1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.03.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-375 menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.03.2021 määrus haldusasjas nr 3-21-375 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla karistas 11.01.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/22 XX noomitusega, kuna ta kasutas 10.12.2020 helistamisel teise kinnipeetava telefonikaarti. Sellega rikkus XX Tallinna Vangla kodukorra p 1.14.28.
2.Tallinna Vangla karistas 11.01.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/23 XX noomitusega, kuna ta kasutas 17.12.2020 helistamisel teise kinnipeetava telefonikaarti. Sellega rikkus XX Tallinna Vangla kodukorra p 1.14.28.
3.Tallinna Vangla registreeris 29.01.2021 XX võõrkeelsed pöördumised, milles viimane taotles vaide tõlkimist, kuna tal puudub tõlkimise jaoks raha.
3-21-375
4.Tallinna Vangla jättis 15.02.2021 kirjadega nr 5-15/21/64-2 ja 5-13/21/65-2 XX vaided käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kontrollimisel selgus, et XX vanglasisesel kontol on broneeritud 38,50 eurot (broneering elektroonika elektritasu jaoks 2021 detsembrini) ning vaba jääk arvel on 0,06 eurot. K-Raha väljavõttest nähtub, et kinnipeetav on kulutanud suuri summasid vangla kaupluses ja tasunud ette ära terve aasta elektriraha. Kinnipeetav on teinud kulutusi, mis ei olnud vältimatult vajalikud. Sellega on ta teadlikult ja tahtlikult tekitanud olukorra, kus tõlkimiseks raha puudub. Kuna kinnipeetav on varem esitanud pöördumisi eesti keeles, on ta võimeline esitama vaide ka haldusmenetluse keeles. Vangla pakkus kinnipeetavale võimalust osaleda eesti keele õppes, millest viimane keeldus. Vangla ei võta tõlkekulusid enda kanda.
5.Tallinna Vangla tagastas 06.03.2021 vaideotsustega nr 5-15/21/64-3 ja 5-15/21/65-3 XX vaided, kuna vaietes esinesid puudused, mille tõttu ei saanud neid menetleda (haldusmenetluse seadus (HMS) § 79 lg 1 p 2). XX esitas vaided vene keeles ning ta pole nõutud tähtpäevaks esitanud vaideid eesti keeles. Riigikeel on eesti keel. Vangla ei olnud nõus enda kulul vaideid tõlkima. Kontrollimisel selgus, et vaide esitamise hetkel oli kinnipeetava vanglasisese konto jääk 74,24 eurot, millest 32,18 eurot kulutati kaupluses kauba ostmiseks ning ülejäänu broneeriti ettemaksuna tasumiseks olmeelektroonikaga kaasneva elektrikulu eest. Kinnipeetav on teinud kulutusi, mis ei olnud vältimatult vajalikud. Sellega on ta tekitanud teadlikult ja tahtlikult olukorra, kus tõlketeenuse eest tasumiseks raha puudub. Kuna kinnipeetav on vanglale varem esitanud pöördumisi ka eesti keeles, on ta võimeline esitama vaided eesti keeles.
6.XX esitas 22.02.2021 halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 11.01.2021 käskkirjade nr 5-2/21/22 ja 5-2/21/23 tühistamiseks.
