Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. juuni 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-705
Haldusasi
XX kaebus Eesti Töötukassa 20. märtsi 2019. a otsuse nr TVH/19/011541 ja 21. märtsi 2019. a otsuse nr TVT/19/014855 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks rahuldada kaebaja 19. detsembri 2018. a taotlus ja Eesti Töötukassa tekitatud kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29. novembri 2019. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Eesti Töötukassa
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta Eesti Töötukassa 3. juuni 2020. a menetlusdokumendi lisad 1–7 (dtl 300-311) haldusasja nr 3-19-705 materjalide juurde.
Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29. novembri 2019. a otsus haldusasjas nr 3-19-705 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 20. juulil 2020 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses
3-19-705 (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas Eesti Töötukassale (ETK) 19.12.2018 töövõime hindamise taotluse, mille kohaselt on taotlejal tegutsemispiirangud järgmistes valdkondades ja võtmetegevustes: –
liikumise valdkonna (p 1) võtmetegevus „Liikumine eri tasapindadel“ (p 1.1): „Minu võimekus liikuda on muutlik. Kui ma pean dokumente täitma istukil asendis siis tekib kohe tromboos ja ma ilma meditsiinilise hapniku manustamata liikuda ei saa kui olen kohtus väidelnud kirjalikult või mingi muu istumiseks vajalik kirjutamisega seotud pikem tegevus. Kui ma ei pea pikemat aega pidevalt kaebusi kirjutama siis paranemine toimub ja näiteks autot juhtides jalad liiguvad pedaalidel ja asend ei ole nurga all, siis see soodustab vereringet jalgades. Trepist liikumine on seotud eelnevate kohustusliku istumisega või dokumentide täitmisega, kui ei ole vaja kohtusse hagi või kaebust kirjalikus vormis esitada üle nädala ka üldse midagi kirjutada siis on trepist käimine probleemitu, kui aga vastupidi tuleb pikalt nurga all istuda siis trepist ülesse minekul lööb jalga ja puusa valu ning kramp.“
–
liikumise valdkonna (p 1) võtmetegevus „Liikumisega seotud muud probleemid“ (p 1.4): „Liikumisega on pärast seda raskusi kui pean istukil asendis pikalt istuma. Olukord on isegi tundide jooksul vahel muutuv, kui peab midagi pikalt arvutil kirjutama, tekib hingeldus. Kui ma ei pea kirjutama mitu päeva järjest siis probleemid võivad kaduda.“
–
teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna (p 4) võtmetegevus „Teadvusel püsimine ärkveloleku ajal“ (p 4.1): „Kui ma pean mitu päeva järjest arvutil dokumentatsiooni ise täitma ilma liikumata ja nii kuude viisi siis muidugi lisaks hingeldamisele hakkab püsti seistes ka pilt eest kaduma, nii on juhtunud aastaid tagasi, nüüd ma kontrollin olukorda ja jalga ei koorma.“
Muudes valdkondades ja võtmetegevustes ei ole taotluses tegutsemispiiranguid kirjeldatud.
2.Eesti Töötukassa tuvastas 20.03.2019 otsusega nr TVH/19/011541, et XX töövõime ei ole vähenenud. Taotleja kirjeldatud piirangud liikumise ning teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkondades ei leidnud terviseandmete alusel kinnitust. Kuigi taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama ka tervise infosüsteemi kantud terviseandmed. Tuginedes mh Kivimäe Perearstikeskuse OÜ ekspertarsti SS 19.03.2019 dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnangule, ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist. Kui taotlejal esinevad püsivalt tema kirjeldatud piirangud, on soovitav pöörduda arsti vastuvõtule. Kui terviseseisundist tulenevaid piiranguid kinnitavad tervise infosüsteemi kantud või muul moel tõendatud andmed, on võimalik esitada ETK-le uus töövõime hindamise taotlus.
2(10)
3-19-705
3.Eesti Töötukassa jättis 21.03.2019 otsusega nr TVT/19/014855 XX-le töövõimetoetus määramata. Kuna ETK 20.03.2019 otsuse nr TVH/19/01154 kohaselt ei ole taotleja töövõime vähenenud, siis puudub taotlejal töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 11 järgi õigus töövõimetoetusele.
