Ihaste Elanike Liidu kaebus Tartu Linnavolikogu 11. juuni 2020. a otsuse nr 255 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Ihaste Elanike Liit, lepingulised esindajad Karin Marosov ja Jana Tudelep Vastustaja – Tartu linn, volitatud esindajad Kadri Valdre ja Aire Priks Kolmandad isikud – Osaühing Gerliin Kinnisvara, Karin Tamm, Tarmo Zernant, osaühing Vennad Ehitus, lepinguline esindaja Eerik Entsik Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Johanna Jürima
Asja läbivaatamine
Esialgu istungimenetlus (istung toimus 17. detsembril 2020), hiljem jätkus asja läbivaatamine kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Ihaste Elanike Liidu kaebus rahuldamata.
2.Mõista Ihaste Elanike Liidult kolmandate isikute kasuks välja menetluskulud järgmiselt: Osaühing Gerliin Kinnisvara kasuks välja menetluskulud summas 3497,52 eurot, Karin Tamme kasuks välja menetluskulud summas 138,06 eurot, Tarmo Zernanti kasuks välja menetluskulud summas 322,14 eurot ja osaühing Vennad Ehitus kasuks välja menetluskulud summas 644,28 eurot. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
3.Jätta Ihaste Elanike Liidu vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16. augustil 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
3-20-1329
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Linnavolikogu algatas 18. märtsi 2004. a otsusega nr 267 Tartu linnas Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3A kinnistu (planeeringuala) detailplaneeringu eesmärgiga määrata kruntideks avalikku kasutusse jäävad ja elamuehituseks sobivad alad (dtl 76, lisad dtl 77-101).
2.Tartu Linnavolikogu otsustas 28. juuni 2018. a otsusega nr 76 võtta vastu Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3A kruntide detailplaneeringu vastavalt lisale. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal tuli korraldada p-s 1 nimetatud detailplaneeringu avalik väljapanek. Avaliku väljapaneku ajaks määrati 24. juuli kuni 14. august 2018 ja kohaks Tartu infokeskus raekojas (dtl 236-237).
3.Tartu Linnavalitsus otsustas 2. oktoobri 2018. a korraldusega nr 1041 võtta Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3A kruntide detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud vastuväidete osas seisukohad vastavalt lisale. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal tuli korraldada detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avalik arutelu (dtl 268-269).
4.Vastustaja võttis 16. aprilli 2019. a korraldusega nr 412 detailplaneeringu avaliku arutelu ajal protokollitud küsimuste ja ettepanekute osas vastu täiendavad seisukohad (dtl 330-336). Muuhulgas otsustas vastustaja mitte arvestada ettepanekut läbi viia täiendav lindude ja kahepaiksete inventuur.
5.OÜ Hendrikson & Ko esitas 9. oktoobril 2019 vastustajale keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (dtl 24-44), milles jõudis järeldusele, et kui detailplaneeringu kehtestamisel järgitakse läbiviidud uuringute soovitusi, ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel põhjust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist.
6.Tartu Linnavalitsus jättis 4. veebruari 2020. a korraldusega nr 118 Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3a kruntide detailplaneeringu KSH algatamata (dtl 45-48).
7.Tartu Linnavolikogu kehtestas 11. juuni 2020. a otsusega nr 255 Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3A kruntide detailplaneeringu (dtl 49-61, 396). Detailplaneeringu alusel moodustatakse 28 üksikelamumaa krunti, 5 loodusliku maa krunti ja 1 tee ja tänava maa-ala krunt. Pärast väljaehitamist antakse loodusliku maa krundid ja tänavamaa krunt tasuta üle Tartu linnale. (Detailplaneeringu seletuskiri dtl 224-235)
8.Ihaste Elanike Liit (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule 13. juulil 2020 kaebuse Tartu Linnavolikogu 11. juuni 2020. a otsuse nr 255 tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse eelnimetatud otsuse kehtivuse peatamiseks (dtl 2-23). Kaebaja põhjendab, et otsus ei ole kehtiva õigusega kooskõlas ning selle andmisel on rikutud menetlusnorme. Tegemist on avalikkusele ja Ihaste kohalikule kogukonnale olulise avalikult kasutatava maa-alaga ning detailplaneeringu kehtestamine puudutab elanike huve Ihaste elukeskkonna kaitse ja säilimise vastu. Kaebaja hinnangul on vajalik esialgse õiguskaitse kohaldamine, kuivõrd vastasel juhul tekib olukord, kus vaidlustatud otsusega kaasnevaid tagajärgi ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui planeeringualal alustatakse edasisi toiminguid või näiteks ehitustöid ilma, et sellele eelneks KSH, ei pruugi keskkonnale ebasoodsa mõju vältimine olla võimalik. Esialgse 2(22)
3-20-1329
õiguskaitse kohaldamata jätmisel saab arendaja alustada arendustegevusega ning teha algust ettevalmistavate töödega. Tööd võivad tuua kaasa pöördumatu kahju erinevatele loodusobjektidele. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ei koorma avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi enam, kui seda võib pidada kaebaja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks.
9.Tartu Halduskohus jättis 14. juuli 2020. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (dtl 156-158).
10.Tartu Halduskohus võttis 3. augusti 2020. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tartu linna, kaasas kolmandate isikutena Osaühingu Gerliin Kinnisvara, Karin Tamme, Tarmo Zernanti ja osaühingu Vennad Ehitus, kohustas vastustajat kaebusele vastama ja andis kolmandale isikule võimaluse kaebusele vastuse esitamiseks (dtl 161-162).
11.Kolmandad isikud vastasid kaebusele 10. septembril 2020 (dtl 184-211).
12.Tartu Linnavalitsus vastas kaebusele 11. septembril 2020 (dtl 436-453).
13.Tartu Halduskohus otsustas 8. oktoobri 2020. a määrusega asja läbi vaadata istungil (dtl 457, istungi protokoll dtl 941-950).
14.Kaebaja esitas 9. detsembril 2020 kohtule seisukoha seoses vastustaja ja kolmandate isikute seisukohtadega ning ekspertiisi taotlused (dtl 507). Kaebaja on soovinud määrata ekspertiisid planeeringualal elavate kaitsealuste putukaliikide olemasolu ja kaitsevajaduse väljaselgitamiseks; planeeringualal esinevate kaitsealuste kahepaiksete olemasolu ja kaitsevajaduse väljaselgitamiseks; detailplaneeringu realiseerimisega kaasneva mürahäiringu ulatuse väljaselgitamiseks.
15.Kolmandad isikud esitasid 14. detsembril 2020 seisukoha kaebaja 9. detsembri 2020.a seisukohale.
16.Tartu Halduskohus kaasas 12. märtsi 2021. a määrusega haldusorganina menetlusse Keskkonnaameti ja palus Keskkonnaametil esitada arvamus kaebaja 9. detsembri 2020. a ekspertiisi taotlustega seonduvalt (dtl 953-955).
17.Keskkonnaamet esitas 9. aprillil 2021 arvamuse (dtl 966-970).
18.Tartu Halduskohus otsustas 14. aprilli 2021. a määrusega jätkata haldusasja läbivaatamist kirjalikus menetluses; jättis kaebaja taotlused ekspertiisi määramiseks rahuldamata; andis menetlusosalistele täiendava tähtaja menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks (dtl 982985).
19.Kolmandad isikud esitasid 17. mail 2021 taotluse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks ja menetluskulude väljamõistmiseks (dtl 988-990). Koos taotlusega esitasid kolmandad isikud kuludokumendid (dtl 991-1000).
20.Kaebaja esitas 17. mail 2021 vastuväite kohtu tegevusele (dtl 1002-1005) ja menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega (dtl 1007-1016).
21.Kolmandad isikud esitasid 31. mail 2021 seisukoha kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotlusele ja vastuväitele (dtl 1018-1026). 3(22)
3-20-1329
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
22.Kaebaja on taotlenud Tartu Linnavolikogu 11. juuni 2020. a otsuse nr 255 tühistamist, väites järgmist:
22.1.Planeeringuala hõlmab Tartu elanike seas kõrgelt hinnatud ja avalikus kasutuses olevat looduskaunist ja liigirikast metsamaad, millest on kujunenud populaarne vabaajaveetmise koht mitmete terviseradadega. Maa-ala on looduslikult omapärane ja ainulaadne ning seda iseloomustavad kõrgeväärtuslikud männimassiivid, kuivad puudeta nõmmefragmendid ja liivane pinnas, mis on soodsaks elukeskkonnaks arvukatele kaitsealustele loodusobjektidele.
22.2.Keskkonnaregistri andmetel paikneb planeeringualal I kategooria kaitsealuse liigi mägipiimputke püsielupaiga sihtkaitsevöönd. Lisaks mägi-piimputkele leidub planeeringualal veel teisigi kaitsealuseid objekte. Sh II kaitsekategooria kaitsealustest liikidest aasnelk ja harilik käokuld ning III kaitsekategooria kaitsealustest liikidest siberi võhumõõk, laialehine neiuvaip ja värvi-paskhein, karukold, roomav öövilge, aas-karukell, ahtalehine ängelhein. Planeeringualal on tuvastatud veel teisigi haruldasi ja kaitsealuseid objekte, mille osas ei ole vastustaja inventuuri läbi viinud. Üks märkimisväärsemaid leide on kaevurherilase populatsiooni leidmine. Teadaolevalt on tegemist Eesti ainsa populatsiooniga ning peale selle on teada vaid mõni võrdlemisi vana leid. Lisaks on planeeringualalt leitud liivaherilast, keda mujalt Eestist ei ole üldse leitud ning erakmesilast, kes on Eestis väga haruldane ja on leitud vaid üksikutest kohtadest Tartu ümbruses. Planeeringuala paikneb ka Natura 2000 võrgustikku kuuluva Ropka-Ihaste linnuala vahetus läheduses.
22.3.Detailplaneeringu menetluses on oluliselt rikutud menetlusnõudeid, eelkõige seoses üldsuse kaasamisega ning vastustaja ei ole detailplaneeringu kehtestamisel arvestanud looduskeskkonnale tekitava kahjuga, mh ei ole detailplaneeringu menetluses viidud läbi nõuetekohast KSH-d.
22.4.Detailplaneeringumenetluses on õigusvastaselt jäetud läbi viimata KSH. Vastustaja oli kohustatud KSH algatama ainuüksi tulenevalt kavandatava tegevuse potentsiaalsest negatiivsest mõjust Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Ropka-Ihaste looduskaitsealale. Täiendavalt on KSH algatamata jätmise otsustamisel tehtud olulisi kaalutlusvigu. Vastustaja on kaalutlusõiguse teostamisel jätnud täielikult arvestamata detailplaneeringu realiseerimise mõjuga planeeringuala elusloodusele, eelkõige planeeringualal elutsevatele taimedele ja putukatele.
22.5.Detailplaneering on vastuolus Tartu linna arengudokumentidega ja sellest tulenevalt rikub Tartu linna elanike õiguspärast ootust ning on vastuolus hea halduse põhimõttega.
