3-21-69 Xi kaebus Tallinna Vangla 19.11.2020 käskkirja nr 5-2/20/745 tühistamiseks
Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik Kirjalik menetlus
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta vastustaja menetluskulud vastustaja enda kanda ning kaebaja menetluskulud (riigilõiv) riigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 30.06.2021. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Vangla määras 19.11.2020 käskkirjaga nr 5-2/20/745 Xile distsiplinaarkaristusena kaheks ööpäevaks kartserisse paigutamise. Distsiplinaarkaristus määrati vangistusseaduse (VangS) § 67 lg 4 (õigeks tuleb lugeda VangS § 67 p 4) rikkumise eest. Distsiplinaarkaristust ei pööratud täitmisele. Distsiplinaarmenetluse ajendiks oli 19.10.2020 koostatud ettekanne nr 1-206839, mille kohaselt avastas vanemvalvur M. Niine 19.10.2020 hommikuse loenduse ajal, et Xile kuuluval nimesildil puudub nöör. Nimesilt asus laua peal. Xit on nimesildi kohustuse eiramise eest varasemalt karistatud 10 korral.
2.X esitas 23.11.2020 käskkirjale vaide, mille Tallinna Vangla jättis 14.12.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/418-2 rahuldamata.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 12.01.2021 Xi kaebus Tallinna Vangla 19.11.2020 käskkirja nr 5-2/20/745 tühistamiseks.
KAEBAJA SEISUKOHAD
4.Tallinna Vangla valvur nägi kaebaja kambri laual raamatukogukaarti, mitte nimesilti. Kaebajal puudub pükstel kumm pükste ülevalhoidmiseks üle 103 päeva. Vangla ametnik lubas anda püskikummi ning täiendavalt kaardi koos paelaga, kuid anti üksnes üks pael. Kuivõrd kaebajal puudub pael või kumm pükste üleval hoidmiseks, kasutab ta talle antud ühte paela.
5.Kaebajal on kohustus Tallinna Vanglale tagastada vabanemisel pükstel olev pael. Seega ei ole VangS § 67 p 4 rikkumist toimunud. Kaebaja taotleb vaidlustatud käskkirja tühistamist, kuivõrd vastustaja võtab käskkirja aluseks uues võimalikus distsiplinaarmenetluses karistuse määramisel või lisatakse kriminaalasja juurde kaebaja iseloomustuseks.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
6.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vaidlustatud käskkiri on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. Käskkirjas esineb vormiviga, mis ei mõjutanud asja otsustamist.
7.VangS § 46 lg-st 1 ja Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ (edaspidi: kodukord) p-st 4.10 tuleneb kinnipeetavale kohustus kanda loendusel ja väljaspool kambrit liikudes nimesilti. Kodukorra p 4.10 kohaselt tuleb nimesilti kanda vangla väljastatud paelaga kaelas. Teise üksuse vanemvalvur M. Niine koostas 19.10.2020 ettekande nr 1-20- 6839, mille kohaselt ei allunud kaebaja 19.10.2020 hommikuse loenduse ajal korraldusele kanda loendusel nimesilti. Nimesilt, millelt oli eemaldatud nöör, asetses laua peal.
8.Tulenevalt VangS § 67 p-st 4 on kinnipeetaval kohustus kanda nimesilti vangla väljastatud paelaga kaelas, väljastab vangla kinnipeetavale komplektselt nimesildi koos selle kaela panemiseks vajaliku paelaga. Seega on vangla väljastatud nimesilt terviklik vaid selle küljes oleva kandmist võimaldava paelaga. Kuna nimesilti on võimalik kaela riputada vaid koos selle küljes oleva paelaga, siis ei ole kaebaja kaebuses esitatud väide selle kohta, et nimesildi pael ei olnud küll nimesildi küljes, kuid oli muidu terve, rikkumise seisukohast oluline. Kaebaja, eemaldades temale väljastatud nimesildilt seda kaelas kanda võimaldava paela, on rikkunud VangS § 67 p-s 4 sätestatud nõuet.
9.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on vangistust reguleerivate õigusaktidega tutvunud ja VangS § 67 p-st 4 tulenevast kohustusest teadlik, mistõttu oli kaebajale teada, et ta ei tohi eemaldada ka nimesildi kandmiseks nimesildi külge kinnitatud paela. Kaebaja ei ole distsiplinaarmenetluse käigus antud selgitustes ega ka vaidemenetluses välja toonud, et ta pükstel puudus nöör või kumm. Samuti ei ole vanglale teada, et kaebaja oleks pükste ülevalpüsimisega seonduvate probleemidega vanglaametnike poole pöördunud.
