Xi kaebus Saue valla kohustamiseks tagama eelkooliealisele lapsele koht teeninduspiirkonna lasteasutuses Kaebaja: X Vastustaja: Saue vald, volitatud esindaja Anni Lehtmaa Kirjalik menetlus, digitoimik
Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Saue valla taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
2.Rahuldada Xi kaebus.
3.Tühistada Saue valla 02.10.2020 ja 24.12.2020 kirjades sisalduv haldusakt, mille kohaselt Saue vald ei võimalda Xi lapsele lasteaiakohta teeninduspiirakonna lasteasutuses alates lapse 1,5-aastaseks saamisest.
4.Kohustada Saue valda tagama Xi eelkooliealisele lapsele koht alates 01.09.2021 Saue Midrimaa lasteaias või teises kodulähedases lasteaias.
5.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.07.2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X (edaspidi kaebaja) on 2019.a juulis sündinud Y lapsevanem. Kaebaja saatis 24.09.2020 Saue vallale e-kirja soovides lapse panna jaanuaris 2021 lasteaeda. Ta ei olnud nõus seda asendama lastehoiuga. Saue vald saatis kaebajale 02.10.2020 kirja, milles selgitas, et vallal ei ole sõimekohti enamikele sõimeealistele lastele ning soovitas kasutada lastehoiuteenust. Kaebaja edastas 24.11.2020 e-kirja Saue abivallavanemale Andres Kaarmannile palvega tagada kaebaja lapsele jaanuarist 2021 lasteaiakoht Saue linnas. Kaebaja sai 24.12.2020 A. Kaarmannilt vastuse, et vallal ei ole kaebaja lapsele lasteaiakohta anda. Esmajärjekorras soovib vald tagada lasteaiakohad kõigile 3-7 aastastele lastele ning sõimekohtade tagamisel keskendutakse koostööle erasektoriga.
2.Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) saabus 17.02.2021 kaebaja kaebus Saue valla kohustamiseks tagama eelkooliealisele lapsele koht teeninduspiirkonna lasteasutuses.
3.Kohus võttis kaebuse menetlusse järgmistes nõuetes: 1) tühistada Saue valla 02.10.2020 ja 24.12.2020 kirjades sisalduv haldusakt, mille kohaselt Saue vald ei võimalda kaebaja lapsele lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteasutuses alates lapse 1,5-aastaseks saamisest; 2) kohustada Saue valda tagama kaebaja eelkooliealisele lapsele koht teeninduspiirkonna lasteasutuses alates lapse 1,5-aastaseks saamise hetkest.
4.Kohus määras asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Kaebaja esitas täiendavad seisukohad 25.05.2021. Vastustaja esitas täiendavad seisukohad 01.06.2021.
6.Peres on juba üks laps, kes käib Saue Midrimaa lasteaias, mis asub laste kodu vahetus läheduses. Lasteaiakoha andmisel tuleks lähtuda asjaolust, millises lasteasutuses käivad juba sama pere teised lapsed. Lasteaeda viimine peaks vanema ja lapse jaoks olema logistiliselt lihtne ning mitte väga ajakulukas. Lasteaiakoha puudumine on põhjuseks, miks lapsevanem ei ole saanud tööle asuda sissetulekut teenima. Lastehoiuteenus on osalise ajaga (laps saab hoius käia esmaspäeval, neljapäeval ja reedel) ega võimalda kaebajal asuda tööle.
7.Kui vanem lasteaiakoha lastehoiuteenusega asendamisega ei nõustu, peab vald või linn tagama lapsele lasteaiakoha. Lastehoiud on lapsevanemale kulukamad ning nende tingimused ei ole samaväärsed munitsipaallasteaiaga. Lastehoiul ei ole kohustust kohta tagada ning samuti võidakse koht põhjendamatult üles öelda.
8.Y on lisatud Saue valla ARNO süsteemi 12.11.2019. Lapsevanemal puudub võimalus süsteemis valida varasemat kuupäeva kui pärast lapse 3-aastaseks saamist (Y puhul 2022. aasta september). Süsteemi jääb märge, et kohasoov on tulevikus. Seega ei vasta süsteemis kajastatu lapsevanema tahtele. Seega otsustab süsteem kohasoovi aja lapsevanema eest.
