3-20-597 C. L. ja R. L. kaebus kahjulike tagajärgede heastamiseks ning kahju hüvitamiseks
Haldusasi Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Kaebajad – C. L. ja R. L., esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe Vastustajad - Tori vald, esindaja Siiri Jõerand; Keskkonnaamet, esindaja Kristjan Kers Kolmas isik - OÜ NURME TEEDEEHITUS, esindaja vandeadvokaat Sandor Elias Kirjalik menetlus
1.Jätta rahuldamata C. L. ja R. L. taotlus ekspertiisi määramiseks.
2.Jätta C. L. ja R. L. kaebus rahuldamata.
3.Jätta vastustajate ja kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kaebajad elavad alates 2000. a M. M.le kuuluval Toominga kinnistul (2,15 ha, 100% maatulundusmaa sihtotstarbega).
2.Sauga Vallavolikogu kehtestas 27.02.2002 otsusega nr 6 Kruusa kinnistu detailplaneeringu (edaspidi: Kruusa DP). Kruusa DP alusel sai Kruusa kinnistu uueks sihtotstarbeks 100% tootmismaa. Planeeritaval maaüksusel oli kavas välja ehitada täite- ja puistematerjalide sorteerimise ja ladustamise platsid (Kruusa DP seletuskiri p 3). Kruusa kinnistu omanik on alates 11.04.2006 OÜ NURME TEEDEEHITUS, kes alustas planeeritud majandustegevusega 2016. aastal.
3.Sauga Vallavolikogu kehtestas 05.12.2016 otsusega nr 97 Sauga valla üldplaneeringu (edaspidi: üldplaneering).
4.Keskkonnaamet väljastas 02.09.2016 korraldusega nr 1-3/16/2252 OÜ-le NURME TEEDEEHITUS jäätmeloa nr L.JÄ/327966 kehtivusajaga 02.09.2016–01.09.2021 (edaspidi: jäätmeluba).
5.Tallinna Halduskohtule saabus 03.04.2020 C. L., R. L. ja Mittetulundusühingu Seasick kaebus nõuetega: 1) Sauga Vallavolikogu 27.02.2002 otsuse nr 6 ja Keskkonnaameti 02.09.2016 korralduse nr 1-3/16/2252 tühistamiseks; 2) Nurme jäätmekäitluskohast Toominga kinnistule kanduvate mõjutuste (tolm ja müra) olemasolu tuvastamiseks; 3) jäätmeloa kehtivusaja pikendamise ja/või uue jäätmeloa väljastamise keelamiseks; 4) kahjulike tagajärgede heastamiseks ning kahju hüvitamiseks.
6.Tallinna Halduskohus lõpetas 04.09.2020 määrusega tühistamisnõuete osas menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu (määrus jõustus 27.10.2020).
7.Tallinna Halduskohus tagastas 06.11.2020 määrusega C. L. ja R. L. kaebuse nõuetega Nurme jäätmekäitluskohast Toominga kinnistule kanduvate mõjutuste (tolm ja müra) olemasolu tuvastamiseks; jäätmeloa kehtivusaja pikendamise ja/või uue jäätmeloa väljastamise keelamiseks; Mittetulundusühingu Seasick kaebuse (määrus jõustus 03.12.2020).
8.Kohus võttis menetlusse C. L. ja R. L. kaebuse kahjulike tagajärgede heastamiseks ning kahju hüvitamiseks.
KAEBAJATE SEISUKOHAD
9.C. L. ja tema perekond kasutab elamiseks M. M.le kuuluvat 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Toominga kinnisasja. Toominga kinnistul asuvad ka kaebajatega seotud äriühingud ja mittetulundusühing. Kohalik omavalitsus on kustutanud Toominga kinnistu Sauga valla põhijooniselt.
10.Sauga vald on rajanud Nurme jäätmekäitluskoha Sauga rohekoridori elamupiirkonda ilma avalikkust teavitamata. Kaebajatel on keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg-st 1 tulenevalt õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Kaebajate kodu läheduses asuvast Nurme jäätmekäitluskohast tulevad tolm ja müra, mis mõjutavad kaebajate tervist ning heaolu negatiivselt. Haldusorganid ei ole nende probleemi lahendanud.
11.Kruusa DP näeb ette avaliku kogukonna kokkuleppena 32 000 m2 kõrghaljastusega rohevööndi. Kaebajatel on õigus nõuda haldusorganilt keskkonna säästmist ning mõistlike meetmete võtmist, et tagada keskkonna vastavus tervise- ja heaoluvajadustele. Kaebuse eesmärgiks on tagada kaebajatele võimalus elada Toominga kinnisasjal tolmu- ja müravabalt ning tegeleda ettevõtlusega, mis on piirkonna ja kinnistu erapärasid arvesse võtnud.
12.Nurme jäätmekäitluskohas on lubatud käidelda 470 000 t kivimeid, asfalt ja prügi. Prügi on lubatud põletada 5 m kaugusel Toominga kinnistu terviserajast, mis valmis 2016. a. Müra, tolm ning veokite liiklus riivab Kruusa kinnistust üle tee asuvate elumajade elanike ning kaebajate õigusi. Pidev müra ja tolm on 7 päeva nädalas kella 7.00-21.00. Lisaks on alal Sauga valla 2013. a tellitud ehitusgeoloogilise uuringu järgi 5 m kaugusel Nurme jäätmekäitluskohast maalihkeoht. Üldplaneeringu seletuskiri ei kajasta, et alale ei või ehitada ega ladustada 5 m eemal 470 000 t kivimeid.