4.XX esitas Tallinna Halduskohtule 15.04.2019 kaebuse, mille halduskohus võttis menetlusse taotlustega tühistada Eesti Töötukassa 20.03.2019 otsus nr TVH/19/011541 ja 21.03.2019 otsus nr TVT/19/014855 ning kohustada Eesti Töötukassat rahuldama kaebaja 19.12.2018 taotlus, samuti mõista Eesti Töötukassalt kaebaja kasuks välja õiglases suuruses kahjuhüvitis. Kivimäe Perearstikeskus OÜ ei ole kaebajaga kuidagi seotud. Kaebaja pidi ETK-le taotluse esitamisel andma loa enda isikuandmete töötlemiseks, kuid tegelikult ta seda ei soovinud. Kaebaja ei suuda süvaveeni tromboosi tõttu alates 2015. a-st hingata ilma hingamisaparaadi abita ning tervislikust seisundist tulenevalt on tal raskendatud ka kirjadele vastamine ja e-posti pidev jälgimine. ETK saatis töövõime hindamise menetluse käigus kaebajale ebavajalikke ja mõistetamatuid kirju, millele vastamiseks pidi kaebaja korra arvuti ees istuma ja vigastas oma jalga selliselt, et tekkis veelgi ohtlikum turse ja süvaveeni põletik ning hingamispuudulikkus. Need terviserikked fikseeriti AS Lääne-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnas 06.01.2019 (diagnoos reie- ehk femoraalveeni flebiit ja tromboflebiit). Järgnevalt oli kaebaja sunnitud viibima MTÜ Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda (ASHK) ruumides, et keegi aitaks tal vahetada meditsiinilise hapniku balloone, sest hingamine oli ilma balloonideta võimatu. Sel ajal hakkas ETK kaebajale saatma uusi e-kirju, kuigi kaebaja korduvalt selgitas, et ta ei saa oma elu ja tervist ohtu seadmata pikemalt istuda ega kirjutada. ETK ei ole selgitanud, kuidas hingamisaparaadiga ühendatud kaebaja üldse suudaks ETK nõudeid täita (sh esitada dokumente). Kaebaja ei ole oma terviseprobleemidele saanud abi Eesti meditsiiniasutustest, vaid üksnes temaga seotud ühingutest (ASHK ja usaldusühing Wistare). Kuna kaebajal jäi alates 2018. a detsembrist saamata töövõimetoetus, mille eest oleks tal olnud võimalik kasvõi osaliselt soetada meditsiinilise hapniku balloone, nõuab kaebaja ETK-lt valuraha 60 000 eurot. Ravimite ja hapnikuballoonide ostmiseks pidi kaebaja raha laenama ning ka balloonide pealt kokku hoidma, mis põhjustas talle uusi tervisekahjustusi. Kaebaja nõuab ETK-lt ka hüvitist meditsiinilise transpordi kulutuste (850 eurot) katmiseks, mis seondus ETK kutsega ilmuda ametiasutusse kohale. Vastustaja ei ole tellimust tühistanud ega teatanud, et jätab ettemaksuarve tasumata. Samuti nõuab kaebaja ETK-lt kahjutasu 25 000 eurot põhjusel, et ETK-ga vaieldes ei saanud ta tähtaegselt esitada muid avaldusi ning kaebusi ja hagisid kohtutele. Kaebaja nõuab 22.07.2019, 22.10.2019 ja 15.11.2019 menetlusdokumentides täiendavalt ETKlt kahjutasu seoses vastustaja ametnike poolt kaebaja au ja väärikuse teotamisega. Lisaks tuleb selgitada välja kaebaja juhitud ASHK-le vastustaja tegevusega põhjustatud mainekahju. Kaebaja palub määrata talle töövõimetoetus veel kaheks aastaks (kuni 2022), kuna tal ei ole terviseprobleemide tõttu võimalik ETK otsuseid pidevalt vaidlustada. Täiendavalt taotleb kaebaja ETK-lt hüvitist 60 000 000 eurot seoses ETK ametniku kallaletungiga, mis toimus aastaid tagasi ja mille käigus sai vigastada kaebaja silm. Kaebaja taotleb ETK sundlõpetamist, sest ETK ei saa oma põhitegevusega hakkama ja seal tegeletakse hoopis muude keelatud tegevustega (nt tööajal alkoholi tarbimine). Nii ETK ametnikke kui ka ekspertarste tuleb kohustada tegema alkoholi ja narkootikumide testid, mille korraldaks UÜ Wistare. Samuti tuleks ETK-le määrata trahv 250 000 eurot, mis tuleks maksta liikluskorralduses pädeva UÜ Wistare arvelduskontole, sest kuna vaidlustatud otsuses on leitud, et kaebaja on töövõimeline, siis järelikult võiks ta minna tööle ka liiklusesse, kuid sellise otsusega on ETK seadnud teadvalt ohtu kõik teised liikluses osalevad inimesed. Kuna halduskohus määras kaebajale praeguses asjas vastamiseks tähtaja, siis on kaebajale kohtu poolt tekitatud tervisekahjustusi (kaebaja jalal olev paistetus suurenes) ja Tallinna Halduskohus peab hüvitama kaebajale kahju 10 000 eurot. 3(10)
3-19-705