9.Kaebaja esitas kohustamiskaebuse kehtivate õigusaktide alusel. Kaebuse esitamise hetkel kehtinud „Saue valla koolieelsete munitsipaallasteasutuste teeninduspiirkondade määramine“ (määrus nr 33, vastu võetud 21.12.2017) § 1 määrab ära teeninduspiirkonnad: Saue lasteaia Midrimaa teeninduspiirkonnaks on Saue linn, Aila, Jõgisoo küla Keila jõest põhja pool asuv osa, Valingu, Vanamõisa. Teeninduspiirkondade muutmine ning koha pakkumine valla kaugemasse lasteaeda ei ole lahendus. Õigusaktide muutmine valla poolt endale sobivas suunas ei ole eetiline ega kooskõlas õigusliku ootusega.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
10.Kaebuse läbi vaatamata jätmiseks esineb alus (HKMS § 151 lg 2 p 1 koosmõjus HKMS § 121 lg 2 p-ga 2), sest kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebuse rahuldamisel ei oleks Saue vallal võimalik pakkuda Y kohta teeninduspiirkonna lasteasutuses alates tema pooleteiseaastaseks saamise hetkest ainuüksi sel põhjusel, et lasteaiakoha andmine ja selle kasutamise võimaldamine tagasiulatuvalt minevikus ei ole võimalik. Kohustamiskaebuse nõue saaks olla vaid tulevikku suunatud. Eeltoodust tulenevalt oleks vastustaja hinnangul olnud mõistlik kohustamiskaebuse sisustamisel lähtuda kaebaja sõnastatud nõudest ja asuda seisukohale, et kaebuse rahuldamise korral oleks vastustajal kohustus tagada Y koht teeninduspiirkonna lasteasutuses mõistliku aja jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kuid isegi kaebuses esitatud nõude sellisel tõlgendamisel ei nõustu vastustaja kaebusega ja vaidleb sellele vastu.
11.Vastustaja möönab, et koolieelse lasteasutuse seaduse (edaspidi KELS) § 10 lg 1 paneb kohalikele omavalitsustele kohustuse luua piisaval hulgal lasteasutuse kohti muuhulgas sõimeealistele lastele. Kuid KELS sätestab lahendused ka juhuks, kui ilmneb, et kõigile soovijatele teeninduspiirkonna lasteasutuses kohti ei jätku. Ühe lahendusena on ette nähtud KELS § 10 lg 1 teises lauses toodud võimalus asendada pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoht vanema nõusolekul lapsehoiuteenusega. Teise lahendusena on KELS § 19 lg-s 3 sätestatud, et kui valla või linna territooriumil on ajutiselt vajadus lasteasutuse koha järele suurem kui olemasolevate lasteasutuste üldkohtade arv, loob valla- või linnavalitsus kõikidele soovijatele võimaluse saada lasteasutuses osaajaline koht. Kolmas lahendus on võimaldada lapsel käia lasteasutuses, mis asub väljaspool teeninduspiirkonda või koguni teise valla või linna territooriumil (KELS § 27 lõige 6). Nimetatud lahendused eeldavad lapsevanema nõusolekut ja koostöövalmidust. Ilmselt ei ole seadusandja ette näinud, et lapsevanem saab jätkata koha nõudmist tema valitud lasteasutuses, teades, et see nõue on perspektiivitu. Kuigi lapsel võib õigusaktidest tulenevalt olla teeninduspiirkonna lasteasutuses koha saamise õigus, saab talle pakkuda kohta, mis on reaalselt olemas.
12.Seadusandja on KELS § 10 lõike 1 ümbersõnastamisel lähtunud eeldusest, et lapsevanemad on lapsehoiuteenusest huvitatud ja nõustuvad lasteaiakoha lapsehoiuteenusega asendamisega meelsasti. Samuti nähtub eelnõu seletuskirjast, et seadusandja arvates tuleb lasteaiakoht tagada eelkõige kolmeaastastele ja vanematele lastele.
13.Saue vald on kaalunud kõigile valla munitsipaallasteaedadele ühe teeninduspiirkonna kehtestamist, mis võimaldaks täita KELS § 10 lg 1, kuid selline lähenemine ei väljenda seaduse ja valla arengukava eesmärki pakkuda võimalikult kodulähedast lasteaiateenust. Kui kõigile Saue valla munitsipaallasteaedadele oleks kehtestatud üks teeninduspiirkond, puuduks kaebajal alus keelduda kohast lasteasutuses teistes Saue valla lasteaedades peale Saue Lasteaia Midrimaa.
