Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. oktoober 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-20-597
Haldusasi
X ja Y kaebus Tori valla ja Keskkonnaameti tekitatud kahjulike tagajärgede heastamiseks ning kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19. veebruari 2021. a otsus
Menetlusosalised
Kaebajad – X ja Y, esindaja adv Marina Kelpman Vastustajad – Tori vald, esindaja SJ Keskkonnaamet, esindaja MLS Kolmas isik – OÜ Nurme Teedeehitus, esindaja v.adv Sandor Elias
Menetluse alus ringkonnakohtus
X ja Y apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata X ja Y 13.09.2022 ja 19.09.2022 vastuväited kohtu tegevusele.
Võtta Keskkonnaameti 15.09.2022 menetlusdokumendi lisa 1 ning X ja Y 19.09.2022 menetlusdokumendi lisad 1–3 haldusasja nr 3-20-597 materjalide juurde.
Jätta Keskkonnaameti 15.09.2022 menetlusdokumendi lisad 2–3 ning X ja Y 19.09.2022 menetlusdokumendi lisad 4–6 haldusasja nr 3-20-597 materjalide juurde võtmata.
Jätta X ja Y apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19.02.2021 otsuse haldusasjas nr 3-20-597 resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
X-le ja Y-le antud menetlusabi kulud jätta riigi kanda.
Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
3-20-597 Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 17. novembril 2022 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X ja Y on alates 2000. a-st elanud Pärnu maakonnas Tori vallas (endine Sauga vald) Nurme külas asuval Toominga kinnistul (registriosa nr 2840206; katastritunnus 73001:001:0391; pindala 2,15 ha; sihtotstarve 100% maatulundusmaa).
2.Sauga Vallavolikogu kehtestas 27.02.2002 otsusega nr 6 Kruusa maaüksuse detailplaneeringu, mille eesmärgiks oli ehitada välja täite- ja puistematerjalide sorteerimise ja ladustamise platsid. Kruusa kinnistu (registriosa nr 2350806; katastritunnused 73001:001:0538, 73001:001:1180, 73001:001:1181; pindala kokku ca 5,7 ha; sihtotstarve 100% tootmismaa) asub Toominga kinnistu vahetus läheduses (kinnistuid eraldab Nurme-Papsaare kõrvalmaantee, teeregistri nr 19123). Keskkonnaamet (KeA) väljastas 02.09.2016 korraldusega nr 1-3/16/2252 OÜ-le Nurme Teedeehitus jäätmeloa nr L.JÄ/327966 kehtivusega 02.09.2016–01.09.2021 jäätmete käitlemiseks Nurme jäätmekäitluskohas, mis paikneb mh Kruusa kinnistul.
3.X ja Y esitasid Tallinna Halduskohtule 03.04.2020 kaebuse, mille lõplikeks nõueteks jäid taotlused heastada neile Tori valla ja KeA põhjustatud kahjulikud tagajärjed ning hüvitada tekitatud kahju. Kaebajate kodu läheduses asuvast Nurme jäätmekäitluskohast kandub nende elukohta tolm ja müra, mis mõjutavad negatiivselt kaebajate tervist ja heaolu ning nende võimalusi tegeleda Toominga kinnistul ettevõtlusega. Pideva müra ja tolmuga aastatel 2017– 2020 on kaasnenud kaebajatele ja nende lastele häirivad ja tõsised tagajärjed (sh on kahjustatud nende vaimset tervist), samuti ei ole X-l olnud võimalik tegeleda Toominga kinnistul äritegevusega ja saada sellest sissetulekuid. Alates 2017. a juulist kuni kaebuse esitamiseni 2020. a aprillis on X-l jäänud saamata sissetulek 32 425,83 eurot.
4.Tallinna Halduskohus jättis 19.02.2021 otsusega rahuldamata X ja Y taotluse ekspertiisi määramiseks, jättis kaebuse rahuldamata ning vastustajate ja kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda. Taotlus Terviseameti kohustamiseks korraldada mürauuring jääb rahuldamata, sest võimaliku müra ja tolmu kohta on asjas esitatud juba piisavalt tõendeid. Täiendav mürauuring ei annaks asjas lisaväärtust, sest OÜ Nurme Teedeehitus on rajanud oma kinnistu ette müratõkke. Samuti oleks mürauuring äärmiselt aja- ja ressursikulukas.
2(14)
3-20-597 Kaebajate väitel kahjustavad Nurme jäätmekäitluskohast lähtuvad mõjutused (tolm ja müra) nende tervist ja heaolu ning haldusorganid ei ole probleemi lahendanud (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg-d 1 ja 4). Kuna kaebajad ei ole Toominga kinnistu omanikud, ei saa nad tugineda omandi kaitsele, ning HKMS § 44 lg 1 tõttu jäävad tähelepanuta ka väited, mis seonduvad ümbruskonna elanike õiguste rikkumisega. Kuna kaebajad ei vaidlustanud tähtaegselt üldplaneeringut ega jäätmeluba ning tuginevad kaebuses mh KeÜS-le, siis ei hinda kohus väiteid selle kohta, et kaebajate elukoht puudub üldplaneeringu põhijooniselt. Kruusa DP ja jäätmeluba on kehtivad haldusaktid, millest tulenevalt on OÜ-l Nurme Teedeehitus õigus Nurme jäätmekäitluskohas ehitus- ja lammutusjäätmeid ning maavara kaevandamisel tekkinud jäätmeid sortida ja vaheladustada eesmärgiga neid taaskasutada. Tööde teostamine on lubatud korrakaitseseaduse (KorS) § 56 lg-s 2 sätestatud ajavahemikel. Keskkonnainspektsioon ei tuvastanud 16.06.2017 kontrolli raames Nurme jäätmekäitluskohas ühtegi rikkumist, mis mõjutaks kaebajate elukohaks olevat kinnistut. Kontroll keskendus spetsiaalselt tolmu levikule ettevõtte platsilt üle tee Toominga kinnistule. Kontrolli käigus tuvastati, et kaebajate elamu on platsist nr 1 (kus hoiustatakse killustikku) 220 m kaugusel ja platsi väljasõiduteest ca 150 m kaugusel. Platsist nr 2 (kus hoiustatakse freesasfalti) on elamu 95 m kaugusel. Kontrollimise hetkel võis märgata platsi nr 1 väljasõiduteelt veokitega kaasa kanduvat tolmu, mida kandus vähesel määral ka maanteele, kuid üle tee kanduv tolmureostus ei olnud maapinnal ega puudel visuaalselt tuvastatav. Keskkonnainspektsioon kontrollis objekti lisaks 02.07.2020 ja leidis, et OÜ Nurme Teedeehitus tegevus vastab jäätmeloa nõuetele. Laos olevad jäätmed on tolmu vähendamiseks paigutatud jäätmekäitluskoha kaugemasse osasse, aeg-ajalt pühitakse ja kastetakse teid ning OÜ Nurme Teedeehitus kavatseb jäätmekäitluskoha sissesõidutee ja kinnistu ette tee äärde istutada puudest heki, et vähendada tolmu eraldumist ettevõtte territooriumilt. Terviseameti 06.11.2019 müra mõõtmise aruande tulemuste järgi võib Toominga kinnistul esineda päevasel ajal kogumüratase vahemikus 49–55 dBA. OÜ Nurme Teedeehitus tööst põhjustatud müra päevased hinnatud tasemed Toominga kinnistul on vahemikus 43–49 dBA. Müra maksimaalsed tasemed võivad küündida kuni 65 dBA-ni. Müra põhjendamatu tekitamine on keelatud (atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 55 lg 1, § 59). Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 „Müra normtasemed“ järgi on elamumaa-aladel, maatulundusmaa aladel müra piirväärtus liiklusmüra puhul päeval 60 (65) dBA ja tööstusmüra puhul päeval 60 dBA ning öösel liiklusmüra puhul 55 (60) dBA ning tööstusmüra puhul 45 dBA. Arvestades, et Terviseameti mõõtmiste tulemused ei ületanud 65 dBA, on kaebajate väited lakkamatu müra kohta tõendamata. Paljasõnalised ja vastuolulised on lisaks kaebajate väited, et müramõõtmise aruanne on tehtud väärate algandmetega. Kolmas isik on välja toonud, et mürarikkamaid töid tehakse üksnes 10–15 korda aastas. X 2017. a videod on filmitud vahetult kolmanda isiku kinnistu läheduses ning kajastavad kolmanda isiku kinnitusel erandlikku olukorda (kuiv aeg, kevad). Kolmas isik kasutab leevendavaid meetmeid (kõvakate, kastmine, soolatamine) ning kinnistute vahele jääb maantee ja märkimisväärne kõrghaljastus, mis aitab summutada võimalikku müra ja tolmu. Kaebajatega seonduvat arutati Sauga Vallavolikogu 17.08.2017 istungil, kus toodi mh välja, et tolm hakkas kaebajaid häirima pärast maja juures puude mahavõtmist. Lisaks on selgitatud, et tee ääres on kõrgepingeliin, mis ei luba rajada kõrghaljastust. Keskkonnainspektsioon karistas 29.06.2014 väärteootsusega nr 940015000143 X selle eest, et ta raius Toominga kinnistul veekaitsevööndis maha 134 puud. Seega on usutavad väited, et tolm võib kanduda kaebajate elukohani mh kaebajate enda tegevuse tagajärjel kuival ajal, kui puud on raagus. Kaebajad on esitanud heastamiskaebuse, mille aluseks on kaebaja õigusi rikkuvate tagajärgede tekitamine haldusakti või toiminguga (vt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg 3). Kaebajate 3(14)
3-20-597 hinnangul tuleb selleks, et neile oleks tagatud võimalus elada Toominga kinnisasjal tolmu- ja müravabalt, rajada Kruusa DP-s ette nähtud 32 000 m2 haljasala / kuusemets. DP elluviimine ei ole üldjuhul kohustuslik, ent kui DP-d on asutud ellu viima, tuleb selle käigus järgida DP-s kehtestatud nõudeid (vt Riigikohtu 05.03.2019 otsus nr 3-13-385, p 12). Kruusa DP on ellu viidud. Seletuskirja p 3 järgi on planeeritavale alale nähtud ette metallvõrk aiaga ning Nurme ja Vana-Pärnu mnt äärde tuleb rajada kõrghaljastus. Kolmanda isiku esitatud fotodelt nähtub, et see kohustus on täidetud ja Kruusa kinnistu äärde on rajatud nn müravall, mille ette ja peale on istutatud kõrghaljastus (kased, kuused, elupuud). Kohtule ei nähtu, et mõnest õigusaktist tuleneks kolmandale isikule kohustus rajada kõrghaljastust 32 000 m2. Kuivõrd Kruusa DP-st tulenev kohustus on täidetud, ei hinda kohus muid väiteid seoses heastamiskaebusega. X taotleb varalist kahju (saamata jäänud tulu) seoses Toominga kinnistul ettevõtluse jätkamise võimatusega (kaebaja osalusega MTÜ kaotas aastas 50 000 eurot). Kuna kaebajad ei saa korraldada oma elukohas laagreid ja üritusi, samuti on häiritud terviseraja kasutamine, siis kaotasid kaebajad sissetuleku. Kaebajad ei ole märkinud, milliste konkreetsete haldusaktidega on nende õigusi rikutud, kuid nende hinnangul tulenevad kõik probleemid jäätmeloast, Kruusa DP-st ja üldplaneeringust. Kuna kaebajad ei ole eeltoodud haldusakte tähtaegselt vaidlustanud ja need on igaühele täitmiseks kohustuslikud (haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2), ei saa kohus hinnata nende õiguspärasust. Üldplaneering pigem soosib rohealade rajamist Nurme külas ja kaebajad ei ole selles osas toonud välja oma subjektiivsete õiguste rikkumist. Kruusa DP-st tulenevad nõuded on kolmas isik täitnud ja rajanud oma kinnistu ette kõrghaljastuse. Ehkki müratõkkevall on rajatud 2020. a-l, oli kõrghaljastus kinnistu ette rajatud juba varem (elupuud). Pelgalt teoreetiline võimalus tulu saada ei anna alust hüvitada saamata jäänud tulu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2008 otsus nr 3-04-292, p 12). Võimalus, et X tulu oleks olnud samaväärne 2016. a tuluga, on hüpoteetiline. Äriregistri järgi on X-l seosed järgmiste isikutega: Venehuolto OÜ, Liha UÜ, MTÜ Seasick ja Terav Eestlane OÜ. X-le on 2016. a-l teinud väljamakseid Venehuolto OÜ (7700 eurot), MTÜ Seasick (2000 eurot), Terav Eestlane OÜ (1700 eurot) ja haigekassa (391.21 eurot) ning 2017. a-l on väljamakseid teinud Venehuolto OÜ (5229 eurot) ja haigekassa (1633 eurot). Tuleb arvestada, et kaebajate elukoht asub 100% maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistul ning kaebajad ei ole selgitanud, millisest kasumlikust äritegevusest oleksid nad saanud kinnistul tulu teenida. Samuti ei ole tõendatud, millise tegevuse / tehingute tagajärjel on 2016. a-l tulu saadud või alates 2017. a-st jäänud tulu saamata. Tegemist võib olla tehingutega, mis ei sõltu jäätmeloast ega väidetavast saastest. Kaebajatele on väidetavalt tekkinud mittevaralist kahju seeläbi, et pidev müra ja tolm on toonud kaasa tervisekahjustused ning võimatuse tegeleda ettevõtlusega. Kaebusele lisatud X 17.05.2017 ambulatoorse epikriisi kohaselt on kaebajal tuvastatud kodutolmulesta, kassi, koera, hobuse ja heintaimede allergia. Samas on välja toodud, et tugevaid allergilisi reaktsioone ei ole olnud. Kaebajate ja nende laste psühholoogiliste häiringute kohta tõendid puuduvad. Seega on väited terviseseisundi halvenemise kohta tõendamata. Samuti ei ole tuvastatav, et võimalikud tervisekahjustused oleksid põhjuslikus seoses vastustajate või kolmanda isiku tegevusega. Ka ei ole kaebajad kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid, mis võinuks kahju tekkimist vältida. Menetlusosaliste kinnitusel algas intensiivne tegevus Kruusa maaüksusel 2016. a-l. Hiljemalt 2017. a-l said kaebajad Kruusa DP materjalid. Kaebajad pöördusid küll korduvalt erinevate haldusorganite poole, kuid mitte kohtusse, et vaidlustada planeeringut või vastustaja tegevust. Kohtule ei nähtu, et haldusorganid oleksid kaebajatele süüliselt kahju tekitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4(14)
3-20-597