5.Eesti Töötukassa vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Kaebaja töövõime ulatuse hindamisel võeti aluseks tema 19.12.2018 taotluses märgitud hinnangud oma tervisele ja tervise infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmete alusel koostatud 19.03.2019 eksperdiarvamus. Kaebaja on taotluses märkinud tegutsemispiirangud liikumise ning teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkondades, kuid kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetega kinnitust. Seetõttu hinnati mõlemad valdkonnad arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Terviseandmed ei kinnita kaebaja väidetavat hapnikuballooni kasutamise vajadust, intensiivravil viibimist ja tromboosist tingitud liikumise piiranguid. Kaebajal diagnoositi 2015. a-l kahepoolne kopsuveresoonte tromboos (ummistumine), millest kaebaja paranes. Pärast seda on kaebaja saanud ravi verevedeldajaga, mis on tromboosi puhul tavapärane järelravi. Retseptikeskuse andmetel tarvitab kaebaja jätkuvalt ebaregulaarselt verevedeldajat (Marevan), kuid selle tarvitamiseks puuduvad tegelikud näidustused. 2017. a-l teostatud jala ultraheli uuringu kohaselt veenide tromboosi enam ei esinenud ning kaebaja ei ole pärast 2017. a märtsi enam pöördunud arstide poole uute kaebustega tromboosi tõttu, vaid üksnes retseptide pikendamiseks (viimati 06.01.2019). TIS-i andmetel ei ole kaebaja olnud viimastel aastatel ka ajutiselt töövõimetu. Pärast vaidlustatud otsuse ja selle aluseks olnud ekspertiisi tegemist on kaebaja terviseandmetesse lisandunud perearsti 06.05.2019 sissekanne, mis kinnitab täiendavalt, et kaebaja liikumisel puuduvad piirangud. Sissekandest nähtuvalt ei kasuta patsient liikumisel abivahendit, kõnnimuster on normis, jalaturse on vähene ega tekita liikumisel olulisi probleeme. Diagnoosi täpsustamiseks väljastas perearst 06.05.2019 saatekirja ultraheliuuringule, kuid kaebaja keeldus perearsti soovitatud kopsuröntgenist ja vereanalüüsist. TIS-s puuduvad andmed probleemidest teadvusega. Kuna terviseandmed ei kinnita, et kaebajal oleksid kujunenud välja püsivad tervisekahjustused, siis on õigesti tuvastatud, et kaebaja on töövõimeline. Kuna kaebaja töövõime ei ole vähenenud, siis puudub tal TVTS § 11 järgi õigus saada töövõimetoetust. Taotleja töövõimet hinnatakse visiidipõhiselt juhul, kui olemasolevate andmete ja diagnooside põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata (nt andmed on osalised või vastuolulised). Kaebajat ei ole suunatud visiidipõhisele hindamisele, sest olemasolevad andmed olid tema töövõime hindamiseks piisavad. Kaebaja poolt täiendavalt esitatud perearsti 07.10.2019 ravilugu nr 32 ei sisalda uusi terviseandmeid, mis mõjutaksid hinnangut kaebaja töövõime ulatusele. Kahju hüvitamise nõuded on põhjendamata ja tõendamata.
6.Tallinna Halduskohus jättis 29.11.2019 otsusega XX kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Ühtlasi keeldus halduskohus HKMS § 49 lg 1 alusel lubamast kaebust täiendada 22.07.2019, 22.10.2019 ja 15.11.2019 menetlusdokumentides esitatud uute kohustamis- ja hüvitamisnõuetega, sest täiendavad nõuded ei saa kuidagi aidata kaasa kaebuse eesmärgi saavutamisele ja kaebajal puudub osade nõuete esitamiseks kaebeõigus või ei oleks kaebus lubatav. Kaebaja 15.11.2019 menetlusdokument on lisaks esitatud hilinemisega. ETK 20.03.2019 otsuses ei ole küll õiguslike alustena TVTS §-de 5–9 kõrval viidatud terviseja tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39), kuid tegemist on vormiveaga, mis ei ole mõjutanud lõppotsust. ETK on kirjalikus vastuses viidanud määrusele nr 39 ja kohtul puudub kahtlus, et otsuse tegemisel on sellele ka tuginetud. ETK kaasas töövõime hindamisse eksperdiarvamuse saamiseks Kivimäe Perearstikeskus OÜ ning on selge, et 20.03.2019 otsus on koostatud eksperdiarvamuse alusel. Seetõttu oleks ETK pidanud otsuses ka eksperdiarvamusele viitama ja tooma ära selle põhimotiivid. Samas langeb otsuse napp põhjendus sisuliselt kokku eksperdiarvamuses tehtud järeldustega. ETK otsuse puudused ei too kaasa selle tühistamist, sest eksperdiarvamuse sisu on avatud kohtumenetluses. Kaebaja väide, et ta ei ole kuidagi seotud Kivimäe Perearstikeskus OÜ-ga, on asjakohatu, sest tegemist on ETK poolt kaasatud tervishoiuteenuse osutajaga (TVTS § 7 lg 1; määruse nr 39 § 4(10)
3-19-705 2 p 3), kes on andnud hinnangu kaebaja terviseseisundile, lähtudes mh kaebaja ravi- või perearsti poolt TIS-i kantud terviseandmetest (vt määruse nr 39 § 5 lg-d 1 ja 2). TVTS § 6 lg 1 kohaselt peab isik koos töövõime hindamise taotlusega andma ka nõusoleku tema kohta TIS-s olevate andmete kasutamiseks. Kui isik sellist nõusolekut ei anna, siis ei ole ETK-l võimalik tema töövõimet hinnata ega otsustada temale töövõimetoetuse maksmist. Töövõimetoetuse taotlemine on inimese vaba valik. Seejuures annab isik nõusoleku üksnes töövõimet hindavale arstile, mitte kõigile ETK töötajatele (vt TVTS § 7 lg-d 4 ja 5). Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa (määruse nr 39 § 6 lg 1). Kohtu kontroll eksperdiarvamuse üle on piiratud ning kohus ei saa sisuliselt kontrollida eksperdiarvamuses esitatud meditsiiniliste hinnangute õigsust. Kohus saab kontrollida vaid seda, kas eksperdiarvamus vastab määruse nr 39 §-s 7 toodud nõuetele ning kas ekspertarst on hinnanud kõiki piiranguid, mida isik on oma taotluses kirjeldanud. Praegusel juhul vastab 19.03.2019 eksperdiarvamus eeltoodud nõuetele. Ekspertarst on hinnanud kõiki kaebaja taotluses kirjeldatud piiranguid ning ei nähtu, et ekspertarst oleks hinnangu andmisel teinud ilmselgeid hindamisvigu või jätnud kaebaja töövõimet puuduvad olulised asjaolud tähelepanuta. Kuna eksperthinnangus on võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summaks 0, puudus alus hinnata kaebaja töövõime kas osaliseks või puuduvaks. Olemasolevate andmete ja kaebaja väidete pinnalt ei teki põhjendatud kahtlust ekspertarsti antud hinnangu usaldusväärsuses. Kaebuses on esile toodud sisuliselt samad terviseprobleemid (pikalt istumise korral tekkiv tromboos ja sellest tulenev liikumispiirang ning hingamisraskused), mis on märgitud ETK-le 19.12.2018 esitatud taotluses. Eksperdiarvamusest nähtuvalt ei ole arst eiranud kaebaja välja toodud vaevusi, kuid on selgitanud, et puuduvad aktuaalsed andmed (sh kaebaja kaebused) seoses liikumise või teadvusel püsimisega. Kaebaja väidetest võib seejuures aru saada, et tal ei esine pidevalt tromboosist tingitud liikumispiirangut ja selle tekkimine on peaasjalikult seotud kaebaja enda tegevusega. Terviseandmed ei kinnita kaebajal ka selliste hingamisraskuste esinemist, millest tulenevalt ei oleks ta võimeline iseseisvalt hingama. Terviseandmete põhjal märkis ekspertarst õigesti, et tromboosiga seoses ei ole kaebaja pärast 2017. a märtsi arstide poole pöördunud. Ainuüksi korduvast verevedeldaja (Marevan) retsepti väljastamisest ei saa järeldada, et kaebajal esineks TVTS § 5 lg 1 tähenduses pikaajaline tervisekahjustus. Kaebaja perearsti 06.05.2019 ja 07.10.2019 sissekanded TIS-i on tehtud pärast ETK 20.03.2019 otsuse tegemist, mistõttu ei oma need asja lahendamisel tähtsust. Samas nähtub ka neist sissekannetest, et kaebajal ei esine olulisi liikumisprobleeme. Kuigi ekspertarst peab arvestama mh isiku enda hinnangut oma tervisele, ei ole selle põhjal alust lugeda isiku tegutsemisvõimet piiratuks, kui isiku terviseandmed neid väiteid ei kinnita. Asjakohatu on ka väide, et kuna kaebaja ei pea tervishoiuteenuste osutajaid pädevateks ja pole seetõttu nende poole pöördunud, sest on ilmne, et kui isikul esineb tõsine terviseprobleem, pöördub ta abi saamiseks esmajoones arstide poole. Kaebajaga seotud ASHK-l ja UÜ-l Wistare puudub tervishoiuteenuse osutaja tegevusluba. Kokkuvõttes tugineb ETK 20.03.2019 otsus nõuetekohaselt korraldatud ekspertiisi tulemusele ning puudub alus järeldada, et kaebaja terviseseisund oleks selline, mis takistaks tal kindlasti töötamast. Seejuures ei anna puuduva või osalise töövõime tuvastamiseks alust see, kui kaebaja ei ole suuteline tegema teatud töid või töötama teatud töötingimustes. Töövõime hindamisel arvestatakse sellega, kas isikul esinevad terviseprobleemid takistavad tal üldse igasugust tööd teha. Üldjuhul on igal isikul võimalik valida oma võimetele ja terviseseisundile sobiv töö. Kui kaebaja töövõime terviseseisundi muutumise tõttu väheneb, on tal võimalik esitada ETK-le uus töövõime hindamise taotlus. Kuna ETK 20.03.2019 otsus nr TVH/19/011541 on õiguspärane, siis on õiguspärane ka ETK 21.03.2019 otsus nr TVT/19/014855 ning rahuldada ei saa ka tühistamisnõuetega olemuslikult seotud kohustamisnõuet lahendada 19.12.2018 taotlus uuesti.
5(10)
3-19-705 Kaebuses esitatud kahju hüvitamise nõuded ei ole põhjendatud ja jäävad rahuldamata, sest on ilmselge, et ETK tegevus kaebaja töövõime hindamise taotluse menetlemisel ei saanud rikkuda kaebaja õigusi kaebuses märgitud viisidel. Töövõimetoetuse eesmärk ei ole võimaldada soetada meditsiiniseadmeid / abivahendeid, vaid toetada pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega isikute töötamist ja töölesaamist ning tagada neile seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses sissetulek (TVTS § 1 lg 1). Meditsiiniseadme (abivahendi) soetamise kulu hüvitab ravikindlustatud isikule osaliselt Eesti Haigekassa, ent sellise seadme vajaduse peab olema määranud raviarst ning see seade peab kuuluma sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ lisas nimetatud abivahendite loetellu. Kuigi selle määruse lisast nähtuvalt ei kuulu hapnikuballoonid hüvitatavate abivahendite loetellu, ei muuda see töövõimetoetuse maksmise eesmärki. Kaebaja ei ole lisaks näidanud, et tal üldse on raviarsti poolt näidustatud hapnikuballoonide kasutamine ning need jäid ETK tegevuse tagajärjel ostmata ja sellest tekkisid kaebajale tervisekahjustused. Kuna isegi kaebajale töövõimetoetuse määramise korral tulnuks toetus esmakordselt maksta välja 10.01.2019 (vt TVTS § 17 lg 1) ja kaebaja sõnul ei oleks toetus olnud hapnikuballoonide soetamiseks piisav, siis ei saanud ETK tegevus olla kuidagi seotud hapnikuballoonide väidetava soetamata jätmisega. Ka väidetav 850 euro suurune kulu meditsiinilisele transpordile ei ole seotud ETK tegevusega, sest kaebajal puudus kohustus ETK-sse ilmuda. ETK tegevust ei saa pidada automaatselt õigusvastaseks olukorras, kus ETK nõudis kaebajalt haldusmenetluse käigus täiendavaid andmeid ja/või dokumente. Haldusmenetluse käigus tulebki haldusorganil selgitada välja taotluse lahendamiseks olulised asjaolud. ETK haldusaktide õiguspärasuse kontrollimisel hindab kohus mh nende andmise menetluse õiguspärasust. Praegusel juhul ei ole tuvastatud, et ETK oleks kaebaja taotluse menetlemisel tegutsenud õigusvastaselt ja kaebaja ei ole ka välja toonud, milliste konkreetsete ETK toimingute tulemusel tal väidetav kahju tekkis ning millised avaldused või taotlused jäid tal ETK tegevuse tõttu esitamata. ETK ei saanud mõjutada kaebaja tegevust ning oli tema enda vaba valik, kellele taotlusi ja avaldusi esitada. Kui kaebajal oli piisavalt aega ja võimekust, et esitada kirju / avaldusi ETK-le, siis tõenäoliselt pidi tal seda olema ka muude avalduste või taotluste esitamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.XX palub 30.12.2019 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus on pandud kirja apellandi ütluste alusel, sest apellandil ei ole endal võimalik kirjutada, kuna ta viibib kopsuarteriaalse ja jalasüvaveeni tromboosiga alates 2015. a-st hingamisaparaadiga ühendatuna ASHK ruumides intensiivravil. Apellant on meelemärkuseta, kuna meditsiinilist hapnikku ei jätku. Apellant on sunnitud viibima intensiivravil ASHK-s põhjusel, et Ida-Tallinna Keskhaiglas leidis 2015. a-l aset juhtum, kus haiglal puudus elustamiseks vajalik tehnika ja meditsiinilise hapniku balloonid ning XX jäi ellu üksnes tänu ASHK vabatahtlike abile. Natuke teistsugused stsenaariumid kordusid ka Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Lääne-Tallinna Keskhaiglas. Kohtunik on LääneTallinna Keskhaigla dokumente teadlikult võltsinud. Kaebaja on ka perearsti teavitanud, et ei saa vastuvõtule tulla, kuna pole autot, mis ta koos hapnikuballoonidega peale võtaks, kuid ei ole sellele aasta jooksul vastust saanud. Kui hiljem transport leiti, siis ei olnud perearsti tööl ja seda on ka halduskohtule selgitatud. Meditsiinilise transpordiga seoses ETK vastu esitatud kahjunõude osas ei ole halduskohus küsinud apellandilt mingeid lisadokumente, mis kinnitab, et kohus ei ole ETK vastu esitatud kaebuste menetlemisel erapooletu, vaid on alati huvitatud sellest, et ETK ei peaks mingeid tasusid välja maksma. ETK töötaja saatis apellandile kirja, milles kohustas XX kohale tulema ja vastasel juhul ähvardati sanktsioonidega. XX esitas selle peale kaebuse Tallinna Halduskohtule, kuid pole kohtult seniajani saanud mingit vastust. 6(10)
3-19-705 Halduskohus leidis ebaloogiliselt, et ASHK juhatuse liikmete au ja väärikust võib teotada ning see ei tekita kahju ühingule.
8.Eesti Töötukassa vaidleb 05.02.2020 kirjalikus vastuses (täiendatud 03.06.2020) apellatsioonkaebusele vastu ning palub see jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde ja palub nendega arvestada, samuti nõustub vastustaja halduskohtu põhjendustega. Apellandi väited halduskohtu erapoolikusest on alusetud ja põhjendamata. Halduskohus on otsuse tegemisel arvestanud ja analüüsinud kõiki apellandi väiteid ja taotlusi. Vaidlustatud otsuste tegemise ajal olemas olnud terviseandmete pinnalt tuvastas vastustaja õigesti, et apellandi töövõime ei ole vähenenud, mistõttu puudub tal ka õigus töövõimetoetusele. Pärast apellandi 19.12.2018 taotluse esitamist palus ETK korduvalt apellandil oma taotlust täpsustada ning apellant esitas täpsustatud ja nõuetekohaselt täidetud taotluse e-töötukassa kaudu 14.03.2019. Apellandi kahju hüvitamise nõuded on alusetud. Vastustaja selgitab täiendavalt, et ETK ei ole tellinud apellandile meditsiinilist transporti ETK ametiruumidesse ja vastustajal puudub sellise transporditeenuse osutamiseks või tellimiseks ka õiguslik alus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.XX apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu otsuse põhjendusi üle korrata.