22.6.Detailplaneeringu menetluses on oluliselt rikutud avalikkuse kaasamise nõudeid. Kuivõrd tegemist on menetlusega, millel on keskkonnamõju ja mis puudutab piirkonda, mis on kohaliku kogukonna jaoks äärmiselt oluline ja väärtuslik, oleks vastustaja pidanud menetlusse tõhusalt kaasama Ihaste kogukonna tervikuna ja seda menetluse võimalikult varajases etapis.
22.7.Detailplaneeringu avaliku väljapaneku läbiviimisel on rikutud menetlusnõudeid ning avalikku väljapanekut ei viidud läbi kooskõlas hea halduse tavaga. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus suveperioodil, planeeringu mahukust arvestades oli detailplaneeringuga tutvumiseks ettenähtud aeg liiga lühike ja detailplaneeringu avalik väljapanek ei toimunud Ihastes vaid Tartu Raekojas. Sellest tulenevalt ei ole haldusorgan täitnud oma kohustust teha kõik endast olenev huvitatud isikute tõhusaks kaasamiseks. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele pole vastatud nõuetekohaselt. Vastustaja ei vastanud kõigile ettepanekutele ja vastuväidetele, vaid esitas koondseisukoha jättes adresseerimata mitmed olulised ettepanekud ja vastuväited, millele kohalikud elanikud tähelepanu pöörasid. 4(22)
3-20-1329
23.Vastustaja palub vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata. Vastuses kaebusele esitas vastustaja kokkuvõtvalt järgmised väited.
23.1.Nii kehtiv kui ka eelmine planeerimisseaduse (PlanS) redaktsioon võimaldab(s) esitada detailplaneeringu kehtestamise otsuse peale populaarkaebuse objektiivse õiguspärasuse kaitseks (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 2) igal isikul, sh juriidilisel isikul. Kaebaja poolt esitatud kaebus on ilmselgelt esitatud objektiivse õiguspärasuse kaitseks ja mitte kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks HKMS § 44 lg 1 tähenduses. Eeltoodu tõttu jääb arusaamatuks kaebaja püüd määratleda oma kaebeõigust läbi valitsusväliseks keskkonnaorganisatsiooniks oleku, mille tõendamiseks esitatud seisukohad moodustavad kaebuse mahust mõistetamatult suure proportsiooni. Olukorras, kus kaebajaid esindavad vandeadvokaat ja advokaat, peaksid eelviidatud planeerimisseaduse paragrahvid esindajatele teada olema. Vastustaja palub kohtul kaebuse vastava osa asjakohatusega arvestada, kui kohus peaks edasises kohtumenetluses hakkama kaaluma kaebaja menetluskulude võimalikku väljamõistmist vastustajalt.
23.2.Vaatamata eeltoodule peab vastustaja vajalikuks siiski välja tuua, et vastustaja hinnangul ei ole kaebaja puhul tegemist valitsusvälise keskkonnaorganisatsiooniga keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 31 lg 1 p 1 ja lg 2 mõttes. Põhikirjast nähtuvalt on MTÜ Ihaste Elanike Liidu eesmärgiks Ihaste linnaosa elukeskkonna kaitse ja säilitamine ja edendamine, aga mitte KeÜS §-s 31 silmas peetud looduskeskkonna kaitse.
23.3.Vaidlusaluses planeeringumenetluses ei olnud vajalik läbi viia KSH-d.
23.4.Detailplaneeringuala ei paikne Natura 2000 looduskaitse ala vahetus läheduses.
23.5.Planeeringuala elusloodusele avalduva mõju väljaselgitamiseks on koostatud KSH eelhinnang.
23.6.Detailplaneering ei ole vastuolus linna arengudokumentidega. Kaebaja on vääralt mõistnud Tartu linna arengudokumentide hierarhiat ja nende omavahelist suhet. Arvestades kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 37 lg-s 4 sätestatut, ei saa vaidlust olla selle üle, et üldplaneering on oma juriidilise jõu poolest valla ja linna kõige tähtsam arengudokument ja ülejäänud arengudokumendid peavad üldplaneeringus sätestatuga arvestama.
23.7.Kaebaja väide, et detailplaneeringu kehtivusega kaasneb paraku avalikus kasutuses olevate rohelade vähenemine Ihaste metsas umbes 40% ulatuses, millest saab elamumaa, on antud juhul asjakohatu.
23.8.Maakatastriseaduse alusel kinnistusraamatusse kantud kinnistu sihtotstarve ei anna õigust võõrastel isikutel viibida eraomandisse kuuluval kinnistul/kinnistutel, mistõttu antud hetkel puudub planeeringualal ametlikult nn avaliku kasutuse funktsioon ning võõraste inimeste viibimise lubamine antud kinnistutel lähtub kinnistu omanike vastutulelikkusest. Planeeringualale ei ole rajatud terviseradasid.
23.9.Detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud menetlusnõudeid. Avalikkuse teavitamine detailplaneeringu menetluses on toimunud nõuetekohaselt.
23.10.Väitel, et Ihaste paikneb Tartu raekojast ebamõistlikult kaugel ja transpordivõimalused võisid olla piiratud, puudub igasugune tõepõhi ning tegemist on hüpoteetiliste ja meelevaldsete hinnangutega. Tartu linn on kompaktne, linnasisesed vahemaad on lühikesed ja Tartu kesklinna ning Ihaste vahel toimub regulaarne linnasisene ühistranspordi ühendus. Ajakulu Ihastest Tartu kesklinna jõudmiseks jääb tavasituatsioonis olenevalt liiklusvahendist 7-15 minuti vahele. Lisaks kulgeb Tartu kesklinnast kuni Hipodroomi tänava alguseni kergliiklustee, mis võimaldab huvilistel liikuda vajadusel kesklinna ka kergliiklusvahendeid kasutades. Seega on alusetu väita, et Tartu raekoda paikneb Ihastest ebamõistlikult kaugel.
5(22)
3-20-1329
23.11.Tartu raekoda avaliku väljapaneku kohana on sobilik mh ka seetõttu, et kui planeeringuga tutvuma tulnud isikul on küsimusi või vajab ta selgitusi planeeringudokumentide kohta, siis on Tartu raekoja infokeskuse töötajal võimalik operatiivselt kohale kutsuda vastava planeeringuga tegelev töötaja, kes saab anda täiendavaid selgitusi planeeringu kohta.
23.12.Kaebaja on detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestuse osas ekslikult viidanud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 49 lg-le 2. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on sätestatud planeerimisseaduses, mis on eriseaduseks haldusmenetluse seaduse suhtes. PlanS v.r. § 19 p 1 sätestas, et avaliku väljapaneku kestus detailplaneeringutel on kaks nädalat. Käesoleval juhul on avalik väljapanek toimunud perioodil 24. juuli kuni14. august 2018. a ehk avaliku väljapaneku kestuseks oli kolm nädalat, mis on oluliselt pikem periood kui PlanS v.r. § 19 p 1 sätestab.
23.13.Avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekute ja linna seisukohtade osas puudub kaebajal kaebeõigus. Vastustaja jääb seisukohale, et kaebeõigus kaebuse p-des 64-67 toodu osas kuulub vaid igale konkreetsele ettepaneku esitajale, juhul kui ettepaneku esitaja leiab, et tema esitatud ettepanekule ei ole piisavalt ja korrektselt vastatud ja/või seda arvestatud. Ükski ettepaneku esitaja ei ole kaebusega kohtusse pöördunud ning käesolevaks ajaks on otsuse nr 255 vaidlustamise tähtaeg selles osas möödunud. Kaebaja ei ole avaliku väljapaneku ajal omapoolseid ettepanekuid esitanud.
24.Kolmandad isikud palusid jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõtvalt kaebusele järgmised vastuväited.
24.1.Kaebaja ei ole seaduse tähenduses käsitletav keskkonnaorganisatsioonina, samuti ei seondu suur osa kaebaja poolt kaebuses esitatud väiteid keskkonna kaitse eesmärkidega, mistõttu kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebaja osas on käesoleval hetkel nõuetekohaselt täitmata esimene KeÜS § 31 lg 1 p 1 ja KeÜS § 31 lg 3 imperatiivselt sätestatud eeltingimus Ihaste Elanike Liidu lugemiseks valitsusväliseks keskkonnaorganisatsiooniks, kuivõrd kaebaja põhikirjalised eesmärgid ei seondu keskkonnakaitsega, vaid üldisemalt Ihaste piirkonna inimeste elu ja tervise tagamisega.
24.2.Põhjendamatu ja väär on kaebuse esitaja poolt kaebuses esitatud väide, et detailplaneeringumenetluses on väidetavalt õigusvastaselt jäetud läbi viimata KSH.
24.3.Põhjendamatu ja väär on kaebuse esitaja poolt kaebuses esitatud väide, et kehtestatud detailplaneering on vastuolus Tartu linna arengudokumentidega ning on vastuolus hea halduse põhimõtetega.
24.4.Põhjendamatu ja väär on kaebuse esitaja poolt esitatud väide, et detailplaneeringu menetluses on oluliselt rikutud avalikkuse kaasamise nõudeid ja et avaliku väljapaneku läbiviimisel on rikutud menetlusnõudeid.
24.5.Põhjendamatu ja väär on kaebuse esitaja poolt esitatud väide, et detailplaneeringu menetluses ei vastatud avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekutele nõuetekohaselt.
25.Kaasatud haldusorgan esitas järgmised seisukohad.
25.1.KSH algatamiseks vajadust ei esinenud ja detailplaneering on kokkuvõtlikult Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud õiguspäraselt. Tegemist ei ole Natura 2000 võrgustiku alaga, samuti on kohalik omavalitsus ja arendaja planeerimisprotsessis arvestanud tingimustega kaitsealustele taimeliikidele (näitena ümberasustamine). Keskkonnaregistrisse kantud kaitseväärtustest lähtuvalt on detailplaneeringut mitmeid kordi ka muudetud, et leida kompromiss ning parim lahendus sealsete loodusväärtuste kaitse tagamiseks – seda ilmestab ka Keskkonnaameti ja kohaliku omavalitsuse järjepidev suhtlus menetluse kestel. 6(22)
3-20-1329
25.2.Nii KSH algatamise kui ka detailplaneeringu kehtestamise otsustamiseks omab pädevust kohalik omavalitsus, s.o antud juhtumil Tartu linn. Keskkonnaameti kooskõlastus detailplaneeringule ei muuda detailplaneeringu kehtestamist kohustuslikuks, s.t Keskkonnaameti lubav kooskõlastus ei ole olnud vallale siduv.