5.X ja Y paluvad 21.03.2021 apellatsioonkaebuses (täiendatud 22.10.2021 ja 19.09.2022) halduskohtu otsus tühistada ning uue otsusega nende kaebus rahuldada. Halduskohus on jätnud olulised asjaolud ja väited tähelepanuta ning mõistis mitmeid väiteid valesti. Ebaõige on väide, et müra on kaebajate elukohani kostunud alates 2016. a-st, sest rasked keskkonnahäiringud (tolm ja müra) algasid 05.05.2017 seoses kolmanda isiku tegevusega, millega toodi kogu freesasfalt Juure katastriüksusele ja Kruusa DP-s ettenähtud 32 000 m2 suurusele kõrghaljastusega rohealale. Puuduvad uuringud / ekspertiisid selle kohta, et jäätmevall koos mõne elupuuga takistaks müra ja tolmu levikut Toominga kinnistule. Viide mürauuringu ajaja ressursimahukusele ei ole asjakohane, sest uuringud tulnuks teha juba enne Sauga valla üldplaneeringu vastuvõtmist 2016. a-l. Vaidlus on tingitud sellest, et jäätmeloas on jäetud märkimata tootmisprotsessid ja antud õigus kogu Nurme jäätmekäitluskohas valimatult (sh Kruusa DP rohealal ja Juure katastriüksuse piiranguvööndis) tekitada keskkonnahäiringuid, mis rikub kaebajate põhiõigusi. Sauga Vallavolikogu 05.12.2016 otsusega nr 97 liideti Kruusa, Juure ja Tüve kinnistud ühtseks Nurme jäätmekäitluskohaks, mis töötab 7 päeva nädalas kell 7.00–23.00 Sauga jõest 70 m kaugusel elamupiirkonnas, ilma et jäätmeloas oleks nähtud ette mingeid eritingimusi. Kaebajate elamu asub 95 m kaugusel platsist nr 2, kus hoiustatakse freesasfalti. Sissesõidu värava juures vihmutite kasutamine ei täida eesmärki ja need tuleks ümber paigutada. Sissesõidutee ja kinnistu ette tee äärde lubati sõnamurdlikult puudehekk istutada juba 2017. a-l. Halduskohus leidis ebaõigesti, et kaebajad ei ole asjaomaseid haldusakte tähtaegselt vaidlustanud, sest kaebajad esitasid jäätmeloa peale KeA-le kaebuse juba 2017. a-l ning said vastused, et kõike kastetakse ja pühitakse (vt KeA 06.06.2017 vastus nr 8-5/17/58274; Keskkonnaministeeriumi 19.07.2017 vastus nr 9-2/17/4140-2), kuigi hiljem on välja tulnud, et kastmissüsteemid ei täida eesmärki (vt Keskkonnainspektsiooni 16.06.2017 ja 02.07.2020 objekti kontrollimise protokollid). Samuti lubati kaebajatele, et istutatakse puud kogu DP ala ulatuses (vt KeA 22.08.2017 e-kiri). Kruusa DP lahendusest on rajamata ettenähtud roheline vöönd riigimaantee nr 19102 ääres. Samuti on endine Kruusa maaüksus jagatud kaheks katastriüksuseks, mida DP ette ei näinud. Kuna Juure ja Tüve katastriüksuste osas puudub kehtiv DP, peaks seal tegevus toimuma Sauga valla kehtiva üldplaneeringu (kehtestatud Sauga Vallavolikogu 05.12.2016 otsusega nr 97) ning kehtivate õigusaktide alusel. Kaebajad esitasid 31.07.2017 kaebuse Sauga valla üldplaneeringu tühistamiseks kaalutlusvigade ja müranormi ületamise ohu kõrvaldamata jätmise tõttu ning märkisid muu hulgas, et täitmata on jäetud kohustus hinnata eri tegevuste mõju kumulatiivselt ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on jäetud õigusvastaselt tegemata. Üldplaneeringu tühistamist arutati Sauga Vallavolikogu 17.08.2017 istungil, kuid otsust vastu ei võetud, vaid kaebus suunati vastamiseks vallavalitsusele. Sellest järeldasid kaebajad, et volikogu mõistis vigu ja asja hakatakse lahendama, mistõttu puudus neil vajadus kohtusse pöörduda. Samuti algas 2018. a-l Tori valla üldplaneeringu koostamine, millesse kaasati ka kaebajad ja nendega seotud juriidilised isikud. Näilik probleemide lahendamine kestis kuni 2019. a sügiseni (vt Tori Vallavalitsuse 07.10.2019 vastus nr 6-2.1/2029-3; 19.11.2019 vastus nr 6-2.1/2029-9). Alles siis said kaebajad aru, et Tori valla tegevus oli üksnes näilik ja sõnamurdlik eesmärgiga rõhuda hiljem aegumisele. Kolmas isik ei ole tõendanud leevendavate meetmete kasutamist, vaid tema väited on jäänud paljasõnalisteks. Vähemalt 2019. a-l toimus Kruusa DP rohealal ulatuslik kaebajate arvelt tulu teenimine ning negatiivsete keskkonnahäiringute (tolm ja müra) tekitamine nende vältimiseks loodud alalt. Halduskohus on alusetult heitnud ette, et tolmu kandumine kaebajate elukohani võib olla tingitud puude raiumisest X poolt 2014. a-l. Kaebajad said alles 29.06.2017 teada Nurme jäätmekäitluskoha rajamisest. Halduskohtu viited Kruusa DP elluviimisele juba 2003.– 2006. a-l on arusaamatud, sest kolmas isik on koostöös Tori valla ja KeA-ga hakanud hiljem „salaamitaktikaga“ omavoliliselt territooriumi suurendama ning 02.09.2016 jäätmeloale 5(14)
3-20-597 viidates n-ö sõitnud üle Kruusa DP kõrghaljastusega 32 000 m2 (80 m × 400 m) suurusest rohealast ja Juure katastriüksusel asuva elektriülekandeliini (EÜL) piiranguvööndist. Alates 2017. a maist kuni 27.08.2020 paiknes Kruusa DP-s ettenähtud rohealal laadimis-, logistika- ja purustamise koht, millelt lähtuvad müra ja tolm katsid Toominga kinnistu. Jäätmevall ei asenda Kruusa DP kõrghaljastusega rohevööndit ja vastupidist ei ole tõendanud. Kohtu põhjendused on vastuolulised, sest väidetakse, et kolmas isik alustas tegevust Kruusa DP alal 2006. a-l, ning samas märgitakse, et tegevust alustati 2016. a-l. Kaebajad on tõendanud, et X sai tulu töölepingu alusel ja temaga seotud juriidilistest isikutest, samuti oleksid kaebajad saanud tulu Terav Eestlane OÜ ja MTÜ Seasick tegevustest Toominga kinnistul Sauga jõe ääres asuval aastatel 2011–2017 rajatud hakkepuidust 1,3 km terviserajal (sh toitlustus, laagrid, üritused ja muud puhkamisvõimalused), kuid see ei olnud häiringute (tööstusmüra ja -tolm) tõttu võimalik. Jääb arusaamatuks, miks halduskohtu jaoks ei olnud ettevõtluse arendamise võimatus usutav. Kaebajate probleemid on tekitatud jäätmeloaga või Sauga valla 2016. a üldplaneeringuga, mille põhijooniselt on kaebajate elamu kustutatud ja mille puhul ei ole tehtud vajalikke uuringuid või ekspertiise. Kaebajad esitasid 19.09.2022 seisukohas vastuväite ringkonnakohtu 06.09.2022 määrusele, leides jätkuvalt, et Terviseameti füüsikalabori 23.10.2019 müra mõõtmise aruanne on oletuslik ja Nurme jäätmekäitluskohast lähtuvaid negatiivseid mõjusid Toominga kinnistule on hinnatud valesti. Piiratud on kaebajate õigust oma väiteid tõendada. Puuduvad tõendid, et mõõtmise ajal toimus jäätmekäitluskohas mingi töö või tegevus. Kaebajad on rõhutanud, et mõõtmiste ajal mingeid töid ei tehtud või tehti neid väga väikese võimsusega. Ühekordne mõõtmistulemus on ilmselgelt ebapiisav, et hinnata kaebajate igapäevast reaalsust. Mõõtmisi tulnuks teha vähemalt 2–4 korda erinevatel aegadel (nt nädala algus või nädalavahetus) ja ilmastikutingimustes (nt selge või sombune, kuiv või niiske) kestusega 24 tundi. Aruandest ei selgu, millistes tingimustes mõõtmine täpselt toimus ja kuidas need olud mõjutasid mõõtmistulemusi. Ka Terviseameti 13.01.2020 ja 19.08.2020 vastustest nähtub selgelt, et 2019. a-l teostatud mõõtmine ei toimunud tingimustes, mis näitaksid reaalset olukorda, kuid lubadustele vaatamata ei ole uusi mõõtmisi tehtud. Tegeliku olukorra tuvastamiseks ning asja õigeks lahendamiseks tuleb korraldada uus tolmu ja müra mõõtmine. Ringkonnakohus jättis kaebajate taotluse ekspertiisi määramiseks ebaõigesti rahuldamata. Asja lahendamisel tuleb terviklikkuse huvides arvesse võtta ka vaidluse n-ö eellugu ja seda kajastavaid tõendeid (sh ringkonnakohtu 06.09.2022 määrusega tagastatud apellatsioonkaebuse lisad 1–5 ja 19.09.2022 seisukoha lisad 1–6). Uue jäätmeloa väljastamisel jätkub negatiivsete mõjude (müra ja tolmu) kandumine kaebajate elukohaks olevale kinnistule.
