Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
18.06.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-334
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja vastustaja kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 05.03.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 05.03.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-334 menetlusse.
2.Tagastada XXle 19.03.2021 määruskaebusele ja 19.04.2021 seisukohale lisatud dokumendid (dtl 62–75, 156–157).
3.Võtta asja juurde XX 22.03.2021 ja 15.04.2021 seisukohtadele lisatud dokumendid (dtl 106–121, 146–153), Tallinna Vangla 15.06.2021 vastus koos lisadega (dtl 186–269) ning XX K-raha väljavõte ajavahemikust 01.01.2021–09.04.2021.
4.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.03.2021 määrus nr 3-21-334 muutmata.
Määruse resolutsiooni punkti 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas Tallinna Vangla direktorile ja Justiitsministeeriumile võõrkeelsed pöördumised (08.01.2021 nr 5-18/21/1881-1, 12.01.2021 nr 5-18/21/1883-1, 15.01.2021 nr 5-18/21/1872-1, 15.01.2021 nr 5-18/21/1876-1, 15.01.2021 nr 5-18/21/1875-1, 20.01.2021 nr 5-18/21/3069-1 ja 21.01.2021 nr 5-18/21/3068-1), milles viitas Tallinna Vangla ametnike poolsetele rikkumistele ning soovis ametnike suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimist ja nende karistamist pöördumistes nimetatud rikkumiste eest. Kaebaja esitas ka taotlused võõrkeelsete pöördumiste tõlkimiseks, märkides, et tal ei ole raha.
3-21-334
2.Tallinna Vangla tagastas pöördumised 10.02.2021 kirjadega nr 5-18/21/3069-2 ja 518/21/3068-2 ning 11.02.2021 kirjadega nr 5-18/21/1881-2, 5-18/21/1883-2, 5-18/21/1872-2, 5-18/21/1876-2 ja 5-18/21/1875-2 tõlkimise korraldamiseks. Kaebajal tuleb pöördumised ise tõlkida või katta tõlkimise kulud. Kaebaja vanglasisesel kontol on broneeritud rahalisi vahendeid 38,50 eurot (broneering elektroonika elektritasu jaoks kuni 2021. a detsembrini) ja vaba jääk on 0,06 eurot. Samas on kaebaja teinud suuri kulutusi, mis ei olnud vältimatult vajalikud, sh sisseoste kauplusest ja aastase ettemakse elektrienergia eest. Sellega on kaebaja tekitanud teadlikult olukorra, kus tal ei ole vabu vahendeid tõlketeenuse eest tasumiseks. Kaebaja on esitanud varem eestikeelseid pöördumisi, talle on pakutud eesti keele kursusi 2012. aastast, millest ta on keeldunud põhjusel, et siis ta peab avaldusi esitama eesti keeles.
3.XX esitas 16.02.2021 Tallinna Vanglale võõrkeelse kaebuse seoses määruse p-s 1 nimetatud pöördumistega, selgitades, et tal ei ole tõlkimiseks raha (registreeritud 16.03.2021 nr 515/21/151-1). Kaebusele oli lisatud taotlus selle tõlkimiseks. Samuti esitas kaebaja 16.02.2021 ja 18.02.2021 kaks võõrkeelset vaiet seoses määruse p-s 1 nimetatud pöördumistega (registreeritud 16.03.2021 nr 5-15/21/152-1 ja 5-15/21/153-1), millele olid samuti lisatud taotlused vaiete tõlkimiseks.