10.Ringkonnakohus võttis 20.05.2020 määrusega praeguse haldusasja materjalide juurde XX 22.02.2019 e-kirjaga Tallinna Halduskohtule edastatud ETK 08.02.2019 nõude (dtl 2) kõrvaldada puudused 19.12.2018 avalduses ja XX 22.02.2019 kaebuse selle nõude tühistamiseks (dtl 4-22), mille halduskohus oli ekslikult registreerinud avaldusena puuduste kõrvaldamiseks haldusasjas nr 3-18-2345, milles on menetlus praeguseks lõppenud Tallinna Halduskohtu 11.03.2020 määrusega (jõustus 16.04.2020). Kuivõrd pärast 19.12.2018 taotluses esinenud puuduste kõrvaldamist (14.03.2019) ja ETK 20.03.2019 otsuse tegemist ei saaks ETK 08.02.2019 nõuet enam vaidlustada iseseisvalt, vaid kõik etteheited töövõime hindamise käigus tehtud menetlustoimingutele tuleks esitada menetluse lõpptulemuse vaidlustamise raames, siis võivad ETK 08.02.2019 nõue ja XX 22.02.2019 kaebus olla asjakohased ka ETK 20.03.2019 otsuse õiguspärasuse hindamisel.
11.ETK esitas koos 03.06.2020 täiendava seisukohaga uute tõenditena XX-ga perioodil 20.12.2018–13.03.2019 peetud kirjavahetuse 19.12.2018 taotluse täpsustamise teemal (dtl 300311). Ringkonnakohus peab sarnaselt 20.05.2020 määruses toodule vajalikuks võtta vastustaja esitatud täiendavad tõendid HKMS § 198 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel haldusasja materjalide juurde. Kuna vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust tuleb hinnata kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes, siis võivad tõendid aidata kaasa asja õigemale lahendamisele, sest need kajastavad vastustaja poolt apellandile 19.12.2018 avalduse puuduste kõrvaldamiseks antud selgitusi ja juhiseid ning neile apellandi poolt antud vastuseid.
12.Halduskohtus ekslikult eraldi asjana registreerimata jäänud ja haldusasjas nr 3-18-2345 esitatud puuduste kõrvaldamise avalduseks loetud XX 22.02.2019 kaebuses ETK 08.02.2019 puuduste kõrvaldamise nõude peale heideti kokkuvõtlikult vastustajale ette seda, et 19.12.2018 avalduse puuduste kõrvaldamiseks ETK töötajate e-kirjadega antud juhised olid vastukäivad ja 7(10)
3-19-705 need ei olnud allkirjastatud. Lisaks märkis XX, et ta on soovinud täita ankeete elektrooniliselt, sest ta ei saa neid ise kohapeal täita, kuid ETK on sellest keeldunud. Praeguses asjas on XX heitnud samuti ETK-le ette töövõime hindamise menetluse käigus temale ebavajalike ja mõistetamatute kirjade saatmist, milles esitatud nõuete täitmine ei olnud apellandile tema terviseprobleemide tõttu jõukohane. Täiendavalt nõudis XX 22.02.2019 kaebuses valuraha 25 000 eurot, kuna vastustaja tegevuse tõttu jäi tal alates 2018. a detsembrist saamata töövõimetoetus, mille eest oleks ta kasvõi osaliselt saanud osta meditsiinilise hapniku balloone. Praeguses asjas on apellant samal alusel esitanud 60 000 euro suuruse valuraha nõude.
13.Ringkonnakohus leiab, et XX etteheited tema 19.12.2018 taotluse menetlemisele ei ole põhjendatud. Töövõime hindamise taotlusele kantavad andmed on sätestatud määruse nr 39 § 3 lg-tes 1–3. Muu hulgas peab isik andma taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta erinevates kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes (sh liikumine ja teadvusel püsimine – § 3 lg 2 p-d 1 ja 4). Määruse nr 39 § 3 lg-test 5 ja 6 tulenevalt ei pea hinnangut piirangute esinemise või puudumise kohta erandina andma taotleja, kelle puhul on tuvastatud mõni määruse nr 39 §-s 4 loetletud töövõimet välistava seisundi esinemine. XX märkis 19.12.2018 esitatud algses taotluses (dtl 39-42), et tal esineb töövõimet välistav seisund. Kuigi taotluses ei ole täpsustatud, milline konkreetne seisund taotleja puhul esineb, võib apellandi seisukohtadest (sh menetluse käigus ETK-le esitatud vastustest) järeldada, et silmas peeti määruse nr 39 § 4 p-s 3 nimetatud seisundit („juhitav hingamine või pidev hapnikravi hingamispuudulikkuse tõttu“). Taotleja seisundit tõendavate dokumentidena olid taotlusele lisatud väljavõte haigusloost (dtl 43-44) ja patsiendikaart (dtl 45-48), mis kajastavad XX-l 22.05.2015 tromboosi tuvastamist SA PõhjaEesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonnas (EMO). Kuna taotlusele lisatud tõenditest ega TIS-i andmetest ei nähtunud apellandil mõne töövõimet välistava seisundi esinemist, siis on vastustaja õiguspäraselt nõudnud temalt 19.12.2018 taotluse täiendamist määruse nr 39 § 3 lg-tes 2 ja 3 toodud andmetega.
14.Selge juhise 19.12.2018 taotluse täiendamiseks andis ETK töötaja apellandile esmalt 27.12.2018 e-kirjaga (dtl 300), milles palus taotluse puudused kõrvaldada hiljemalt 15.01.2019 ja viitas ka võimalusele tulla vajaduse korral taotlust täiendama ETK teenindusbüroosse. Sama korrati 05.02.2019 e-kirjas (dtl 302), milles anti taotluse täiendamiseks aega kuni 13.02.2019. Kuna XX märkis 06.02.2019 vastuses (dtl 302), et soovib saada ekspertiisiotsust, kuid ei andnud mingit selgitust puuduste kõrvaldamise kavatsuse kohta, esitas ETK talle 08.02.2019 nõude (dtl 2) kõrvaldada taotluse puudused hiljemalt 25.02.2019, hoiatades ühtlasi, et puuduste kõrvaldamata jätmisel võib ETK jätta tema taotluse haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lgte 2 ja 3 alusel läbi vaatamata. Kuna XX ei andnud ka 22.02.2019 pöördumistes (dtl 82; dtl 305; dtl 307-308) mingit sisulist vastust, siis esitas ETK talle samasisulise nõude uuesti 25.02.2019 (tl 304), paludes puudused kõrvaldada hiljemalt 08.03.2019. Kuna XX ei olnud ka viimati nimetatud kuupäevaks oma taotlust nõutud andmetega täiendanud, siis andis ETK 08.03.2019 e-kirjaga (dtl 309) puuduste kõrvaldamiseks taas uue tähtaja (15.03.2019). Toimiku materjalide kohaselt esitas apellant viimaks 14.03.2019 vastustajale taotluse kujul, milles oli märgitud, et isikul ei esine töövõimet välistavat seisundit, ning mis sisaldas taotleja hinnangut piirangute esinemise või puudumise kohta (dtl 118-127).
15.Pidades silmas, et vastustaja andis apellandile 19.12.2018 taotluse täiendamiseks selge juhise esmakordselt juba 27.12.2018 ja XX kõrvaldas taotluse puudused alles 14.03.2019, siis ei ole ETK 20.03.2019 otsuse tegemisel ilmselgelt rikkunud TVTS § 9 lg-s 1 sätestatud menetlustähtaega (30 tööpäeva nõuetekohase taotluse saamisest). Ainetu on ka apellandi väide, et ETK ei andnud talle võimalust täita ankeedid elektrooniliselt, sest asja materjalidest nähtuvalt on nii apellandi 19.12.2018 algne taotlus kui ka 14.03.2019 koostatud täiendatud taotlus 8(10)
3-19-705 esitatud vastustaja iseteenindusportaali (e-töötukassa) vahendusel. Samuti on ETK juhtinud korduvalt (05.02.2019, 08.02.2019, 08.03.2019) XX tähelepanu võimalusele täiendada taotlust e-keskkonnas. Muu hulgas ei kinnita ükski taotluse menetlemist kajastav dokument, et vastustaja oleks kohustanud apellanti ilmuma taotluse esitamiseks või täiendamiseks ETK teenindusbüroosse.
16.Halduskohus leidis põhjendatult, et ETK 20.03.2019 otsus nr TVH/19/011541 (dtl 36-37) on mõningatele vormipuudustele vaatamata sisuliselt õiguspärane ja selle tühistamiseks pole alust, sest ka praeguses asjas esitatud materjalid ei viita, et hinnang XX töövõimele (st töövõime ei ole vähenenud) oleks antud puuduliku teabe põhjal või oleks hinnangu andmisel jäetud mingite oluliste asjaoludega arvestamata (vt ka Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 16, 18 ja 21). Oluline on ka märkida, et kuigi vastustajal on töövõime hindamisel kahtlemata teatav hindamisruum, ei ole sellele vaatamata tegemist kaalutlusotsusega, vaid tuvastava haldusaktiga, mille põhjendamisvigadel ei ole samavõrra määravat tähendust.
17.XX on nii 19.12.2018 taotluses kui ka kaebuses seostanud oma tegevuspiiranguid 2015. a-l avastatud tromboosiga, mille tõttu ei saa apellant väidetavalt pikalt istuda ja kui ta on olnud selleks sunnitud (nt kaebuste, hagide või taotluse koostamiseks), siis ei ole ta pärast enam võimeline liikuma ning tekivad probleemid hingamise ja teadvusel püsimisega. Kui tal puudub mõnda aega vajadus pikalt istuda, siis väidetavalt piirangud kaovad. ETK kaasatud Kivimäe Perearstikeskus OÜ 19.03.2019 eksperthinnangus (dtl 128-135) on kõiki apellandi kirjeldatud probleeme analüüsitud, kuid leitud, et tervise infosüsteemi andmed nende tegelikku esinemist ei kinnita. Ekspertarst tuvastas, et taotlejal ei ole aktuaalseid probleeme liikumisega. 2015. a-l avastatud kahepoolne kopsuveresoonte tromboos (ummistumine) paranes ja hiljem on saanud ravi verevedeldajaga. 2017. a-l tehtud vasaku jala ultraheli uuringul veenide tromboosi ei leitud ja taotleja ei ole alates 2017. a märtsist pöördunud arstide poole kaebustega, vaid üksnes retsepti pikendamiseks. Tarvitab Marevani (varfariin), kuid näidustusi selle tarvitamiseks ei ole. TIS-s puuduvad andmed taotleja probleemidest teadvusega.
18.Toimikus olevate XX terviseandmete (dtl 43-48; dtl 84-85; dtl 87-89; dtl 136-164) põhjal oli apellandil 22.05.2015 avastatud tromboos 03.03.2017 ja 06.03.2017 tehtud ultraheli uuringute kohaselt paranenud ning hilisemad terviseandmed kinnitavad üksnes seda, et apellant on eri tervishoiuteenuse osutajatelt korduvalt nõudnud verevedeldaja (Marevan) retsepti (nt 18.03.2017 ja 06.01.2019 AS Lääne-Tallinna Keskhaigla EMO-s; 07.08.2017 perearstilt), kuid terviseandmed ei võimalda järeldada, et verevedeldaja manustamine oleks apellandile jätkuvalt näidustatud. XX on 22.10.2019 kaebuse täiendustes märkinud, et tal tekkis uus süvaveeni tromboos 2018. a juulis, kui proovis peatada politsei patrullautot, aga tema terviseandmed ega ükski muu tõend seda väidet ei kinnita. Samuti puuduvad igasugused tõendid selle kohta, nagu oleks apellant 09.01.2019 sattunud hingamispuudulikkuse tõttu AS Lääne-Tallinna Keskhaigla EMO vastuvõttu, kuigi apellant on 22.07.2019 kaebuse täiendustes nii väitnud. Paljasõnalised ja ebausutavad on ka apellandi väited ASHK-s intensiivravil viibimisest. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 40 lg 1 kohaselt peab isik omama tegevusluba mh arsti- ja õendusabi osutamiseks ning tervishoiuteenusega seotud tegevusalal tegevusloata tegutsemine on karistusseadustiku § 372 lg 2 p 3 ja lg 4 järgi kuritegu. Ka pärast töövõime hindamise otsuse tegemist lisandunud terviseandmetest (perearsti vastuvõtud 06.05.2019 ja 07.10.2019 – dtl 139142; dtl 189) ei nähtu XX terviseseisundi muutust. Perearst on mõlemal korral suunanud apellandi vasaku jala veenide ultraheli uuringule, kuid puuduvad andmed, kas XX on üldse uuringul käinud ja millised olid uuringute tulemused. Kokkuvõttes ei kinnita terviseinfo apellandil pikaajalise tervisekahjustuse olemasolu, mis võiks põhjustada tema töövõime ulatuse vähenemist. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kohtunik on võltsinud AS Lääne-Tallinna
9(10)
3-19-705 Keskhaigla dokumente, jääb täiesti arusaamatuks ja on ilmselgelt väär, sest halduskohus on asja lahendamisel lähtunud üksnes poolte endi esitatud tõenditest.
19.Kuna ETK 20.03.2019 otsus nr TVH/19/011541, millega apellandil töövõime vähenemist ei tuvastatud, on õiguspärane, kuid TVTS § 11 järgi makstakse töövõimetoetust üksnes isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, siis on õiguspärane ka ETK 21.03.2019 otsus nr TVT/19/014855 (dtl 38; dtl 166), millega XX-le jäeti töövõimetoetus määramata.
20.Halduskohus jättis õiguspäraselt rahuldamata ka XX kahju hüvitamise nõuded, sest asjas ei leidnud tuvastamist ETK õigusvastane tegevus, millega oleks apellandile põhjustatud hüvitamisele kuuluvat kahju. Olukorras, kus täidetud ei olnud hüvitamiskaebuse rahuldamise esmane eeldus ehk puudus vastustaja õigusvastane tegevus (vt riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja § 9 lg 1), ei ole alust heita halduskohtule ette ka täiendavate tõendite kogumata jätmist kahju tekkimise või selle suuruse kohta. Nagu juba eespool märgitud, ei ole ETK viivitanud XX 19.12.2018 taotluse lahendamisega ega kohustanud teda ilmuma ETK ametiruumidesse. Seega ei ole apellandil jäänud töövõimetoetus ühegi perioodi osas alusetult saamata ning ta ei pidanud kandma ka väidetavaid kulusid ETK teenindusbüroosse kohale minekuks, sest esitas nii 19.12.2018 taotluse kui ka selle 14.03.2019 täiendused ETK infosüsteemi kaudu. Apellandi etteheited perearsti tegevusele ei ole praeguses vaidluses asjassepuutuvad ning selle küsimuse lahendamine ei kuuluks ka halduskohtu pädevusse, sest tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlused (sh sellest võrsunud kahju hüvitamise nõuded) lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus (nt Riigikohtu 18.09.2018 määrus nr 3-18-1180). Väited halduskohtu erapoolikusest on ilmselgelt otsitud ning jääb arusaamatuks, miks peaks halduskohus olema huvitatud sellest, et vastustaja ei peaks kellelegi hüvitama kahju, kui see on tekkinud tema õigusvastase tegevuse tagajärjel. Hüvitamiskaebuse rahuldamata jätmine põhjusel, et seaduses sätestatud kahju hüvitamise tingimused ei ole täidetud, ei kujuta endast vastustaja eelistamist.
21.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 29.11.2019 otsus muutmata.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et XX on apellatsioonkaebuse esitamisel olnud riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud ja ringkonnakohtule ei ole esitatud andmeid ka muude apellatsiooniastmes kantud menetluskulude kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja muutmata halduskohtu otsus, millega jäeti kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Eesti Töötukassa ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.