14.Saue Lasteaia Midrimaa hoone ei võimalda täiendavate rühmade avamist. Samuti ei ole mõeldav ega võimalik mõnelt lasteaeda vastu võetud lapselt lasteaiakoht ära võtta.
15.Saue vallas pakutakse kõigile lastele lasteaiakohti ühetaoliselt järjekorra alusel, mida peetakse vastavalt Saue Vallavalitsuse 28.02.2018 määruse nr 3 “Saue valla koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise kord ning lasteasutuse tegutsemise aeg” (Kord) §-le 5. Kontrollitava ja läbipaistva korra olemasolu lasteaiakohtade jaotamiseks ning lasteaiakohtade pakkumine fikseeritud võrdsetel alustel on vastustaja hinnangul ainuvõimalik. Ei oleks mõeldav kehtestada objektiivselt mittehinnatavaid tingimusi erandite tegemiseks näiteks selle alusel, kelle vajadus lasteaiakoha järele näib olevat pakilisem.
16.Kaebaja laps Y on Saue valla lasteaia järjekorras ajavahemikul 01.10.2018 kuni 30.09.2019 sündinud laste vanuserühmas. Saue linnas asub ainult üks munitsipaallasteaed, kuhu võetakse õppeaasta alguses vastu kõik teeninduspiirkonna lapsed, kes hiljemalt vastava aasta 1. oktoobriks saavad kolmeaastaseks, lisaks ka nooremad lapsed vastavalt järjekorrale. Nooremaid lapsi võetakse vastu igal aastal, kuid alati ei jätku kõigile soovijatele lähimas munitsipaallasteaias koheselt kohta. Lapsed, kellele pooleteiseaastaseks saamisel munitsipaallasteaias kohti ei jätku, saavad kasutada kohta eralasteaias või –hoius ja nende kohatasu on võrdsustatud munitsipaallasteaia kohatasuga. Väga paljud vanemad eelistavad sõimeealiste laste puhul kasutada kohta eralasteaias või -hoius. Seega on selline süsteem ennast õigustanud. Saue Lasteaias Midrimaa on hetkel kõik kohad täis ja kohtade vabanemisel pakutakse neid järjekorra alusel arvestades võrdse kohtlemise põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt juhul, kui kohus kohustab Saue valda andma Y koht teeninduspiirkonna munitsipaallasteaias enne 2022. aasta 1. septembrit, siis väga suure tõenäosusega ei ole Saue vallal võimalik seda kohustust täita. Vaatamata sellele, et vald teadis aasta ette kaebaja soovist lapse pooleteiseaastaseks saamisel kohta just munitsipaallasteaias kasutada, ei ole vallal olnud võimalik täiendavaid munitsipaallasteaia kohti Saue linna piirkonda luua, sest ühe sõimekoha loomine tähendaks sisuliselt terve sõimerühma avamist, see omakorda eeldaks uue lasteaia asutamist. Uue lasteaia hoone ehitamine, lasteaia asutamine ja selle tegevuse alustamine võtaks aega minimaalselt 1,5 aastat.
17.Kaebajale on selgitatud et tal on võimalus taotleda kohta mõnes teises Saue valla munitsipaallasteaias, kus liitrühmades on üksikuid kohti sõimeealistele lastele. Samuti on kaebajale korduvalt selgitatud, et tal on võimalus panna oma laps vabalt valitud eralasteaeda või -hoidu ning vanema poolt kaetav kohatasu ei ületa munitsipaallasteaia tasu. Saue vald on püüdnud aidata kaebajal leida vabade kohtadega eralasteaeda. Tallinna linnas asuv eralasteaed Vurr oli valmis lapse koheselt vastu võtma, kuid kaebaja ei soovinud seda.
18.Kaebaja on sõlminud lepingu OÜ-ga Naerupall lapsehoiuteenuse osutamiseks Saue linnas tegutsevas Naerupalli Päevahoius alates 01.04.2021. Saue vald maksab Y eest lapsehoiule toetust vastavalt kehtestatud korrale võrdsetel alustel teiste lastega. Saue vald ei ole toetuse maksmise eeldusena sätestanud tingimust, et lapsevanem peab andma KELS § 10 lg 1 teise lause kohase nõusoleku lasteaiakoha asendamiseks lapsehoiuteenusega.
