Tanel Erelti kaebus Viru Vangla mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Tanel Erelt Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
ametniku
tekitatud
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tanel Erelti kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.03.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tanel Erelt (edaspidi ka kaebaja) esitas 16.10.2020 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles palus hüvitada talle 2017. aastal tema kontaktisikuks olnud Kevin Kröönströmi tegevusega põhjustatud mittevaralise kahju. Taotluse kohaselt käis kaebaja 18.10.2017 K. Kröönströmi visiidil, sest viimane oli võtnud graafikust talle juba lubatud pikaajalise kokkusaamise tema abikaasaga. Kaebaja sõnul oli kokkusaamine ära jäetud põhjusel, et kaebaja oli esitanud pöördumisi, milles juhtis tähelepanu K. Kröönströmi ja teiste ametnike
3-21-18 rikkumistele. Visiidi ajal rääkis ametnik, et hoolimata kaebaja pöördumistest ametnikke nagunii ei karistata ja kaebaja hakkab saama edaspidi pikaajalisi kokkusaamisi seaduses lubatud miinimummääras ehk kord poole aasta jooksul. Veel rääkis ametnik, et kui kaebaja jätkab rikkumist kajastavate pöördumiste esitamist, leiab ta ka teisi võimalusi kaebaja terroriseerimiseks. Selle kinnituseks oli kaebaja samal päeval määratud väljaspool graafikut majandustöödele siseruumidesse, mis põhjustab kaebajale astmahoo. Samuti kinnitas ametnik, et kaebajal ei teki pöördumiste esitamise jätkamisel lootustki üleviimiseks teise vanglasse. K. Kröönström survestas kaebajat oma pöördumisi (ca 15 tk) tagasi võtma ja ütles, et sel juhul saab kaebaja pikaajalise kokkusaamise abikaasaga ning ta mõistab ka kaebaja terviseprobleeme. Kaebaja võttiski selle peale ametnike rikkumisi kajastavad pöördumised tagasi, kirjutades neile, et ei soovi kirjalikku vastust. K. Kröönström alandas sellise tegevusega (ähvardamisega) kaebaja inimväärikust ning pani surve alla tema 2017. aastal sõlmitud abielu ja tervise, põhjustades kaebajale sügava depressiooni, paanikahood, uneprobleemid ja astmahoogude süvenemise.
2.Viru Vangla jättis 04.12.2020. a otsusega nr 6-16/161-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused. Nii kaebaja kahjunõudest kui ka K. Kröönströmi 19.10.2020. a selgitusest nähtub, et kaebaja kasutas oma õigust menetlus lõpetada (haldusmenetluse seaduse § 43 lg 1 p 2). Puuduvad igasugused objektiivsed tõendid, mis kinnitaksid ametniku poolset ähvardamist. Isegi juhul, kui kinnipeetav loobub oma pöördumiste edasisest menetlemisest, säilib tal õigus samasisuline pöördumine uuesti esitada. Kui kaebaja tundis, et teda on kuidagi ähvardatud või muul moel ebaõigesti koheldud, oli tal võimalus sellest vanglat varasemalt teavitada (nt esitada märgukiri, vaie või kuriteoteade). Kaebaja ei ole selliseid õiguskaitse võimalusi kasutanud. Kaebaja on ka hiljem esitanud ametnike tegevust käsitlevaid pöördumisi, mis näitab selgelt, et tegelikkuses ei ole ta loobunud pöördumiste esitamise õigusest väidetava hirmutunde tõttu. Vangla tegevus ei ole olnud õigusvastane ning ka kaebaja tervisekaardist ei nähtu, et kaebaja tervises oleks toimunud negatiivseid muutusi, mis võiks olla seotud kõnealuse juhtumiga. Tervisekaardist nähtuvalt on kaebaja võimalikud uneprobleemid ja depressioon seotud astmaga, mida ta on ka ise korduvalt tervishoiutöötajale öelnud.
3.T. Erelt esitas 30.12.2020 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palub hüvitada talle Viru Vangla ametniku K. Kröönströmi tegevusega põhjustatud mittevaralise kahju ning mõista Viru Vanglalt tema kasuks välja õiglase hüvitise tervise kahjustamise eest, 250 eurot inimväärikuse alandamise eest ning 250 eurot eraelu puutumatuse rikkumise eest.
4.Viru Vangla esitas kaebusele 10.01.2023 vastuse, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
5.Tartu Halduskohus otsustas 25.01.2023. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja palub hüvitada talle vanglaametniku K. Kröönströmi tegevusega põhjustatud mittevaralise kahju, põhjendades kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.