7.Tallinna Halduskohus tagastas 27.03.2021 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Inspektor-kontaktisik selgitas, et on erinevate pöördumiste sisu kohta korduvalt selgitanud, mida on vastuskirjas kirjutatud, kuidas vastuseid on põhjendatud või mida kaebajalt nõutakse. Isik on küsinud korduvalt infot seoses vaiete tagastamisega puuduste kõrvaldamiseks või vaiete tagastamise kohta nende läbi vaatamata jätmise korral ning talle on selgitatud, et puuduste kõrvaldamiseks nõutakse kas eestikeelse vaide esitamist või nõusolekut tõlkimise eest tasumiseks. Ajal, mil isikul on olnud konkreetne inspektor-kontaktisik, ei ole saabunud vastust ühelegi puuduste kõrvaldamise kirjale. Kaebaja on senini leidnud, et temal ei ole tõlkimise jaoks raha. Perioodil detsember 2020 kuni jaanuar 2021 põhjendas kaebaja suuliselt, et temal on vaba raha planeeritud kauplusest ostmiseks ja elektroonikaseadmete eest elektritasu maksmiseks ning tõlkimise eest maksmiseks raha ei jätku. Vangla on õigesti leidnud, et kaebajal oli raha tõlke eest tasumiseks. Kaebaja ei saa vältida tõlgitasu maksmist sellega, et muudab enda vahetult enne tõlgitasu maksmise vajadust varatuks. Kaebaja vabakasutuskonto jääk pärast noomituse tegemist oli 106,68 eurot, millest ta tasus 13.01.2021 kaupluses 47,44 eurot (vabakasutuskonto jääk 59,24 eurot); Kaebajale laekus 16.01.2021 sissetulekuna 50 eurot, millest 25 eurot kanti vahekontole (jääk 84,24 eurot) ja veel 10 eurot vabanemisfondi. Kaebaja tasus 01.02.2021 kaupluses 32,18 eurot (vabakasutuskonto jääk 38,56 eurot). Kaebajale laekus 13.02.2021 sissetulekuna taaskord 50 eurot, millest 25 eurot kanti vahekontole (jääk 63,56 eurot) ja veel 10 eurot vabanemisfondi. Kaebaja vältimatuks kuluks on olnud elektrienergia tasu 3,50 eurot.
2(5)
3-21-375 Kaebajal oli seega alates noomituste tegemisest võimalik kasutada tõlkimiseks oma algset vabakasutuskonto jääki, millele on lisandunud kaks korda 50 eurot, millest tuleb omakorda maha arvestada kinnipidamised ja elektrienergia eest tasu võtmised. Seega on kaebaja käsutuses olnud kokku 133,18 eurot (106,68 + 2x (50-25-10) – 3,5). Kaebajale pidi olema pärast noomituste saamist ettenähtav, et nende vaidlustamise soovi korral tuleb tasuda tõlkimise eest. Kaebajal oli võimalik tõlkekulud tasuda nii koos vaidega kui ka puuduste kõrvaldamise perioodil. Kuivõrd kaebaja seda ei teinud, on vaided puudusega ja seetõttu on need õiguspäraselt tagastatud. Kohustuslik kohtueelne menetlus on seega läbimata (HKMS § 121 lg 1 p 4). Kaebaja vabakasutuskontolt ei nähtu katset mis tahes asjas tõlkekulusid tasuda. Ka vabaduses viibiv isik peab rahaliste vahendite nappuse korral tegema valikuid. Kaebajale on kinnipeetavana tagatud toitlustamine, mistõttu ei ole ka kaupluses tasumine tingimata vajalik kulutus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ja menetlusabi andmist. Kaebaja esitas vanglale vaide 20.01.2021. Vaide esitamise hetkel ei olnud kaebajal raha tõlkekulude kandmiseks. Kontol olnud summa 38 eurot oli broneeritud, et tasuda aastase elektri kasutamise eest. Kaebaja ei saa seda summat kasutada. Kaebaja kulutas kontol oleva raha enne vaide esitamist. Vangla sisekorraeeskirja § 491 lg 4 ei võimalda arvesse võtta asjaolu, et enne vaide esitamist oli kaebajal raha. Arvesse tuleb võtta üksnes vaide esitamise hetke, mitte perioodi, mis eelnes enne vaide esitamist. Vanglal oli kohustus tasuda tõlkimise eest. Kuigi kaebajale on laekunud 50 eurot, jäi vabaks kasutuseks 15 eurot, millest ei piisa tõlkekulude kandmiseks. Seadus ei kohusta kinnipeetavat kulutama raha tõlkimiseks. Kaebajal on ka muud vajadused. Kaebajale peaks igas kuus kätte jääma 5% töötasu alammäärast ehk 29,90 eurot (vt Riigikohtu 12.04.2016 otsus nr 3-3-1-55-15). Kaebaja ei valda eesti keelt, mistõttu ei pea ta pöörduma vangla poole eesti keeles. Kaebajal ei olnud vaiete esitamise hetkeks alles 133,18 eurot. Kaks korda 50 eurot laekusid erinevatel kuudel. Sellest summast ei piisa tõlkimise kulude kandmiseks. Kaebaja viibib vanglas ja ta ei saa teha vabu valikuid. Kaebaja peab ostma lisatoitu, sest vangla pakutud toidust ei piisa.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1 ja § 207 lg 1).