19.Saue Vallavolikogu määruse eelnõu „Saue valla koolieelsete munitsipaallasteasutuste teeninduspiirkondade määramine“ vastuvõtmise poolt hääletas 27.05.2021 istungil 22 volikogu liiget, vastu hääletas 1 liige ja hääletamata jättis 4 liiget. Suur enamus rahva esindajatest pidas koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade muutmist vajalikuks, sest kui valla teatud piirkondades on lasteasutuste kohti puudu ja teistes piirkondades on neid üle, siis on probleemile kiire lahenduse leidmine vallaelanike huvides. Lasteasutuste teeninduspiirkonnad ei saa püsida pikka aega staatilisena, vaid peaksid olema pigem dünaamilised. Just seetõttu on paljud kohalikud omavalitsused kinnitanud kõigile oma territooriumil asuvatele munitsipaallasteaedadele ühe ühise teeninduspiirkonna, teiste hulgas pindala ning elanike arvu poolest suured omavalitsused. Niisugune lähenemine võimaldab muutunud oludele ja lapsevanemate vajadustele kiiresti reageerida.
20.Lapsevanematel ei ole alust loota, et koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondi aeg-ajalt vastavalt vajadusele ei muudeta ning et nende laps saab koha selles lasteaias, mis oli lapse ainsaks elukohajärgseks teeninduspiirkonna lasteasutuseks lapse lasteaiajärjekorda panemise hetkel. Kaebaja ei jää lasteasutuste teeninduspiirkondade muutmise tulemusena millestki ilma, vaid tema võimalused avarduvad: tal on jätkuvalt õigus nõuda oma lapsele kohta teeninduspiirkonna lasteaias, kuid senise ühe lasteaia asemel on valikus kümme lasteaeda.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada.
21.Vaidlus on selle üle, kas vastustaja on täitnud KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse, jättes tagamata kaebaja lapsele lasteaiakoha teeninduspiirakonna lasteaias alates 1,5-aastaseks saamisest ning pakkudes selle asemel alternatiivseid lasteaiakohta asendavaid lahendusi (sh lastehoiuteenuse kulude hüvitamise võimalust).
22.Vastustaja on seisukohal, et kohustamisnõude osas esineb kaebuse läbivaatamata jätmise alus, kuivõrd tagasiulatuvalt ei ole võimalik kaebaja lapsele lasteaiakohta tagada (12.04.2021 vastus kaebusele lk 2, dtl 85). Kohus selgitab, et kohustamisnõue lähtub kaebaja tahtest saada lasteaiakoht teeninduspiirkonna lasteasutuses viivituseta. Seejuures lähtub kohustamisnõue sellest, et lasteaiakoha tagamise kohustus tekkis vastustajal alates lapse 1,5-aastaseks saamisest, mitte 3-aastaseks saamisest. Seega on kohustamisnõude eesmärk saada lasteaiakoht vastavalt kaebaja taotlusele ning soovile esimesel võimalusel. Kaebuse eesmärki ei täidaks kohustamisnõue, mis kohustaks vastustajat tagama lasteaiakoht teeninduspiirkonnas määramata hetkel. Vastasel juhul saaks nentida, et kohustamisnõue on täidetud ka juhul, kui vastustaja tagab lasteaiakoha alles alates 01.09.2022. Kaebuse eesmärk on saada lasteaiakoht enne 01.09.2022. Kohus nendib, et kohustamisnõude sõnastus ei pruugi olla õnnestunuim, kuid on suunatud lasteaiakoha tagamisele esimesel võimalusel, arvestusega, et selline tagamiskohustus on vastustajal olnud alates kaebaja lapse 1,5-aastaseks saamisest. Kohtu hinnangul ei esine kohustamisnõude tõlgendamisel koosmõjus kaebuse eesmärgiga kohustamisnõude läbi vaatamata jätmise aluseid. Seetõttu jätab kohus rahuldamata Saue valla taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks HKMS § 151 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 2 alusel.