13.Müral on olnud kaebajatele ja nende lastele häirivad ja tõsised tagajärjed. Mõlemal kaebajal on ilmnenud probleeme vaimse tervisega (depressioon, ärevus, stress ja ka teatud agressiivsus). Vaimne tervis on oluliselt halvenenud teatud korrelatsioonis müra ja tolmusaaste tekkimise ja olukorra halvenemisega 2017–2020. a (ilmselt seotud ka tootmismahtude kasvamisega). Müra ja tolm on kaasa toonud vaimsest seisundist tuleneva moonutatud arusaama ümbritsevast ja selle ebaadekvaatse 2(11)
tajumise. On näha muutusi mõtlemises, tajumises, tunnetes ja käitumises. Muutunud on mõtlemise selgus, sihipärasus. Häiritud on kaebajate igapäevaeluga toimetulek, uni ja toitumine. Tekkinud on ka suhtlemisraskused. Käitumises on ette tulnud teiste jaoks raskesti seletatavaid ning inimesele varasemalt mitteomaseid juhtumeid. Konkreetse näitena on muidu ateistidena hakkama saanud kaebajad otsinud võimalusi liituda Jehoova tunnistajatega, et Jumala abiga suunata vallaametnikke mõtlema ja tegutsema kaebajate perele kasulikus suunas.
14.C. L. on hakanud mõtlema ja väljenduma nii, et seda on ajuti raske jälgida. Mõtete väljendamises on auke ja ootamatuid katkestusi või teemavahetusi. Mõtlemine on muutunud kiireks ja hüplikuks. Esineb hallutsinatsioone. Kõige sagemini esineb kuulmismeelepetteid. C. L. kuuleb autohääli ja muud tootmismüra ka nädalavahetustel, kui tegelikult neid müraallikaid reaalselt ei ole. R. L.l on raskus end motiveerida, iseseisvalt tegevusi algatada, asjadest huvituda. Tal on tekkinud tunne, et ta ei taha midagi teha. Muutunud on tähelepanu, keskendumisvõime ning mälu. R. L.le ei tekita miski enam rõõmu ega kurbust. Meeleolu on ühtlaselt rõhutud või ükskõikne. R. L. on muutunud kergemini ärrituvaks, ta on pinges ja ärev. Lisaks kannatavad kaebajate lapsed. Kogu pere peab ärkama esmaspäevast reedeni kell 6.45 traktorite müra, kivide kukkumise veoauto kastist müra, kivide kokku lükkamise müra traktoritega ja tööstusmüraga, mis tuleb Nurme jäätmekäitluskohast. Suveperioodil maja väriseb müra tõttu. Kevad-suvisel perioodil tuleb Nurme jäätmekäitluskohast tolm, mis katab kogu Toominga kinnistu. Nurme jäätmekäitluskohas ei ole kõrghaljastust, mis on alates 2002. a planeeringuga ette nähtud.
15.Üldplaneeringu tasemel ei ole teada täpseid perspektiivseid saasteallikaid ja nende asukohti. Üldplaneeringuga on ka Juure, Tüve, Kruusa ja Killustiku kinnistu liidetud elamupiirkonda ning Sauga rohekoridor õigusvastaselt Nurme jäätmekäitluskohaks. Rikkumiste tõttu kaotas üks kaebajate MTÜ tulu u 50 000 eurot aastas (st ei saa enam korraldada laagreid ja üritusi, terviseraja kasutamine on häiritud), mis tõi kaasa ka füüsilisest isikutest kaebajate palgatulu kaotuse.
16.C. L.l oli mitu äriühingut, kust ta sai töötasu. Kokku kaotas C. L. seoses Nurme jäätmekäitluskoha rajamisega sissetulekuna 11 791,21 eurot. Müra ja tolmu tõttu ei olnud võimalik Toominga kinnistul äritegevusega tegeleda ning saada sissetulekuid. Alates juulist 2017. a kuni kaebuse esitamiseni aprillis 2020. a ei ole C. L. saanud sissetulekuid. Seega on C. L. nõue saamata jäänud töötasu osas 32 425,83 eurot. C. L. on investeerinud oma isiklikku ja perekond L. raha Toominga kinnistusse 2011.–2014. a 91 940 eurot, 2015. a 8640 eurot, 2016. a 16 600 eurot, 2017. a 5600 eurot, kokku 122 780 eurot.
KESKKONNAAMETI SEISUKOHAD
17.Keskkonnaamet palub jätta kaebus rahuldamata. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg-s 1 sätestatud eeldus on täitmata, sest jäätmeluba pole muudetud ega kehtetuks tunnistatud. Keskkonnaametil on võimalus jäätmeluba kehtetuks tunnistada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 62 lg 2 ja § 59 alusel. Tulenevalt jäätmeseaduse (JäätS) §-st 85 tuleb jäätmeloa kehtetuks tunnistamisel lähtuda KeÜS §-st 62. Ükski toodud sättes nimetatud punktidest ei kohaldu ning Keskkonnaamet ei ole kohustatud jäätmeluba kehtetuks tunnistama.
18.Õigusvastaseid tagajärgi (ehk müra- ja tolmusaastuse piirnormide ületust) tuvastatud ei ole. Terviseamet ja Keskkonnainspektsioon on viinud jäätmekäitluskohas läbi kontrolle ja mõõtmisi, kuid ei ole tuvastanud selliseid jäätmeloast tulenevaid tagajärgi, nagu kaebuses märgitakse. Sellest tulenevalt puudub heastamiskaebuse alus.
19.KeÜS § 23 lg 4 sätestab, et keskkonna mittevastavust tervise- ja heaoluvajadustele eeldatakse, kui on ületatud keskkonna kvaliteedi piirväärtus. Segga on keskkonna mittevastavus võimalik ka muudel juhtudel. Neil juhtudel tuleb isikul endal tõendada, et keskkond on vajadustele mittevastav. Praegusel juhul on nimetatud asjaolu tõendamata.
3(11)
20.Kui kohus peaks tuvastama õigusvastased tagajärjed RVastS § 11 lg 1 mõttes ning need tagajärjed tulenevad jäätmeloa alusel tegutsemisest, siis võib Keskkonnaametil tekkida alus jäätmeloa muutmiseks KeÜS § 59 alusel või jäätmeloa kehtetuks tunnistamiseks KeÜS § 62 alusel.
21.Tori vald on teatanud, et kõrghaljastust pole võimalik jäätmekäitluskoha ja Toominga kinnistu vahele rajada kõrgepingeliini tõttu. Vaatamata sellele on äriühing asunud rajama Nurme jäätmekäitluskohas sissesõidutee ja kinnistu ette tee äärde puudest hekki, vähendamaks äriühingu territooriumilt tolmu eraldumist.