4.XX esitas Tallinna Halduskohtule 17.02.2021 kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla tegevus, mis seisnes vangla direktorile või Justiitsministeeriumile esitatud pöördumiste tagastamises nende tõlkimiseks, ning kohustada Tallinna Vanglat algatama vanglaametnike suhtes distsiplinaarmenetlused. Vangla nõuab kaebajalt süstemaatiliselt kaebuste tõlkimist, kuigi kaebajal ei ole selleks raha. Kaebajal ei ole kohustust enda kulul pöördumisi tõlkida. Vangla kuritarvitab oma võimu ja takistab kaebajal kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ning pöördumistes väljatoodud probleemide sisulist lahendamist. Kaebajat survestatakse sisuliselt vanglale esitatavatest kaebustest loobuma.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 05.03.2021 määrusega kohustamisnõude HKMS § 121 lg 1 p 4 ja tuvastamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohustamisnõue tuleb tagastada, sest kaebaja ei ole kinni pidanud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5 sätestatud nõude kohtueelse lahendamise kohustuslikust korrast. Kaebaja avaldusi ei saa pidada vaieteks. Need on vangla direktorile või Justiitsministeeriumile esitatud avaldused või taotlused toimingu sooritamiseks või haldusakti andmiseks. Neid taotlusi ei ole läbi vaadatud. Enne kaebuse esitamist kohtule tuleks kaebajal esitada kohustamisnõudega vaie. Isegi kui tegemist oleks vaietega, oleks need tagastatud õiguspäraselt. Avaldused tagastati, sest need ei olnud eesti keeles ja kaebaja keeldus tõlkimise eest maksmisest. Kui kaebaja on pöördunud vangla poole eesti keeles ning ta järjepideva vangistuse jooksul keeldub pidevalt eesti keele oskuse arendamisest, ei pea tema võõrkeelseid avaldusi tõlkima. Võõrkeelsed avaldused tuleb erandlikult tõlkida juhul, kui need on kinnipeetava kaitseks vajalikud. Erandit ei kohaldata, kui isik keeldub eesti keele oskuse kasutamisest ja parandamisest. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud, sest kaebajal on oma õiguste kaitsmiseks võimalik kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid (HKMS § 45 lg 2). Kui vangla keeldub toimingu sooritamisest, on tal võimalik esitada kohustamisnõue. Enne kaebuse esitamist tuleks esitada vaie vanglale või justiitsministeeriumile. Õigusvastasuse tuvastamine ei annaks kaebajale mingisugust kasu.
6.XX palub 19.03.2021 määruskaebuses (korduvalt täiendatud) halduskohtu 05.03.2021 määrus tühistada ning võtta kaebus menetlusse teises koosseisus.
2(5)
3-21-334 Kaebaja esitas vangla direktorile 16.02.2021 vaide, märkides, et ei täideta justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VsKE) § 491 lg-t 4, kuid sellele ei ole vastatud. Eesti keele õppimine pole kohustuslik. Ka vangistust reguleerivad õigusaktid ei kohusta teda eesti keelt õppima. Kaebaja ei valda üldse eesti keelt ega pole seda õppinud. Varasemad eestikeelsed pöördumised olid ümber kirjutatud. Sellel, kas kaebaja keeldus eesti keele õppimisest, ei ole ka tähtsust. Kuskilt ei tulene vanglale õigust tõlkimisest keelduda põhjusel, et kinnipeetav pole õppinud eesti keelt. Avaldus tuleb tõlkida, kui kaebajal ei ole raha. Kaebajal on palju vaidlusi.