6.Tori vald palub 20.04.2021 vastuses (täiendatud 27.09.2022) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Arusaamatuks jääb kaebajate seisukoht, et Sauga valla üldplaneeringu ja Kruusa DP tulemusena on tekitatud olukord, kus kolmas isik saab tegutseda ja põhjustada kaebajatele kahju. Mõlemad planeeringud on õiguspärased ja kaebajad ei ole tuginenud ühelegi normile, mille põhjal saaks väita, et kolmanda isiku tegevus rajaneb õigusvastastele planeeringutele. Kaebajate viidatud Kruusa, Juure ja Tüve on jätkuvalt eraldiseisvad katastriüksused ning neid ei ole liidetud ühtseks tervikuks. Planeeringute vaidlustamiseks kohaliku omavalitsuse poole pöördumine ei ole samastatav kohtusse pöördumisega. Müra ja tolmu probleemidega seoses ei oma tähtsust, kas kaebajad on Toominga kinnistusse investeerinud. Kruusa DP-s on müranormi ületamise ohu vältimiseks nähtud ette roheala kõrghaljastusega, mis peaks olema kaebajatele soodne. Pole arusaadav, kuidas rikub Kruusa DP kaebajate õigusi. Kaebajate videomaterjal ei tõenda, et kolmanda isiku kinnistult jõuavad tolm ja müra Toominga kinnistul asuva elamuni. Apellatsioonkaebuses välja toodud selgitused ei võimalda jätkuvalt tuvastada väidetava varalise kahju (saamata jäänud tulu) suurust ega mittevaralise kahju tekkimist. Kaebajate 19.09.2022 seisukohale lisatud uued tõendid tuleb jätta vastu võtmata. Kui kaebajad pidasid mürauuringut 6(14)
3-20-597 vältimatult vajalikuks, olnuks neil võimalus see ise tellida ja seejärel kohtule esitada. Vastustaja märgib lisaks, et rahvastikuregistri andmetel ei ela Y enam Toominga kinnistul.
7.Keskkonnaamet palub 22.04.2021 vastuses (täiendatud 15.09.2022 ja 21.09.2022) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes ka halduskohtule 01.12.2020 ja 04.02.2021 esitatud seisukohtade juurde. Ebaõige on kaebajate seisukoht, et keskkonnaloaga on kolmandale isikule antud õigus valimatult tekitada keskkonnahäiringuid. Keskkonnaluba annab õiguse ehitus- ja lammutusjäätmeid ning maavara kaevandamisel tekkinud jäätmeid sortida ja vaheladustada eesmärgiga neid taaskasutada, kuid tegevuste käigus ei tohi kolmas isik tekitada õigusaktidega keelatud keskkonnahäiringuid. Uuringutega ei ole tuvastatud seaduses toodud nõuete rikkumist. Kaebajad ei ole tõendanud jäätmeloa alusel toimuva tegevuse kahjulikku mõju nende tervisele. Väidetavalt jättis halduskohus Keskkonnainspektsiooni 16.06.2017 ja 02.07.2020 kontrollide puhul tähelepanuta olulise asjaolu, et kastmissüsteem ei täida oma eesmärki, kuid tegelikkuses omab praeguses asjas tähtsust siiski hoopis järeldus, et kaebajate elukohas tolmuhäiring puudus. Keskkonnaloas sisalduvad eksimused (ühes loas toimingukoodi R12s puudumine) on olulised vastustaja ja kolmanda isiku vahelises suhtes ning ei puutu praegusesse vaidlusesse. Kaebajate väited Terviseameti 06.11.2019 müra mõõtmise aruande ebakorrektsusest on ebaõiged. Samuti ei ole X 2017. a videolt nähtuv kuidagi seostatav keskkonnaloaga lubatud tegevusega. Kõrghaljastuse rajamisega on kolmas isik kaebajate heastamisnõude juba täitnud. Kaebajad ei ole tõendanud, kuidas takistasid vastustajate haldusaktid nende ettevõtlustegevust Toominga kinnistul või tekitasid neile kahju. Kaebajad esitasid 22.10.2010 seisukoha lisana KeA 12.10.2021 vastuse nr DM-112836-12, mis puudutas OÜ Nurme Teedeehitus 03.08.2021 keskkonnaloa taotluse menetlust. KeA võttis taotluse 02.05.2022 kirjaga nr DM-112836-15 menetlusse ning sellele esitasid oma vastuväited 12.05.2022 kaebajad ja 27.05.2022 nendega seotud juriidilised isikud. KeA palub 15.09.2022 seisukoha lisad 1–3 võtta asja materjalide juurde, sest 06.09.2022 määrusega on võetud juurde ka kaebajate 22.10.2021 seisukoha lisa. Kaebajate 19.09.2022 seisukoha lisad tuleb jätta asja juurde võtmata.
8.OÜ Nurme Teedeehitus palub 22.04.2021 seisukohas (täiendatud 28.09.2022) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebajad ajavad segamini subjektiivsed õigused ja kolmanda isiku tegevuse subjektiivse meeldivuse. Mitte igasugune heli või tolmu tekitamine ei ole veel õigusvastane. Halduskohus viitas õigesti, et Kruusa DP ja jäätmeluba on kehtivad haldusaktid ning nende kehtivus ei saa enam olla vaidluse esemeks (vt Tallinna Halduskohtu 04.09.2020 määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2020 määrus). Seega ei ole asjakohased etteheited viidatud haldusaktide õiguspärasusele ning kolmas isik ei korda 01.09.2020 seisukohas esitatud põhjendusi. Kolmanda isiku tegevus vastab Kruusa DP-le ja jäätmeloale ning ei ole vastuolus ühegi õigusaktiga. DP põhijoonise ning seletuskirja p-de 3 ja 5 kohaselt on maantee äärde nähtud ette kõrghaljastus, kuid DP ei kohusta kolmandat isikut rajama rohelist vööndit. DP elluviimine on kolmanda isiku õigus, mitte kohustus (Riigikohtu 05.03.2019 otsus nr 3-13-385, p 12). DP-st ei tulene, et haljastuse rajamine oleks DP alal tegutsemise eeltingimuseks. DP-s puuduvad ka igasugused viited, et haljasala peaks olema 32 000 m2, ja suur osa DP põhijoonisel näidatud rohelise vööndi alast ei ole üldse kolmanda isiku omandis, sest see paikneb Killustiku kinnistul (registriosa nr 3280406; katastritunnus 73001:001:0539), mille omanikuks on OÜ Valev Udras. Kolmas isik on enda kinnistu rohelise vööndi alale rajanud müravalli koos kõrghaljastusega (puuistikud) ning täpsemaid nõudeid DP ei kehtesta (sh ei kohustanud rajama müratõkkevalli). Kruusa DP kehtib ka Juure ja Tüve katastriüksustel ning kaebajad ei ole selgitanud, milles seisneb kolmanda isiku tegevuse vastuolu üldplaneeringuga.