22.Kahju hüvitise väljamõistmise eeldused on täitmata. Kaebajad ei ole vaidlustanud õigeaegselt jäätmeluba ning püüdnud väidetavat kahju ära hoida. Kolmandale isikule antud jäätmeluba on õiguspärane. Samuti on Keskkonnainspektsioon tuvastanud, et äriühing tegutseb jäätmeloa piires, seega õiguspäraselt. Praegusel hetkel ei ole tuvastatud ühtegi rikkumist tegevuse osas, mis jääks väljapoole jäätmeluba. Seega ei ole Keskkonnaameti tegevus olnud õigusvastane.
23.Nii majanduslik kahju kui ka põhjuslik seos tolmu- ja mürasaastega on tõendamata. Põhjuslik seos jäätmeloa alusel tegutsemise ja väidetava kahju vahel puudub. Ühe aasta (sisuliselt veel lühema perioodi) hea sissetulek ei tõenda, et järgmised aastad oleksid sama kasumlikud. 2015. aastal (kui jäätmeluba ei kehtinud) oli C. L. sissetulek kordades väiksem 2016. aasta omast. Samuti ei ole kaebajate esitatud maksetõendist võimalik välja lugeda, milliste täpsemate tegevuste või tehingute tulemusena tõendis viidatud sissetulekud laekusid. Tegemist võib olla ka tehingutega, mis ei ole kuidagi sõltuvuses jäätmeloaga ega väidetava saastega. Kõne alla saab tulla vaid jäätmeloa kehtetuks tunnistamine või muutmine haldusaktina. Sellist kohustust aga Keskkonnaametil ei ole olnud ega ole ka hetkel. Erakordseid piiranguid jäätmeluba kaebajatele ei sea. Samuti ei piira jäätmeluba kaebajate õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Seega puudub RVastS § 16 lg-s 1 toodud eeldus, et esineb erakordne riive nimetatud põhiõigusele.
24.Keskkonnaamet möönab, et juhul, kui kaebajad tegelevad Toominga kinnistul ettevõtlusega, esineb seda oluliselt mõjutav müra- ja tolmusaaste. Nimetatud saaste on jäätmeloa alusel teostatava tegevuse tulemus ning oleks alust Keskkonnaameti põhjustatud ettevõtlusvabaduse riive käsitlemiseks antud menetluses. Ei ole tuvastatud ebasoodsat mõju kaebajate kinnistule ega nende ettevõtlusele. Sellest tulenevalt ei ole ka jäätmeluba ega selle alusel teostatav tegevus ebasoodsat mõju kaebajate ettevõtlusele põhjustanud. Ka kolmandal isikul on õigus ettevõtlusvabadusele. Põhiseaduse (PS) § 25 ei ole nõude alusena kohaldatav. Kahju hüvitamist reguleerivaks seaduseks on RVastS.
TORI VALLA SEISUKOHAD
25.Heastamiskaebuse rahuldamise eeldused ei ole täidetud ning seega ei kuulu nõue rahuldamisele. Kaebajad ei ole viidanud ühelegi asjaolule, mis annaks alust väita, et Kruusa DP on õigusvastane. Mh Kruusa DP õigusvastasus tähendaks seda, et roheala kui selline ei ole õiguspärane ning sellega kaotaksid kaebajad üldse õiguse nõuda roheala rajamist detailplaneeringus näidatud kohta. Kruusa DP ütleb üksnes, kus peaks paiknema Kruusa maaüksusel kõrghaljastus, kuid ei täpsusta haljastuse eesmärke. Ei saa väita, et kõrghaljastus oli mõeldud Toominga kinnistul elavate isikute õiguste kaitseks, arvestades, et Toominga hoonestuse ja Kruusa kinnistu vahel on ca 4000 m2 kõrghaljastust.
26.Kaebajad on pöördunud korduvalt vastustaja poole haljastuse rajamise teemal. Kahjuks ei näinud vastustaja ühtegi õiguslikku alust nõuda detailplaneeringus sätestatud ebamäärase roheala rajamist, kuivõrd detailplaneeringu realiseerimine saab toimuda üksnes loa- või teatise menetlustes.
27.Vastustaja edastas kaebajate mured Terviseametile ja Keskkonnainspektsioonile. Nimetatud haldusorganid tuvastasid, et müra ja tolmu osas on täidetud vajalikud normid ning rikkumisi ei tuvastatud. Seega ei ole Tori vald käitunud õigusvastaselt. Samuti ei ole vastustaja rikkunud õigusnorme, mis omakorda oleks kaasa toonud kaebajatele väidetavad kahjulikud tagajärjed. Kuivõrd Kruusa DP ei ole õigusvastane, siis ei ole täidetud heastamisnõude esmane eeldus. Seetõttu 4(11)
ei anna vastustaja hinnangut ka ülejäänud eelduste täidetavusele. Kolmas isik on omal käel rajanud Kruusa DP-s märgitud rohevööndisse müravalli koos haljastusega (puuistikud).
28.Varalise kahju tekkimise eeldused ei ole täidetud, sh avaliku võimu kandja õigusvastane tegu. Puudub füüsilise tervisekahjustuse osas täpsustus, milles see seisneb ja mis seda tõendab. Ainuke tervislikku seisundit puudutav dokument on C. L. osas 2017. aasta aprillis tehtud väidetav allergiatest, mis ei viita otsesele põhjuslikule seosele kolmanda isiku kinnistult tulenevaga, samuti sellele, et see tervisekahjustus kestab kaebajal ka täna. Vastustajat ei veena ka asjaolu, et C. L. üritab tõendada kahju (saamata jäänud töötasu) R. L. pangakonto väljavõtetega. C. L. ei ole tõendanud, milline osa laekumistest on olnud tema sissetulek. On väheusutav, et C. L.l ei ole pangakontot. R. L. pangakonto väljavõte on ajavahemiku 04.12.2019–04.04.2020 kohta, kuid C. L. soovib kahju kolme aasta eest. Seega on tõendamata kahjuga seonduvad väited.