23.KELS § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteisekuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteisekuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Eelviidatud sätte kohaselt on kõigil 1,5-7-aastastel lastel õigus saada lasteaiakoht teeninduspiirkonna lasteasutuses. KELS § 4 lg 1 jaotab lasteasutused munitsipaal- ja eralasteasutusteks. KELS reguleerib munitsipaallasteasutuste tegevust (KELS § 4 lg 2). KELS § 5 lg 1 määratleb omakorda lasteasutuse liigid: 1) lastesõim – kuni kolmeaastastele lastele; 2) lasteaed – kuni seitsmeaastastele lastele; 3) erilasteaed – kuni seitsmeaastastele erivajadustega lastele. Lasteaiakoha tagamise kohustuse aluseks on muuhulgas vanema vastav sooviavaldus. Vaidlus puudub selles, et kaebaja on avaldanud soovi panna oma 2021. aasta jaanuaris 1,5-aastaseks saanud laps teeninduspiirkonna lasteaeda. Kaebuse esitamise hetkel kehtinud Saue Vallavolikogu 21.12.2017 määruse nr 33 („Saue valla koolieelsete munitsipaallasteasutuste teeninduspiirkondade määramine“) § 1 p 5 kohaselt oli Saue linna teeninduspiirkonnajärgne lasteaed Saue lasteaed Midrimaa, mis muuhulgas teenindas ka Aila, Jõgisoo küla Keila jõest põhja pool asuv osa, Valingu ja Vanamõisa külasid.
24.KELS § 10 lg 1 teise lause kohaselt võib 1,5-3-aastase lapse lasteaiakoha asendada lastehoiuteenusega üksnes vanema nõusolekul. Tegemist on ühelt poolt paindlikkust võimaldava regulatsiooniga juhuks, kui mingil põhjusel on otstarbekas asendada sõimeealise lasteaiakoht lastehoiuteenusega. Seda näiteks juhul, kui teeninduspiirkonnas napib sõimeealiste lasteaiakohti ning lastehoiuteenus tagab vanemale mugavama ning kättesaadavama lahenduse töö- ning pereelu ühildamiseks. Teisalt tuleb silmas pidada, et KELS § 10 lg 1 näeb sellise asendamise võimaluse ette vaid juhul, kui sellega on nõustunud lapsevanem. Kaebaja ei nõustunud lasteaiakoha asendamisega lastehoiuteenusega (17.02.2021 kaebuse lisa 1 ja lisa 2, dtl 6-12).
25.Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et KELS § 10 lg 1 võimaldab tõlgendust, mille kohaselt valla- või linnavalitsus on kohustatud teeninduspiirkonnas lasteaiakoha tagama alates lapse 3-aastaseks saamisest ning seni tuleb lapsevanemal kohtade puuduse korral leppida alternatiivsete lahendustega (lastehoiuteenus, lasteaiakoht väljaspool teeninduspiirkonda). Kohtu hinnangul ei ole õiguspärane vastustaja praktika, kus lasteaiakohtade pakkumisel jäetakse tähelepanuta sõimeealiste õigus käia teeninduspiirkonna lasteasutuses (vastustaja 25.05.2021 vastuse p 1.2 kohaselt, kui kõik hiljemalt õppeaasta 1. oktoobriks kolmeaastaseks saavad lapsed on lasteaiakoha saanud, pakutakse vabu kohti ka noorematele lastele vastavalt aasta nooremate järjekorrale).
26.Saue Vallavalitsuse 28.02.2018 määruse nr 3 („Saue valla koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise kord ning lasteasutuse tegutsemise aeg“) § 3 lõike 1 kohaselt esitab vanem lapsele lasteaiakoha taotlemiseks taotluse registris. Lasteaiakoha kasutamise õigus tekib alates 1. septembrist, kui laps saab hiljemalt vastava aasta 1. oktoobriks kolmeaastaseks (määruse nr 3 § 3 lg 3). Seega on vastustaja tegelikkuses sidunud lasteaiakoha saamise lapse 3-aastaseks saamisega, mis ei ole kooskõlas KELS-s sätestatuga. Ka kaebaja on kaebuses viidanud, et Saue valla ARNO süsteemis ei olegi võimalik kohasoovi aja osas määratleda varasemat kuupäeva, kui alates lapse 3-aastaseks saamisest. Kohus nõustub, et selliselt ei ole lapsevanemal võimalik kajastada oma tegelikku soovi saada lapsele lasteaiakoht alates lapse 1,5-aastaseks saamisest. Vastustaja on vastusena kaebaja kriitikale märkinud, et tegelikku kohasoovi aega on lapsevanemal võimalik märkida märkuste lahtrisse, mille alusel nõustab vastustaja lapsevanemat personaalselt ning pakub alternatiivseid lahendusi, kui soovitud ajal lasteaiakohti pakkuda ei ole. Kohus märgib, et KELS § 10 lg-s 1 sätestatud tingimustele vastavad lapsed on õigustatud saama lasteaiakoha võrdsetel alustel ning valla- või linnavalitsus ei saa neid tingimusi piirama asuda.
