel. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda lähemalt määruskaebuse väiteid, mis puudutavad kaalutlusõiguse kohaldamist ja kohtu võimalust seda ettekirjutuse tegemisel silmas pidada.
18.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et halduskohus ei ole põhjendanud enda väidet, et kaebuse täiendamine eeldaks oluliselt täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamist. Vaidluse asjaoludest ja kaebuse muutmise taotluses esitatud täiendavast nõudest sellist eeldust ei tulene. Seega ei saa see olla kaebuse muutmise asjakohasuse (otstarbekuse) hindamise aluseks. Juhul, kui halduskohus otsustab kaebuse rahuldada, on tal võimalus valida, kas teha vastustajale ettekirjutus lepingu alusel konkreetse rahasumma maksmiseks või 01.01.2021 kohalduva liinikilomeetri hinna uueks määramiseks ja vajadusel täiendava makse tegemiseks. Viimasel juhul saab halduskohus määrata vastustajale kohustuse täitmiseks tähtaja. Vastustajale kohustuse täitmise tähtaja seadmine iseenesest võib olla kaebaja kaitstavaks huviks kohustamisnõude esitamisel.
19.Samuti ei takista kaebuse muutmise vastuvõtmist halduskohtu väide, et esitatud nõue ei ole piiritletud üksnes praeguses asjas kaebuse aluseks olevate asjaoludega, mistõttu pole otstarbekas lubada kaebuse muutmist. Kaebaja selgitas määruskaebuses, et ta ei taotlenud kohtult 2021. a II poolaasta ega 2022. a kohta asjaolude väljaselgitamist ega nende hindamist ja kohtul on võimalik täiendav nõue lahendada ainult 2021. a I poolaasta suhtes, mis on selgelt piiratud ka praeguses asjas esitatud tühistamiskaebuse aluseks olevate asjaoludega. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtul oli võimalik lahendada kaebuse muutmise taotlus tühistamiskaebuse piire arvestades.
20.Halduskohus leidis, et kaebaja õigused ei jää muutmise vastuvõtmisest keeldumisel kaitseta, sest kaebajal on õigus esitada seaduses sätestatud tähtaja jooksul hüvitamis- või heastamiskaebus. Kaebaja leiab, et kaebuse muutmisest keeldumine on vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega ning ei võimalda tagada kaebaja õiguste tõhusat kaitset käimasolevas menetluses. Ringkonnakohus nõustub, et halduskohus ei ole neid põhimõtteid piisavalt arvestanud. Põhjendatud on kaebaja väited, et kaebetähtaja saabumise ajaks ei pruugi praeguses asjas lõpplahend jõustunud olla ja kaebetähtaja kulgemine ei välista kaebuse muutmise taotluse esitamist juba käimasolevas kohtumenetluses. Lisaks on kaebaja selgelt väljendanud, miks ta soovib lepingu täitmist, mitte kahju hüvitamist.
21.Kaebaja tahet ja eesmärki (lepingu täitmine) arvestades leiab ringkonnakohus, et kohustamisnõude esitamine kaebuse eesmärgi saavutamiseks on praeguses asjas otstarbekas. Selles kohtuasjas täiendava nõude vastuvõtmine aitab vältida uut kohtuvaidlust ja on kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega.
22.Eeltoodust tulenevalt tuleb halduskohtu määrus tühistada osas, milles kohus keeldus kaebuse muutmise vastuvõtmisest. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse ja võtab kaebuse muutmise vastu, tõlgendades kaebaja esitatud täiendavat nõuet kohustamisnõudena.
23.Vastustaja taotles määruskaebemenetluses ka menetluskulude hüvitamist. HKMS § 109 lg 2 ls 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna käesoleva määrusega ei lahendata haldusasja lõplikult, ei saa ringkonnakohus HKMS § 109 lg-st 2 tulenevalt seda taotlust lahendada. Seetõttu jääb see taotlus läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.