7(14)
3-20-597 Keskkonnainspektsiooni 16.06.2017 ja 02.07.2020 kontrolliprotokollidega on tõendatud, et kolmas isik ei ole rikkunud ka jäätmeloa tingimusi. Tuvastatud pole ühtegi rikkumist, mis saaks kuidagi seonduda kaebajate subjektiivsete õiguste väidetava rikkumisega. Viidati küll sellele, et vihmutite asukoht oli ebaõnnestunud, kuid ei tuvastatud siiski tolmu kandumist kaebajate elukohaks olevale kinnistule. Keskkonnaamet on ise kinnitanud, et jäätmeloa tingimusi ei ole rikutud. Kaebajad ei ole tõendanud, et nende õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (KeÜS § 23 lg 1) on rikutud. Asjas olevate tõenditega (sh mürauuringuga) on tuvastatud, et keskkonna kvaliteedi piirväärtusi (KeÜS § 7 lg 3) pole ületatud ehk kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumist eelduslikult ei esine (KeÜS § 23 lg 4). Mürauuringu tegemise ajaga võrreldes on lisandunud müratõkkevall ehk olukord ei ole kuidagi muutunud halvemaks. Terviseameti mürauuring oli metoodiliselt korrektne, mõõtes kogu müra kaebajate elukohaks oleval kinnistul, sh kolmanda isiku kinnistu suunalt. Peamiseks müraallikaks osutus autoliiklus ja piirnorme ületavat müra ei tuvastatud. Arusaamatu on seisukoht, et müravalli ja haljastuse tõhusust pole uuritud, sest väidetavad häiringud ei ületanud keskkonna kvaliteedi piirväärtusi juba enne nende rajamist. Kolmas isik kasutab lisaks muid leevendusmeetmeid, sh kõvakate, kastmine ja soolatamine. Töid tehakse üldjuhul tööpäeviti kell 8.00–17.00 ning purustamis- ja sõelumistöid teostatakse marginaalselt (10–15 päeva aastas). Kaebajate elamu ja kolmanda isiku kinnistu vahemaa on ca 100 m ning kaugus tegelikust ladustamiskohast veelgi suurem. Ulatuslik kõrghaljastus paikneb ka kaebajate elukohaks oleval kinnistul, mistõttu on kahjulike mõjutuste kaebajate elamuni levimine ebausutav. Tõendamata on väited, et kaebajad ja nendega seotud juriidilised isikud ei saa kolmanda isiku tõttu tegeleda Toominga kinnistul ettevõtlusega ja kaebajatel on ka terviseprobleemid. X allergiatel puudub igasugune loogiline seos kolmanda isiku tegevusega. Toominga kinnistul ei ole mingit äratuntavat puhkeotstarvet (sh terviserada) ning puhke- ja virgestustegevus toimuks ka ilmselt enamasti väljaspool kolmanda isiku tööaega. Tõendamata ja täiesti ebausutav on väide, et kaebajate elukohaks olevat kinnistut külastaks 50 inimest päevas, kellest igaüks maksaks jalutamise eest 5 eurot. Kalkulatsioonid tehtud kulutuste ja saamata jäänud tulu kohta on ebareaalsed ja tõendamata. Kokkuvõttes ei ole vastustajatel õigust ja kohustust kolmanda isiku tegevust keelata või takistada või seada sellele täiendavaid tingimusi. Kaebajate 19.09.2022 seisukohas esitatud korduv taotlus müraekspertiisi tegemiseks tuleb jätta rahuldamata ja uued tõendid asja juurde võtmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I Vastuväide kohtu tegevusele ja täiendavad tõendid
9.Ringkonnakohus jättis 06.09.2022 määrusega rahuldamata kaebajate taotluse korraldada uus ekspertiis müratasemete mõõtmiseks Toominga kinnistul, samuti jäeti apellatsioonkaebuse lisad 1–5 haldusasja materjalide juurde võtmata. Sama määrusega võttis ringkonnakohus asja materjalide juurde kaebajate 22.10.2021 menetlusdokumendile lisatud KeA 12.10.2021 kirja nr DM-112836-12, millega vastati kaebajate 18.05.2021 ja 10.09.2021 pöördumistele seoses Nurme jäätmekäitluskoha ja jäätmeloaga ning kaasati nad keskkonnaloa taotluse menetlusse nr M-112836.
10.Kaebajad esitasid ringkonnakohtu 06.09.2022 määruse peale Riigikohtule 13.09.2022 määruskaebuse, millele olid lisatud järgmised dokumendid: X 12.12.2019 küsimused Terviseameti 06.11.2019 müra mõõtmiste aruande nr 6/4-6-1/375 koostajale (lisa 1) ja sellele esitatud Terviseameti 13.01.2020 vastus nr 9.4-3/19/7347-2 (lisa 2); X ja Terviseameti 19.08.2020 e-kirjavahetus korduva mürauuringu tegemise ajast (lisa 3); keskkonnaloa taotluse menetluses nr M-112836 esitatud X 12.05.2022 seisukohad (lisa 4) ja Y 16.05.2022 seisukohad (lisa 5) koos lisadega. Kaebajad esitasid ringkonnakohtule 19.09.2022 täiendavad seisukohad, 8(14)
3-20-597 milles esitasid korduva taotluse määrata uus ekspertiis müratasemete mõõtmiseks Toominga kinnistul ning võtta asja materjalide juurde seisukohale lisatud uued tõendid, mille lisad 1–5 vastasid 13.09.2022 määruskaebuse lisadele 1–5 ning lisa 6 sisaldab MTÜ Eesti Ametnikku 14.05.2022 seisukohti keskkonnaloa taotluse menetluses nr M-112836 koos lisadega. Ühtlasi leidsid kaebajad, et ringkonnakohus jättis 06.09.2022 määrusega nende apellatsioonkaebuse lisad 1–5 õigusvastaselt haldusasja juurde võtmata.
11.Seonduvalt asjaoluga, et ringkonnakohus võttis 06.09.2022 määrusega haldusasja juurde kaebajate 22.10.2021 menetlusdokumendile lisatud KeA 12.10.2021 kirja nr DM-112836-12, palub KeA 15.09.2022 seisukohas võtta täiendavalt haldusasja juurde: KeA 02.05.2022 kiri nr DM-112836-15, millega teavitati OÜ Nurme Teedeehitus keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest (lisa 1), ja keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kuvatõmmised, millest nähtuvad 02.05.2022 kirja adressaadid (lisa 2) ning keskkonnaloa taotluse menetluses nr M-112836 esitatud seisukohad (lisa 3).
12.Kuna ringkonnakohtu 06.09.2022 määruse peale ei saanud esitada määruskaebust (sh tagastati kaebajate määruskaebus Riigikohtu 11.10.2022 määrusega), käsitab ringkonnakohus kaebajate 13.09.2022 määruskaebust ja 19.09.2022 seisukohta müraekspertiisi korraldamata jätmise ning apellatsioonkaebuse lisade 1–5 tagastamise osas vastuväitena kohtu tegevusele (HKMS § 90). Vastuväide ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Ringkonnakohus jääb oma 06.09.2022 määruses toodud seisukoha juurde, et Toominga kinnistul mürataseme täiendavat mõõtmist ei saa pidada asja õigeks lahendamiseks vajalikuks, sest selle kohta on juba olemas piisavalt tõendeid ja puudub alus kahelda nende usaldusväärsuses. Ringkonnakohus ei pea lisaks vajalikuks korrata 06.09.2022 määruse põhjendusi, et 21.03.2021 apellatsioonkaebuse lisad 1–5 ei oma praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust ja neid ei ole tarvis võtta haldusasja materjalide juurde.
13.Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul saab ja tuleb asja lahendamisel lähtuda Terviseameti 06.11.2019 müra mõõtmiste aruandest nr 6/4-6-1/375 ning vaidluse lahendamisel omab seega määravat tähtsust, kas ja milliseid järeldusi on aruandes toodu pinnalt võimalik teha, siis peab ringkonnakohus asja õigemaks lahendamiseks vajalikuks võtta HKMS § 198 lg-le 3 tuginedes toimikusse kaebajate 19.09.2022 seisukoha lisad 1–3.