27.Sarnaselt on leidnud ka Õiguskantsler oma 15.04.2021 seisukohas nr 6-5/191424/2102682 (dtl 106): Saue Vallavalitsus selgitas, et lapsevanem saab taotleda kohta ka alla kolmeaastasele lapsele, kui ta lisab selle info täiendavate süsteemi märkuste lahtrisse, kuid selline võimalus ei selgu määruse tekstist ega valla veebilehelt. Määrus ei reguleeri seda, kuidas saavad lasteaiakohta taotleda need vanemad, kelle laps ei ole soovitud õppeaasta sügiseks saanud vähemalt kolmeaastaseks. Pooleteise- kuni kolmeaastaste laste lasteasutusse vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise korda ei ole kehtestatud ka ühegi teise Saue valla õigusaktiga. Samuti puudub määruses viide sellele, et määruses reguleerimata küsimustes kohaldatakse mõnd muud õigusakti. Järelikult on Saue Vallavalitsuse määruse „Saue valla koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise kord ning lasteasutuse tegutsemise aeg“ § 3 lõige 2 vastuolus KELS § 10 lõikega 1 ja PS §-ga 3 ja § 154 lõikega 1, sest määruses puudub regulatsioon selle kohta, kuidas taotleda lasteaiakohta lapsele, kes ei ole saanud lasteaiakoha kasutamise aasta 1. oktoobriks kolmeaastaseks. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks oma õigusakte KELS-ga kooskõlla viinud.
28.Kohus mõistab, et (sõime)rühmadesse on võimalik vastu võtta teatud arv lapsi ning alati ei pruugi kõigile sõimeealistele lasteaiakohti jaguda. Kohus nendib ka, et paljude lapsevanemate jaoks võib sellisel juhul olla mõistlik ja otstarbekas asendada lasteaiakoht lastehoiuteenusega, olgu selleks elukoha läheduse kaalutlused, soov ja vajadus tööle naasta või mõni muu kaalukas vajadus. Teisalt peab kohalik omavalitsus arvestama nende olukordadega, kus lapsevanem mingil põhjusel lasteaiakoha asendamisega ei nõustu või see ei ole võimalik, näiteks põhjusel, et ka kättesaadavates lastehoidudes ei ole kohti pakkuda, lastehoid asub liiga kaugel ja/või sinna liikumiseks tekkivad transpordi jm kulud ei ole perele võimetekohased. Ka Õiguskantsler on jõudnud järeldusele, et Saue vald rikub seadust sellega, et jätab üldjuhul kohata alla kolmeaastase lapse (Õiguskantsleri 15.04.2021 seisukoht nr 6-5/191424/2102682, dtl 103).
Õiguskantsler on leidnud, et Saue Vallavalitsuse määruse „Saue valla koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise kord ning lasteasutuse tegutsemise aeg“ § 3 lõige 3 on vastuolus koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõikega 1 ning § 15 lõikega 4 ning seega põhiseaduse §-ga 3 ja 154 lõikega 1, kuna määrus seob lasteaiakoha kasutamise õiguse lapse kolmeaastaseks saamisega. Seaduse järgi on õigus lasteaiakohale vähemalt pooleteiseaastasel lapsel. Seega ei ole seadusega kooskõlas Saue valla praktika, mille kohaselt lasteaiakohtade tagamisel keskendutakse üksnes alates 3-aastastele ning sõimeealiste puhul loodetakse koostööle erasektoriga. Juhul kui lapsevanem ei nõustu sõimeealise lasteaiakoha asendamisega lastehoiuteenusega, on kohalikul omavalitsusel kohustus tagada sellele lapsele lasteaiakoht teeninduspiirkonnas.