6.1.K. Kröönström ütles 18.10.2017 kaebajale, et kui kaebaja võtab tagasi enda esitatud pöördumised, milles ta oli juhtinud tähelepanu ametnike rikkumistele, siis võimaldatakse talle pikaajaline kokkusaamine novembrikuuks. Ametnik märkis, et vanglas on ametnike seas ringkaitse ning kui kaebaja jätkab ametnike rikkumisi kajastavate pöördumiste kirjutamist, võimaldatakse talle edaspidi pikaajalisi kokkusaamisi ainult ühel korral poole aasta jooksul. Kaebaja abiellus 2017. aastal, mistõttu olid ähvardused pikaajaliste kokkusaamiste ärajätmiseks tõsine ähvardus kaebaja abielu püsima jäämisele. Lisaks lubas K. Kröönström seoses kaebaja astmaga teha koostöös meditsiiniosakonnaga tema vangistuses viibimise võimalikult ebamugavaks. Ähvarduste kinnitamiseks määras K. Kröönström kaebaja samal päeval, s.o 18.10.2017, väljaspool graafikut majandustöödele siseruumidesse, mis põhjustab astmaatikust
3-21-18 kaebajale astmahoo. K. Kröönströmi ähvardused ongi kaebuse esitamise ajaks ellu viidud ning selle põhjuseks olid kaebaja hilisemad ametnike rikkumisi paljastavad pöördumised. Põhjendamatult on tagasi lükatud kõik kaebaja taotlused tema teise vanglasse ümber paigutamiseks, tema tervis on kahjustunud ning lõppenud on ka kaebaja abielu. K. Kröönströmi ähvardust 18.10.2017. a visiidil pidas kaebaja nii reaalseks, et võttis kohe tagasi kõik vanglale esitatud ja ametnike rikkumisi kajastavad pöördumised. Muid põhjuseid tal pöördumiste tagasivõtmiseks ei olnud. K. Kröönströmi käitumine kinnitas, et Viru Vangla ametnike hulgas toimub ringkaitse ning kinnipeetav on seal oma probleemidega üksi ja pideva surve all.
6.2.K. Kröönström alandas kaebaja inimväärikust ning pani löögi alla tema abielu ja tervise. Kaebaja depressioon süvenes ja tekkisid uneprobleemid. Oma tegevusega pani K. Kröönström toime kuriteo ning ta peab vastutama.
7.Vastustaja palub kohtul arvestada kahjunõude kohta tehtud otsuse põhjendustega ning on esitanud kokkuvõtlikult järgmised täiendavad põhjendused.
7.1.Vanglal puudub alus kahelda ametniku selgituste tõelevastavuses – ühelt poolt on ametnik seotud aususe kohustusega, teisalt oleks ametniku poolt kinnipeetava survestamine pöördumiste tagasivõtmiseks väheperspektiivikas, sest isikul oleks võimalik samasisulised pöördumised kohe uuesti esitada ja see ei annaks asutusele mingit kasu. Vestlused, kus käsitletakse kirjalike pöördumiste sisulisi probleeme, on võimalikud, ning kui kinnipeetav otsustab seejuures, et kirjalikke vastuseid ei ole vaja, on see mõlemale poolele mõistlik lahendus. Lisaks ei väitnud kaebaja kahjunõudes, et tema pöördumistes olnud probleemid oleks jäänud lahendusteta või ta oleks olnud sunnitud esitama vastuste saamiseks samad pöördumised uuesti. Vangla ei tegutsenud seega õigusvastaselt.
7.2.Kaebaja tervisekaardist ei nähtu, et kaebaja tervises oleks toimunud 2017. a oktoobris– novembris mingi selline muutus, millele kaebaja püüab viidata. Seega ei ole esinenud ka tervisekahju.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud.
9.Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Nendest sätetest tulenevalt saab kohus rahuldada isiku esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude üksnes juhul, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja on käitunud süüliselt ja õigusvastaselt, rikutud on mõnda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikule kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja isikule tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida RVastS § 7 lg-s 1 nimetatud esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
10.Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud selgituste ja tõendite pinnalt tuvastatav, et kaebaja väidetud asjaoludel oleks Viru Vangla ametnik K. Kröönström kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud.