14.Olukorras, kus ringkonnakohus võttis 06.09.2022 määrusega asja juurde KeA 12.10.2021 kirja nr DM-112836-12, millega kaebajad soovisid tõendada, et Nurme jäätmekäitluskoha uue jäätmeloa taotlust ei olnud menetlusse võetud, siis tuleb toimikusse võtta ka KeA 02.05.2022 kiri nr DM-112836-15, millega menetlusosalisi teavitati OÜ Nurme Teedeehitus keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest. Küll aga väljub vaidluse piiridest küsimus, milliseid toiminguid on keskkonnaloa taotluse menetluses nr M-112836 tehtud ja milliseid seisukohti on esitatud. Nagu 06.09.2022 määruses (p 16) märgitud, on heastamisnõude lahendamiseks oluline üksnes küsimus, kas vaidlusalune tegevus Nurme jäätmekäitluskohas jätkub. Avalikult kättesaadavad andmed keskkonnaloa taotluse menetluse nr M-112836 kohta kinnitavad, et praeguseks on asjas koostatud mh keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu (30.09.2022), millega kavatsetakse anda OÜ-le Nurme Teedeehitus õigus jäätmete taaskasutamiseks Nurme jäätmekäitluskohas. Seega ei saa olla kahtlust, et kolmas isik ei ole tegevust lõpetanud ega lõpetamas. See, millistel tingimustel uus keskkonnaluba antakse ja kas seejuures on arvestatud menetlusosaliste kõigi väidetega, ei ole praeguse vaidluse esemeks. Seetõttu jäävad KeA 15.09.2022 seisukoha lisad 2–3 ja kaebajate 19.09.2022 seisukoha lisad 4–6 HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja juurde võtmata. Kaebajate ja nendega seotud juriidiliste isikute seisukohtade kohtutoimikusse lisamist ei õigusta ka argument, et nende lisad ilmestavad tekkinud vaidluse n-ö sügavust.
9(14)
3-20-597 II Apellatsioonkaebuse lahendamine
15.Ringkonnakohus leiab, et X ja Y apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
16.Kaebajad taotlesid 03.04.2020 kaebuses algselt mh Sauga Vallavolikogu 27.02.2002 otsuse nr 6 (Kruusa DP kehtestamine) ja KeA 02.09.2016 korralduse nr 1-3/16/2252 (jäätmeloa väljastamine) tühistamist, kuid kohtud leidsid, et kaebus ei ole nende nõuete osas tähtaegne ja kaebetähtaja ennistamist tingivaid aluseid ei esine. Tallinna Ringkonnakohus leidis 05.10.2020 määruses, et kaebajad pidid olema Kruusa DP-st ja jäätmeloast teadlikud hiljemalt 2017. a mais. Kohtumenetluse käigus on kaebajad seostanud enda õiguste rikkumist ka Sauga Vallavolikogu 05.12.2016 otsusega nr 97 (s.o üldplaneeringu kehtestamine), mille kehtetuks tunnistamiseks esitasid nad 31.07.2017 vallale taotluse ja millele Sauga Vallavalitsus vastas 29.09.2017 kirjaga nr 7-1.2/549-2 (vt 03.04.2020 kaebuse lisad 11–14).
17.HKMS § 46 lg 4 kohaselt võib hüvitamis- või heastamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Sõltumata sellest ei saa hüvitamiskaebust ega heastamiskaebust esitada pärast kümne aasta möödumist kahju või tagajärjed tekitanud haldusakti või õigustloova akti andmisest, toimingu tegemisest või õigusemõistmisel tehtud lahendi teatavakstegemisest. Seega, kui kaebajad said 2017. a mais teada, et Nurme jäätmekäitluskohast lähtuvalt neile tekkiv kahju või õigusvastased tagajärjed on seotud jäätmeloaga või Kruusa DP-ga või Sauga valla üldplaneeringuga, tuli neil pöörduda hüvitamis- või heastamisnõuetega kohtusse kolme aasta jooksul sellest teadasaamisest ehk hiljemalt 2020. a mais. Kuna Kruusa DP kehtestati juba 2002. a-l, oli selle haldusakti andmisest kaebuse esitamise hetkeks möödunud juba oluliselt rohkem kui kümme aastat, mistõttu oleks eesmärgipäratu käsitada hüvitamis- ja heastamisnõuete alusena Kruusa DP kehtestamisega kaasnenud tagajärgi, olenemata sellest, et DP on viidud (kaebajate hinnangul puudulikult) ellu hiljem. Sellele viitab ka asjaolu, et kaebajad heidavad kolmandale isikule ette hoopis Kruusa DP-s väidetavalt ette nähtud 32 000 m2 suuruse rohelise vööndi rajamata jätmist ja Kruusa maaüksuse jagamist viisil, mida DP-s ette ei nähtud. Asjaolust, et kaebajad on hiljem (sh 2017. a-l) taotlenud vallalt DP muutmist või kehtetuks tunnistamist, ei tulene neile õigust pöörduda 2020. a-l kohtusse enam kui 18 aastat varem kehtestatud DP-ga põhjustatud kahju hüvitamiseks või tagajärgede kõrvaldamiseks.
18.Ringkonnakohtu hinnangul on hüvitamis- ja heastamisnõuete aluseks jäätmeluba ja Sauga valla üldplaneering, mis ei ole kaebajate hinnangul taganud nende õiguste piisavalt tõhusat kaitset. Kuna selles osas on 03.04.2020 kaebus esitatud kolmeaastase tähtaja jooksul, siis on kohtul võimalik anda hinnang ka nende haldusaktide õiguspärasusele. Halduskohus on otsuse p-s 50 ebaõigesti leidnud, et kuna tühistamiskaebusega kohtusse pöördumise tähtaeg oli möödunud, siis ei saa kohus hinnata kehtivate haldusaktide õiguspärasust. Ringkonnakohus rõhutab, et haldusaktide õiguspärasust ei kontrollita ainuüksi tühistamisnõuete lahendamisel. Hinnates avaliku võimu kandja vaidlusaluse (st kahju või õigusvastase tagajärje põhjustanud) tegevuse või tegevusetuse õiguspärasust või õigusvastasust kui hüvitamis- või heastamisnõude rahuldamise ühe eeltingimuse täidetust, ei sekku halduskohus kuidagi haldusakti kehtivusse, sest isegi kui hüvitamis- või heastamiskaebus rahuldatakse, ei mõjutaks see kahju või tagajärjed põhjustanud haldusakti kehtivust. Küll aga võiks RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud nn esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine tingida hüvitamis- või heastamisnõude rahuldamata jätmise (RVastS § 7 lg 1) või olla aluseks vastutuse piiramisele (RVastS § 13).