10.Distsiplinaarmenetluse käigus antud selgitustes on kaebaja avaldanud oma negatiivset meelestatust nimesildi kandmise osas ning pidanud nimesildi kaela riputamist inimväärikust alandavaks. Kaebuses esitatud väited on otsitud ja paljasõnalised. Kaebaja keeldub põhimõtteliselt nimesilti kaela panemast, mida kinnitab ka asjaolu, et praeguseks ajaks on kaebaja nimesildi kandmisest keeldumise kohta koostatud juba ligi 200 ettekannet.
11.Kuna kaebaja pani toime VangS § 67 p 4 rikkumise, võis teda distsiplinaarkorras karistada. Kaebaja suhtes on läbi viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale võimaldati anda omapoolseid selgitusi ja esitada vastuväiteid protokollile, olulised asjaolud on menetleja poolt välja selgitatud ja kaebaja süü on tõendatud. Distsiplinaarkaristus on määratud pädeva isiku poolt ja tähtaegselt ning määratud karistus on proportsionaalne. 2(5)
12.Inspektor-kontaktisik Erlend Kanarbik on märkinud menetlusdokumentides VangS § 67 p 4 asemel ekslikult VangS § 67 lg 4. Kuna VangS §-s 67 on üksnes punktid ja lõiked puuduvad, siis on üheselt mõistetav, et tegemist on tähelepanematusest tingitud hooletusveaga. Kaebajale on distsiplinaarmenetluses koostatud dokumentides selgitatud, milles tema poolt toime pandud rikkumine seisnes ja kaebaja sai aru, et teda karistati VangS § 67 p 4 rikkumise eest. Vormivead ei tingi käskkirja tühistamist, sest korrektse vormistuse puhul distsiplinaarkaristuse otsus sisuliselt ei muutuks.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
14.VangS § 11 lg 1 sätestab, et vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades VangS erisusi. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.06.2010 otsus nr 3‐3‐1‐33‐10, p 11 ja 6.05.2015 otsus nr 3‐3‐1‐88‐14, p 11).
15.Vanemvalvur M. Niine tegi Tallinna Vangla direktorile 19.10.2020 ettekande nr 1-20-6839, kus teatas, et hommikuse loenduse ajal ei allunud X vanglaametniku korraldusele kanda loenduse ajal nimesilti. Nimesilt, mille küljest oli nöör eemaldatud, oli laua peal (dtl 22). Rikkumise kohta koostati ka 18.11.2020 protokoll (dtl 18-19). Eelneva teo eest kohaldati Xile VangS § 67 p 4 alusel diststiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine kaheks ööpäevaks (dtl 16).
16.Vaidlusaluse käskkirja ning vaideotsuse koostamise ning distsiplinaarkaristuse määramise ajal oli kaebaja vahistatu staatuses. VangS § 90 lg 1 sätestab, et eelvangistuse kandmisele kohaldatakse VangS 1., 2., ja 7. peatüki sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega.
17.VangS § 100 lg 1 sätestab, et VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on: 1) noomitus; 2) isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks; 3) kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks. VangS § 100 lg 3 sätestab, et distsiplinaarkaristuse valikul võetakse arvesse eelvangistuse põhjust ja eesmärki. Kaebajale määrati distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine kaheks ööpäevaks nimesildilt nööri eemaldamise eest.
18.VangS § 67 p 4 kohaselt on kinnipeetav kohustatud suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. VangS § 46 lg 1 järgi kannab kannab kinnipeetav vangla riietust. Kinnipeetavale (v.a etapikinnipeetav), kes vanglasse saabub, väljastatakse nimesilt, mida kinnipeetav on kohustatud väljaspool kambrit ja loenduse ajal kandma loetavana nähtaval kohal vangla väljastatud paelaga kaelas. Kinnipeetav on kohustatud 3(5)
nimesilti säilitama ka vanglasisese ümberpaigutamise korral (kodukorra p 4.10). Kodukorra seletuskirja p 4.10 täpsustab, et VangS § 46 lg 1 teise lause kohta erisätet ei ole ja seega kohaldub ka vahistatule nimesildi kandmise kohustus. [...] Nimesiltide kandmise peamine eesmärk on kinnipeetava identifitseerimise vajadus. Vanglateenistuse ametnikul peab olema võimalik teha nimesildil olevate andmete põhjal kiiresti kindlaks kinnipeetava isik. Seda on vaja, et tagada vangla üldine julgeolek ja järelevalve kinnipeetavate üle. Näiteks on vaja kiiresti tuvastada kinnipeetava isik, et talle meditsiinilist abi osutada. Sellisel juhul saab meditsiinitöötaja kinnipeetava nime teades tema tervisliku seisundi (nt kroonilised haigused) kohta saada kiiresti lisainfot elektroonilisest tervisekaardist. Kinnipeetava keeleoskust on vaja teada selleks, et aru saada, mis keeles temaga suhelda. Näiteks kinnipeetavale antud korralduse mittetäitmise korral on vanglateenistuse ametnikul võimalik anda korraldus kinnipeetava emakeeles, kui kinnipeetav nimesildi järgi eesti keelt ei oska või ei oska piisavalt, et aru saada. Korralduste täitmata jätmine raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas, mis omakorda oleks vanglale julgeolekuohuks. [...] Kui kinnipeetav kannab nimesilti selliselt, et sellel märgitu ei ole nähtav, pole võimalik kiirelt ja operatiivselt kinnipeetavat kindlaks teha. Seega on nimesildi kandmise kohustuse eesmärgiks kinnipeetava kiire identifitseerimise vajadus, et tagada vangla julgeolek. Kinnipeetava nimesilt peab olema nähtav selliselt, et sellele kantud informatsioon oleks vangla personalile kiiresti tuvastatav. Kinnipeetav ei saa nimesilti kanda näiteks taskus vms, vaid nimesilti tuleb kodukorra järgi kanda korrektselt nööriga kaela riputatult.
19.Seega peab kinnipeetav kandma nimesilti paelaga kaelas. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja nimetatud kohustust ei järginud, kuna eemaldas paela nimesildilt. Asjakohane ei ole kaebaja väide, et valvuri vaateväljas laua peal oli raamatukogukaart, mitte nimesilt, kuivõrd kaebaja ei vaidlusta, et tal ei olnud korrektselt nimesilt paelaga kaelas.
20.Kaebaja andis 13.11.2020 distsiplinaarmenetluses omapoolse selgituse, kus avaldas, et ei soovi nimesilti kanda, kuna nimesildi kandmine alandab kaebaja inimväärikust (dtl 20). Vaidlustatud käskkirjas on välja toodud, et kaebajal on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust nimesildi kandmise kohustuse eiramise eest. Vastuses kaebusele märgib vastustaja, et vastuse koostamise kuupäeva seisuga, on kaebaja nimesildi kandmisest keeldumise kohta koostatud ligi 200 ettekannet. Eelnevast võib järeldada, et kaebaja eirab VangS § 46 lg-st 1 ning kodukorra p-st 4.10 tulenevat nõuet tahtlikult. Vastustaja kinnitusel ei ole kaebaja Tallinna Vangla poole pöördunud, et saada pükste üleval hoidmiseks vastavat kummi või nööri. Kohtul puudub alus kahelda vastustaja seisukohtades. Asjaolu, et kaebaja tagastab vanglast lahkumisel vanglale koos nimesildiga ka paela, ei ole asjakohane, kuivõrd kaebajal puudus luba paela nimesildi küljest eemaldamiseks.
21.Vastustaja on ekslikult juhindunud vaidlustatud käskirjas VangS § 67 lg-st 4, kuivõrd VangS §-s 67 puuduvad lõiked. Vastustaja kinnitusel on see hooletusviga. Vale õigusliku aluse kasutamine on haldusakti oluline puudus, kuid see ei pruugi siiski vältimatult kaasa tuua akti tühistamist juhul, kui asjakohane regulatsioon on olemas (Riigikohtu halduskolleegiumi 30.05.2013 otsus nr 3-3-185-12, p 17).
22.Kohtu hinnangul on distsiplinaarmenetlus läbi viidud vastavalt VangS § 64 nõuetele, materjalidest ei nähtu, et asjaolude väljaselgitamisel oleks vangla rikkunud oluliselt menetlusnorme, mis tingiks käskkirja õigusvastasuse. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest, selgitatud menetluse käiku ja menetluslikke õigusi, tutvustatud asjakohaseid dokumente, antud võimalus selgituste andmiseks, mida kaebaja on ka kasutanud. Kaebajat küll ei karistatud VangS §-s 100 sätestatud leebeima karistusega, kuid vaidlustatud käskkirjas on välja toodud, et kaebaja tegevus on korduv. Seega on karistus kohtu hinnangul proportsionaalne, kuivõrd kaebaja keeldub nimesildile paela tagasi panemast. Lisaks ei ei pööratud distsiplinaarkaristust täitmisele, mis on kaebaja jaoks leevendav asjaolu.
4(5)
23.Tallinna Vangla 19.11.2020 käskkirjaga nr 5-2/20/745 määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane, distsiplinaarkaristuse valikul on kaalutlusõigust teostatud nõuetekohaselt.
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud ning kaebaja menetluskulud (riigilõiv) riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.