29.Kruusa DP kehtestati 2002. a ning sisuline tegevus Kruusa maaüksusel algas 2016. aastal. R. L. elas 2016. a Toominga kinnistul ja oli seega detailplaneeringu menetlusest teadlik. Hiljemalt 2017. a said kaebajad ka detailplaneeringu materjalid, mistõttu oli neil piisavalt infot kohtusse pöördumiseks. Kaebajad aga ei pöördunud mitme aasta jooksul kohtu poole planeeringu vaidlustamiseks ega ka vastustaja kohustamiseks detailplaneeringu elluviimiseks (või selles osas kolmanda isiku sundimiseks).
30.C. L. ei ole põhjendanud, mis ajast ja põhjustel on probleeme äriühingutel, kus ta on juhatuse liige. Tulenevalt maakatastriseaduse (MaaKatS) § 181 lg-st 9 ei pea vastustaja põhjendatuks, et maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistul tegeletakse äritegevusega. Liha UÜ 2017. a eest esitatud majandusaasta aruandest nähtub, et majandustegevust ei toimunud. MTÜ Seasick ei teeni tulu. Terav Eestlane OÜ-st saadav tulu on laekunud R. L. kui eraisiku, mitte äriühingu kontole, kust oleks saanud C. L.le tasu maksta. Ühegi C. L.ga seotud äriühingu tegevuse või tegevusetuse puhul ei nähtu asjaolu, et see oleks tingitud vastustaja käitumisest.
31.Vastustaja ei ole olnud pahatahtlik ning eiranud õigusnorme. Vastustaja ei näe, et kaebajate väidetav tervise kahjustumine oleks tõendatud. Kaebajate laste osas välja toodud argumendid ei ole veenvad ega ka asjakohased. Puudub info, et C. L. oleks oma probleemide osas pöördunud arsti või psühholoogi juurde, kes kinnitaks kaebaja väiteid ja oleks pannud ka vastava diagnoosi. Arvestades kaebaja poolt välja toodud sümptomeid, siis tundub kummastav, et kaebaja oli suuteline andma ülikoolis loenguid võõraste inimeste ees, andes seejuures edasi teadmisi ja kogemusi.
32.R. L. osas on kaebajate väited kummastavad, kuivõrd tema pangakonto väljavõtted (sh väljavõte välismaale mineku kohta) antut ei toeta. R. L. osas pole esitatud ühtegi arstlikku dokumenti. R. L. pangakonto väljavõtetelt nähtub stabiilne sissetulek palgana. Samuti ka asjaolu, et kaebaja R. L. on elanud aktiivset elu, külastanud meelelahutusasutusi ja teinud sisseoste nii kauplustest kui ka internetist. Samuti laekub kontole raha maitseainete müügi pealt. Seega pangakonto väljavõtted ei kinnita kaebajate vaimselt rasket seisukorda.
33.Kui kaebajad heitsid vastustajale ette, et vastustaja ei asunud lahendama nende muret ja ei nõudnud kõrghaljastuse rajamist (või rajanud seda ise), siis oleksid kaebajad samuti saanud pöörduda kohtusse kohustamiskaebusega või hagiga. Samas vastustaja on tegelenud kaebajate probleemidega ning on kaebajate mured edastanud vastavatele asutustele kontrollimiseks. Kaebajad algatasid probleemide osas kirjavahetuse juba 2017. aastal. Praeguse ajani pole nad enda õiguste eest kohtulikult seisnud. Kaebajad üritasid ajaliselt nõudega venitada, et võimalik saadav kahjuhüvitis oleks maksimaalne.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD
34.Kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustajad ega kolmas isik ei ole midagi õigusvastast teinud. Kruusa DP ei kohusta kolmandat isikut rajama kõrghaljastust ega anna 5(11)
vastustajale alust seda nõuda. Tuvastatud on, et keskkonna kvaliteedi piirväärtusi pole ületatud ehk kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumist ei esine. Kaebajad ei ole vastupidist tõendanud. Kolmas isik on vabatahtlikult rakendanud meetmeid olukorra parandamiseks. Kolmas isik nõustub Tori valla seisukohtadega.
35.Kruusa DP põhijoonise kohaselt on maantee äärde ette nähtud „roheline vöönd“. Seletuskirja ptk 3 ja 5 kohaselt on maantee äärde ette nähtud kõrghaljastus. Detailplaneerungu elluviimine on kolmanda isiku õigus, mitte kohustus. Kruusa DP-s ei ole ette nähtud, et (kõrg)haljastuse rajamine oleks detailplaneeringu alal tegutsemise eeltingimus. Seega ei oleks õiguspärane kohustada kolmandat isikut haljasala/kuusemetsa rajama ega ka vastustajal seda endal teha. Kaebajatel ei ole seega heastamisnõude esitamise õigust.
36.Kaebajate subjektiivseid õigusi pole ka teoreetiliselt rikutud. Lähtudes praegustest müra mõõtmistulemustest, ei ületa müra Toominga kinnistul keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi: määrus nr 71) elamualadele ega ka virgestusaladele kehtestatud piirnorme. Keskkonnaamet suhtles keskkonnahäiringute teemal nii Tori Vallavalitsuse kui ka Keskkonnainspektsiooniga ning mõlemad kinnitasid, et antud hetkel piirnorme ületavaid keskkonnahäiringuid ei ole. Kaebajad ei ole kaebuses vastupidist tõendanud.
37.Kaebuses on esitatud paljasõnalised väited kaebajate tervisehäirete kohta, mille põhjuslikku seost vaidlusaluste haldusaktidega ega kolmanda isiku tegevusega ei ole tõendatud ega isegi põhistatud. Aerofotolt on näha, et kaebajate elamu (Toominga kinnistul) ja kolmanda isiku kinnistul on mahukas kõrghaljastus. Seega ei ole kaebajate subjektiivsete õiguste riive ega rikkumine ka KeÜS § 23 lg 1 mõttes isegi teoreetiliselt mõeldav.