25.3.Kahtlemata mõjutab kavandatud arendustegevus looduslikku faunat ja floorat, kuid Keskkonnaameti hinnangul ei ole konkreetse planeeringulahenduse puhul häiring sedavõrd oluline, et annaks aluse kooskõlastamisest keeldumiseks. Kõrgeima kaitseväärtusega liigi kaitse on tagatud püsielupaigas. Täiendavateks ekspertiisideks planeeringualal Keskkonnaamet hetkel otsest vajadust ei näe.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
26.Vaidlus on võrsunud Tartu Linnavolikogu 11. juuni 2020. a otsusest nr 255, millega kehtestati Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3A kruntide detailplaneering. Kaebaja on seisukohal, et detailplaneeringu menetluses on oluliselt rikutud menetlusnõudeid, eelkõige seoses üldsuse kaasamisega ning vastustaja ei ole detailplaneeringu kehtestamisel arvestanud looduskeskkonnale tekitava kahjuga, mh ei ole detailplaneeringu menetluses viidud läbi nõuetekohast keskkonnamõjude strateegilist hindamist (KSH). Pooled on eri seisukohtadel küsimustes, kas kaebaja on keskkonnaorganisatsioon; kas KSH tuli läbi viia; kas detailplaneering on vastuolus Tartu linna arengudokumentidega ja hea halduse põhimõtetega ning kas rikutud on avalikkuse kaasamise nõudeid.
27.Kohus, hinnanud poolte seisukohti, asjassepuutuvaid õigusnorme ja kohtupraktikat ning asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja tühistamisnõue on alusetu ja tema kaebus ei kuulu rahuldamisele. Sealjuures nõustub kohus põhimõtteliselt vastustaja seisukohtadega ega pea vajalikuks kõiki seisukohti üle korrata. Menetlusökonoomia seisukohalt poleks mõistlik hästi kirja pandud ja järgimist väärivat seisukohta ümber sõnastada (nt Riigikohtu 26. juuni 2018. a otsus asjas nr 3-16-579, p 16).
28.Esmalt lahendab kohus veel lahendamata menetluslikud küsimused (I). Seejärel annab kohus hinnangu vaidlusaluse Tartu Linnavalitsuse otsuse õiguspärasusele (II) ning viimaks lahendab kohus kaebuse ja vastuväite kohtu tegevusele ning jagab menetluskulud (III). I
29.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 44 lg 2 kohaselt võib muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. KeÜS § 30 lg 2 sätestab, et kui keskkonnaorganisatsioon vaidlustab haldusakti või sooritatud toimingu halduskohtumenetluse seadustikus või haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, eeldatakse, et tema huvi on põhjendatud või et tema õigusi on rikutud, kui vaidlustatud haldusakt või toiming on seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga.
30.KeÜS § 30 lg 2 eesmärgiks on võimaldada keskkonnaorganisatsioonide poolt avaliku ja kollektiivse huvi kaitsmist, hoolimata sellest, kas otsused puudutavad konkreetseid üksikisikuid või mitte. Seega ei ole keskkonnaorganisatsiooni poolt haldusakti vaidlustamisel vaja näidata, et oleks rikutud mõne konkreetse isiku subjektiivseid õigusi. Keskkonnaorganisatsioonil on võimalus vaidlustada keskkonnaasjades tehtud otsuseid ka juhul, kui need ei riku otseselt ühegi konkreetse isiku õigusi, ent puudutavad avalikku või kollektiivset huvi. 7(22)
3-20-1329
31.Kaebaja leiab, et käesoleval juhul on kaebus esitatud lähtuvalt asjaolust, et detailplaneeringu kehtestamine puudutab Ihaste elanike avalikku ja kollektiivset huvi Ihaste elukeskkonna kaitse ja säilitamise vastu. Kaebaja on kaebuses selgitanud, et ta on 2018. aastal asutatud mittetulundusühing ja valitsusväline keskkonnaorganisatsioon, mille põhikirjalisteks eesmärkideks on Ihaste linnaosa elukeskkonna kaitse, säilitamine ja edendamine muuhulgas inimeste tervise ja heaolu tagamise eesmärgil ning Ihaste elanike piirkondliku identiteedi tugevdamine, kujundades seejuures loodust väärtustavat ja keskkonnasäästlikku eluviisi ja mõtlemist. Kaebaja on asutamisest alates aktiivselt osalenud detailplaneeringu menetluses ja esindanud Ihaste linnaosa elanikke.
32.Kolmandad isikud leiavad, et kaebaja ei ole seaduse tähenduses käsitletav keskkonnaorganisatsioonina, samuti ei seondu suur osa kaebaja poolt kaebuses esitatud väiteid keskkonna kaitse eesmärkidega, mistõttu puudub kaebajal kaebeõigus. Vastustaja on seisukohal, et nii kehtiv kui ka eelmine PlanS redaktsioon võimaldab(s) esitada detailplaneeringu kehtestamise otsuse peale populaarkaebuse objektiivse õiguspärasuse kaitseks igal isikul, sh juriidilisel isikul. Kaebaja poolt esitatud kaebus on ilmselgelt esitatud objektiivse õiguspärasuse kaitseks ja mitte kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks HKMS § 44 lg 1 tähenduses. Samas on vastustaja siiski leidnud, et avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekute ja linna seisukohtade osas (kaebuse p-d 64 - 67 (eelkõige p 66)) puudub kaebajal kaebeõigus.
33.Keskkonnaorganisatsiooni kriteeriumid, millele organisatsioon peab erilise kaebeõiguse saamiseks vastama, on sätestatud KeÜS §-s 31. KeÜS § 31 lg 1 p 1 sätestab, et valitsusväline keskkonnaorganisatsioon sama seaduse tähenduses on mittetulundusühing ja sihtasutus, kelle põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse ning kes oma tegevusega edendab keskkonnakaitset. Keskkonnakaitse edendamine on kõige olulisem keskkonnaorganisatsiooni kriteerium, kuivõrd just see nõue tagab, et keskkonnaorganisatsioonidena tunnustatakse vaid selliseid ühendusi, mis soovivad ja suudavad keskkonnahuvide eest seista. Kuigi KeÜS ei sätesta nõuet, et keskkonnakaitse peaks olema organisatsiooni ainsaks eesmärgiks, ei tohiks organisatsioonil olla keskkonnakaitsega konkureerivaid (eelkõige majanduslikke) eesmärke, et vähendada võimalust keskkonnaorganisatsiooni staatusest tulenevate õiguste kuritarvitamiseks.1 KeÜS § 31 lg 3 kohaselt tuleb keskkonnakaitse edendamise hindamisel arvestada ühenduse võimet oma põhikirjalisi eesmärke ellu viia. KeÜS ei määratle täpsemalt, kuidas peab ühenduse võimet hindama, peale selle, et arvestada tuleb senist tegevust. Lisaks senisele tegevusele võib arvestada nt organisatsioonilist ülesehitust, liikmete arvu ja liikmeks saamise põhikirjalisi eeldusi.
34.Kohtule esitatud mittetulundusühingu Ihaste Elanike Liit põhikirja (dtl 62-63) kohaselt on ühingu eesmärkideks Ihaste linnaosa elukeskkonna kaitse, säilitamine ja edendamine muuhulgas inimeste tervise ja heaolu tagamise eesmärgil ning Ihaste elanike piirkondliku identiteedi tugevdamine, kujundades seejuures loodust väärtustavat ja keskkonnasäästlikku eluviisi ja mõtlemist (p 3). Ühingu eesmärkide saavutamiseks tegeleb ühing Ihaste elanike huvide väljaselgitamise ning nende eest seismisega ja Ihaste linnaosa elanikele Ihaste linnaosa puudutava informatsiooni jagamisega (p 4). Ühingu liikmeks võivad olla kõik Ihastes elavad või Ihastele omaseid väärtuseid toetavad füüsilised isikud, kes on kohtulikult kriminaalkorras karistamata, järgivad ühingu põhikirja ja panustavad ühingu eesmärkide täitmisse (p 5).
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid. Kättesaadav arvutivõrgus: https://k6k.ee/keskkonnaseadustik/4-ptk/1-jagu/pg-31
8(22)
3-20-1329
35.Kolmandad isikud on seisukohal, et Ihaste Elanike Liidu põhikirjaline eesmärk ei ole mitte keskkonnakaitse, vaid eelkõige Ihaste linnaosa elukeskkonna kaitse, säilitamine ja edendamine. Ka ühingu liikmeks saamine ei eelda mitte keskkonnakaitselist tausta, vaid Ihastes elamist või Ihastele omaste väärtuste toetamist. Samuti on kolmandate isikute hinnangul täitmata ka teine eeltingimus kaebaja lugemiseks valitsusväliseks keskkonnaorganisatsiooniks, kuivõrd kaebaja ei ole oma tegevusega reaalselt edendanud keskkonnakaitset. Kolmandad isikud peavad õigusvastaseks, ebaõigeks ja kaebeõiguse kontrollimise instituudi sisu moonutavaks seda, kui detailplaneeringule vastu olevad mõned detailplaneeringu lähiala elanikud, kellel endal puudub vahetu puutumus detailplaneeringualaga ning sellega seoses puudub neil isiklike subjektiivsete õiguste riive ja menetlusõiguse normide kohaselt kaebeõigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks, asutavad mittetulundusühingu, kellel siis justkui tekiks kaebeõigus detailplaneeringu vaidlustamiseks valitsusvälise keskkonnaorganisatsioonina. Kohus nõustub kolmandate isikutega küll selles, et selline tõlgendus oleks oluliselt vastuolus kaebeõiguse kontrollimiseks kehtestatud menetlusõiguse normide sisu, mõtte ja eesmärgiga, kuid leiab, et käesolevas asjas on kaebaja puhul tõendatud, et tegemist on KeÜS § 31 mõttes valitsusvälise keskkonnaorganisatsiooniga. Kuna kaebaja põhikirja kohaselt on tema üheks eesmärgiks Ihaste linnaosa elukeskkonna kaitse ja säilitamine ning loodust väärtustava ja keskkonnasäästliku eluviisi ja mõtlemise kujundamine, saab kaebajat pidada keskkonnakaitset edendavaks organisatsiooniks. Loodust väärtustavat ja keskkonnasäästlikku eluviisi ja mõtlemist saab pidada keskkonnakaitseks. Samuti saab linnas kaitsta looduskeskkonda. Kohus nõustub kaebajaga, et keskkond koosneb nii looduskeskkonnast kui elukeskkonnast, kusjuures terviseja heaoluvajadustele vastav keskkond seisnebki sageli tasakaalus elu- ja looduskeskkonnas. Kohus nõustub kaebajaga ka selles, et KeÜS § 31 lg 3 sõnastuses ei sätestata keskkonnaorganisatsiooniks olemise eeldusena tingimust, et organisatsioon peaks olema tegutsenud konkreetsel ajavahemikul, enne kui tal tekib kaebeõigus.
36.Kaebaja on selgitanud, et kuigi Ihaste Elanike Liit kui juriidiline isik asutati alles 2018. aastal, on Ihaste Elanike Liidu asutajad juba ka varem tegelenud Ihaste elukeskkonda hoidvate ja säästvate tegevustega ning kogukonna kaasamisega. Lisaks detailplaneeringuga seotud tegevusele on kaebaja tegelenud keskkonnakaitseliste tegevustega (dtl 510-511). Ka ei tulene seadusest eeldust, et keskkonnaorganisatsiooni liikmed peavad olema ilmtingimata keskkonnakaitselise taustaga. Kaebeõiguse olemasolu hindamisel tuleb võtta arvesse organisatsiooni eripära – praegusel juhul on tegemist konkreetse piirkonna keskkonna hoidmisele ja kaitsele orienteeritud organisatsiooniga, mille liikmeteks on selle piirkonna elanikud või inimesed, kes hoolivad loodusest ja kvaliteetsest elukeskkonnast. Kohus nõustub kaebajaga.
37.Seega tuleneb kohtu hinnangul kaebaja kaebeõigus KeÜS § 30 lg-st 2 ja §-st 31.
38.Riigikohus selgitas 8. augusti 2018. a otsuses asjas nr 3-16-1472 keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigusega seonduvalt, et lisaks sellele, et vaidlustatud haldusakt või toiming peab olema seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või tegevusvaldkonnaga, tuleneb KeÜS § 30 lg-st 2 ka loogiline järeldus, et keskkonnaorganisatsiooni kaebuse alus (HKMS § 41 lg 2) peab eelnimetatutega seonduma (p 17). Keskkonnaorganisatsiooni kaebuse aluseks olevad argumendid peavad olema seotud keskkonna kaitse eesmärkidega. Eelnevast lähtudes ei käsita kohus kaebaja väiteid, mis ei seondu keskkonna kaitse eesmärkidega. Kohtu hinnangul ei seondu nende eesmärkidega eelkõige kaebaja väited seoses avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekute ja linna seisukohtadega. Kaebeõigus kaebuse p-des 64-67 toodu osas kuulub igale konkreetsele ettepaneku esitajale, juhul kui ettepaneku esitaja leiab, et tema esitatud ettepanekule ei ole piisavalt ja korrektselt vastatud ja/või seda arvestatud. Ükski ettepaneku esitaja ei ole kaebusega kohtusse pöördunud ning käesolevaks ajaks on otsuse nr 255 9(22)
3-20-1329
vaidlustamise tähtaeg selles osas möödunud. Kaebaja ei ole avaliku väljapaneku ajal omapoolseid ettepanekuid esitanud.
39.Kohus märgib täiendavalt, et õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks kaebuse esitamisega halduskohtumenetluses on PlanS §-st 141 tulenevalt igaühel. PlanS § 141 sätestab, et igal isikul on õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. PlanS § 141 näeb avalikes huvides kaebuse esitamise ette detailplaneeringu kehtestamise otsuste vaidlustamise puhul. Seetõttu ei ole käesoleva asja lahendamisel määravat tähendust sellel, kas kaebaja on valitsusväline keskkonnaorganisatsioon KeÜS § 31 tähenduses.
40.Populaarkaebuse esitamisel saab kohus kaebuses esitatud nõuete ulatuses kontrollida üksnes haldusakti kooskõla seadustega, eelkõige planeerimismenetlusele kehtestatud nõuete täitmist. Populaarkaebuse eesmärgiks ei saa olla ka abstraktsete kolmandate isikute erahuvide kaitse. Populaarkaebus teenib üksnes avalike huvide kaitset. Populaarkaebuse puhul peab kaebaja välja tooma vaidlustatava haldusakti väidetava õigusvastasuse alused, osutades sealjuures õigusvastaselt kahjustatud avalikule huvile (Riigikohtu halduskolleegiumi
10.novembri 2009. a otsuses asjas nr 3-3-1-84-08, p 11). Populaarkaebuse korral on kitsendatud ka kohtu volitused kontrollida kaalutlusõiguse kasutamist ning hinnata akti motiveerituse piisavust. Küsimuse sellest, mida planeeringualale rajada, saab planeeringu kehtestamisel samuti otsustada üksnes haldusorgan. Kohus saab küll tuvastada, kas ühe või teise rajatise või hoone ehitamise kavandamine planeeringualale on õiguspärane või välistab kehtiv õigusakt sellise hoone rajamise, kuid üldjuhul ei saa kohus muuta haldusorgani asemel planeeringulahendust, sh hinnata näiteks seda, kas planeeringualale paigutatud hoonete ja rajatiste planeeringujärgne asukohavalik on otstarbekas ja põhjendatud. II
41.Riigikohus on korduvalt selgitanud ulatusliku kaalutlusõigusega planeerimisotsuste kohtuliku kontrolli piire, märkides, et kohus ei teosta erinevate huvide kaalumist haldusorgani eest, ei muuda planeeringulahendust haldusorgani asemel ega otsusta planeeringulahenduse otstarbekuse üle (HKMS § 158 lg 3; nt Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-23-16, nr 3-3-115-08, nr 3-3-1-8-02 jt). Planeerimismenetluses põrkuvate huvide omavaheline kaalumine on omavalitsusüksuse pädevuses ja sinna kohus kaalutlusreeglite järgimise korral ei sekku. Kohus saab kontrollida üksnes seda, kas kaalutlusõiguse alusel tehtud otsus pole ilmselgelt meelevaldne. Kaalutlusotsuste sisuline kontroll piirdub õiguse üldpõhimõtetest ja kaalutlusreeglitest kinnipidamisega (HMS §-d 4 ja 54). Mida laiem on haldusorganile antud kaalutlusõigus, seda raskemad ja selgemad vead peavad esinema kaalutlusvigade tuvastamiseks. Haldusakti tühistamist ei too kaasa sellised kaalutlusvead, mis kohtu hinnangul ei mõjuta lõpptulemust (Riigikohtu 15. mai 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-78-12, p 12; vrd ka Riigikohtu 11. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 20). Praeguses asjas ei nähtu kohtule, et vastustaja oleks vaidlustatud otsuse andmisel teinud kaalutlusvigu, mis tooksid kaasa haldusakti tühistamise. Kohtu hinnangul on vastustaja kaalutlused asjakohased ja kooskõlas Riigikohtu suunistega ning kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks detailplaneeringu kehtestamisel lähtunud ilmselgelt põhjendamatutest kaalutlustest. Kohus ei pea vajalikuks vastustaja kaalutlusi ükshaaval üle korrata, sest nõustub nendega, ning keskendub vaid neile kaalutlustele, millele kaebaja on osundanud.
10(22)
3-20-1329
Keskkonnamõju strateegiline hindamine
42.Kaebaja selgitas istungil, et kaebuse esitamise peamine põhjus seisneb selles, et vastustaja on õigusvastaselt jätnud KSH läbi viimata. Kaebaja hinnangul oli KSH algatamine kohustuslik tulenevalt asjaolust, et planeeringuala paikneb Natura 2000 võrgustikku kuuluva Ropka-Ihaste looduskaitseala vahetus läheduses. Isegi kui asuda seisukohale, et KSH algatamine ei olnud kohustuslik, siis tulnuks vastustajal KSH läbi viia tulenevalt detailplaneeringu mõjust kaitstavatele loodusobjektidele. Vastustaja nõustub kaebajaga selles, et vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 p-le 4 tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneeringut, millega kavandatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning elurajooni projektide arendamist. Samuti on kaebaja õigesti märkinud, et lõplik kaalutlusotsus KSH algatamise või algatamata jätmise kohta tuleb teha KeHJS § 33 lg-tes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumite hindamise tulemuste ja KeHJS § 33 lg-st 6 tulenevalt asjaomaste asutuste seisukohtade alusel.
43.KeHJS § 32 sätestab, et KSH nimetatud seaduse tähenduses on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KSH läbiviimise kohustuslikud alused ning alused, millal tuleb KSH läbiviimise üle otsustamiseks teha eelhinnang, sätestab KeHJS. KSH on kohustuslik KeHJS § 33 lg-s 1 loetletud juhtudel. KSH läbiviimise kohta otsustab kohalik omavalitsus KeHJS-ga kooskõlas iga planeerimisetapi osas eraldi, kas KSH tuleb läbi viia või ei. KeHJS järgi ei sõltu KSH läbiviimise vajadus varasema planeeringuetapi KSH-st.
44.Kaebaja hinnangul polnud vastustajal kaalutletud otsuse tegemiseks planeeringualale tekitava kahju ulatuse osas kokkuvõttes piisavalt informatsiooni, mistõttu tulnuks kahtlused kõrvaldada KSH abil. Kohus kaebajaga ei nõustu.
45.Tartu Linnavalitsus otsustas 4. veebruari 2020. a korraldusega nr 118 jätta algatamata Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3a kruntide detailplaneeringu KSH (dtl 45-48). Korralduses on kohtu hinnangul põhjalikult selgitatud, miks detailplaneeringu KSH algatamata jäeti. Otsusest nähtub, et vastustaja on kaalunud KSH vajalikkust. Seejuures on vastustaja aluseks võtnud OÜ Hendrikson & Ko koostatud töö nr 19003461 "Tartus Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3a kruntide detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang".
