lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-2035/24

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 09.07.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-2035/24
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.07.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1585
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar 9. juuli 2020, Tartu 3-19-2035 M.M. kaebus Viru Vangla 19. märtsi 2019. a otsuse nr 6-10/6079-2 ja Justiitsministeeriumi 27. septembri 2019. a vaideotsuse nr 11-7/155-154 tühistamiseks ning otsustada uuesti kaebaja ümberpaigutamine Tallinna Vanglasse M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 19. mai 2020. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja M.M. Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Halduskohtu 19. mai 2020. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 ning saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
2.Jätta M.M. taotlus kaebusest koopia saamiseks või toimikuga tutvumiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vanglas kinni peetav isik M.M. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles avaldas rahulolematust asjaolu üle, et Viru Vangla jättis rahuldamata tema taotluse enda ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse. M.M. vaide Viru Vangla keelduva otsuse peale jättis Justiitsministeerium rahuldamata. Kaebaja soovib enda ümberpaigutamist elukohajärgsesse vanglasse, et realiseerida põhiõigust perekonna- ja eraelu puutumatusele ning saada vähemalt kord kuus lühiajalisi ja pikaajalisi kokkusaamisi oma vanemate ja õega. Kaebaja isa halb tervis ei võimalda pikka vahemaad läbida, mistõttu on lühiajalised kokkusaamised välistatud. Ka pensionärist ema ja õega on kokkusaamised takistatud pika vahemaa (Harjumaal asuva Saku valla ja Jõhvi vahel), rahaliste vahendite piiratuse ning ajaliste piirangute tõttu. Kaebaja taotleb vastavate vangla ja Justiitsministeeriumi otsuste tühistamist, otsustada uuesti kaebaja elukohajärgsesse vanglasse ümberpaigutamine ja paigutada ta ümber, alternatiivselt otsustada ümberpaigutamine koos vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 p-de 1 ja 4 piirangutega, Viru Vangla erinevate toimingute õigusvastasuse tuvastamist, asja arutamist suulises menetluses, tunnistajate ülekuulamist, riigi õigusabi, otsuse mitteavaldamist.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohus tagastas 19. mai 2020. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis kaebaja menetluskulu kaebaja enda kanda (resolutsiooni p 2) ning kaebaja taotluse kaebusest koopia saamiseks rahuldamata ning muud menetluslikud taotlused läbi vaatamata (resolutsiooni p 3). Halduskohus leidis, et kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebaja on saanud vanematega kohtuda pikaajalistel kohtumistel kahel korral nii 2018 kui ka 2019 ning ühel lühiajalisel kokkusaamisel 2017, kus viibis ka õde. Arvestades, et M.M.l on toimunud kokkusaamisi perekonnaliikmetega, on selge, et Viru Vanglas viibimise tõttu ei ole katkenud kaebaja suhted lähedastega. Õde on selgitanud, et Viru Vanglasse tulek ei ole laste ja töö kõrvalt võimalik. Ema on selgitanud, et tal pole võimalik Viru Vanglas poega tihedamalt külastada ning isa selgitused, et Viru Vanglasse minek on kulukas ja füüsilisi raskusi põhjustav. Arvestades M.M.le tehtavaid rahalisi ülekandeid, ei ole usutav, et M.M. vanematel on Viru Vangla külastamine ebamõistlikult kulukas. Samuti on M.M. emal võimalik külastada poega ühistranspordiga ajal, mil igal ei ole tervislikust seisundist tulenevalt võimalik teda isikliku transpordiga viia. Mitte iga ebamugavustunne ja täiendav kulu, mis on seotud lähedase külastamisega teise linna vanglas, ei anna alust isiku ümberpaigutamiseks vanglasse, kuhu kinnipeetava lähedastel on mugavam ja soodsam liikuda. Kuna Eestis on kolm vanglat, siis on paratamatu, et mõnede kinnipeetavate lähedastele kaasneb vangistuses viibiva isikuga kokkusaamisega mõningane aja- ja ressursikulu. Kokkusaamisele minek Viru Vanglasse võib olla lähedastele küll ebamugavam kui Tallinna Vanglasse, kuid mitte raskendatud viisil, mis välistaks kokkusaamise toimumise sootuks. Justiitsministeerium leidis, et kaebajast lähtuvate riskide tõttu ei ole võimalik tema karistuse täideviimine teistes vanglates. Kaebajal on õigus lisaks kokkusaamistele ka kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele, mis on üheks vanglavälise suhtlemise liigiks ja aitab soodustada kontakte perekonna ja lähedastega. Kaebuses esitatud muud menetluslikud taotlused jäävad läbi vaatamata. Kohus jätab rahuldamata ka taotluse kaebusest koopia saamiseks, kuna kaebaja ei ole selgitanud koopia saamise vajadust ja kohus seda ka ei näe.