38.Kolmas isik on tegutsenud õiguspäraselt. Teatav haljastus kolmanda isiku tegevuskoha ja maantee vahel on olemas ning kolmas isik on kaalunud võimalusi selle suurendamiseks ja parendamiseks. Kolmas isik on rajanud detailplaneeringus rohevööndi alale müravalli koos haljastusega (puuistikud). Kolmas isik kasutab leevendavaid meetmeid (kõvakate, kastmine, soolatamine). Kolmanda isiku üldine tööaeg on ainult tööpäeviti 8.00-17.00 ja kinnistul teostatakse purustamis- ja sõelumistöid marginaalses mahus (10-15 päeva aastas)). Kaebaja 21.04.2020 esitatud video on eksitav. Tegemist on väga harva esineva olukorraga, kus tolm on kaebaja kinnistult vaadeldav ning sedagi vaid kevadise aja tõttu (puud on veel lehtimata, samas on kuiv). Tolmu tekib tuulise ilmaga ka ümberkaudsetelt põldudelt.
KOHTU PÕHJENDUSED
39.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
40.Kaebajad esitasid taotluse ekspertiisi määramiseks, mille käigus Terviseamet viib läbi mürauuringu. Kaebajad viitavad Terviseameti 19.08.2020 e- kirjale (dtl 958), milles Terviseamet vabandab mõõtmise viibimise eest. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 56 lg-st 3, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 293 lg-st 1 on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Kaebaja on sisuliselt esitanud kohustamisnõude Terviseameti vastu, mis ei ole praeguse haldusasja ese. Kohtu hinnangul on haldusasjas esitatud piisavalt tõendeid võimaliku müra ning tolmu uuringute osas. Kuivõrd kaebuse kohaselt on müra kolmanda isiku tegevuskohast kaebajate elukohani kostunud alates 2016. aastast, ei anna täiendav mürauuring kohtumenetluses haldusasja lahendamisele lisaväärtust, arvestades mh, et kolmas isik on rajanud oma kinnistu ette müratõkke. Lisaks on vastustaja välja toonud, et mürauuring on äärmiselt aja- ja ressursikulukas ekspertiis. Kohus jätab kaebajate taotluse ekspertiisi läbiviimiseks rahuldamata.
41.Vaidlust ei ole selles, et kaebajad elavad M. M.le kuuluval Toominga 100% maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistul ning kinnistu asub kolmandale isikule kuuluva kinnistu naabruses. Kruusa 6(11)
DP ning Keskkonnaameti 02.09.2016 korraldus nr 1-3/16/2252 on kehtivad haldusaktid, millest tulenevalt on kolmandal isikul õigus Nurme jäätmekäitluskohas käidelda ning taaskasutada jäätmeid. Jäätmeloa alusel on kolmandal isikul õigus töid teostada vastavalt korrakaitseseaduse § 56 lg-le 2, mille järgi on mujal kui avalikus kohas ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Jäätmeluba annab kolmandale isikule õiguse ehitus- ja lammutusjäätmete ning maavara kaevandamisel tekkinud jäätmete sortimiseks, vaheladustamiseks, eesmärgiga neid taaskasutada.
42.Kaebajad on pöördunud kohtusse põhjusel, et nende kodu läheduses asuvast Nurme jäätmekäitluskohast lähtuvad mõjutused (tolm ja müra) kahjustavad nende sõnul kaebajate tervist ja heaolu ning haldusorganid ei ole nende probleemi lahendanud. Kuna Toominga kinnisasi ei kuulu kaebajatele, ei saa nad tugineda omandiõiguse riivele. Kaebajatel on KeÜS § 23 lg-st 1 tulenevalt õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. KeÜS § 23 lg 4 järgi võib puudutatud isik nõuda haldusorganilt mõistlike meetmete tarvitamisele võtmist, et tagada keskkonna vastavus tema tervise- ja heaoluvajadustele. Kaebajad on mh viidanud ümbruskonna elanike huvidele. Kuivõrd HKMS § 44 lg 1 järgi võib kohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks, jätab kohus tähelepanuta kaebajate väited seoses vaadeldava ümbruskonna elanike õiguste rikkumisega.
43.Vastustajad ei eita, et C. L. on pöördunud korduvalt kohaliku omavalitsuse ning haldusorganite poole probleemile lahenduse leidmiseks. Olukorras, kus mõistlikul inimesel peab tekkima kahtlus, et haldusakt võib tema huve kahjustada, ei või puudutatud isik jääda ootama asjaolude selginemist, et siis hiljem kasutada oma kaebeõigust, vaid ta peab asjaolud välja selgitama vaide- või halduskohtumenetluses (Riigikohtu 08.10.2002 määrus nr 3-3-1-56-02). Kuivõrd kaebajad ei vaidlustanud tähtaegselt üldplaneeringut ega jäätmeluba ning kaebajad tuginevad kaebuses mh KeÜS-le, ei hinda kohus kaebajate väiteid selle kohta, et nende elukoht puudub üldplaneeringu põhijooniselt.
44.Keskkonnainspektsioon teostas 16.06.2017 jäätmekäitluskohas kontrolli. Objekti kontrollimise protokollist nr 1073199 (dtl 914) ei tulene ühtegi rikkumist, mis mõjutaks kinnistut, kus elavad kaebajad. Kontrolli käigus keskenduti spetsiaalselt tolmu levikule ettevõtte platsilt üle tee Toominga kinnistule. Kontrolli järeldused olid järgnevad: „Kontrollkäigul tuvastati, et maja on platsist nr 1 220 m kaugusel ja platsi väljasõidu teest ca 150 m kaugusel. Platsist nr 2 (kus hoiustatakse freeasfalti) on maja 95 m kaugusel. Kontrollimise hetkel võis märgata platsi nr 1 väljasõidu teelt veokitega kaasa kanduvat tolmu, mida kandus vähesel määral ka maanteele. Üle maantee, kinnistu nr 73001:001:0391 juures maapinnal ega puudel tolmureostust visuaalselt ei tuvastatud.“
45.Keskkonnainspektsioon teostas ka 02.07.2020 jäätmekäitluskohas kontrolli ning objekti kontrollimise protokollist nr 1097757 (dtl 916) tuleneb, et kolmanda isiku tegevus vastab jäätmeloa tingimustele: „OÜ Nurme Teedeehitus on paigutanud tolmu vähendamiseks laos olevad jäätmed jäätmekäitluskoha kaugemasse osasse, aegajalt pühitakse ja kastetakse teid. /.../ OÜ Nurme Teedeehitus kavatseb Nurme jäätmekäitluskohas sissesõidutee ja kinnistu ette tee äärde istutada puudest heki, vähendamaks ettevõtte territooriumilt tolmu eraldumist.“
46.Terviseamet on määranud 06.11.2019 Nurme Teedeehituse OÜ-le kuuluval Kruusa kinnistu territooriumil toimuvatest tehnoloogiliste protsesside poolt tekitatud tööstusmüra tasemete lähedalasuvate elamute maa-aladele (dtl 968). Mõõtmise aruande nr 6/4-6-1/375 mürauuringu tulemuste järgi võib Toominga kinnistu territooriumil esineda päevasel ajal kogumüratase vahemikus 49–55 dBA. Nurme Teedeehituse OÜ tööst põhjustatud müra päevased hinnatud tasemed Toominga kinnistul on vahemikus 43–49 dBA. Müra maksimaalsed müratasemed võivad küündida kuni 65 dBA-ni. Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 55 lg 1 kohaselt on välisõhus leviva müra põhjendamatu tekitamine keelatud. Müraallika valdaja tagab, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra (AÕKS § 59). Määruse nr 71 § 4 kohaselt on tööstusmüra määruse 7(11)
tähenduses müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad. Maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dBA (sama määruse § 6 lg 2). Määruse lisa 1 „Müra normtasemed“ järgi on elamumaa-aladel, maatulundusmaa aladel müra piirväärtus liiklusmüra puhul päeval 60 (65) dBA-d ja tööstusmüra puhul päeval 60 dBA-d ning öösel liiklusmüra puhul 55 (60) dBA-d ning tööstusmüra puhul 45 dbAd. Arvestades, et Terviseameti mõõtmiste tulemused ei ületanud 65 dBA-d, on tõendamata kaebajate väited lakkamatu müra kohta. Kaebajate väited, et müramõõtmise aruanne on tehtud väärate algandmetega, on paljasõnalised. Samuti on kaebajate väited vastuolulised. Kord väidetakse, et jäätmekäitluskohast kostab müra lakkamatult (24/7), teiselt poolt toovad kaebajad välja, et nädalavahetustel töid ei teostata. Lisaks on kolmas isik välja toonud, et mürarikkamaid töid tehakse üksnes 10-15 korda aasta jooksul.
47.Kaebaja on esitanud 03.04.2020 haldusasja juurde 2017. a C. L. filmitud videod. Kaebaja on filminud kolmanda isiku tegevuskohta vahetult kolmanda isiku kinnistu läheduses. Videolt nähtub, et kinnistul sõidavad veokid ning tegevus tekitab tolmu. Kolmanda isiku kinnitusel on tegemist erandliku olukorraga, kuival ajal, kevadel. Kolmas isik kasutab leevendavaid meetmeid, s.o kõvakate, kastmine ja soolatamine. Samuti nähtub aerofotolt, et kaebajate ja kolmanda isiku kinnistute vahel on maantee ning märkimisväärne kõrghaljastus. On üldteada, et kõrghaljastus aitab summutada võimalikku müra ning tolmu. Sauga Vallavolikogu 17.08.2017 istungil arutati kaebajatega seonduvat probleemi. Mh on välja toodud, et tolm hakkas kaebajaid häirima peale puude maha võtmist maja juures. Samuti on selgitatud, et tee ääres on kõrgepingeliin, mis ei luba kõrghaljastust rajada (dtl 265). Lisaks on Keskkonnainspektsioon teinud C. L.le 29.06.2014 väärteomenetluses otsuse nr 940015000143 (dtl 965), millega karistati kaebajat selle eest, et C. L. raius Toominga kinnistul Sauga jõe veekaitsevööndis maha 134 puud. Seega on usutavad väited, et tolm võib kanduda kaebajate elukohani mh kaebajate enda tegevuse tagajärjel kuival ajal, kui puud on raagus.
48.Kaebaja on kohtu poole pöördunud heastamiskaebusega. Heastamiskaebuse nõue on suunatud haldusakti või toimingu tagajärgede kõrvaldamisele naturaalrestitutsiooni korras. Heastamiskaebuse aluseks on kaebaja õigusi rikkuvate tagajärgede tekitamine haldusakti või toiminguga (RVastS § 11 lg 3)1. Kaebajad taotlevad heastamisnõudega, et kaebajatele tagatakse võimalus elada Toominga kinnisasjal tolmu- ja müravabalt. Selleks tuleb rajada Kruusa DP-s ette nähtud 32 000 m2 haljasala/kuusemets. Riigikohtu seisukoha järgi ei ole detailplaneeringu elluviimine selle koostamisest huvitatud isikule kohustuslik, kui seadus või planeering ei näe ette teisiti. Kui aga detailplaneeringut on asutud ellu viima, tuleb selle käigus järgida detailplaneeringuga kehtestatud nõudeid (vt 05.03.2019 otsus nr 3-13-385, p 12). Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et Kruusa DP on ellu viidud. Kruusa DP seletuskirja p 3 järgi on planeeritavale alale ette nähtud metallvõrk aiaga. Kõrghaljastus eraldab tootmisala Nurme, Vana-Pärnu eest. Planeeringuga on ette nähtud rajada planeeritaval maa-alal Nurme ja Vana-Pärnu mnt äärde kõrghaljastus. Kolmas isik on kohtule esitanud fotod, millelt nähtub, et kolmas isik on vastava kohustuse realiseerinud ning rajanud Kruusa kinnistu äärde nn müravalli, mille ette ning valli peale on istutatud kõrghaljastus, s.o kased, kuused, elupuud (dtl-d 898-900). Elupuude aastane juurdekasv on u 20-30 cm aastas2. Kohtule ei nähtu, millisest haldusaktist või õigusaktist tuleneb kolmandale isikule kohustus rajada 32 000 m2. Kuivõrd kolmas isik on täitnud Kruusa DP-st tuleneva kohustuse, ei hinda kohus menetlusosaliste teisi väiteid seoses heastamiskaebusega.
49.C. L. taotleb varalist kahju, s.o kaebajal on saamata jäänud tulu seoses Toominga kinnistul ettevõtluse jätkamise võimatusega. Kaebajate hinnangul kaotas C. L. osalusega MTÜ tulu aastas 50 000 eurot. Kuna kaebajad ei saa korraldada oma elukohas laagreid ning üritusi, samuti on häiritud terviseraja kasutamine, kaotasid kaebajad seetõttu ka sissetuleku. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik,
K. Merusk jt. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura 2013, lk 174. https://hekid.ee/heki-sortiment/smaragd/ (11.02.2021).
8(11)
kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Sama sätte lõike 2 punkti 3 kohaselt võib kannatanu nõuda kehavigastuse tekitamisel või tervise kahjustamisel sellega tekitatud kulutuste hüvitamist. Sealhulgas võib kannatanu nõuda töövõimetuse tõttu saamata jäänud tulu, sealhulgas sissetulekute vähenemisest või edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tingitud kahju. Kahju hüvitamise nõude eeldusteks on haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; õigusvastane kahju tekkimine; põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Kahju hindamisel tuleb lähtuda hüpoteesist, milline oleks olnud kaebaja faktiline olukord ilma hüvitamisnõude aluseks oleva haldusakti või toiminguta (vrd RVastS § 8 lg 1 teine lause ja § 127 lg 1). RVastS § 7 lg 2 sätestab, et tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi.
50.Kaebajad ei ole märkinud konkreetselt, milliste haldusaktidega on nende õigusi rikutud, kuid kaebajate hinnangul tulenevad probleemid jäätmeloast, Kruusa DP-st ning üldplaneeringust. Kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. Haldusakti muudel osadel, sealhulgas haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel (haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2). Kuivõrd kaebajad ei vaidlustanud tähtaegselt käsitletud haldusakte, ei saa kohus hinnata nende õiguspärasust. Täiendavalt märgib kohus, et üldplaneeringuga on ette nähtud 50% äri- ja teenindusettevõtte ning 50% tootmismaa juhtotstarbega maa-alad, et võimaldada mitmekülgsemat äritegevust. Nimetatud maa-alad asuvad Nurme külas Nurme-Vana-Pärnu tee ääres (üldplaneeringu seletuskirja p 2.11.2.). Olemasolevad rohealad säilivad ja üldplaneeringuga on perspektiivsed rohealad kavandatud Nurme külas. Rohealad tuleb kavandada elamumaade ja ühiskondlike hoonete lähedusse; roheala paiknemine täpsustada elamualale või ühiskondliku hoone alale koostatava detailplaneeringuga; roheala kavandada kõrgemat puhkeväärtust omavale maa-alale (seletuskirja p 3.4.13). Kuivõrd üldplaneering pigem soosib rohealade rajamist Nurme külas, ei ole kaebajad oma subjektiivsete õiguste rikkumist üldplaneeringu osas välja toonud.
51.Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus (PlanS § 124 lg 2 ls 2). PlanS § 124 lg-st 2 ja § 140 lg 1 p-st 1 tuleneb huvitatud isikule õigustatud ootus, et tal on vähemalt viie aasta jooksul pärast detailplaneeringu kehtestamist mõistlik võimalus selles ettenähtu realiseerida (vt Riigikohtu 08.05.2014 otsus nr 3-3-1-9-14, p-d 20 ja 21). 27.02.2002 Kruusa DP-s ettenähtud ehitusõigus on juba realiseeritud, kuna kolmanda isiku kinnitusel tegutseb ta vaidlusaluses asukohas sama tegevusega juba 2006. aastast. Kohus käsitles eelnevalt Kruusa DP-st tulenevaid nõudeid (vt otsuse p 48). Kohus tuvastas, et kolmas isik on Kruusa DP-st tulenevad nõuded täitnud ning rajanud oma kinnistu ette kõrghaljastuse. Kohus möönab, et müratõkkevall on rajatud (fotod tehtud) 2020. aastal, kuid ka varem nähtub kinnistu ette rajatud kõrghaljastus (elupuud).3
51.RVastS § 7 lg 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele,
eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tallinna Ringkonnakohus (28.01.2008 otsus nr 3-04-292, p 12) on leidnud, et pelgalt teoreetiline võimalus tulu saada ei anna alust saamata jäänud tulu hüvitamiseks. Võimalus, et C. L. tulu oleks olnud samaväärne 2016. a tuluga, on hüpoteetiline. Äriregistri andmetel on C. L.l järgmised osalused: 1) Venehuolto OÜ-s on ta juhatuse liige ja ainuosanik, kohtutäitur on pannud peale keelumärke. Äriühingu tegevusalaks on ehitusmasinate ja -seadmete rentimine ja kasutusrent. 2018. aasta majandusaasta aruande järgi teeninud juhatuse liikme tasu; 2) Liha UÜ-s on C. L. täisosanik. Tegevusaladeks on raamatupidamine, maksualane nõustamine, maksuvõlg puudub. 2017. aasta eest esitatud majandusaasta aruandest nähtub, et majandustegevust ei toimunud; 3) Mittetulundusühingus Seasick on C. L. juhatuse liige, maksuvõlg puudub. Tegevusalaks muu liigitamata sporditegevus. Viimane majandusaasta aruanne ei kajasta tulusid ega kulusid. Mittetulundusühingute seaduse § 1 lg 1 järgi on mittetulundusühing isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. MTÜ põhikirja p 2.5 sätestab, et ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele, temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele; 4) Terav Eestlane OÜ-s on C. L. juhatuse liige. Maksuvõlg puudub. Majandusaasta aruanne esitatud 2016. a eest. Tegevuseks on jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted. Kaebaja on esitanud TSD kokkuvõtted, millest nähtuvad järgmised andmed: C. L.le on väljamakstud: 1) 2016. a Venehuolto OÜ-s 7700 eurot; 2) 2016. a Mittetulundusühingus Seasick 2000 eurot; 3) 2016. a Terav Eestlane OÜ-s 1700 eurot; 4) 2016. a haigekassast 391,21 eurot; 5) 2017. a haigekassast 1633 eurot; 6) 2017. a Venehuolto OÜ-s 5229 eurot.
