Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-18-1328 1. veebruar 2021 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Nele Parrest Tiit Vungi kaebus Maksu- ja Tolliameti korralduse tühistamiseks Kaebaja Tiit Vunk, esindaja vandeadvokaat Janar Urres Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu Tallinna Ringkonnakohtu 12. detsembri 2019. a määrus Tiit Vungi määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. detsembri 2019. a määrus. Saata apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
asi
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis Maximum Kliima OÜ (hilisem Oeruvont OÜ) käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil juuli kuni november 2017. Tiit Vunk oli alates 2. aprillist 2012 kuni 13. aprillini 2018 Maximum Kliima OÜ juhatuse liige.
2.MTA kohustas 20. juuni 2018. a korraldusega nr 12.2-3/042436-23 Tiit Vunki esitama oma pangakonto väljavõtte ajavahemiku 15. detsember 2015 kuni 30. november 2017 kohta. Korralduse õigusliku alusena oli märgitud maksukorralduse seaduse (MKS) § 62 lg-d 1 ja 3. Korralduse kohaselt on maksuhalduril vaja saada T. Vungilt kui kolmandalt isikult teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Maximum Kliima OÜ pangakonto järgi kandis T. Vunk oma pangakontolt 2017. a juulist kuni novembrini osaühingu pangakontole 80 010 eurot. Ülekannete selgituste lahtrisse oli märgitud „laen“. T. Vungi sissetulekute analüüsist on selgunud, et ta ei olnud alates 2013. a augustist töötasu saanud, samuti puudusid tal muud sissetulekud, millest ta oleks saanud ettevõttele laenu anda. Seetõttu on maksuhalduril alust arvata, et osaühingu pangakontole kantud raha ei ole eraisikuna laenatud raha. T. Vungi suuliste selgituste kohaselt sai ta laenu andmiseks vajaliku raha Loo Hoiu-Laenuühistult ja oma tütrelt. T. Vunk esitas 2018. a maikuus maksuhaldurile laenuühistuga sõlmitud laenulepingu ja selle lisad, mille järgi sai ta Loo Hoiu-Laenuühistult
15.detsembril 2015 laenu 100 000 eurot, 13. juulil 2016 20 000 eurot ning 10. novembril 2016 20 000 eurot. Samuti esitas T. Vunk maksuhaldurile maksekorraldused, mille järgi oli tütar kandnud tema pangakontole 18. aprillil 2017 30 000 eurot ja 10. mail 2017 19 500 eurot. Maksuhaldur soovib T. Vungi pangakonto väljavõtet veendumaks, et T. Vungil oli võimalik osaühingule 80 010 eurot laenata ning et see raha pärines tema tütrelt ja Loo Hoiu-Laenuühistult saadud laenust.
3-18-1328
3.Tiit Vunk (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 20. juuni 2018. a korralduse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on korraldus, millega pandi talle kui kolmandale isikule pangakonto väljavõtte esitamise kohustus, vastuolus MKS § 61 lg-tega 1 ja 2, sest nõutaval teabel ei ole maksumenetluses tähendust. Kolmandalt isikult nõutav teave peab olema selges puutumuses kontrollitava maksuasjaga, kuid kaebaja eraelulised igapäevatehingud sellise teabe hulka ei kuulu. Korraldusest ei selgu, miks peab maksuhaldur kaebaja varem esitatud laenulepingut ja maksekorraldusi ebapiisavaks ning miks on vaja pangakonto terviklikku väljavõtet alates
15.detsembrist 2015 kuni 30. novembrini 2017, kui maksuhaldur tunneb huvi üksnes konkreetsete ülekannete vastu. Konkreetsete ülekannete andmed on maksuhaldurile esitatud.