46.Kohtu hinnangul on OÜ Hendrikson & Ko koostatud KSH eelhinnang põhjendatud. Eelhinnangu on koostanud Jaak Järvekülg, kes on KSH/KMH juhtekspert (KMS litsents KMH0127) ja Ethel Simmul, kes on keskkonnakorralduse spetsialist. Seejuures märgib kohus, et kuigi vaidlusalune detailplaneering on algatatud juba 2004. aastal ning sel ajal eelhinnangu koostamise nõudeid (ega ka praktikat) ei olnud, on sellegipoolest käesoleval juhul koostatud ka praeguse seaduse kohane eelhinnang, et täiendavalt kontrollida potentsiaalselt oluliste keskkonnaaspektidega arvestamist. Eelhinnangu eesmärgiks oli välja selgitada detailplaneeringu lahenduse elluviimisega kaasnev võimalik oluline keskkonnamõju ja selle ulatus. Eelhinnangus leiti, et võrreldes olemasoleva olukorraga on maastiku muutus planeeringuala väljaarendamisel märgatav, kuid seda ei saa pidada oluliseks ebasoodsaks mõjuks KeHJS mõistes, kuna detailplaneeringuga kavandatav vastab funktsionaalselt piirkonnas seni levinud maakasutusele ning detailplaneeringu lahendus arvestab ka ümbritsevate alade (hoonestuse) iseloomuga (dtl 35). Arvestades kavandatava tegevuse 11(22)
3-20-1329
iseloomu (väikeelamuarendus) ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist piirkonna veekogudele (dtl 36). Küll aga tuleks tähelepanu pöörata ka põhjavee reostuse ohu vältimisele. Detailplaneeringuga hõlmatav ala asub osaliselt suhteliselt kaitstud ja osalisel keskmiselt kaitstud põhjaveega alal ning kirdenurk ulatub ka nõrgalt kaitstud põhjaveega alani (dtl 36-37). Hüdrogeoloogiliste aspektidega arvestamiseks telliti detailplaneeringu käigus hüdrogeoloogiline eksperthinnang AS-lt Maves. AS Maves uuring soovitas kaks võimalikku asukohta alale kavandatava reoveekanalisatsiooni rajamiseks. Soovitusest on detailplaneeringu lahenduses lähtutud. Kui uuringus antud tingimusi järgida, ei ole detailplaneeringu ellu viimisel põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist põhjaveele. Detailplaneeringu lahenduses on elamukruntide kavandamisel lähtutud väärtusliku männimetsa ja looduskaitsealuste taimede kasvuala säilitamise vajadusest ning detailplaneeringu seletuskiri sisaldab tingimustena ka mõningaid leevendavaid meetmeid taimede kaitseks. Kuna looduslikud kooslused (sh õistaimedega kooslused ja suurem osa keskkonnaregistris registreeritud kimalaste leiukohtade pindlast) alal säilivad, ei ole põhjust eeldada ka olulist ebasoodsat mõju kimalastele. (dtl 40). Detailplaneeringu käigus on piisavalt tähelepanu pööratud elusloodusele ja kaitsealustele loodusobjektidele ning sellega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju (dtl 40). Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, millega kaasneks pidev oluline vibratsioon või müra- või õhusaaste (tegemist on elamuehitusega) (dtl 42). Idaringtee jääb huvipakkuvast alast piisavalt kaugele, nii et müra normväärtused käesoleva detailplaneeringu ala piirkonnas on tagatud ka kõrghaljastuse puudumisel (dtl 42). Osa rohealast küll kaob, aga suurem osa sellest säilitatakse ning kogu detailplaneeringu ala heakorrastatakse. Rohealade kättesaadavus piirkonnas jääb endiselt heaks ning nende kvaliteet paraneb (dtl 43). Ekspertidele esitatud info alusel jõuti KSH eelhinnangus järeldusele, et Tartus Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3 A kruntide detailplaneeringu käigus on potentsiaalselt olulistele keskkonnamõjudele tähelepanu pööratud ning läbi viidud vajalikus mahus keskkonnauuringud. Protsessi käigus on oma märkused esitanud ka Keskkonnaamet, ning oma 28. septembri 2017. a kirjaga nr 6-2/17/8888-4 on Keskkonnaamet kinnitanud, et märkustega on detailplaneeringus arvestatud ning kooskõlastanud detailplaneeringu. Kui järgitakse läbiviidud uuringute soovitusi, ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel põhjust eeldada KeHJS-e mõistes olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist. KSH protsessi algatamine ei ole seega vajalik ega ka otstarbekas. (dtl 44).
47.Kohus on seisukohal, et KSH eelhinnang on antud lähtudes KeHJS § 33 lg-tes 4 ja 5 toodud kriteeriumidest. Vastustaja on keskkonnamõju eelhinnangu järeldustele toetudes otsustanud jätta algatamata KSH. Seega on vastustaja kontrollinud, kas detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa olulise keskkonnamõju. Kui järgitakse läbiviidud uuringute soovitusi, ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel põhjust eeldada KeHJS-e mõistes olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist. KSH algatamine ei ole seega vajalik ega ka otstarbekas.
48.Riigikohus on 28. juuni 2017. a otsuses asjas nr 3-3-1-73-16 pidanud detailplaneeringu menetluse käigus piisavaks seda, kui detailplaneeringu menetluse käigus koostatakse keskkonnamõju eelhinnang, mille järeldustele toetudes otsustab kohalik omavalitsus jätta algatamata KSH. Riigikohtu hinnangul ei olnud põhjendatud seisukoht, et kohalik omavalitsus ei kontrollinud seda, kas detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa PlanS § 292 lg-s 1 nimetatud mõjude olulise suurenemise võrreldes maa-ala senise kasutusega (p 18). Jõudes eelhinnangu põhjal järeldusele, milline on detailplaneeringuga kaasnevate mõjude olemus, ulatus ja intensiivsus (KeHJS § 6 lg-s 3 sätestatud kriteeriumitest lähtudes), ei pidanud Riigikohtu hinnangul põhjendatult kohalik omavalitsus põhjalikumat uurimist vajalikuks ja jättis põhjendatult KSH algatamata (vajalikkus otsustatakse KeHJS § 33 lg-te 3–6 alusel). Need seisukohad on asjakohased ka praeguse asja lahendamisel.
12(22)
3-20-1329
49.Asja materjalidest nähtub, et vastustaja on planeeringu koostamise käigus teinud tihedat koostööd Keskkonnaametiga. Kehtestatud Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3 A kruntide detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkuse üle otsustamiseks küsis Tartu linn täiendavalt kirjaliku seisukoha Keskkonnaametilt. Vastustaja esitas 30. oktoobril 2019 Keskkonnaametile taotluse nr DP-04-019, milles soovis Keskkonnaameti seisukohta Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3a kruntide detailplaneeringu KSH algatamise vajalikkuse kohta. Seejuures on vastustaja planeeringu koostamisel arvestanud kõigi Keskkonnaameti poolt esitatud seisukohtadega, sh Keskkonnaameti 22. novembri 2019. a kirjas tooduga, milles Keskkonnaamet muuhulgas kinnitas, et ei näe vajadust Keskkonnaameti pädevusse kuuluvate küsimuste pinnalt KSH koostamiseks.
50.Keskkonnaamet selgitas oma 22. novembri 2019. a kirjas nr 6-5/19/220-2 (dtl 363-364) Tartu Linnavalitsusele, et pärast seda, kui Keskkonnaamet andis 28. septembril 2017 kooskõlastuse planeeringule, on möödas üle kahe aasta ja olukord looduses on muutunud. Kuigi planeeritavale alale on lisandunud uusi kaitsealuste liikide leiukohti, oli Keskkonnaamet seisukohal, et lähtudes teadaolevast infost ei kaasne Keskkonnaameti hinnangul tegevusega olulist keskkonnamõju Keskkonnaameti pädevusse jäävates valdkondades, mis nõuaks kindlasti KSH algatamist. Keskkonnatingimustega arvestamine on Keskkonnaameti hinnangul võimalik PlanS § 126 lg 1 seatud ülesannete lahendamisel planeerimismenetluse käigus.
51.Keskkonnaamet märkis 22. novembri 2019. a kirjas, et kuna planeeringualal on olukord kahe aastaga muutunud, tuleks planeeringulahendus uuesti üle vaadata ning alale lisandunud kaitsealuste taimeliikide kasvukohtadega arvestada (vajadusel ümberasustamine vmt). Vastustaja selgitas istungil (dtl 948-949), et „lähtudes sellest kirjast on lisandunud need püsielupaiga välised kinnistud, millele on seatud lisatingimused, et tuleb taimi ümber asustada. Keskkonnaamet ei ole pidanud põhjendatuks ega vajalikuks püsielupaiga piiride muutmist. Looduskaitseseaduse tähenduses on taime püsielupaik ikkagi kindlate reeglite alusel moodustatud püsielupaik, mitte lihtsalt selle taime looduslik kasvukoht. Hetkel räägime ikkagi nendest taimedest ja üksikisenditest, mis on leitud väljaspool kasvukohti, Keskkonnaamet ja meie oleme neist teadlikud ja selle võrra on detailplaneeringus neid kinnistuid, mille kohta kehtivad ümberistutamise reegel, neid on lihtsalt lisandunud, kuivõrd Keskkonnaamet on leidnud hilisemalt, et see planeeringu lahendus ja täiendavalt seatud piirangud on piisavad, et tagada nende uute leitud taimede kaitsevajaduse ja ümber istutamise.“
52.Keskkonnaameti seisukohtadest tulenevalt oli Tartu linna nõudmisel Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3 A kruntide detailplaneeringut võrreldes avalikustamisel olnud lahendusega ka oluliselt korrigeeritud. Kehtestatud lahenduses on arvestatud lisandunud kaitsealuste taimeliikide kasvukohtadega. Sellest tulenevalt oli kruntidel pos 3-5, pos 7-11, pos 14-18 ja pos 21 määratud lisatingimus, et ehitustegevus on nendel kruntidel võimalik pärast kaitsealuste taimeliikide ümberasustamist vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2004. a määrusele nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“ (seega juhul, kui avalikustamisel olnud planeeringus oli antud eeltingimusega kaetud kaks elamukrunti, siis praegu kehtib vastav tingimus kokku 14-le detailplaneeringu realiseerimisel tekkivale krundile).
53.Kohtu hinnangul on elusloodusele avalduv mõju välja selgitatud KSH eelhinnangu käigus, tuginedes seejuures Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi seisukohtadele. Lisaks on planeeringu koostamise käigus läbi viidud kolm botaanilist inventuuri ja koostatud ekspertarvamus.
13(22)
3-20-1329
Natura 2000 looduskaitse ala
54.Kaebaja leiab, et kuna planeeringuala paikneb Natura 2000 võrgustikku kuuluva RopkaIhaste looduskaitseala vahetus läheduses, oli vastustaja kohustatud KSH algatama. Kaebaja hinnangul on Natura 2000 ala praeguses olukorras niivõrd lähedal, et ei saa välistada planeeringu realiseerimise mõju Natura 2000 alale. Natura hindamise läbi viimata jätmine on kaebaja hinnangul niivõrd oluline menetlusviga, et see toob endaga vältimatult kaasa detailplaneeringu kehtestamise otsuse kehtetuks tunnistamise.
55.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et detailplaneeringuala paikneb Natura 2000 ala vahetus läheduses. Keskkonnaregistri andmetel jääb Ropka-Ihaste looduskaitseala (KLO1000633) (mis on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku kuuluv Ropka-Ihaste linnuala (RAH0000070) ning Ropka-Ihaste loodusala (RAH0000504)) detailplaneeringuga hõlmatavast alast üle 350 m kaugusele. KSH eelhinnangus leiti, et vastav kaugus on piisav, et olulise ebasoodsa mõju kaasnemine kaitsealadele oleks välistatud (dtl 37). Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3A kruntide planeeringuala ja Natura 2000 võrgustikku kuuluva Ropka-Ihaste linnuala vahel asuvad olemasolevad väljaehitatud püsielanikega elamupiirkonnad ning linnatänavad, st Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3A kinnistu ja Natura 2000 võrgustikku kuuluva Ropka-Ihaste linnuala vahele on tekkinud püsielanikega asustatud elurajoon. Looduskaitseala ja detailplaneeringu ala vahele jäävad ka suure liikluskoormusega taristud, sh Idaringtee.
56.Kohus nõustub kolmandate isikute seisukohaga, et detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei saa avaldada mistahes märkimisväärset otsest ega kaudset mõju Natura 2000 ala kaitseväärtustele ega saa mistahes viisil märkimisväärselt otseselt või kaudselt füüsiliselt mõjutada Natura 2000 ala kaitse eesmärgiks oleva elupaigatüübi või kaitstava liigi elupaika või kasvukohta. Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Ropka-Ihaste linnualale avaldavad oluliselt suuremat mõju sellele alale lähemal paiknevad olemasolevad püsielanikega elurajoonid ja väljaehitatud linnatänavad. Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3A kruntide planeeringualalt tulenev võimalik mõju on ebaoluline, arvestades maa-alade vahelist kaugust, olemasolevaid püsielanikega elurajoone ja väljaehitatud linnatänavaid, eksisteerivaid looduslikke ja tehislikke keskkonnatingimusi ja kaitstava liigi elupaiku ning muid asjasse puutuvaid olulisi ja tähtsust omavaid asjaolusid.
57.Kaebaja väidab, et pelgalt Natura 2000 ala kauguse tõttu ei saa teha järeldust, et mõju on täielikult välistatud, seda enam kui vahemaa on vaid 350 meetrit. Võrdlusena, Rail Baltica lahendis, asusid Natura 2000 alal kaitstavad objektid Rail Baltica trassist 550 m, 670 m ja 1000 m kaugusel. Kohtu hinnangul ei saa võrrelda Natura 2000 alale planeeringuga kavandatava tegevuse keskkonnamõju olukorras, kus täiesti puutumatusse looduslikku keskkonda kavandatakse Natura 2000 ala kõrvale Rail Baltica trassi, kus rongide kiirus võib ulatuda 200 km/h-le ning olukorda, kus Tartu linna haldusterritooriumile juba väljakujunenud püsielanikega elurajoonidega ja väljaehitatud linnatänavatega ümbritsetud Vana-Ihaste elupiirkonda kavandatakse ca 40%-le kinnisasja territooriumile täiendavad väikeelamukrundid ning kus enam kui 60% kinnisasja territooriumist muudetakse avaliku kasutusega looduslikuks alaks.
58.Kaebuses toodud väited, et esineb suur tõenäosus, et planeeringualal peatuvad ka Natura 2000 alal pesitsevad linnuliigid ja läbi rändavad linnud ning planeeringualal planeeritava tegevuse tõttu võivad saada kahjustada Natura 2000 alal paiknevad kaitsealused taimed, ei tugine ühelegi tõendile. Kohus nõustub vastustaja tähelepanekuga, et planeeritavast alast ligi 6 hektarit väärtuslikumat metsaala säilib. Ropka- Ihaste linnuala kaitse-eesmärgiks olevad liigid on veelise ja poolveelise eluviisiga, nende elupaigad ja ka rände peatuspaigad on seotud linnualal paiknevate veekogude ja luhtadega, mistõttu ei ole põhjust eeldada, et need liigid 14(22)
3-20-1329
oleksid planeeritava ala kooslusega seotud. Detailplaneeringu alal on tegemist metsakooslusega (peamiselt männimets), mis ei ole viidatud linnuala liikidele sobivaks elu- või peatuspaigaks. Tõendatud ei ole kaebaja väide, et kuigi planeeringuala ei pruugi lindudele nende veelise või poolveelise eluviisi tõttu elu- või peatuspaigaks sobida, võib planeeringuala siiski olla väga oluline toitumispiirkond kaitsealuste lindude jaoks. Seega on Ropka-Ihaste luha kaitse tagatud ning seal pesitsevate isendite võimalik juhuslik sattumine planeeritavale alale ei oma seejuures tähtsust.
59.Kaebajad selgitavad, et planeeringualal on tuvastatud arvukalt kaitsealuseid loodusobjekte.
60.KSH eelhinnangu koostamise ajal ei olnud veel mägi-piimputke püsielupaika moodustatud, kuid nii vastustajale kui ka KSH eelhinnangu koostajale oli mägi-piimputke kasvamine planeeringualal teada. Asja materjalidest nähtuvalt on Keskkonnaamet teinud 19. juulil 2013 Hipodroomi 4 mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepaneku (dtl 370). Ettepanekus on selgitatud, et Eestis kasvab mägi-piimputk vaid Tartu linnas ja selle läheduses, valdavalt Ihaste linnaosa kuivades männikutes, metsaservadel ja küngastel. Püsielupaikade kaitse alla võtmise eesmärgiks on tagada ohustatud I kaitsekategooria liikide soodne seisund. Seltsing Ihaste Looduse Sõbrad esitasid 8. augustil 2018 Tartu Linnavalitsusele loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepaneku (dtl 380-384). Vastustaja edastas 17. septembril 2018 loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepaneku Keskkonnaministeeriumile, kuna looduskaitseseaduse (LKS) § 9 lg 1 järgi on loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamine Keskkonnaministeeriumi pädevuses (dtl 386). Keskkonnaministeerium leidis 15. oktoobri 2018. a vastuskirjas nr 8-2/18/5305-2, et nad ei näe vajadust juba kavandatava püsielupaiga piiride muutmiseks ega looduskaitseliste piirangute laiendamiseks antud alal, kuna Keskkonnaameti Eelnõude Infosüsteemis on juba menetluses mägi-piimputke ja tema kasvukoha kaitseks Hipodroomi 4 püsielupaiga moodustamine (dtl 389-390). Mägi-piimputke püsielupaik on moodustatud Keskkonnaministri 11. detsembri 2019. a määrusega nr 68 ning Keskkonnaamet on andnud seisukoha KSH algatamata jätmise osas ning kaitsealuste taimede uutest kasvukohtadest teada 22. novembri 2019. a kirjaga nr 65/19/220-2 ehk siis enne püsielupaiga moodustamist ja kaitse-eeskirja kehtestamist. Vaatamata asjaolule, et Keskkonnaametile on olnud teada enne püsielupaiga moodustamist kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade lisandumine, ei ole Keskkonnaamet teinud valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekut moodustamisel olnud püsielupaiga piiride laiendamiseks või muutmiseks.
61.Kaebajad on seisukohal, et mägi-piimputke ümberasustamise meede on vastuolus õigusakti tasemel sätetatud eesmärgiga kaitsta mägi-piimputke püsielupaika. LKS § 4 lg 5 p-i 2 kohaselt on püsielupaik kaitsealuse taime looduslik kasvukoht. Seega on kaitse all, mitte konkreetses kohas kasvav taim, vaid maa-ala, millel taim kasvab. Püsielupaigas on mägipiimputke kaitseeeskirja § 5 lg 5 p-i 3 kohaselt uute ehitiste püstitamine keelatud.
62.Tartu Ülikooli botaanik R. Kalamees on 24. augusti 2018. a inventuuris mägi-piimputkega seonduvalt selgitanud, et liigi leviku ulatuslik laienemine on tähelepanuväärne, sest 2007. a inventuuril suudeti kinnistult leida ainult mõni üksik taim, 2011. a inventuuril oli taimi juba mõnikümmend isendit. Siis olid kõik mägi-piimputked noored (või kidurad) ja ei õitsenud ega viljunud. Mägi-piimputke arvukuse tõus Hipodroomi 4 kinnistul viimase kümnendi jooksul on väga tähelepanuväärne nähtus. Kinnistu ise on kõikidest külgedest elamute ja muude rajatistega piiratud ja lähikonna loodusmaastikest sellega vähem või rohkem isoleeritud. Sellistes tingimustes on loomulik eeldada pigem nn väljasuremisvõlas olevate väikeste jäänukpopulatsioonide hääbumist kui suurenemist. Kuidas küll saavad isoleeritud alal oma levikut hoogsalt laiendada kidurad, mitteõitsevad ning vegetatiivselt mitte paljunevad mägi15(22)
3-20-1329
piimputketaimed, jääb lõpuni mõistetamatuks. Kohus nõustub kolmandate isikutega, et kaebaja ei ole õigesti aru saanud R. Kalamehe poolt inventuurides ja uuringutes kasutatud terminitest, et teatud kaitsealuse taime arvukuse tõus on „väga tähelepanuväärne“ või et teise looduslikult üsna halvasti leviva kaitsealuse taime jõudmine ja püsima jäämine Hipodroomi 4 kinnisasjale on „väga-väga tähelepanuväärne“, mis ei tähenda tegelikult mitte seda, et tegemist oleks keskkonnakaitse seisukohalt tähelepanuväärse sündmusega, vaid vastupidiselt seda, et vähetõenäoline või lausa võimatu peaks olema vastavate kaitsealuste taimede levimine ja püsima jäämine detailplaneeringualale loomulikul teel ning et tõenäoliselt on vastavad taimed Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3 A kruntidele inimeste poolt tahtlikult külvatud. Seda tõendab ka R. Kalamehe 3. septembri 2020. a kirjas täpsustatu (dtl 213-214), et „aastatel 20072018 Hipodroomi 4 kinnistul jälgitud kaitsealuste taimeliikide kummalise ilmumise, kadumise ja uuesti ilmumise kõige loogilisem seletus on see, et kõnealused liigid on kinnistule tahtlikult külvatud. Seda on arvatavasti tehtud süstemaatiliselt ja pikema aja jooksul“. Kirjas selgitati täiendavalt, et „kui tegu oleks vaid mägi-piimputke leviku laienemisega alal, ei pruugiks see äratada erilist tähelepanu. See liik on ümbruskonna metsaservades üsna tavaline, õitseb ja viljub rikkalikult ning võib levida jalgradade ääres tavapärase inimtegevuse käigus. Ka kasvukohatingimused kinnistul on mägi-piimputkele sobivad. Aasnelgi, värvi-paskheina, käokulla, eriti aga aaskarukella leviku muster kinnistul aga reedab, et nähtus ei pruugi olla päris loomulik.“
63.Eelnevale vaatamata, ei ole mägi-piimputke püsielupaika elamukrunte planeeritud. Ka ei ole õige kaebajate väide, et ainus kaitsealuste taimeliikide säilitamise ja kaitsemeede on eelhinnangu ja detailplaneeringu kohaselt taimede ümberistutamine. KSH eelhinnangus on selgelt välja toodud, et detailplaneeringu lahenduse kohaselt säilitatakse väärtuslik männimets ning looduskaitsealuste taimede kasvuala. Käesoleva vaidluse ajaks ja enne detailplaneeringu kehtestamist on moodustatud kaitsealuste taimede kaitseks püsielupaik. Kaitsealuste taimede võimalikku ümberistutamist käsitleb detailplaneeringu 11. peatükk ning kaitsealuste taimede ümberistutamise temaatika puudutab vaid kaitsealuste taimeliikide isendeid, mis kasvavad väljaspool moodustatud püsielupaika. Kui ümberistutamine ei peaks olema eksperdi hinnangul võimalik, siis detailplaneeringu 11. peatükis välja toodud kinnistuid hoonestada ei ole võimalik.
64.Kaebuses välja toodud aasnelgi ja ängelheina osas nõustub kohus vastustajaga, et nimetatud taimede puhul ei ole tegemist Natura 2000 võrgustikku kuuluva Ropka-Ihaste linnuala kaitseeesmärkide, vaid Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitse-eesmärkidega, mistõttu ei ole asjakohane nimetatud liikidest rääkida Natura 2000 kontekstis. Võimalikud tegevused kaitsealast väljaspool ei mõjuta aasnelgi ja ängelheina kasvukohti ja kaitset Ropka-Ihaste looduskaitsealal. Seda eriti käesoleval juhul, kuna detailplaneeringuala ja eelviidatud kaitseala vahele jäävad mitmed sõiduteed ja juba hoonestatud elamumaad.
65.Kokkuvõttes nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et täiendavaid entomoloogilisi, ornitoloogilisi ja kahepaikseid puudutavaid uuringuid ei ole olnud vajalik läbi viia ning ka Keskkonnaamet kui loodushoiu ja elurikkuse kaitsega tegelev asutus ning kaitstavate loodusobjektide valitseja ega ka Keskkonnaministeerium ei ole vastavat vajadust tuvastanud.
66.Mürahäiringuga seotud küsimusi on põhjalikult analüüsitud OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud KSH eelhinnangus, kus on asutud seisukohale, et Idaringtee rajamise eelselt läbi viidud teeprojekti keskkonnamõju hindamise aruande raames teostatud mürauuringus hinnati Idaringtee müra levikut ning antud piirkonnas ülenormatiivse müra probleemi ei esinenud.
67.Istungil on vastustaja esindaja täiendavalt selgitanud, et (dtl 947-948) „Detailplaneeringute koostamisel lähtutakse ülemastme planeeringust ehk Tartu linna üldplaneeringust, mille raames 16(22)
3-20-1329
on samuti läbi viidud KSH, kus on kõiki neid aspekte kaalutud. Tartu linna üldplaneeringuga on Hipodroomi 4 ja Männimetsa 3A detailplaneering kooskõlas. Müra hinnangu koostamisel, KSH eelhinnangut on koostanud litsentsi omav isik, kes on tuginenud oma töös Tartu linna üldplaneeringule. Tartus on koostatud mürakaart, millest me oma planeerimistegevuses lähtume. See koostatakse iga 5 aasta jooksul uuesti. Tänase seisuga oleme välja kuulutanud hanke selle läbi viimiseks. Eelhinnangu koostaja on viidanud siin, et on lisaks arvestanud seda ja vastanud küsimusele Idapoolse ringteelt pärit liiklusmüra võimaliku levimise kohta. Ta on toonud lisaks selle asjaolu, et on lähtunud sellest Ida ringtee keskkonnamõjude hindamisest. See ei tähenda seda, et ta on tuginenud ainult sellele 2009. aasta hinnangule, vaid vastupidi, Tartu Linna üldplaneering on värskem dokument ja need mürahinnangud, mis siis läbi viidi, on palju värskemad. Ta on oma järelduses leidnud, et planeeritavast tegevusest tulenevalt väikeelamud, et need iseenesest ei põhjusta täiendavat müra, see mõjutus on liiklusele. Aga ka seda ta ei pea ülemääraseks. Kõrghaljastuse likvideerimise osas oleme planeeringu koostamisel vaadanud seda, et Idaringteest tuleneva müra mõju alasse planeeringu ala ei jää, pigem oleme planeeringu koostamisel tuvastanud seda, et see müra allikas on pigem Hipodroomi tänav, millega planeeringu ala piirneb.“ Detailplaneeringu vastavus linna arengudokumentidega
68.Kohus nõustub vastustajaga, et üldplaneering on oma juriidilise jõu poolest valla ja linna kõige tähtsam arengudokument ja ülejäänud arengudokumendid peavad üldplaneeringus sätestatuga arvestama. Üldplaneeringu p-i 3.1. kohaselt on linna ruumilise arengu suunamise peamiseks vahendiks maakasutuse ja ehitustingimuste määramine. Üldplaneeringuga antakse territooriumile (enamasti krundile) valdav kasutusotstarve/otstarbed, mis määravad selle tulevase kasutamise põhisuuna. Üldplaneeringuga määratud valdav kasutusotstarve/otstarbed on aluseks detailplaneeringute koostamisele, projekteerimistingimustele, üldiste arhitektuurinõuete, ehitus- ja kasutuslubade väljastamisel kasutusotstarvete määramisel ning krundi otstarbe muutmisele juhul, kui muutmisega ei kaasne ehitustegevus.
69.Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3 A kruntide detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtiv Tartu linna üldplaneering oli kehtestatud Tartu Linnavolikogu 14. septembri 2017. a otsusega nr 494. Tartu linna üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala i3 asumis (ÜP seletuskirja lk 48) ning planeeritava ala juhtotstarve on 60% rohealade maa ja 40% väikeelamute maa. Kehtestatud detailplaneering on kohtu hinnangul eelviidatud osas kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.
70.Detailplaneeringu alusel (dtl 396) moodustatakse 28 üksikelamumaa krunti, 5 loodusliku maa krunti (Pos 1, 12, 13, 26 ja 34) ja 1 tee ja tänava maa-ala krunt (Pos 2). Planeeritavate kruntide pindala on kokku 107 308 m2, millest moodustab üksikelamu maa 39 033 m2 (36%), looduslik maa 59 730 m2 (56%), tee- ja tänavamaa 8545 m2 (8%). Planeeringuga on määratud säilitatava kõrghaljastusega alad. Loodusliku maa koosseisu on määratud kõrgema puhkeväärtusega alad ja hoonestatavaks on määratud madalama väärtusega alad. Väljapoole nimetatud ala jääva kõrghaljastuses määratakse säilitatavad ja likvideeritavad üksikpuud tänava ja hoonete ehitusprojektiga. Ala haljastus kujundatakse eelkõige olemasoleva kõrghaljastuse baasil. Kruntidele istutatavate puude liik, arv ja asukohad, võimaliku madalhaljastuse lahendus, hekkide kõrgus, muud parameetrid (liik/liigid, istutusskeem, istikute arv jms) antakse ehitusprojekti mahus. Peale planeeringukohaste rajatiste väljaehitamist antakse loodusliku maa krundid (Pos 1, 12, 13, 26 ja 34) ja tänavamaa krunt (Pos 2) tasuta üle Tartu linnale. Võõrandatava maa suurus on ca 68 275 m2.
17(22)
3-20-1329
71.Detailplaneeringuga kavandatavad väikeelamud jäävad üldplaneeringuga kehtestatud väikeelamu maa-alale ning järelikult on detailplaneering täielikult kooskõlas hetkel kehtiva Tartu linna üldplaneeringuga. Ka Tartu maakonnaplaneeringu kohaselt on Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3 A kruntidel ette nähtud ühelt poolt tiheasumi laienemisala ning teiselt poolt puhkeala säilitamine. Vaidlusaluse detailplaneeringuga kavandatav elamuarendus jääb Tartu maakonnaplaneeringu järgi ettenähtud tiheasumi laienemisalale, st detailplaneeringuga kavandatav tegevus on oma eesmärgilt vastavuses ka Tartu maakonnaplaneeringuga.
72.Põhjendamatu ja väär on kaebaja väide, et kehtestatud detailplaneering on vastuolus Tartu linna arengukavaga 2018-2025, vastuolus dokumendiga Arengustrateegia Tartu 2030 või vastuolus Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskavaga.
73.Kaebaja väidab, et detailplaneeringu kehtivusega kaasneb paraku avalikus kasutuses olevate rohelade vähenemine Ihaste metsas umbes 40% ulatuses, millest saab elamumaa. Kohtu hinnangul on kaebaja jätnud tähelepanuta asjaolu, et planeeringuala on eraomandis, millele kehtib põhiseadusega tagatud omandi puutumatuse põhiõiguse kaitse (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32). Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et hetkel on vaidlusaluste kinnistute sihtotstarbeks märgitud kinnistusraamatusse vastavalt maakatastriseadusele "üldmaa". Maakatastriseaduse alusel kinnistusraamatusse kantud kinnistu sihtotstarve ei anna õigust võõrastel isikutel viibida eraomandisse kuuluval kinnistul/kinnistutel, mistõttu puudub antud hetkel planeeringualal ametlikult nn avaliku kasutuse funktsioon ning võõraste inimeste viibimise lubamine antud kinnistutel lähtub kinnistu omanike vastutulelikkusest. Planeeringualale ei ole rajatud terviseradasid. Ka KeÜS ei anna õigust viibida võõral maa-alal ilma kinnistu omaniku loata. Kohus nõustub vastustajaga, et eeltoodut arvestades ei ole kaebuse lahendamise seisukohalt asjakohane kaebaja pidev rõhutus, kuidas Ihaste elanikud on harjunud planeeringualal käima ning planeeringualal paiknev mets on kohalike elanike jaoks oluline puhkekoht. Ihaste elanikud on saanud viibida planeeringualal olevas metsas ainult seetõttu, et kinnistuomanikud on seda lubanud.
74.Detailplaneeringu kehtestamise järgselt omandab linn tasuta ca 60% kinnisasjast avalikuks kasutamiseks kõigi linnaelanike tarbeks. Järelikult on kehtestatud detailplaneering kooskõlas avalike huvidega. Detailplaneeringu koostamise menetlusnõuded
75.Kaebaja on seisukohal, et detailplaneeringu menetluses on oluliselt rikutud menetlusnõudeid, eelkõige seoses üldsuse kaasamisega. Kuivõrd tegemist on menetlusega, millel on keskkonnamõju ja mis puudutab piirkonda, mis on kohaliku kogukonna jaoks äärmiselt oluline ja väärtuslik, oleks vastustaja pidanud menetlusse tõhusalt kaasama Ihaste kogukonna tervikuna ja seda menetluse võimalikult varajases etapis.
76.Kohtu hinnangul toimus avalikkuse kaasamine õiguspäraselt.
77.Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja ei ole detailplaneeringust ja selle algatamisest teavitanud aktiivselt Ihaste kogukonda, mistõttu ei ole kohalikel elanikel olnud võimalust piisavalt arvamust avaldada. Samuti ei nõustu kohus kaebajaga, et vastustaja ei ole teavitanud kohalikku kogukonda seadusest tulenevaid kanaleid kasutades.
78.Vaidlusaluse detailplaneeringu algatamise ajal kehtinud Tartu Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määruse nr 33 "Tartu linna ehitusmäärus" § 2 lg 2 sätestas, et linnavalitsus avaldab ajalehes Postimees (edaspidi ajalehes) ja Tartu linna veebilehel (edaspidi koduleheküljel) teabe 18(22)
3-20-1329
järgmiste toimingute kohta: 1) planeeringu algatamine; 2) planeeringu avaliku väljapaneku aeg ja koht ning tulemused; 3) planeeringu avaliku arutelu aeg ja koht ning tulemused; 4) planeeringu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 5) kehtestatud planeeringu ülevaatamise tulemused; 6) projekteerimistingimuste määramine. Määruse nr 33 § 6 lg 3 sätestas, et algatatud planeeringust informeeritakse avalikkust ühe kuu jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemisest. Algatatud planeeringu kohta avaldatav teade pidi sisaldama: 1) teavet planeeritava ala suuruse ning asukoha kohta; 2) algatatud planeeringu eesmärkide tutvustamist. Teade pidi ajalehes ja koduleheküljel ilmuma hiljemalt ühe kuu jooksul pärast haldusakti vastuvõtmist planeeringu algatamise kohta.
79.Asja materjalidest nähtub, et detailplaneering on algatatud 18. märtsil 2004. a Tartu Linnavolikogu otsusega nr 267. Teade detailplaneeringu algatamisest on avaldatud üleriigilises ajalehes "Postimees" 2. aprillil 2004. a. (dtl 391). Teate sisuna oli toodud, et: "Tartu Linnavolikogu algatas järgmise Tartu linna üldplaneeringu, Toomemäe üldplaneeringut ja Vana-Ihaste üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud: /..../ Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3a kruntide detailplaneering. Planeeritav ala pindalaga ca 12 ha paikneb Ihaste linnaosas. Eesmärk on määrata kruntidel Hipodroomi 4 ja Männimetsa 3a avalikku kasutusse jäävad ja elamuehituseks sobilikud alad. Kehtiva Vana-Ihaste üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsiooniks üldmaa (puhkemetsad). Lähteülesandes on sätestatud nõue, et avalikku kasutusse jääv maa-ala peab moodustama kokku vähemalt 60% olemasolevate kruntide pindalade summast". Arvestades eeltoodut on avalikkuse teavitamine detailplaneeringu algatamisel olnud tollel hetkel kehtinud õigusaktidega kooskõlas ja õiguspärane. Kohus möönab, et kuivõrd vaidlusaluse detailplaneeringu menetlus sai alguse juba 2004. a, tegemist on kaaluka otsustusega, ning täiendav teavitamine ei oleks kaasa toonud ebamõistlikke kulusid, võinuks vastustaja avalikkust informeerida korduvalt, kuid samas ei saa mitteteavitamist pidada õigusvastaseks. Pealegi on vastustaja korraldanud vähemalt nädal aega enne avaliku väljapaneku algust PlanS § 18 lg 6 kohase teate ilmumise ajalehes Postimees ja Tartu linna veebilehel. Samuti on vähemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust pandud selle kohta üles teade Tartu infokeskuses Raekojas. (dtl 237) Samuti korraldas vastustaja ajalehes Postimees ja Tartu linna veebilehel detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamise ja avaliku arutamise toimumise aja ning koha teate ilmumise vähemalt nädal aega enne avaliku arutelu algust (dtl 269).
80.Kaebaja on seisukohal, et detailplaneeringu avaliku väljapaneku läbiviimisel on rikutud menetlusnõudeid ning avalikku väljapanekut ei viidud läbi kooskõlas hea halduse tavaga. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus suveperioodil, planeeringu mahukust arvestades oli detailplaneeringuga tutvumiseks ettenähtud aeg liiga lühike ja detailplaneeringu avalik väljapanek ei toimunud Ihastes vaid Tartu Raekojas. Sellest tulenevalt ei ole haldusorgan täitnud oma kohustust teha kõik endast olenev huvitatud isikute tõhusaks kaasamiseks.
81.Asja materjalidest nähtub, et Tartu Linnavolikogu 28. juuni 2018. a otsusega nr 76 võeti planeering vastu ja suunati avalikule väljapanekule. Planeeringu avalik väljapanek toimus 24. juuli - 14. august 2018 (dtl 237). Kuna Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3A kruntide detailplaneeringu avaliku väljapaneku aeg jäi suvekuudele (juuli-august), siis pikendati Tartu Linnavalitsuse poolt Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3A kruntide detailplaneeringu avaliku väljapaneku aega nädala võrra kuni 22. augustini 2018. a. Seadusest ei tulene keeldu korraldada detailplaneeringu avalik väljapanek suveperioodil. Kohus nõustub vastustajaga, et väitel, et Ihaste paikneb Tartu raekojast ebamõistlikult kaugel ja transpordivõimalused võisid olla piiratud, puudub igasugune tõepõhi ning tegemist on hüpoteetiliste ja meelevaldsete hinnangutega. Tartu linn on kompaktne, linnasisesed vahemaad on lühikesed ja Tartu kesklinna ning Ihaste vahel toimub regulaarne linnasisene ühistranspordi ühendus. Ajakulu Ihastest Tartu 19(22)
3-20-1329
kesklinna jõudmiseks jääb tavasituatsioonis olenevalt liiklusvahendist 7-15 minuti vahele. Lisaks kulgeb Tartu kesklinnast kuni Hipodroomi tänava alguseni kergliiklustee, mis võimaldab huvilistel liikuda vajadusel kesklinna ka kergliiklusvahendeid kasutades. Seega on alusetu väita, et Tartu raekoda paikneb Ihastest ebamõistlikult kaugel. Digitaalsed planeeringumaterjalid olid kõigile kättesaadavad ka Tartu linna kodulehel.
82.Ka asjaolu, et detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitati Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3A kruntide detailplaneeringu kohta 31 päringut, arvamust ja vastuväidet, sealhulgas petitsioon 2275 inimese nimel, kinnitab, et detailplaneeringu menetluses ei saanud olla oluliselt rikutud avalikkuse kaasamise nõudeid või et detailplaneeringu avaliku väljapaneku läbiviimisel oleks oluliselt rikutud menetlusnõudeid (dtl 268). Sedavõrd arvukas linnaelanike huvi ja erinevate ettepanekute esitamine kinnitab, et kõikidel Tartu linna elanikel oli piisav võimalus detailplaneeringuga tutvuda ja avaldada oma seisukohta detailplaneeringu osas. III
83.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata Ihaste Elanike Liidu kaebuse Tartu Linnavolikogu 11. juuni 2020. a otsuse nr 255 tühistamiseks. Detailplaneeringu kehtestamise otsus on kooskõlas kehtiva õigusega, planeeringumenetluses ei olnud kohustust läbi viia KSH-d. Vastuväide kohtu tegevusele
84.Kaebaja esitas 17. mail 2021 vastuväite kohtu tegevusele, taotledes kohtu 14. aprilli 2021. a määruse tühistamist. Nimetatud määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja ekspertiisi taotlused.
85.Kaebaja taotles 9. detsembril 2020 ekspertiise planeeringualal elavate kaitsealuste putukaliikide ja kahepaiksete olemasolu ja nende kaitsevajaduse väljaselgitamiseks ning detailplaneeringu realiseerimisega kaasneva mürahäiringu ulatuse väljaselgitamiseks. Oma vastuväites märkis kaebaja kokkuvõtlikult, et tegelikkuses ei olnud Keskkonnaamet oma
9.aprilli 2021. a seisukohas seoses täiendavate ekspertiiside vajalikkusega sugugi resoluutne. Vastupidi, Keskkonnaamet selgitas, et kahtlemata mõjutab arendustegevus looduslikku faunat ja floorat. Asjaolu, et Keskkonnaamet on viidanud, et hetkel otsene vajadus täiendavate ekspertiiside läbiviimiseks puudub, näitab seda, et Keskkonnaamet on pigem kahtleval seisukohal. On ilmselge, et pärast arendustegevusega alustamist ja detailplaneeringu realiseerimist ei ole võimalik planeeringualal läbi viia täiendavaid ekspertiise.
86.Kohtu hinnangul on vastuväide kohtu tegevusele põhjendamatu, mistõttu kohus jätab selle rahuldamata. Kuivõrd Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3A kruntide detailplaneeringu menetluse käigus on korduvalt ja põhjalikult uuritud Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3A kinnisasjadel kasvavate või elavate erinevate taimeliikide, putukate ja loomade kaitse vajadust, siis on antud asjaolu haldusmenetluses piisavalt tõendatud ning puudub vajadus käesolevas haldusasjas täiendavalt läbi viia kulukat ning aja- ja töömahukat kohtulikku ekspertiisi.
87.Kohus ei nõustu vastuväite peamise seisukohaga, et Keskkonnaamet ei olnud oma 9. aprilli 2021. a seisukohas resoluutne täiendavate ekspertiiside mittevajalikkuse osas. Vastupidiselt on Keskkonnaamet oma seisukohas selgelt viidanud, et käesoleval hetkel puudub vajadus täiendavate ekspertiiside läbiviimiseks.
20(22)
3-20-1329
88.Kohus jääb oma 14. aprilli 2021. a kohtumääruses esitatud põhjenduste juurde ning leiab, et õige oli jätta kaebaja taotlused ekspertiisi määramiseks rahuldamata. Menetluskulud
89.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.
90.Kaebaja on taotlenud vastustajalt 10 882,80 euro väljamõistmist. Otsus tehakse Ihaste Elanike Liidu kahjuks, seega tema menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja ei ole kohtult menetluskulude hüvitamist taotlenud, seetõttu jäävad ka tema potentsiaalsed menetluskulud tema enda kanda. Kolmandad isikud on taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist järgmiselt: mõista Osaühing Gerliin Kinnisvara kasuks välja menetluskulud summas 3497,52 eurot, Karin Tamme kasuks välja menetluskulud summas 138,06 eurot, Tarmo Zernanti kasuks välja menetluskulud summas 322,14 eurot ja osaühingu Vennad Ehitus kasuks välja menetluskulud summas 644,28 eurot (dtl 990, 1026).
91.Kolmandad isikud on esitanud kohtule õigeaegselt menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Osaühing Gerliin Kinnisvara on õigusabikulude eest tasunud arve nr 200551 alusel 1482 eurot ja arve nr 200751 alusel 2015,52 eurot, kokku 3497,52 eurot. Karin Tamm on arve nr 200552 alusel tasunud 58,50 eurot ja arve nr 200752 alusel 79,56 eurot, kokku 138,06 eurot. Tarmo Zernant on arve nr 200553 alusel tasunud 136,50 eurot ja arve nr 200753 alusel 185,64 eurot, kokku 322,14 eurot. Vennad Ehitus OÜ on arve nr 200554 alusel tasunud 273 eurot ja arve nr 200754 alusel 371,28 eurot, kokku 644,28 eurot.
92.Kolmandad isikud kinnitavad, et kõik kulud on kantud (dtl 989). Menetluskulude nimekirjast ja arvetest nähtuvalt saab sellises mahus menetluskulusid pidada mõistlikuks ja põhjendatuks, mistõttu mõistab kohus need kaebajalt kolmandate isikute kasuks välja. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 20.03.2024 otsusega. Riigikohtu 20.03.2024 otsus Resolutsioon
1.Rahuldada MTÜ Ihaste Elanike Liit kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 15. juuli 2021. a otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2.
3.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 8. septembri 2022. a otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 6.
4.Teha asjas uus otsus, millega rahuldada MTÜ Ihaste Elanike Liit kaebus ning tühistada Tartu Linnavolikogu 11. juuni 2020. a otsus nr 255 Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3A kruntide detailplaneeringu kehtestamise kohta.
21(22)
3-20-1329
5.Mõista Tartu linnalt MTÜ Ihaste Elanike Liit kasuks välja menetluskulu 15 000 eurot. Jätta ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
22(22)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.