10.Vaidluse all on küsimus, kas kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, vaidlustamaks vangla distsiplinaarkaristuse määramise käskkirju (HKMS § 47 lg 1 ja § 121 lg
3(5)
3-21-375 1 p 4 ning VangS § 11 lg 5 ja lg 8). Vangla tagastas kaebaja vaided kokkuvõtlikult põhjusel, et kaebaja ei esitanud neid eesti keeles ega nõustunud kandma tõlkekulusid.
11.Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Seadus võib mõnda liiki nõude lahendamiseks näha ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud (HKMS § 47 lg 1). HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
12.Kaebaja on esitanud koos vaietega taotlused vaiete tõlkimiseks riigi kulul põhjusel, et tal polnud vaiete esitamise hetkel raha. Tallinna Vangla andis 15.02.2021 kirjadega nr 5-15/21/642 ja nr 5-15/21/65-2 kaebajale tähtajad puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et kaebajal on broneeritud raha, ta on teinud kulutusi, mis ei ole vältimatult vajalikud, ning on varem esitanud vanglale pöördumisi eesti keeles. Kaebaja sai vangla 15.02.2021 kirjad kätte 17.02.2021, kuid ei kõrvaldanud kirjades märgitud puudusi tähtaegselt.
13.Haldusmenetluse keel on eesti keel (haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1). Kui riigiasutusele või kohalikule omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde (keeleseaduse (KeeleS) § 12 lg 1). Kui nõutud tõlget ei esitata, võib riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus dokumendi tagastada või esitaja nõusolekul ja kulul tõlkida (KeeleS § 12 lg 2). Vaide või taotluse tagastamine puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu peab olema sisuliselt põhjendatud. Puudus peab olema selline, mis takistas vaide või taotluse läbivaatamist. Tõlke esitamata jätmine on vaide sisulist lahendamist takistav puudus. Vangla sisekorraeeskirja § 491 kohaselt kannab vangla tõlkekulud üksnes juhul, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. Vanglal puudub kohustus menetleda võõrkeelseid avaldusi (Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2019 määrus asjas nr 3-19-423, p 7).
14.K-Raha väljavõttelt nähtub, et vaide esitamise ajal oli kaebaja vanglasisesel kontol 42,06 eurot. Halduskohus on õigesti märkinud, et kaebajal oli pärast noomituste tegemist vabakasutuskontol 106,88 eurot ning enne vaiete esitamist kasutas ta kontol olevat raha kaupluses tasumiseks (s.o 47,44 eurot ja 32,18 eurot). Vajadusel oleks kaebaja saanud seda raha kasutada tõlkimise eest tasumiseks.
15.Kuigi seadus ei kohusta kaebajat kulutama kontol olevat raha enda muude vajaduste asemel vanglale esitatavate pöördumiste tõlkimiseks, ei saa isik tõlgitasu tasumist vältida sellega, et ta muudab ennast teadlikult varatuks (Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2021 määrus asjas nr 3-21625, p 13). Arvestades kaebaja pikaajalist kogemust halduskohtumenetlusega ja mitmeid varasemaid tõlkimisega seotud vaidlusi, pidi talle olema ettenähtav, et tal tuleb tasuda vaiete tõlkimise eest. Viimati märgitut kinnitab ka asjaolu, et koos vaidega on kaebaja taotlenud vaide tõlkimist vangla kulul. Ka kinnipeetavalt võib eeldada, et kui talle on teada asjaolu, et tal tuleb oma õigusi vaide- ja kohtumenetluses kaitsta, säästab ta oma õiguste maksmapanemise tarvis raha võimalike kulude katmiseks. Kaebuses esitatud põhjendused ei luba järeldada, et enne vaiete esitamist tehtud kulutused oleksid tehtud mõne muu õiguse kaitsmiseks. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks tasunud kasvõi ühegi tema esitatud vaide tõlkimise eest, mistõttu ei suudaks ta tasuda järgmiste vaiete tõlkimise eest. Asja materjalid ei luba järeldada, et kaebaja oleks ise aktiivselt otsinud ka muid võimalusi tõlkekulude maksmiseks. Viimati
4(5)
3-21-375 märgitu tekitab põhjendatud kahtluse, et kaebaja on teadlikult kasutanud olemas olnud raha muul otstarbel, kuigi teadis, et tal on kohustus tasuda tõlkekulude eest.
16.Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et vangla on kaebaja vaided õiguspäraselt tagastanud. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.