4.Tallinna Halduskohus jättis 25. oktoobri 2019. a otsusega kaebuse rahuldamata. Vastustaja nõutud teave omas maksumenetluses tähendust. Maksuhalduril oli vaja jõuda selgusele, kas kontrollitava äriühingu pangakontole kantud 80 010 eurot sai olla kaebaja kui eraisiku antud laen. Vajadust kinnitab asjaolu, et kaebaja oli maksumenetluses selgitanud, et ta kasutas hoiu- ja laenuühistult saadud laenu isiklike vajaduste tarbeks. Vastustaja täpsustas kohtule esitatud vastuses, et filtreeritud kontoväljavõtted ei võimaldanud maksuhalduril kontrollida, kuidas kaebaja hoiu- ja laenuühistult saadud laenu ja tütrelt saadud raha kasutas. MKS § 62 lg-te 2 ja 3 järgimise üle vaidlust ei ole. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et sellist ajavahemikku puudutava pangakonto väljavõtte esitamine oleks võinud liiga koormavaks osutuda. Korralduses esitatud põhjendused vastavad selliste haldusaktide põhjendamise üldnõuetele ja on piisavad.
5.Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada. Kohus ei oleks tohtinud haldusakti õiguspärasuse hindamisel lähtuda MTA kohtumenetluses esitatud selgitustest. Kaebaja ei saanud kohtumenetluses esitatud põhjendusest korralduse saamisel lähtuda. Kuna filtreeritud kontoväljavõtted kinnitasid, et kaebajal oli osaühingule laenu andmiseks raha, ei olnud kogu konto väljavõtte nõudmine põhjendatud. Ka kohtumenetluses esitatud põhjendus ei õigusta kogu konto väljanõudmist. Isegi kui oletada, et kaebajale laekus samal ajavahemikul veel raha ja ta tegi muid kulutusi, ei saaks kogu kontoväljavõtte põhjal teha järeldust, et muud kulutused olid tehtud just hoiu- ja laenuühistult ning tütrelt saadud laenu arvel. Järelikult ei täitnud kogu kontoväljavõtte nõudmine väidetud eesmärki.
6.Tallinna Ringkonnakohus tagastas 12. detsembri 2019. a määrusega kaebaja apellatsioonkaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 31 alusel. Pangakonto väljavõtte esitamise nõuet ei saa pidada kaebaja õiguse intensiivseks riiveks. Samuti ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väiteid, mis annaksid alust halduskohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Halduskohus kohaldas õigesti MKS § 61 ja 62 ning jõudis järeldusele, mis on kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga. Maksuhaldur nõudis teavet kontrollitavale äriühingule antud laenu kohta. Kaebajalt nõutud teave on seotud maksumenetlusega ning panga kontoväljavõtte esitamise nõue ajavahemiku 15. detsember 2015 kuni 30. november 2017 kohta ei ole eesmärgipäratu. Korralduse põhjendustest järeldub, et pangakonto väljavõtet nõuti eeskätt laenuks antud raha olemasolu ja päritolu tõepärasuse hindamiseks. Kontol olev raha võib pärineda erinevatest minevikus toimunud tehingutest. Ilmselgelt pole võimatu, et MTA nõutud pangakonto väljavõte võib kinnitada laenu andmist ja selleks vajaliku raha olemasolu ning aidata hinnata esitatud väidete ja tõendite usaldusväärsust. Laenu andmiseks vajaliku raha päritolu ning väidete ja tõendite usaldusväärsuse hindamiseks ei pruugi piisata üksnes filtreeritud pangakonto väljavõttest. Vaidlusaluse korralduse põhjal on arusaadav, miks ja millega seoses kaebajalt pangakonto väljavõtet nõuti, ning korralduses on piisavalt põhjendatud, miks on nõutud pangakonto väljavõte vajalik äriühingu maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Asjaolu, et halduskohus tugines MTA kohtumenetluses esitatud seisukohale, ei 2(4)
3-18-1328 viita korralduse põhjendamispuudustele. Kohtumenetluses ei ole keelatud selgitada korralduse andmise tagamaid.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kaebaja esitas Riigikohtule ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja kohustada ringkonnakohut võtma apellatsioonkaebus menetlusse. Määruskaebuse kohaselt pidas ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamist ekslikult ebatõenäoliseks. Raha olemasolus ei saa kahtlust olla, sest kaebaja tegi osaühingule laenu andmiseks pangaülekande. Raha päritolu kinnitavad MTA-le esitatud filtreeritud pangakonto väljavõtted. Kaebaja kogu pangakonto väljavõtte nõudmine ei ole põhjendatud. Kuigi selle nõudmine ei pruugi riivata intensiivselt kaebaja eraelu, tuleb kaebus rahuldada, kuna korralduse eesmärk on täidetud kaebaja eraelu vähem riivaval moel.
8.MTA selgitab Riigikohtule esitatud vastuses, et toetab ringkonnakohtu määruses esitatud seisukohti. Laenu andmiseks vajaliku raha ja selle päritolu hindamiseks ei pruugi piisata üksnes filtreeritud pangakonto väljavõttest. Kui isikud esitaksid andmeid valikuliselt, ei oleks maksuhalduril võimalik maksukontrolli raames kontrollida isikute esitatud väidete ja tõendite usaldusväärsust.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada kohtumenetluse normi olulise rikkumise tõttu (HKMS § 230 lg 1 ja § 234) ning asi tuleb saata apellatsioonkaebuse lahendamiseks tagasi ringkonnakohtule (HKMS § 230 lg 5 p 2 ja ning § 238 lg 2).
10.Ringkonnakohus tagastas apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 31 alusel, mille kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses juhul, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne (HKMS § 133 lg 1). Ka sellisel juhul säilib ringkonnakohtul HKMS § 187 lg 31 kohaldamisel kaalumiskohustus.
11.Ringkonnakohus asus seisukohale, et pangakonto väljavõtte esitamise nõuet ei ole põhjust pidada kaebaja õiguse intensiivseks riiveks. Täpsemaid kaalutlusi kohus ei lisanud. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Isikliku pangakonto väljavõtte esitamise kohustus riivab isiku eraelu puutumatust (põhiseaduse § 26; vrd nt Euroopa Inimõiguste Kohtu 27. aprilli 2017. a otsus asjas Sommer vs. Saksamaa, nr 73607/13, p 48). Riive intensiivsust mõjutab olulisel määral nii see, kui pika ajavahemiku kohta isiku pangakonto väljavõtet nõutakse, kui ka see, kas nõutavat teavet on teatud kriteeriumide alusel piiritletud või nõutakse teavet kõigi tehingute kohta (vrd kolleegiumi otsus nr 3-16-2324/18, p 12). Vaidlustatud korralduses kohustati kaebajat kui menetlusvälist isikut esitama isikliku pangakonto täielik väljavõte veidi vähem kui kahe aasta kohta (15. detsembrist 2015 kuni
30.novembrini 2017). Kolleegiumi hinnangul ei saa eraelu puutumatuse sellist riivet nii selle ajalise kui ka esemelise ulatuse tõttu väheintensiivseks pidada. Seejuures ei mõjuta MTA korraldusest tuleneva riive intensiivsust asjaolu, et kaebaja oli esitanud maksuhaldurile dokumendi, mille kohaselt sai ta hoiu- ja laenuühistult esimese rahasumma 15. detsembril 2015.
12.Kuna seadus ei võimalda sellist asja läbi vaadata lihtmenetluses, polnud üks HKMS § 187 lg 31 kohaldamise eeldustest täidetud ning apellatsioonkaebuse tagastamine HKMS § 187 lg 31 alusel ei 3(4)
3-18-1328 olnud põhjendatud. Seetõttu tühistab kolleegium ringkonnakohtu määruse ning saadab asja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
13.Kui ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse, tuleb kohtul hinnata, kas kaebajalt nõutud teave kontrollitavale äriühingule üle kantud raha päritolu kohta oleks saanud mõjutada äriühingu maksukohustust. Maksuhaldur ei ole vaidlustatud korralduses ega kohtumenetluses selgitanud, kuidas on kaebaja raha päritolu seotud kontrollitava äriühingu maksukohustusega (vt kolleegiumi otsus nr 3-16-2324/18, p 11). (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.