29.Kohus nõustub vastustajaga, et alati ei saa sajaprotsendiliselt tagada, et kõigile lastele jaguks teeninduspiirkonnas lasteaiakohti, tulenevalt asjaolust, et lasteaiaealiste, sh sõimeealiste arv kõigub aastate lõikes. Kuid lasteaiakohtade puuduse argumendile ei ole asjakohane tugineda, kui lasteaiakohtade vajadus on olnud teada aastaid. Kaebuse esitamise hetkel kehtinud teeninduspiirkondade määruse (nr 33) kohaselt teenindas Saue linna üksnes Saue Midrimaa lasteaed. Seejuures nähtub Midrimaa direktori 19.04.2021 vastusest (dtl 99), et aastatel 2017-2020 oli Midrimaa lasteaias vaid üks sõimerühm, mis 2020. aasta sügisest asendati liitrühmaga, kus käivad kahe- kuni nelja-aastased lapsed. Sõimerühma laste arv on olnud 14. Kohtu poolt 05.05.2021 asja materjalide juurde võetud Saue valla (sh Saue linna) registreeritud sündide statistikast (dtl 110 ja 111) nähtub, et üksnes Saue linnas on registreeritud sünde kordades rohkem, kui on olemas kohti sõimerühma(de)s (aastatel 2015-2019 registreeritud sünde vastavalt 68, 54, 42, 63, 61). Vastustaja poolt 25.05.2021 esitatud statistika (dtl 117) kohaselt registreeriti Midrimaa lasteaia teeninduspiirkonnas (Saue linn, Aila küla, Jõgisoo küla, Valingu küla, Vanamõisa küla) 2017-2020 aastatel sünde vastavalt 60, 74, 75 ja 79. Kohtu hinnangul ei ole sõimerühma kohtade arv kooskõlas potentsiaalsete kohasoovijate arvuga ning seda ilmestab ka tõusetunud vaidlus.
30.Tõusvat lasteaiakohtade (sh eriti sõimerühma kohtade) nõudlust mõjutab ka piirkonna elanike arvu tõus. Saue valla 2020-2030 aastate arengukavas (arengukava lk 22, dtl 24) on toodud järgnev: Perspektiivne sisseränne on järgneval kümnendil seotud eelkõige järgnevate linnalises piirkonnas asuvate arendustega: Kotka arendus – ca 400 eluaset; Veskimöldre II etapp (Nõmme ja Saue valla piiril) – ca 300 eluaset; Kuuseheki elurajoon – ca 300 eluaset; Saue linn muud arendused – ca 200 eluaset; Vae-Kuuse piirkond – ca 170 eluaset; Sagro maa-ala – ca 500 eluaset; Muud väiksemad arendused (Kaselaane, Kooli, Pilliroo, Gate Tallinn, Viirpuu) – kokku ca 300 eluaset. Kokku võib perspektiivsete arendusprojektide realiseerumisel lisanduda valda kuni 1700 leibkonda ehk ca 4000 elanikku. Arengukava alusharidust iseloomustavate väljakutsete all on muuhulgas märgitud kohtade (eelkõige sõimekohad) puudujääk teatud piirkondades. Seega on vastustajale teada sõimekohtade puuduse probleem. Samas nähtub, et vastustaja arengukavas seatud eesmärk on kodulähedase lasteaiakoha tagamine munitsipaallasteaias teenusekeskuse tasandil vähemalt
kõigile 3-7 aastastele lastele ning koostöö erasektoriga sõimekohtade pakkumisel. Eesmärgi saavutamiseks ette nähtud tegevusena on arengukavas märgitud 1. Koostöö eralasteaedade- ja hoidudega 1,5-3-aastaste lastele lasteaia ja -hoiukohtade tagamiseks erinevates kantides ja piirkondades. Erasektoripoolse pakkumise puudumisel (eelkõige valla lõunapiirkonnas) sõimekohtade tagamine. Kuigi koostöö erasektoriga sõimekohtade pakkumisel võib olla üks alternatiivsetest lahendustest tagamas paindlikku süsteemi, ei saa kohalik omavalitsus pikemas perspektiivis jääda lootma üksnes erasektori lastehoiuteenusele sõimekohtade pakkumisel. Lasteaiakohtade tagamise kohustus on eelkõige pandud kohalikule omavalitsusele ning seda ka 1,5-3-aastaste laste osas. Olukorras, kus pikemat aega on teada sõimerühma kohtade puudusest lasteaedades ning samas prognoosides valla elanike arvu tuntavat kasvu lähema 10 aasta jooksul, ei saa mööda vaadata ka võimalikust vajadusest rajada juurde lasteaedasid ning sh sõimerühmasid. Vastustaja on märkinud, et uue lasteaia ehitamiseks riigihanke läbiviimine, hoone ehitamine, lasteaia asutamine ja selle tegevuse alustamine võtaks aega minimaalselt 1,5 aastat (vastustaja 25.05.2021 vastus, dtl 115). Lisaks oleks vastustaja hinnangul ebamõistlik asuda uut lasteaeda ehitama ainult ühe lapsevanema nõudmistest tulenevalt, kui tegelikkuses on olemas mõistlikud alternatiivid. Kohtu hinnangul ei saa vastustaja põhjendada KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmist lasteaia rajamise ajakuluga. Paratamatult võtab uue lasteaia ehitamine ning muu sellega seonduv aega, kuid kohaliku omavalitsuse ülesanne ongi valla või linna demograafilise struktuuri ja arengu põhjal hinnata ja prognoosida uute lasteaedade ehitamise vajadust.
31.Saue Vallavolikogu 27.05.2021 määrusega nr 9 muudeti kohtuvaidluse ajal Saue valla koolieelsete munitsipaallasteasutuste teeninduspiirkondi (vastustaja 01.06.2021 vastuse lisa 1, dtl 132). Uue määruse kohaselt eristatakse teeninduspiirkondasid vastavalt vanusegruppidele – lastele, kes saavad jooksva õppeaasta 1.oktoobriks 3-aastaseks kuni koolikohustuse täitma asumiseni kehtivad teeninduspiirkonnad külade kaupa (§ 1 lg 1) ning 1,5 kuni jooksva aasta 1. oktoobriks 3-aastaseks saavatele lastele kehtib teeninduspiirkonnana kogu Saue valla territoorium (§ 1 lg 2). Kohus nendib, et kuigi seadusega ei ole sätestatud otseseid piiranguid teeninduspiirkonna võimaliku suuruse osas, ei saa teeninduspiirkonna kehtestamine viia olukorrani, kus lasteaiakoha pakkumine ei võimalda lapsevanematel töö- ja pereelu ühildamist. Lasteaed peaks jääma sellisesse lähedusse, mis ei muudaks lapse lasteaeda viimist ebamõistlikult aja- ning rahakulukaks (nt kulutused transpordile). Sõimeealiste laste osas Saue valla territooriumi teeninduspiirkonnana kehtestamine ei ole sõimerühma kohtade puuduse probleemi õiguspärane lahendus. Vastustaja on 12.04.2021 vastuses kaebusele leidnud, et selline lähenemine (Saue valla territooriumi määratlemine teeninduspiirkonnana) ei väljendaks seaduse ja ka valla arengukava eesmärki pakkuda võimalikult kodulähedast lasteaiateenust (dtl 86). Ka kohus on seisukohal, et teeninduspiirkonna muutmine võib ohtu seada lasteaiakoha kättesaadavuse. Kohtule nähtub, et vastustaja pakkus kaebajale kohta Ääsmäe lasteaias (vastustaja 01.06.2021 vastuse lisa 2, dtl 134). Google Maps kaardirakenduse kohaselt on vahemaa kaebaja elukohast Ääsmäe lasteaeda ligikaudu 14 km1. Autoga kulub sellise vahemaa läbimiseks ca 15 minutit. Kohapakkumise tegemisel tuleb arvestada sellega, kas perel on isikliku sõiduauto kasutamise võimalus või kas alternatiivina on olemas mõistlik ühistranspordi ühendus. Seega ei saa
teeninduspiirkonna muutmine panna lapsevanemaid olukorda, kus neile justkui on pakutud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaias, kuid tegelikkuses ei ole lasteaiakoht neile kättesaadav ning ei võimalda pere- ja tööelu ühildamist. Lasteaiateenus peab olema asupaiga poolest kättesaadav (Õiguskantsler on kohaliku omavalitsuse territooriumi teeninduspiirkonnana kehtestamise aspekte analüüsinud 01.06.2020 seisukohas nr 75/200640/2003209 2 ). Kohtu hinnangul ei ole Ääsmäe lasteaia pakkumise puhul täidetud võimalikult kodulähedase lasteaiateenuse põhimõte.
32.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja 02.10.2020 ja 24.12.2020 kirjades sisalduv haldusakt, mille kohaselt Saue vald ei võimalda kaebaja lapsele lasteaiakohta teeninduspiirakonna lasteasutuses alates lapse 1,5-aastaseks saamisest ei ole õiguspärane ega kooskõlas KELS § 10 lõikega 1 ning tuleb tühistada. Tulenevalt asjaolust, et vastustaja muutis kohtuvaidluse ajal Saue valla koolieelsete munitsipaallasteasutuste teeninduspiirkondi sõimeealiste laste osas, kohustab kohus vastustajat tagama kaebaja eelkooliealisele lapsele koht alates 01.09.2021 Saue Midrimaa lasteaias või teises kodulähedases lasteaias.
33.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamisega tehti otsus vastustaja kahjuks. Kaebaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude välja mõistmiseks vastustajalt. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.