11.Asja materjalid nende kogumis kinnitavad kaebaja väiteid, et ta käis 18.10.2017 tema toonase inspektor-kontaktisiku K. Kröönströmi vastuvõtul seoses asjaoluga, et viimane oli võtnud graafikust tema 2017. a novembrikuusse planeeritud pikaajalise kokkusaamise. K. Kröönström on oma 19.10.2020. a selgitustes (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 21) sellega
3-21-18 seoses märkinud, et ta oli teinud 17.10.2017 otsuse nr 6-7/32929-2 (dtl 124), millega jättis kaebaja taotluse novembrikuus pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks rahuldamata, sest kaebaja oli sellele eelnevalt osalenud pikaajalisel kokkusaamisel viiel korral. Selliste kokkusaamiste toimumist 20.06.2017, 25.07.2017, 24.08.2017, 21.09.2017 ja 12.10.2017 on kinnitatud Viru Vangla 04.12.2020. a vastuses (dtl 18–19) kaebaja kahjunõudele (dtl 13–16). Veel nähtub nii viidatud K. Kröönströmi selgitustest kui ka vangla 04.12.2020. a otsusest, et kaebajale siiski võimaldati pikaajaline kokkusaamine ka 2017. a novembris (07.11.2017). K. Kröönström on sellist muudatust põhjendanud sellega, et kokkusaamiste tabelisse jäi novembrikuus vabu kohti ja ta pakkus kaebajale, et tal on siiski võimaluse ja tahtmise korral võimalik kokkusaamisel osaleda.
12.Kohus ei saa välistada, et kaebaja varasemale (ajavahemikus 18.09.2017–16.10.2017 esitatud) 17 erinevale pöördumisele (sh 2 kahjunõudele; dtl 22–39) just 18.10.2017 märke tegemine, et kaebaja ei soovi neile kirjalikku vastust, võis olla seotud vangla 17.10.2017. a pikaajalisest kokkusaamisest keeldumise otsuse n-ö ümbervaatamisega ja kaebajale novembris abikaasaga kokkusaamise võimaldamisega. Küll aga on vangla asjakohaselt märkinud, et kaebajal oli võimalus esitada oma pöördumised vanglale igal ajal uuesti. Samuti ei ole kohtu hinnangul alust tuvastada vanglaametniku 18.10.2017. a tegevuse õigusvastasust olukorras, kus tõendid viitavad sellele, et kaebaja ja tema inspektor-kontaktisik arutasid 18.10.2017. a kohtumisel kaebajaga seotud probleeme, võisid leida neile probleemidele kasvõi lühiajaliselt kokkuleppelised lahendused ning kaebaja sai enda soovitud võimaluse minna novembrikuus abikaasaga pikaajalisele kokkusaamisele. Seejuures puudus kaebajal õigusaktidest tulenev subjektiivne õigus nõuda pikaajaliste kokkusaamiste toimumist tihemini kui kord poole aasta jooksul ning kaebaja pidi arvestama, et kokkusaamise toimumine sõltub igakuiselt koostatavast graafikust ja teiste kinnipeetavate kokkusaamiste aegadest (justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 44 lg 1, § 45). Seega ei ole vanglaametnik kirjeldatud viisil tegutsemisega rikkunud kaebaja õigusi.
13.Kohtule esitatust ei nähtu, et K. Kröönström oleks 18.10.2017 toimunud vestlusel või selle tagajärjel ka muul viisil ülemääraselt sekkunud kaebaja õigustesse tema perekonnaelu puutumatusele ja tervise kaitsele või alandanud kaebaja inimväärikust. Kui kaebaja pidas vangla konkreetseid tegevusi (näiteks tema majandustöödele määramine, hoolimata tal diagnoositud astmast) õigusvastaseks, oli tal õigus vangla vastavat tegevust vaide- ja kohtumenetluses vaidlustada. Kaebaja väidetest ja muudest asja materjalidest ei ole võimalik järeldada, et kaebajal ei oleks olnud vangla tegevuse vaidlustamine kas K. Kröönströmi käitumise või mõne muu asjaolu tõttu võimalik.
14.Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtule äratuntav, et kaebaja kirjeldatud K. Kröönströmi tegevus oleks olnud õigusvastane. Seega on täitmata vähemalt üks kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldustest ning kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kohtuasja menetluses tasunud väärikuse alandamises ja eraelu puutumatuse rikkumises seisneva kahju hüvitamise nõuete esitamisel riigilõivu 15 eurot. Tervisekahju hüvitamise nõude esitamine oli riigilõivuvaba (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12). Kaebaja tasutud riigilõiv jääb kaebuse rahuldamata jätmise tõttu HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Seetõttu jäävad nii vastustaja kui ka kaebaja muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.