7.Tallinna Vangla esitas 15.06.2021 dokumendid, mille kohaselt on kaebaja 16.02.2021 kaebus ning 16.02.2021 ja 18.02.2021 vaided tagastatud 09.04.2021 vaideotsustega nr 515/21/151-3, 5-15/21/152-3 ja 5-15/21/153-3, sest kaebaja ei kõrvaldanud neis vangla 18.03.2021 kirjades nr 5-15/21/151-2, 5-15/21/152-2 ja 5-15/21/153-2 märgitud puudusi (ei korraldanud kaebuse ja vaiete tõlkimist).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus halduskohtu 05.03.2021 määruse peale tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4, § 119 g 1). Määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.Kaebaja on lisanud määruskaebusele ja selle täiendustele dokumente, millest võib järeldada, et ta soovib nende asja juurde võtmist. Ringkonnakohus tagastab kaebaja 19.03.2021 määruskaebusele ja 19.04.2021 seisukohale lisatud dokumendid, sest need on korduvad ja toimikus juba olemas. Asja juurde tuleb võtta kaebaja 22.03.2021 ja 15.04.2021 seisukohtadele lisatud dokumendid, sest need on vajalikud asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg-d 2 ja 3). Ringkonnakohus võtab määruskaebuse õigemaks lahendamiseks asja juurde ka Tallinna Vangla 15.06.2021 vastuse koos lisadega. Vangla vastuse lisades esitatud dokumentide põhjal on võimalik täpsemalt hinnata, kas ja millal on kaebaja läbinud kaebuse esemeks olevate 15.01.2021 pöördumistega seoses kohustusliku kohtueelse menetluse ning kas kaebuse tagastamine kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu oli õige. Samadel põhjendustel tuleb asja juurde võtta kaebaja K-raha väljavõte ajavahemikust 01.01.2021–09.04.2021.
Määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu 05.03.2021 määrus muutmata.
11.Asja materjalidest selgub, et kaebaja esitas Tallinna Vanglale 08.01.2021, 12.01.2021, 15.01.2021, 20.01.2021 ja 21.01.2021 määruse p-s 1 nimetatud pöördumised. Tallinna Vangla tagastas need pöördumised 10.02.2021 ja 11.02.2021 kirjadega tõlkimise korraldamiseks. Kaebaja esitas 16.02.2021 vanglale kaebuse seoses määruse p-s 1 nimetatud pöördumistega, selgitades, et tal ei ole tõlkimiseks raha. Samuti esitas kaebaja 16.02.2021 ja 18.02.2021 vaided seoses määruse p-s 1 nimetatud pöördumistega. Kaebusele ja vaietele oli lisatud taotlus nende tõlkimiseks. Vangla käsitas mh kaebaja 16.02.2021 kaebust vaidena ning andis kaebajale 18.03.2021 kirjadega tähtajad 16.02.2021 ja 18.02.2021 vaiete puuduste kõrvaldamiseks (tõlkimise korraldamiseks). Kaebajat hoiatati, et puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastatakse vaided läbivaatamatult. Kuna kaebaja ei kõrvaldanud puudusi, tagastas vangla kaebaja vaided 09.04.2021 vaideotsustega läbivaatamatult.
12.Ringkonnakohus kontrollib määruskaebe korras halduskohtu määruse seaduslikkust (HKMS § 203 lg 2, § 197 lg 1). Eelmises punktis kirjeldatud asjaoludest nähtub, et halduskohtule 17.02.2021 kohustamiskaebuse esitamise ega ka halduskohtu 05.03.2021 määruse tegemise ajal ei olnud kaebaja kaebuse esemeks olevate kohustamisnõuete puhul 3(5)
3-21-334 läbinud VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust – kaebaja oli sel ajal esitanud vanglale vaided, kuid vangla ei olnud neid veel lahendanud ja vaiete lahendamiseks ettenähtud tähtaeg ei olnud möödunud. Seega tagastas halduskohus kohustamiskaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
13.Kaebuse tagastamine kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu oleks lõpptulemusena õige ka juhul, kui käsitada määruse p-s 1 nimetatud pöördumisi vaietena vanglaametnike toimingute peale, millele kaebaja on neis pöördumistes viidanud.
14.Haldusmenetluse keel on eesti keel (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 1). Kui riigiasutusele või kohalikule omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde (keeleseaduse (KeeleS) § 12 lg 1). Kui nõutud tõlget ei esitata, võib riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus dokumendi tagastada või esitaja nõusolekul ja kulul tõlkida (KeeleS § 12 lg 2). VsKE § 491 kohaselt kannab vangla tõlkekulud üksnes juhul, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. Vanglal puudub kohustus menetleda võõrkeelseid avaldusi (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2019 määrus nr 3-19-423, p 7; 05.05.2021 määrus nr 3-21625, p 13; 02.06.2021 määrus nr 3-21-375, p 15).
15.Vangla 10.02.2021 ja 11.02.2021 kirjades, millega kaebaja pöördumised tagastati tõlkimise korraldamiseks, on märgitud, et kaebaja vanglasisesel kontol on broneeritud rahalisi vahendeid 38,05 eurot (elektroonika elektritasu broneering 2021. a detsembrini) ning vaba jääk oli 0 eurot. Vangla märkis samas, et K-raha väljavõtte järgi on kaebaja varem kulutanud suuri summasid kaupluses ostmiseks ja tasunud ette terve aasta elektriraha ning tekitanud sellega teadlikult olukorra, kus tal puuduvad vabad vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks. Vangla seisukohta kaebaja kulutuste kohta kinnitab kaebaja K-raha väljavõte ajavahemikust 01.01.2021–09.04.2021 ning vabakasutuskonto väljavõte ajavahemikust 09.09.2020– 27.01.2021 (dtl 3–7).
16.Kuigi seadus ei kohusta kaebajat kulutama kontol olevat raha enda muude vajaduste asemel vanglale esitatavate pöördumiste tõlkimiseks, ei saa isik tõlgitasu tasumist vältida sellega, et ta muudab ennast teadlikult varatuks (Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2021 määrus nr 3-21-625, p 13; 02.06.2021 määrus nr 3-21-375, p 15). Arvestades kaebaja pikaajalist kogemust halduskohtumenetlusega ja mitmeid varasemaid tõlkimisega seotud vaidlusi, pidi kaebajale olema ettenähtav, et tal tuleb tasuda vaiete tõlkimise eest. Viimati märgitut kinnitab ka asjaolu, et määruse p-s 1 nimetatud pöördumistele on kaebaja lisanud taotlused nende tõlkimiseks vangla kulul. Ka kinnipeetavalt võib eeldada, et kui talle on teada, et tal tuleb oma õigusi vaidemenetluses kaitsta, säästab ta oma õiguste maksmapanemise tarvis raha võimalike kulude katmiseks. Kaebajal oli küll korraga käsil hulgaliselt vaidlusi ja tema vanglasisesel kontol olevast rahast ei pruukinud piisata kõigi pöördumiste tõlkimiseks, kuid kaebaja seisukohtadest ja asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks tasunud kasvõi ühegi tema esitatud pöördumise või vaide tõlkimise eest, mille tagajärjel ei suudaks ta tasuda järgmiste vaiete tõlkimise eest. Asja materjalid ei luba järeldada ka seda, et kaebaja oleks ise aktiivselt otsinud muid võimalusi tõlkekulude maksmiseks. See tekitab põhjendatud kahtluse, et kaebaja on teadlikult kasutanud olemas olnud raha muul otstarbel, kuigi teadis, et tal on kohustus tasuda tõlkekulude eest.
17.Ringkonnakohus märgib, et kui käsitada määruse p-s 1 nimetatud võõrkeelseid pöördumisi vaietena, oleks vangla pidanud andma enne vaiete tagastamist kaebajale võimaluse kõrvaldada nende puudused (korraldada tõlkimine). Samas oli juba määruse p-s 1 nimetatud pöördumistele lisatud tõlkimise taotlustest selgelt aru saada, et kaebaja ei kavatsenud ise tõlkimist korraldada ega selle eest tasuda. Kaebaja soovimatus tõlkimise eest tasuda nähtub selgelt ka tema 16.02.2021 ja 18.02.2021 vaietest. 4(5)
3-21-334
18.Seega kokkuvõttes tagastas halduskohus kohustamiskaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Tuvastamisnõude tagastamise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtuga neid seisukohti üle kordamata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
19.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 05.03.2021 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.