52.Arvestada tuleb, et vaidlusalune kaebajate elukoht asub 100% maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistul. MaaKatS § 181 lg 9 sätestab, et maatulundusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole seostanud, millise kasumliku äritegevuse tagajärjel oleks kaebaja saanud maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistul tulu teenida. Samuti ei ole tõendatud, millise tegevuse/tehingute tagajärjel on 2016. a tulu saadud või alates 2017. aastast jäänud tulu saamata. Tegemist võib olla tehingutega, mis ei ole kuidagi sõltuvuses jäätmeloaga ega väidetava saastega.
53.RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude võib esitada üksnes selles paragrahvis loetletud juhtudel. RVastS § 7 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1 ning VÕS § 128 lg-st 5 tulenevad mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks järgmised eeldused, mis peavad olema samaaegselt täidetud: haldusorgani tegevus peab olema olnud õigusvastane; haldusorgani tegevus peab olema tekitanud mittevaralise kahjuna käsitatava füüsilise või hingelise valu või kannatuse; tegevuse ja kahju vahel peab esinema põhjuslik seos; kahju ei ole kõrvaldatav muude õiguskaitsevahenditega; isiku õiguste rikkumine peab olema olnud süüline. C. L. väidete kohaselt on kaebajatele mittevaraline kahju tekkinud sellest, et pidev müra ja tolm on kaasa toonud tervisekahjustusi ning võimatuse tegeleda ettevõtlusega.
54.HKMS § 59 lg 1 sätestab, et menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kaebuse juurde on lisatud C. L. 17.05.2017 ambulatoorne epikriis, millest nähtuvalt on C. L.le tehtud allergiatest (dtl 390). 10(11)
Tuvastatud on kodutolmulesta, kassi, koera, hobuse ja heintaimede allergia. Samas on välja toodud, et tugevaid allergilisi reaktsioone ei ole olnud. Kaebajate ja nende laste psühholoogiliste häiringute kohta tõendid puuduvad. Seega on kaebajate väited tervisliku seisundi halvenemise kohta tõendamata. Samuti ei ole võimalik tuvastada, et vastustajate või kolmanda isiku tegevus oleks põhjuslikus seoses kaebajate võimalike tervisekahjustustega.
55.Riigikohus on selgitanud, et kannatanu peab võimaluse korral püüdma ära hoida kahju tekkimist, vaidlustades õigeaegselt kahju põhjustava avaliku võimu kandja tegevust, et kahju võib jätta hüvitamata, kui isik oleks saanud kahju tekkimise ära hoida, esitades vaidemenetluses või halduskohtumenetluses nõude haldusakti tühistamiseks, toimingu lõpetamiseks, haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks (Riigikohtu 11.03.2004 otsus nr 3-3-1-8-04). Menetlusosaliste kinnitusel algas intensiivne tegevus Kruusa maaüksusel 2016. aastal. Hiljemalt 2017.a said kaebajad Kruusa DP materjalid. Kaebajad pöördusid küll korduvalt erinevate haldusorganite poole, kuid mitte kohtusse planeeringu vaidlustamiseks või vastustaja vastu kohustamisnõudega (detailplaneeringu elluviimiseks või selles osas kolmanda isiku sundimiseks). Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu 16.0.2009 kohtumäärus nr 3-3-1-75-08, p 17).
56.Hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju seisneb kehalises või hingelises valus ja kannatustes, mis isikule subjektiivse õiguse rikkumisega kaasnevad. Kaebusest tulenevalt on rikutud PS §-st 26 tulenevat õigust perekonna- ja eralu puutumatusele, samuti PS § -dest 29 ja 31 tulenevat õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning tegeleda ettevõtlusega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt peab mittevaraline kahju olema tekkinud haldusorgani süülise käitumise tagajärjel. Vastutuse tekkimiseks peab avaliku võimu kandja olema seega vähemalt hooletu (VÕS § 104 lg 2). Kohtule ei nähtu, et haldusorganite tegevuse tulemusel oleks nimetatud sätteid kaebajate suhtes rikutud. Kaebajad ei ole välja toonud ega esitanud tõendeid, kuidas vastustajate haldusaktide või toimingute tagajärjel on takistatud kaebajate võimalus tegeleda ettevõtlusega või vastustajate tegevuse tagajärjel on kaebajatele tekitatud kahju.
57.Kohus jätab C. L. ja R. L. kaebuse rahuldamata.
58.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8). Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (HKMS § 108 lg 11). Kohus jättis kaebuse rahuldamata. Kolmas isik oli vastustajate poolel, mistõttu tuleks kolmanda isiku menetluskulud välja mõista kaebajatelt. Kolmas isik taotleb kaebajatelt õigusabikulude 2592 euro (koos käibemaksuda) väljamõistmist. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus tuvastas, et kaebajatel puudub piisavalt raha õigusabikulude tasumiseks ning määras kaebajatele esindaja riigi õigusabi korras, ei ole põhjendatud ka kolmanda isiku kulude väljamõistmine kaebajatelt. Kaebajatelt menetluskulude väljamõistmine oleks kaebajate suhtes ebaõiglane ja omaks kaebeõigust piiravat iseloomu. Kohus jätab kolmanda isiku taotluse kaebajatelt menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata ning kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning HKMS § 109 lg 1 kohaselt kannab ta võimaliku kulu ise. Kaebajate esindaja riigi õigusabi kulude taotluse lahendas kohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.