3.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub halduskohtu 19. mai 2020. a määrus tühistada. Kaebaja selgitab, et võimlemismatti ei ole tal alates 23. aprillist 2020 ning velotrenažööri kasutamist ei võimaldata alates 16. märtsist 2020. Kaebaja on saanud jalutama ainult kahel korral, kuna ei suuda ilma abivahendita käia. Vangla ei soovi kaebajat ära saata, sest teda soovitakse piinata ja alandada kuni karistusaja lõpuni. Ebaõige on halduskohtu järeldus, et kaebaja paigutati 21. juulil 2017 tugevdatud järelevalvega osakonda 30. juuni 2017. a kinnitatud riskihindamise tulemusel. Tallinna Vangla on sama turvaline kui Viru Vangla ja Tartu Vangla, sest seal kasutatakse üldkasutatavates ruumides lisaks videole ka audiojälgimist. Halduskohus ei menetlenud kaebust sisuliselt. Kaebaja soovis kaebusest koopiat, kuna vangla keeldus kaebusest koopia tegemisest viimasel minutil ning kaebajale ei jäänud aega kaebuse ümberkirjutamiseks, vaid ta pidi selle kohtule saatma. Kaebaja taotluse alusel saatis halduskohus toimiku vanglasse kaebajale tutvumiseks. Kaebaja sai toimikuga tutvuda 29. mail 2020 10 minutit ja 1. juunil 2020 20 minutit, mille jooksul jõudis kaebaja ümber kirjutada kaebuse lisade nimekirja. Kaebaja ei saa koostada korralikku määruskaebust, sest tal ei jäänud aega kaebust läbi lugeda. Kaebaja esitas halduskohtule uue taotluse toimikuga tutvumiseks, kuna vangla takistab toimikuga tutvumist.
4.22. juunil 2020 saabus ringkonnakohtule M.M. taotlus, milles märkis, et esitas ringkonnakohtule puuduliku määruskaebuse, kuna vangla kontaktisik ei võimaldanud tutvuda toimikuga piisavalt. Kaebaja palub väljastada halduskohtule esitatud kaebusest koopia või organiseerida ta toimikuga tutvuma Tartusse, misjärel soovib kaebaja määruskaebust täiendada. Kui kohus saadab koopia, on kaebaja nõus tasuma koopia eest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus asub seisukohale, et Tartu Halduskohtu 19. mai 2020. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 kuuluvad tühistamisele ja haldusasi tuleb tagasi saata halduskohtule menetluse jätkamiseks.
6.M.M. esitas halduskohtule kaebuse seoses vangla toimingute vaidlustamisega tema ümberpaigutamise taotluse rahuldamata jätmisel. Kaebaja sõnul on tema kohtumine vanematega ja õega takistatud pika vahemaa, isa halva tervise, rahaliste vahendite nappuse ja ajaliste piirangute tõttu, mistõttu ta taotleb enda ümberpaigutamist elukohajärgsesse vanglasse. Kaebaja kaebuse eesmärgiks on rakendada põhiõigust perekonna- ja eraelu puutumatusele ning enda ümberpaigutamise kaudu Viru Vanglast Tallinna Vanglasse kohtuda senisest sagedamini oma vanemate ja õega.
7.Ringkonnakohus nõustub, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust valida endale meelepärast vanglat. VangS § 19 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Kinnipeetava suhete hoidmist oma lähedaste ja perekonnaga saab lugeda vangistuse täideviimise eesmärkide hulka ning see omab olulist tähendust kinnipeetava vabanemisel tema tavaühiskonda sujuvama sisse elamise saavutamiseks. Seega ei saa piiranguid perekonna- ja eraelu puutumatusele üldjuhul pidada väheintensiivseks. Asjaolust, et vanemad on kaebajat nii 2018 kui ka 2019 kahel korral külastanud, ei saa teha määravat järeldust, et külastamine ei olnud vanematele koormav. Põhiõigused on olulised õigused, mida tuleb kaitsta ja põhiõigusi puudutavaid kohtuvaidlusi ei saa kergekäeliselt pidada väheintensiivse riivega seotuks. VangS § 19 lg 1 ja Justiitsministri 25. märtsi 2008. a määrusega vastu võetud Täitmisplaani § 6 lg 1 võimaldavad arvestada kinnipeetava paigutamisel siiski konkreetse juhtumi eripäradega ning kalduda kõrvale tavapärastest paigutamise üldreeglitest, kui esinevad seda tingivad erandlikud asjaolud.