10(14)
3-20-597
19.Kruusa DP materjalidest (03.04.2020 kaebuse lisa 8) nähtuvalt hõlmas detailplaneeringu ala praeguse Kruusa kinnistu Kruusa katastriüksuse, kuid mitte Juure ja Tüve katastriüksusi, mis on kinnistusraamatu andmetel liidetud Kruusa kinnistuga 2009. a-l, ning lisaks praeguse Killustiku kinnistu, mis eraldati Kruusa kinnistust 2006. a-l ja mille omanikuks on OÜ Valev Udras. Kruusa DP-ga kavandati täite- ja puistematerjalide sorteerimise ja ladustamise platside väljaehitamine. Vaidlust ei ole selles, et Kruusa DP seletuskirja p-de 3 ja 5 kohaselt oli nähtud ette rajada tootmisala eraldamiseks planeeritaval maa-alal Nurme – Vana-Pärnu maantee äärde kõrghaljastus. DP põhijoonisel ja plaanil „Teed ja platsid“ on 10 kV elektriõhuliini ja maantee vahelisele alale tehtud märge „Roheline vöönd“, kuid selle tingimusi pole DP dokumentides täpsustatud. Kaebajad on järeldanud, et Kruusa DP nägi ette kohustuse rajada kogu elektriliini ja maantee vahelise ala (mille pindala on hinnanguliselt ca 32 000 m2) ulatuses kõrghaljastus. Sellega ei saa nõustuda. Iseenesest võib kaitstav õigus võrsuda mh planeeringu sellisest sättest, mille eesmärk on kaitsta mh kaebaja huve (nt Riigikohtu 20.02.2019 otsus nr 3-14-52416, p 15), ning roheline vöönd ja kõrghaljastus on Kruusa DP-s nähtud vähemasti mh ette tootmisala läheduses (st kahjulike mõjutuste leviku alal) elavate inimeste kaitseks ja neil on õigus nõuda sellest kinnipidamist. Küll tuleb silmas pidada, et planeeringulahenduse moodustavad kogumis planeeringu seletuskiri, joonised ja planeeringu kehtestamise otsus. Planeeringust tulenevate nõuete selgitamiseks peab seetõttu tõlgendama planeeringu joonist ja tekstilist osa koos (nt Riigikohtu 05.03.2019 otsus nr 3-13-385, p 11; 20.02.2019 otsus nr 3-14-52416, p 26). Kruusa DP-st ilmneb kohustus, et tootmisala tuleb planeerida maanteest eemale ja eraldada maanteest kõrghaljastusega, kuid seda nõuet ei ole alust sisustada viisil, et joonistel näidatud rohelise vööndi saab moodustada ainult kõrghaljastus. Samuti puuduvad DP materjalides konkreetsed nõuded rohelise vööndi suurusele. Kuna vaidlust ei ole selles, et OÜ Nurme Teedeehitus on hiljemalt kohtumenetluse ajal rajanud Kruusa katastriüksusele maantee äärde puudeheki (lisaks müravallile), siis ei saa tema tegevust pidada DP-ga vastuolus olevaks.
20.Sauga valla üldplaneeringuga seonduvalt paistab kaebajate peamine probleem olevat see, et üldplaneeringu järgi on Toominga kinnistu tähistatud rohealana (H) ja samas ei ole Kruusa kinnistule märgitud roheala, mis seal peaks Kruusa DP järgi olema, vaid kinnistu on tervikuna tootmis- ja ärimaa (T/Ä) juhtotstarbega alal, ning üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilisel hindamisel (KSH) ei arvestatud Nurme jäätmekäitluskoha käitamisega seotud kumulatiivseid mõjusid. Sauga Vallavalitsus on 29.09.2017 vastuses kaebajate 31.07.2017 pöördumisele asjakohaselt selgitanud, et kuivõrd üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi kohta, ei saa selle täpsusklass olla ühe kinnistu või tootmisüksuse põhine ning OÜ Nurme Teedeehitus tegevusega kaasnev keskkonnamõju ei ole valla üldiste arengusuundade ja keskkonnamõjutuste seisukohast samuti niivõrd määrav, et seda üldplaneeringus või KSH aruandes eraldi käsitleda. Sauga valla üldplaneeringusse puutuvat on lisaks selgitatud Tori Vallavalitsuse 10.01.2018 vastuses nr 6-2/87 kaebajate 28.10.2017 pöördumisele – 03.04.2020 kaebuse lisad 15 ja 17). Praeguses asjas kogutud tõendid võimaldavad samuti järeldada, et Nurme jäätmekäitluskohast lähtuvad võimalikud keskkonnahäiringud on üksnes lokaalsed ja kumuleeruvad mõnevõrra vaid teiste tavapäraste häiringutega (nt liiklusest tingitud müra ja tolm). Seega ei pidanudki vald pöörama üldplaneeringu koostamisel ja KSH korraldamisel erilist tähelepanu kolmanda isiku tegevusele ja kaebajate olukorrale ning üldplaneering ei ole sellest tulenevalt õigusvastane. Tuleb ka märkida, et üldplaneeringuga määratav maakasutuse juhtotstarve kujutab endast maaala kasutamise valdavat otstarvet, mis annab piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad (vt planeerimisseaduse § 6 p 9, § 75 lg 1 p 18 ja lg 4), kuid juhtotstarve võimaldab ka mõningaid kõrvalekaldeid eeldusel, et juhtotstarbele vastav kasutus on valdav (nt Riigikohtu 18.10.2016 otsus nr 3-3-1-31-16, p 16).
21.KeA 02.09.2016 korraldusega nr 1-3/16/2252 väljastatud jäätmeloale nr L.JÄ/327966 (KeA 01.09.2020 vastuse lisa 1) on kaebajad heitnud peamiselt ette, et selles ei ole kolmandale 11(14)
3-20-597 isikule seatud kaebajate õiguste kaitseks mingeid eritingimusi (nt piiratud tootmisprotsesside valikut või senisest kitsamat tootmise ala ja aega). Kuna õigusaktidest ei tulene kohustust näha jäätmeloas ette kaebajate viidatud täpsemad nõuded, vaid sellised lisatingimused võib KeA sätestada vajaduse korral kaalutlusõiguse alusel (vt haldusmenetluse seaduse § 53 lg 1 p-d 2 ja 3 ning lg 2 p 2), siis saab nende puudumine olla õigusvastane üksnes juhul, kui KeA-l oli või pidi olema alust arvata, et ilma asjaomaste tingimusteta ei ole võimalik vältida ülemääraseid keskkonnahäiringuid ja seeläbi kaebajate õiguste rikkumist. Jäätmeluba ei anna kolmandale isikule piiramatut õigust teha ükskõik mida, vaid lubatud tegevused on piiratud muu hulgas tegevuskoha, konkreetsete jäätmeliikide, koguste ja toimingukoodidega (vt Vabariigi Valitsuse 08.12.2011 määrus nr 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“) ning KeA 02.09.2016 korraldus kohustab lisaks järgima jäätmeloa taotluses kirjeldatud kavandatavat tegevust ja tehnoloogiat (vt KeA 01.12.2020 vastuse p 2.7 ja lisa 4). Seejuures on jäätmeloale Sauga valla ettepanekul lisatud ka täiendav tingimus, et tööde tegemisel tuleb arvestada KorS § 56 lg-s 2 sätestatut (s.o keelatud on tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte ajavahemikul kell 22.00–06.00 ja puhkepäevale eelneval ööl kell 00.00– 07.00).
22.Tolmuhäiringuga seoses on toimikus olemas Keskkonnainspektsiooni 16.06.2017 objekti kontrollimise protokoll nr 1073199 ja 02.07.2020 objekti kontrollimise protokoll nr 1097757 (KeA 01.12.2020 vastuse lisad 2 ja 3), millest nähtuvalt kontrolliti 2017. a-l teadet seoses tolmu levikuga OÜ Nurme Teedeehitus platsilt Toominga kinnistule ja 2020. a-l toimus plaaniline kontroll. Varasema kontrolli käigus märgiti, et kolmanda isiku paigaldatud vihmutid sissesõidu värava juures ei täida oma eesmärki ja tuleks ümber paigutada, kuid samas tõdeti, et Toominga kinnistu juures maapinnal ega puudel tolmureostust ei tuvastatud. Hilisema kontrolli käigus on tuvastatud, et OÜ Nurme Teedeehitus on tolmu vähendamiseks paigutanud laos olevad jäätmed jäätmekäitluskoha kaugemasse osasse, aeg-ajalt pühitakse ja kastetakse teid ning ettevõttel on tolmu eraldumise vähendamiseks kavas istutada sissesõidutee ja kinnistu ette tee äärde puudest hekk. Kontrolli kokkuvõttes juhiti tähelepanu, et Nurme jäätmekäitluskohale väljastatud loas on osa tegelikult tehtavate toimingute koodidest (R12s) loa väljastaja eksimuse tõttu lisamata (vt ka KeA 01.12.2020 vastuse lisa 4), kuid muid puudusi ei tuvastatud. Seega ei ole kummagi kontrollkäigu raames tuvastatud tolmu levikut Toominga kinnistule.
23.Müraga seoses ei ole kaebajad rahul Terviseameti kesklabori füüsikalabori 06.11.2019 müra mõõtmiste aruandega nr 6/4-6-1/375 (kaebajate 15.01.2021 seisukoha lisa TT15), pidades selle tulemusi oletuslikeks. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda Terviseameti 23.10.2019 kell 11.30 kuni 24.10.2019 kell 10.30 teostatud mõõtmiste tulemustes ja valitud mõõtemetoodika asjakohasuses. Aruanne ei põhine oletustel ega subjektiivsetel hinnangutel, vaid reaalsetel helirõhu taseme mõõtmistel ja arvutustel. Mõõtmiste kohaks oli Toominga kinnistu elamu välisterritoorium (täpsemalt paiknes mõõtemikrofon elamu 2. korruse terrassil magamistoa akende ees, vt joonis 2, lk 5). Mõõtmistulemused iseloomustavad mõõtmisperioodil valitsenud kogu mürataset, hõlmates lisaks OÜ Nurme Teedeehitus kinnistult lähtuvale tööstusmürale ka liiklusmüra, olmemüra ja looduslikku mürafooni. Mõõtmised tehti nädala keskel (kolmapäeva ennelõunast kuni neljapäeva ennelõunani) ja ei saa eeldada, et jäätmekäitluskohas tehtavate tööde seisukohast oli tegemist eriliselt rahuliku päevaga. Keskkonnaagentuuri vaatlusandmete järgi oli 23.–24.10.2019 Pärnu lähistel ilm pilves, kuid sademeteta ja tugeva tuuleta. Seejuures nähtub müra mõõtmiste aruandest, et ilmastikutingimusi on ka arvesse võetud (lk 3 ja lisa 1). Uuringu tulemusel selgus, et Toominga kinnistu elamu juures võib esineda päevasel ajal kogumüratase vahemikus 49–55 dBA ning maksimaalsed müratasemed võivad küündida kuni 65 dBA-ni. Seejuures leiti, et peamiseks müraallikaks on autoliiklus ja OÜ Nurme Teedeehitus tööst põhjustatud müra päevased hinnatud tasemed Toominga kinnistul on vahemikus 43–49 dBA. Terviseamet on 13.01.2020 vastuses nr 9.4-3/19/7347-2 X 12.12.2019 kirjale (kaebajate 12(14)
3-20-597 19.09.2022 seisukoha lisad 1 ja 2) selgitanud, et füüsikalabor on akrediteeritud ja kasutab müra mõõtmiseks nõuetekohaselt kalibreeritud 1. täpsusklassi müra analüsaatorit ning müra ei ole võimalik hinnata videote järgi. Sellest, et Terviseamet oli valmis kaebajate soovi korral müra mõõtmisi kordama, kui kaebajate hinnangul ei toimunud mõõtmiste ajal ettevõtte territooriumil tavapärast tegevust, ei saa järeldada, et Terviseamet on möönnud 23.–24.10.2019 tehtud mõõtmiste ebapiisavust või 06.11.2019 aruande puudulikkust (vt lisaks 19.08.2020 e-kirjavahetus – kaebaja 19.09.2022 seisukoha lisa 3).
24.Kuivõrd müratasemed Toominga kinnistul ei ületanud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 „Müra normtasemed“ ettenähtud II kategooria alade (sh elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad) müra piirväärtust liiklusmüra puhul päeval 60 (65) dBA ja öösel 55 (60) dBA ning tööstusmüra puhul päeval 60 dBA ja öösel 45 dBA, siis ei saa KeÜS § 23 lg 4 järgi eeldada, et kaebajate õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale on rikutud, kuna KeA ei näinud müra vähendamiseks jäätmeloas ette täiendavaid nõudeid. OÜ Nurme Teedeehitus on nüüdseks rajanud oma tegevuskoha piirile müravallid koos haljastusega (vt kolmanda isiku 01.12.2020 seisukoha lisad 1.1–1.3), mistõttu on alust arvata, et kaebajate olukord on nüüdseks paranenud või vähemasti ei saa see olla varasemaga võrreldes halvenenud. Puudub mõistlik põhjus kahelda, et rajatud müravallid ei aitaks müra levikut tõkestada, kuid see ei ole praeguse vaidluse lahendamiseks ka määrav, sest kui müratase ei ületanud piirnorme juba enne vallide rajamist, siis puudub vajadus koguda tõendeid selle kohta, kas müravallid tegelikult toimivad või on need mingil põhjusel ebatõhusad.
25.Kuna asjas ei leidnud tuvastamist, et hüvitamis- või heastamisnõuete aluseks olevad KeA ja Tori valla haldusaktid oleksid õigusvastased, siis on täitmata hüvitamis- ja heastamisnõuete rahuldamise esmane eeldus (s.o avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus) ning kaebus tuleb jätta rahuldamata, sõltumata sellest, kas kaebajatele varalise või mittevaralise kahju tekkimine ja selle suurus on tõendatud või mitte.
26.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb X ja Y apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19.02.2021 otsus muutmata.
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Tallinna Halduskohtu 25.08.2020 määruse alusel on X olnud vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest ja Y on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 15 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 02.07.2020 määrusega on X-le ja Y-le antud riigi õigusabi esindamiseks praeguses haldusasjas ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, X-le ja Y-le apellatsiooniastmes antud menetlusabi kulud HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Riigi õigusabi osutaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. Kaebajate muud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda. Tori vald ega KeA ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustajate võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti nende endi kanda.
28.OÜ Nurme Teedeehitus on taotlenud ringkonnakohtu menetlusega seotud esindajakulu hüvitamist 1557,50 eurot (ilma käibemaksuta), mis vastab advokaadi 10 töötunnile. Taotluses toodud esindajakulu kandmise kohustus on advokaadibüroo arvetega nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 109 lg 11) ning kulud ei ole asja mahtu ja menetluse käiku arvestades ülepaisutatud. Kolmanda isiku apellatsiooniastme menetluskulud on seega tervikuna põhjendatud. Kolmas isik osales menetluses vastustajate poolel, mistõttu peavad tema menetluskulud HKMS § 108 13(14)
3-20-597 lg-te 1 ja 8 alusel solidaarselt kandma kaebajad. Menetlusabi andmine ei välista HKMS § 118 lg-st 1 tulenevalt menetlusabi saaja kohustust hüvitada vastaspoole menetluskulud, kui otsus tehakse menetlusabi saaja kahjuks, kuid kohus võib väljamõistetavate menetluskulude suurust HKMS § 108 lg 11 alusel piirata. Halduskohus leidis otsuses, et olukorras, kus ringkonnakohus andis 02.07.2020 määrusega kaebajatele riigi õigusabi, oleks kolmanda isiku menetluskulude kaebajatelt väljamõistmine HKMS § 108 lg 11 tähenduses äärmiselt ebaõiglane ja kaebeõigust piirav, ning jättis kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ainuüksi kaebajatele menetlusabi andmine tingida HKMS § 108 lg 11 kohaldamist, sest vastasel korral kaotaks HKMS § 118 lg 1 osaliselt tähenduse. Samas võib nõustuda sellega, et praeguse vaidluse asjaoludest tulenevalt ei saa kolmanda isiku menetluskulude kaebajatelt välja mõistmist pidada nende suhtes õiglaseks. Kolmanda isiku õigusi võinuks puudutada üksnes see, kui heastamisnõude rahuldamise tõttu tulnuks õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks muuta nt jäätmeluba. Kolmanda isiku menetlusse kaasamine ja tema menetluskulude kaebajate kanda jätmise võimalus ei pruukinud seega olla kaebajatele ettenähtav. Seetõttu jäävad OÜ Nurme Teedeehitus menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 11 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.