8.HKMS § 203 lg 2 alusel kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui 19. peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 199 lg 2 p 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest olenemata kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui kohtumenetluse normide muid olulisi rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
9.Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuse menetlusse võtmata jätmise näol tegemist kohtumenetluse normi olulise rikkumisega, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kaebuse menetlusse võtmine alles ringkonnakohtus ja asja lahendamine ringkonnakohtu poolt esimese astme kohtuna kahjustaks oluliselt poolte edasikaebevõimalusi. Ringkonnakohus leiab analoogselt asjas nr 3-3-1-12-16 Riigikohtu seisukohaga kaebeõiguse kohta, et HKMS § 121 lg 2 p 21 on diskretsiooniline alus, mis võimaldab kaebuse tagastada kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Nimetatud alusel kaebuse tagastamine on võimalik kui kaitstava õiguse riive väheintensiivsus on selgelt äratuntav. Kolleegium on leidnud, et õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist (vt 11. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-35-12, p 12). Ringkonnakohus asub seisukohale, et halduskohus tagastas M.M. kaebuse ennatlikult ja eelnevalt kaebuse sisu ja sellega seotud asjaolusid piisavalt analüüsimata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaitstava õiguse riive väheintensiivsus ilmselge ning seda tuleks kontrollida asja menetluse käigus. Seetõttu tuleb halduskohtu määrus HKMS § 199 lg 2 p 3 alusel tühistada ja saata haldusasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Menetluse jätkamisel tuleb halduskohtul hinnata uuesti kaebuse menetlusse võtmise võimalikkust. Samuti tuleb halduskohtul selgemalt eristada kaebuses esitatud nõudeid ning kaaluda teise vastustajana Justiitsministeeriumi kaasamist menetlusse.
10.Kuna ringkonnakohus saadab haldusasja halduskohtule tagasi uueks lahendamiseks, ei võta ringkonnakohus seisukohta menetluskulude jagamise osas ega määruskaebusele lisatud uute tõendite osas. Uute tõendite asjakohasuse üle on võimalik otsustada halduskohtul.
11.M.M. taotlus halduskohtule esitatud kaebusest koopia saamiseks või toimikuga tutvumiseks jääb rahuldamata. Ringkonnakohus selgitab, et Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema isiku õiguste kaitse seisukohast vajalik. Üldjuhul puudub menetlusosalisel põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-7-1502-15). Käesolevas asjas ei näe ringkonnakohus neid erandlikke asjaolusid, mille tõttu oleks kaebusest koopia saamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik, sest kaebaja on ise kaebuse koostanud ja peaks teadma selle sisu. Taotluse kohaselt soovib kaebaja oma kaebusest koopiat, et täiendada määruskaebust. Ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebajal vajadus määruskaebuse täiendamiseks, kuna määruskaebus on piisavalt põhjendatud ja selge ning sisaldab kaebaja taotlusi. Ringkonnakohus saadab haldusasja halduskohtule tagasi kohtumenetluse normide rikkumise tõttu, mistõttu ei ole määruskaebuse põhjendused praeguses menetlusetapis määravad. Kaebaja alternatiivse taotluse organiseerida kaebaja toimikuga tutvuma Tartusse, kuna Viru Vanglas takistatakse toimikuga tutvuda, jätab ringkonnakohus rahuldamata. Kaebaja sai toimikuga tutvuda kahel korral, kokku 30 minutit. Seega on kaebajale olnud tagatud õigus toimikuga tutvuda ja teha selles asuvatest tõenditest endale väljakirjutusi. Lisaks eelnevale antud juhul ringkonnakohus tühistab halduskohtu vaidlustatud määruse osaliselt ja saadab asja tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Põhjendatud vajaduse ilmnemisel on kaebajal võimalus uuesti esitada halduskohtule taotlus toimikuga tutvumiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium