Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-18-1612 16. juuni 2020 Eesistuja Viive Ligi, liikmed Julia Laffranque ja Jüri Põld Andres Koka kaebus Maksu- ja Tolliameti 19. aprilli 2018. a vastutusotsuse ja 13. juuli 2018. a vaideotsuse tühistamiseks Kaebaja Andres Kokk, esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindajad Aiki Meister ja Kaire Kiviväli Tallinna Ringkonnakohtu 27. novembri 2019. a otsus Andres Koka kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 6. mai 2019. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu
27.novembri 2019. a otsus ning saata asi uueks arutamiseks Tallinna Halduskohtule.
Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 26. juunil 2016 maksuotsuse, millega kohustas Kingdom Ehitus OÜ-d (alates 28. septembrist 2018 Keldri Ehitus OÜ) tasuma käibemaksu 6652 eurot ja 87 senti ning tulumaksu 9979 eurot ja 30 senti. Maksuotsus puudutas ajavahemikku märtsist maini 2015. Maksuhaldur asus seisukohale, et Tõrvas Tartu tn 2 objektil ei teostanud siseviimistlustöid mitte Flexberg OÜ, vaid tundmatu kolmas isik ning Kingdom Ehitus OÜ oli sellest teadlik. Seega on Kingdom Ehitus OÜ ajavahemikul märtsist maini 2015 käibemaksu hulgas alusetult kajastanud Flexberg OÜ akt-arvetel märgitud käibemaksu. Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lõike 1 ja § 31 lõike 1 järgi ei ole Kingdom Ehitus OÜ-l õigust Flexberg OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Lisaks luges maksuhaldur Flexberg OÜ arvete alusel tehtud väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kuludeks, millelt tuleb tasuda tulumaks tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lõike 2 punkti 3 alusel. Samuti nõudis maksuhaldur tagasi võlgniku ettemaksukontole alusetult täidetud ja võlgniku muude nõuetega tasaarvestatud 2015. a aprilli käibemaksu ettemaksu 430 eurot ja 7 senti.
2.Kingdom Ehitus OÜ vaidlustas maksuotsuse haldusasjas nr 3-16-1819. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 29. detsembri 2017. a otsusega rahuldamata. Halduskohtu otsus jõustus 10. septembril 2018.
3-18-1612
3.MTA tegi 19. aprillil 2018 Kingdom Ehitus OÜ ainsale juhatuse liikmele Andres Kokale vastutusotsuse, millega kohustas teda solidaarselt äriühinguga tasuma maksuotsusega määratud maksusummat ja intresse, mida maksuhalduril ei ole õnnestunud sisse nõuda. Kokku nõuab MTA vastutusotsusega A. Kokalt 24 048 eurot ja 77 senti. Vastutusotsuse kohaselt rikkus A. Kokk äriühingu ainsa juhatuse liikmena Kingdom Ehitus OÜ maksuotsuses kirjeldatud asjaoludel deklareerimiskohustust ning tasumiskohustust maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lõike 1 mõttes. Samuti jättis ta tasumata maksuintressi. A. Kokk rikkus maksukohustusi tahtlikult, sest tal oli äriühingu tegevusest täielik ülevaade ning ta tegi otsuseid raha liikumise kohta. Ta teadis, et tehinguid Flexberg OÜ-ga tegelikult ei toimunud. Kuigi Kingdom Ehitus OÜ-l on sõiduk Seat Toledo, mille turuväärtus on kuni 3000 eurot ning millele on maksuhaldur seadnud käsutamise keelumärke, ei kata see äriühingu maksuvõlga, mistõttu polnud täitemenetluse algatamine otstarbekas.
4.A. Kokk esitas vastutusotsuse peale vaide, mille MTA jättis 13. juuli 2018. a vaideotsusega rahuldamata.
5.A. Kokk (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastutus- ja vaideotsuse tühistamiseks. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
5.1.Vastutusmenetlus kestis ca poolteist aastat, mistõttu on ületatud mõistlikku menetlusaega. Vastutusotsuse etteheited on põhiosas identsed maksuotsuses tuvastatuga, mis viitab sellele, et maksuhaldur ei viinud vastutusmenetlust sisuliselt läbi. Vastutusmenetlus tuleb lõpetada mõistliku menetlusaja möödumise tõttu.
5.2.Kaebaja ei ole esitanud raamatupidamises võltsarveid ning Flexberg OÜ teostatud tööd on dokumenteeritud valdkonnas tavapärase hoolsusega, mida kinnitavad ka väljastatud akt-arved. Teostatud tööd on võimalik tuvastada akt-arvetelt. Kuna tööd teostati tellimuse alusel varem kokku lepitud hinnapakkumise piires, siis polnud kirjalikku lepingut vaja. Seda ei nõua ka seadus. Tööde üleandmiseks ja vastuvõtmiseks ei ole ette nähtud kindlat vormi, mistõttu tuleb iga dokumenti, mistahes pealkirjaga, analüüsida ja hinnata eraldi, et jõuda selgusele, kas nende alusel on võimalik tuvastada, milliseid konkreetseid töid teostati. Hinnangut andes tuleb lähtuda raamatupidamise seaduse § 4 punktist 1 ja § 7 lõikest 1.
5.3.Kuigi nii maksuhaldur kui ka kohtud on esile toonud, et Andres Kuldmal ei olnud õigust väljastada Flexberg OÜ nimel arveid ajavahemikul märtsist maini 2015, ei saa seda ette heita kaebajale, kuna tegemist on Flexberg OÜ sisesuhtega. Andres Kuldma oli Flexberg OÜ juhatuse liikmeks veebruaris 2015, kui sõlmiti kokkulepe tööde teostamise kohta Kingdom Ehitus OÜ ja Flexberg OÜ vahel, ning seda on kaebaja ka äriregistrist kontrollinud. Lisaks oli Andres Kuldma kuni
10.aprillini 2015 Flexberg OÜ ainuosanik, seega sai ta ennast volitada ettevõtte nimel arveid väljastama.
5.4.Ei ole tõendatud, et kaebaja oleks teadnud, et Flexberg OÜ-l pole majandustegevust. 2014. a oli Flexberg OÜ müügikäive üle 800 000 euro. Lisaks oli äriühingul käibemaksukohustuslase number ning majandusaasta aruanded olid esitatud. Samuti on tuvastatud, et Flexberg OÜ deklareeris makse märtsis 2015. Seega on maksuhalduri järeldus selle kohta, et Flexberg OÜ-l polnud majandustegevust, meelevaldne, ega ole kooskõlas faktiliste asjaoludega.
5.5.Maksuhaldur on jätnud rahuldamata taotlused kolmandate isikute ülekuulamiseks. Teiste hulgas on jäetud üle kuulamata ka Kingdom Ehitus OÜ projektijuht Indrek Raudsepp, kelle üheks ülesandeks oli leida tööjõudu. Tema oli ka see, kes soovitas Flexberg OÜ-d. Maksuhaldur on jätnud üle kuulamata ka Erik Nigola, kes oleks saanud anda seletusi majutusarve nr 04 kohta, mille väljastas Lebe Kodumajutus OÜ. Tema oli Markaner OÜ juhatuse liige, kes oli nii arve saajaks kui ka maksjaks. 2(11)
3-18-1612
5.6.Vastuolud kaebaja ja Andres Kuldma ütlustes tööde teostamise aja kohta, millele maksuhaldur oma otsuses viitab, on marginaalsed. Kuna tegemist oli ühe alltöövõtu lõiguga suurest ehitusest, ei ole tähtis, kas töid alustati veebruari lõpus või märtsi alguses. Oluline oli, et töö oleks kvaliteetne ja valmiks kokkulepitud tähtaegadeks.
5.7.Nõustuda ei saa maksuhalduri väitega, et isikute omavaheline pikaajaline tutvus võimaldas kokku leppida tehingu asjaoludes, et jätta mulje tehingu toimumisest ning väljastada fiktiivseid arveid. Kingdom Ehitus OÜ juhatuse liige ja Flexberg OÜ juhatuse liige üksteist varem ei tundnud. Samas tundis mõlemat juhatuse liiget I. Raudsepp, kes Flexberg OÜ-d ka soovitas, kuid töömeeste leidmine oligi tema tööülesanne projektijuhina. Seega varasemat isiklikku omavahelist seotust tuvastatud pole.
5.8.Kaebaja taotles halduskohtus korduvalt vaidlusalusel ehitusobjektil töötanud isikute või nende töödega seotud äriühingute töötajate tunnistajatena ülekuulamist. Tallinna Halduskohus jättis taotlused 14. veebruari 2019. a ja 18. aprilli 2019. a määrustega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lõike 3 punkti 3 ja § 65 lõike 2 alusel rahuldamata.
6.Tallinna Halduskohus jättis 6. mai 2019. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte enda kanda. Otsuse põhjendused on järgmised.
6.1.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et äriühingu juhatuse liikme kui seadusliku esindaja solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest on olemuselt aktsessoorne kõrvalkohustus. See tähendab, et kõrvalkohustuse kehtivuse eelduseks on põhikohustuse kehtivus. Seega ei saa maksuhaldurile ette heita, et kuigi ta alustas vastutusotsuse andmisele suunatud haldusmenetlust juba
16.septembril 2016, siis pidas ta põhjendatuks oodata ära maksuotsuse üle peetava kohtuvaidluse lõppemise. Ei vaielda selle üle, et vastutusotsuse andmise ajal ei esinenud selle andmist välistavaid asjaolusid, mistõttu on põhjendamatu ka kaebaja taotlus, et kohus tühistaks vastutusotsuse mõistliku menetlusaja ületamisele tuginedes.
6.2.Sisendkäibemaksu võib maha arvata KMS §-s 37 sätestatud nõuetele vastava arve alusel. Esitatud tõendid kogumis kinnitavad, et Flexberg OÜ akt-arved ei kajasta tegelikke tehinguid ning Kingdom Ehitus OÜ-le tehtud maksuotsus on õiguspärane. Tehingu dokumentatsioon on puudulik. Samuti esinevad kaebaja ja Andres Kuldma ütlustes vastuolud. Näiteks on Andres Kuldma väitnud, et töid alustati millalgi veebruaris, kuid kaebaja väitis, et tööd algasid 2015. a märtsis. Andres Kuldma väitel lõppesid tööd 2015. aasta märtsis ning aprillis tuli veel üht-teist teha, mistõttu jäi ühe arve esitamine ka aprilli, kuid kaebaja väitel lõppesid tööd alles 2015. a mais. Maksuhaldur on põhjendatult asunud seisukohale, et sellised vastuolud kinnitavad, et väidetud tehingut ei ole äriühingu raamatupidamises kajastatud viisil toimunud.
6.3.Tehingu dokumentatsiooni puudulikkust möönsid ka kohtud haldusasjas nr 3-16-1819. Ei saa pidada tavapäraseks, et kogu suhtlus väidetava alltöövõtjaga käib kolmanda isiku kaudu ning tegeliku tööde teostajaga läbi ei räägita. Kogu tehingut Flexberg OÜ-ga tõendavad üksnes esitatud akt-arved ning tõendeid selle kohta, et kaebaja oleks esitanud Flexberg OÜ-le tellimuse või hinnaettepaneku, millega Flexberg OÜ nõustus ja mistõttu lepingu koostamist ei peetud vajalikuks, esitatud ei ole. Kaebaja ei ole tõendanud, et Kingdom Ehitus OÜ ja Flexberg OÜ vahel oleks olnud mingeid kokkuleppeid kvaliteedi ja tähtaegade kohta. Pole eluliselt usutav, et muinsuskaitse all oleval objektil tehtud töid ei dokumenteerita või ei kajastata nõuetekohaselt ehituspäevikutes.
6.4.Kaebaja on loonud erinevaid hüpoteese Andres Kuldma volituste olemasolu kohta ning selgitanud, miks ta ei pidanud volituste olemasolus kahtlema, kuid need ei lükka ümber maksuhalduri järeldusi. Olukorras, kus kaebaja Kingdom Ehitus OÜ esindajana ei ole kordagi kohtunud väidetava alltöövõtjaga ega temaga suhelnud, pole mõistetav, et saades arve tundmatult äriühingult, ei uuri arve 3(11)
3-18-1612 saaja talle arve esitanud äriühingu tausta ega avasta, et selle on koostanud äriühing, keda ei eksisteeri, ja isik, kellel arve esitamise õigust ei ole. Kaebaja ei saanud Flexberg OÜ-d teada varem kui 2015. aasta märtsi lõpust, mistõttu pidanuks sellise nimega äriühingult arve saamine kaebajas igal juhul küsimusi tekitama. Kuni 17. märtsini 2015 oli Andres Kuldma äriühingu nimeks Eran Projekt OÜ ning 17. märtsist 27. märtsini 2015 oli äriühingu nimeks Akserati Ehitus OÜ. Kaebaja väitel, et
20.märtsi 2015. a akt-arve tasumise ajal oli Andres Kuldma Flexberg OÜ juhatuse liikmeks, ei ole tähtsust, kuna arve koostamise ajal Flexberg OÜ-d ei eksisteerinud ning samuti pole esitatud tõendeid selle kohta, et Andres Kuldmal oleks olnud volitus arvete esitamise ajal Flexberg OÜ esindada. Äriühingut juhib selle juhatus ning äriühingu osanik ei saa volitada ennast juhatuse asemel äriühingut esindama.
6.5.Kaebaja võimalused kontrollida kolmanda isiku majandustegevuse toimumist on piiratud. Samas on praegusel juhul tõendatud, et kaebajat ei huvitanud üldse Flexberg OÜ-ga väidetavalt toimunud tehingu asjaolud. On eluliselt usutav, et teda ei huvitanud need sellepärast, et ta teadis, et tegelikult tehinguid näidatud viisil ei toimu. Maksuhaldur ei ole väitnud, et kaebaja ja Andres Kuldma oleksid olnud pikaaegsed tuttavad, kuid maksuhaldur on põhjendatult toonud välja, et nii kaebaja kui ka Andres Kuldma tundsid mõlemad pikka aega I. Raudseppa ja Kalev Sakjast. Selline tutvus on piisav, et võimaldada isikutel omavahel kokku leppida Flexberg OÜ nimel akt-arvete vormistamises teenuste eest, mida Flexberg OÜ tegelikult ei osutanud. Flexberg OÜ kaebajale teenust ei osutanud ning aktarvetel märgitud tööd tegid ära Andres Kuldma füüsilise isikuna ning tundmatud kolmandad isikud. Sellist järeldust toetavad maksuhalduri tuvastatud vastuolud tehinguosaliste selgitustes ja tehingute kohta vormistatud dokumentides, mida ei saaks tegelikult aset leidnud sündmuste kirjeldamisel tekkida.
6.6.Isegi juhul, kui kaebajale ei saaks heita ette tahtlust, võiks teda pidada vastutavaks raske hooletuse tõttu. Raske hooletus on ka see, kui juhatuse liige ei kontrolli üldse või piisava põhjalikkusega väidetava projektijuhi (I. Raudsepa) tegevust.
7.Kaebaja palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Ühtlasi taotles kaebaja apellatsioonkaebuses jätkuvalt tunnistajate ülekuulamist.
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. novembri 2019. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused on järgmised.
8.1.Halduskohus ei rikkunud menetlusnorme, kui jättis kaebaja taotletud tunnistajad halduskohtus üle kuulamata. Halduskohus on piisavalt põhjendanud taotluse rahuldamata jätmist iga tunnistaja osas eraldi. OÜ Koidu Plekk töötajate Koit Kaljuranna ja Aivo Sterni selgitused ei puutu Flexberg OÜ ja Kingdom Ehitus OÜ vahelistesse tehingutesse. Kaebaja on ka ise nõustunud, et Oleg Ivanov ei tea anda ütlusi asjas oluliste asjaolude kohta. Varem maksu- või väärteomenetluses ütlusi andnud isikute Aarne Sarapuu, Erik Nigola, Erko Saviaugu, Andres Kuldma, Andre Kuldma ja Indrek Raudsepa antud seletused on piisavad. A. Sarapuu ei teadnud juba maksumenetluses, kes vaidlusaluseid töid tegi. E. Nigola oli töömeeste majutamise eest Lebe Kodumajutuse OÜ-le tasunud Markaner OÜ juhatuse liige ning asjas pole vaidlust, et ta selle eest tasus. E. Saviauk polnud veebruaris 2015 enam Flexberg OÜ-ga seotud ning ta teab Andres Kuldma seotusest Tõrva objektiga üksnes viimaselt saadud teabe kaudu. Andres Kuldma, Andre Kuldma ja I. Raudsepa puhul pole kaebaja põhjendanud, miks nende seletused pole piisavad.
8.2.Vastutusmenetlus mõistliku menetlusaja möödumise tõttu lõpetamine või kaebajalt nõutavate intresside vähendamine ei ole halduskohtumenetluses õiguslikult võimalik. Halduskohus saab üksnes hinnata, kas vastutusotsus on õiguspärane, muu hulgas, kas vastutusmenetlus viidi läbi õiguspäraselt. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks ebamõistlikult pika menetlusaja kompenseerimist intresside 4(11)
3-18-1612 vähendamisega, kuid see eeldab MKS § 114 lõike 3 kohaselt, et selline taotlus esitatakse MTA-le, mitte kohtule. Ehkki üldjuhul ei õigusta maksuotsuse vaidlustamine kohtus vastutusmenetlusega viivitamist, tugines kaebaja ise vastutusmenetluses sellele, et kohtumenetlus maksuotsuse õiguspärasuse üle alles kestab ning maksuhaldur ei saa seetõttu maksuotsuses tuvastatud asjaoludele viidata.
8.3.Väide, et Andres Kuldmal oli 2015. a jaanuari lõpus objekt Tõrvas, ei lahenda vastutusotsuses märgitud vastuolusid kaebaja ja Andres Kuldma seletustes väidetavalt teostatud tööde alustamise aja kohta. Asjaolu, et objektil töötas Andres Kuldma oma pojaga, on võimalikuks pidanud juba ringkonnakohus asjas nr 3-16-1819 tehtud otsuses. Vaidlust ei ole selle üle, et Flexberg OÜ aktarvetel kirjeldatud teenused on osutatud. Seetõttu ei oleks objektil paikvaatluse tegemine aidanud maksuhalduril tuvastada seda, kes teenused osutas ja kas teenuse osutajaks oli Flexberg OÜ. Samuti ei oleks paikvaatlus aidanud tuvastada, millal algas ja lõppes teenuste osutamine objektil.
8.4.Andres Kuldma esitas Kingdom Ehitus OÜ-le arved (20. märtsil 2015, 27. märtsil 2015 ja
15.aprillil 2015) Flexberg OÜ eest ajal, mil ta ei olnud Flexberg OÜ juhatuse liige. Kaebajal lasus Kingdom Ehitus OÜ juhatuse liikmena hoolsuskohustus kontrollida oma tehingupartneri volitusi vahetult enne tehingu tegemist. Kuna tehingupartnerid ei ole lepingut sõlminud, ei ole tuvastatav kokkulepete sõlmimise aeg. Lähtuda ei saa kaebaja ebamäärasest määratlusest „veebruar 2015“. Kuigi tingimata ei pea arve väljastajaks olema juhatuse liige, ei ole selge, kuidas kaebaja tegi kindlaks Andres Kuldma volitused arvete väljastamiseks, kui viimane ei olnud sel ajal juhatuse liige. Lisaks on asjas tuvastatud, et 20. märtsi 2015. a arve esitamise ajal ei olnud äriregistris ka Flexberg OÜ-d, vaid äriühingu nimeks oli Akserati Ehitus OÜ, ning sel ajal äriühingu juhatuse liige olnud Andrus Osi ei teadnud midagi äriühingu tegevuse kohta. Kaebaja ja Andres Kuldma tundsid pikka aega I. Raudseppa ja K. Sakjast. I. Raudsepp tundis pikka aega nii kaebajat, Andres Kuldmat kui ka K. Sakjast. Isikute seotus ja pikaajaline tutvus võimaldas kokku leppida tehingu asjaoludes, kuid ei välista samas kuidagi kaebaja hoolsuskohustuse täitmist äriühingu juhatuse liikmena.
8.5.Järelduse, et maksukohustuslane pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga, saab teha siis, kui maksukohustuslasel oli teave asjaolude kohta, mis viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga, või kui maksukohustuslane saanuks sellistest asjaoludest teada asjakohase hoolsuskohustuse täitmisel. Kaebaja tahtluse saab praegusel juhul tuletada nii sellest, et tal oli ilmselt olemas teave objektil tegelikult töötavate isikute kohta (kaudsete tõendite kogum ja elulise usutavuse kriteerium), kui ka kaebaja hoolsuskohustuse rikkumisest (nõuetekohase dokumentatsiooni vormistamata ja tehingupartneri kontrollimata jätmine). Kaebaja tegevuse tulemusel kajastas äriühing raamatupidamises võltsarveid ning tegi nende arvete alusel ettevõtlusega mitteseotud kulutusi. Vastutusotsuses esile toodud asjaolud annavad piisava aluse järeldamaks, et kaebaja pidi olema teadlik, et Flexberg OÜ ei teostanud tegelikult siseviimistlustöid Tõrva objektil ning tegelikult võisid töid teostada Andres Kuldma füüsilise isikuna ja keegi veel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Kaebaja palub kassatsioonkaebuses tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ning teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Kaebaja seisukohad kassatsioonimenetluses on kokkuvõtlikult järgmised.
9.1.Kaebajal ei ole võimaldatud enda väiteid tõendada tunnistajate ülekuulamisega ja kaebaja esitatud kirjalikke tõendeid ei ole kohtud pidanud vajalikuks uurida. Kohtud on kaebaja väiteid eiranud. Halduskohus on nõustunud vastustaja väidetega ja ringkonnakohus omakorda halduskohtu väidetega. Analüüsimata on jäänud kõik asjassepuutuvad kaebaja uued tõendid ja argumendid. Kohus on asja lahendades valinud endale mugavama positsiooni, asudes kinnitama maksuhalduri seisukohti. Kohus 5(11)
3-18-1612 on kirjeldanud ainult osa kaebaja seisukohtadest, kuid jätnud need siiski analüüsimata. Kaebaja on taotlenud vaidlusaluste tööde teostamisega seotud tunnistajate ülekuulamist, mille kaudu oleks kaebajal võimalik tõendada, et Flexberg OÜ oli isikuks, kes töid teostas. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-76-14 asunud seisukohale, et HKMS § 65 lõikest 2 tuleneb, et kui vaidlustatud haldusaktis on selle isiku ütlustele tuginetud, kelle ülekuulamist tunnistajana kohtumenetluses taotletakse, nendele ütlustele soovib tugineda ka kohus ning taotlus tunnistaja ülekuulamiseks on esitatud õigel ajal, tuleb selline taotlus üldjuhul rahuldada. Praegusel juhul on kohtud rikkunud Riigikohtu suuniseid, kui jätsid taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata.
9.2.Vaidlust ei ole selles, et tehingu tegemise ajal ehk kokkuleppe sõlmimisel tööde teostamiseks veebruaris 2015, oli Andres Kuldma Flexberg OÜ juhatuse liige. Tehingu tegemise ajaks pole arve väljastamise aeg. Maksuhalduri ja kohtute seisukohta arvestades võinuks kaebaja jätta arved tasumata, kuid sellega ei saa nõustuda. Lepingu sõlmimise ajal oli avalikest allikatest võimalik tuvastada, et Flexberg OÜ on tegutsev ettevõte ehitusturul, kelle majandusaasta aruannete põhjal ei olnud kahtlust, et ettevõte on võimeline teenust osutama. Kohtud ei ole viidanud, et tööde alustamise kokkuleppe sõlmimise ajal ehk 2015. a veebruaris oleks esinenud mõni selline asjaolu, mis oleks osutanud sellele, et Flexberg OÜ puhul on tegemist probleemse ettevõttega. Riigikohus on asjas nr 3‐3‐1‐38‐12 tehtud otsuse p‐s 25 selgitanud järgmist: „Üldjuhul ei lasu kauba saamisel ostjal kohustust tuvastada kauba kättetoimetaja volituste ulatust ning arvel märgitud äriühingu esindamise õigust.“ Tuvastamine, millised õigused olid Andres Kuldmal arvete väljastamiseks, väljub kaebaja hoolsuskohustuse piiridest. See oli asjaolu, mille kohta soovis kaebaja teda küsitleda, aga kohtud ei pidanud kaebaja taotlust põhjendatuks. Kaebaja ei tundnud enne 2015. a-t Andres Kuldmat. Dokumentatsiooni puudulikkusele ei ole kohtutel võimalik tugineda, sest kohtud jõudsid järeldusele, et akt-arvetel kajastatud tööd on ka tegelikult tehtud.
9.3.Ületatud on mõistlikku menetlusaega. Vastutaja alustas vastutusmenetlust 16. septembril 2016. Kui õigusaktides ei ole menetlusaega kehtestatud, siis tuleb menetlus läbi viia viivituseta. Vastutusotsuse tegemiseks kulus üks aasta ja seitse kuud. Arvestades seda, et vastutusmenetluses tugineti maksumenetluses kogutud tõenditele ning täiendavalt ei kuulatud üle ka tunnistajaid, ei ole vastutusmenetlust läbi viidud mõistliku ajaga.
9.4.Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et lisaks Seat Toledole oli Kingdom Ehitus OÜ liisinud sõiduauto Subaru Outback. Nimetatud sõiduki oli maksuhaldur samuti arestinud. Sõiduk võõrandati hinnaga 10 000 eurot, mis tasuti pangale, kes omakorda kandis liisingulepingu jäägi ja müügihinna vahe vastustajale. Kokku sai vastustaja lisaks ca 5400 eurot. Vastutusmenetluses ei ole siiani kaebaja vastu nõuet vähendatud.
10.Vastustaja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel.
10.1.Kaebaja esitatud uued tõendid ei puutu asjasse. Ringkonnakohus on otsuse punktis 16 jõudnud põhjendatult järeldusele, et kaebaja esitatud uued tõendid ei tõenda seda, et Flexberg OÜ Kingdom Ehitus OÜ-le ehitusteenust osutas. Kaebaja põhjendused asjaolude kohta, mida tema taotletud tunnistajad võiksid ütlusi andes tõendada, ei olnud samuti asjakohased, sest kaebaja välja toodud põhjenduste kohaselt ei oleks ükski taotletud tunnistaja saanud tõendada asjaolu, et vaidlusalused ehitustööd tegi just Flexberg OÜ. Tunnistajate üle kuulamata jätmine oli HKMS § 65 lõike 2 alusel õigustatud. Kuna kaebaja ei kontrollinud, kas Andres Kuldmal oli Flexberg OÜ nimel arvete väljastamiseks volitus või mitte, ei ole tähtsust sellel, kas ta neli aastat pärast tehingute toimumist kinnitab kohtus, et tal oli Flexberg OÜ osanikuna suuline volitus. Selline väide ei oleks kuidagi kontrollitav. Seejuures on Andres Kuldma MTA-le antud seletuses kinnitanud, et ta ei näinud vaeva äriühingu dokumentide vormistamisega ega pingutanud eriti arvet vormistades. Seega, juhul kui tal
6(11)
3-18-1612 oleks olnud suuline volitus Flexberg OÜ juhatuse liikmelt, võib põhjendatult eeldada, et ta oleks volituse olemasolu maksuhaldurile seletust andes ka rõhutanud.
10.2.Töö tegemist äriühingu nimel või töö tegija kui füüsilise isiku enda nimel saab eristada üksnes konkreetsete asjaolude pinnalt. Eelkõige on tähtsust sellel, kas tööd tegeval füüsilisel isikul on alust väita, et ta teeb tööd (osutab teenust) äriühingu nimel. Näiteks, kas isikul on äriühinguga tööleping või võlaõiguslik leping töö tegemiseks (teenuse osutamiseks). Ka äriühingu juhatuse liige ise võib osutada äriühingu nimel teenust. Teiseks tuleb välja selgitada, kes kannab töö tegemise kulud ja kes omandab töö eest saadud tulu. Äriühingu käitumine maksuõigussuhtes töö äriühingule omistamisel otsest tähtsust ei oma. Küll võib äriühingu maksudeklaratsioonidest saada olulist informatsiooni tehingu tegelike poolte kohta. Näiteks kinnitab tehingu õigeaegne deklareerimine tööd tegeva äriühingu käibedeklaratsioonil asjaolu, et teenuse osutajaks on just äriühing. Kui äriühing aga oma deklareerimiskohustust ei täida, tuleb tehingu tegelike osaliste kindlakstegemiseks tugineda muudele andmetele. Sealhulgas ka sellele, kas tegemist on üldse reaalse majandustegevusega äriühinguga või näiteks nn arvevabrikuga.
10.3.Teenuse tegelik saamine ei ole asjas vaidluse all. Sellest ei saa aga järeldada, et Flexberg OÜ akt-arvetel on piisavalt selgelt märgitud tööde tegemise aeg ja maht, see, millisel ajal milliseid töid tehti, millised isikud teenust osutasid, kui palju ehitajaid objektil oli, millal töid alustati ja millal need lõpetati, kes olid isikud, kes tehtud tööd üle andsid ja vastu võtsid ning millal seda tehti. Ehitustööde puhul ei ole võimalik tagantjärele kindlaks teha, millal tööd on teostatud ning kes teenust osutas. Samuti ei ole seda võimalik kindlaks teha transpordi- ja koristustööde osas juhul, kui lisadokumente pole.
10.4.Tööde teostamise ajavahemik on asjas oluline. Kui töid tehti 2015. a veebruarist kuni aprilli esimese pooleni (nagu väidab Andres Kuldma), oleks täidetud nõue, et Kingdom Ehitus OÜ soetas ehitusteenused käibemaksukohustuslasena registreeritud äriühingult. Kui aga teenused osutati märtsi teisest poolest kuni mai lõpuni (nagu väidab kaebaja), siis ei olnud Flexberg OÜ alates 27. aprillist 2015 enam käibemaksukohustuslane ning Kingdom Ehitus OÜ-l poleks olnud võimalust Flexberg OÜ nimel vormistatud arvete alusel sisendkäibemaksu arvestada. Samuti on tööde tegemise aeg oluline seetõttu, et juba 13. märtsil 2015 esitati äriregistrile Eran Projekt OÜ osanike koosoleku protokoll, millega on Andres Kuldma osaühingu juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud ja kinnitatud uueks juhatuse liikmeks A. Osi. Juhul kui teenust hakati osutama märtsikuu teises pooles, ei olnud Andres Kuldma juba ehitustööde alustamise ajal seotud Flexberg OÜ-ga muul viisil kui üksnes osanikuna.
10.5.Kaebaja ei ole selgitanud, miks ta aktsepteeris ilma andmeid kontrollimata Flexberg OÜ
20.märtsi 2015. a arvet, kui ta väidetavalt sõlmis kokkuleppe Eran Projekt OÜ nime (ja arve väljastamise ajal Akserati Ehitus OÜ nime) kandva äriühinguga. Juhul kui kaebaja aga kontrollis Eran Projekt OÜ nimevahetust, pidi talle selguma ka asjaolu, et Andres Kuldma ei olnud 20. märtsil 2015 enam äriühingu juhatuse liikmeks. On usutav, et arve esitati hiljem, ning sellisel juhul pidi ka tööde vastuvõtmine toimuma hiljem. Andres Kuldmal polnud õigust esitada arveid Flexberg OÜ nimel, kuna ta ei olnud äriühingu juhatuse liige, töötaja ega volitatud isik. Ei ole tuvastatav, et tegelikuks teenuse osutajaks võis olla Flexberg OÜ.
10.6.Pikka aega kasutatud sõidukite puhul ei pruugi müügiportaalide andmete põhjal arvutatav maksimaalne turuväärtus näidata konkreetse sõiduki tegelikku turuväärtust. Pikaaegsest praktikast tulenevalt jätab MTA vanemate ja odavamate kasutatud sõidukite puhul täitemenetluse algatamata ning võimaldab võlgnikul ise maksuhalduriga kooskõlastatult oma sõiduki müüa, hoides sellega kokku täitemenetluse kulud. Nii toimus ka Kingdom Ehitus OÜ-le kuulunud sõiduki Seat Toledo puhul. Kingdom Ehitus OÜ leidis ise sõidukile ostja, kes kandis sõiduki eest Kingdom Ehitus OÜ-le 7(11)
3-18-1612 tasuda tulnud summa 850 eurot otse maksuhalduri kontole. Sõiduki Seat Toledo eest laekunud 850 euro võrra vähenes Kingdom Ehitus OÜ maksuvõlg ja samavõrra vähenes ka kaebajalt solidaarselt Kingdom Ehitus OÜ-ga vastutusotsusega nõutav summa.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Vastutusotsuses heidetakse kaebajale ette, et Flexberg OÜ akt-arvetel kajastatud siseviimistlustööde teostajaks ei olnud Flexberg OÜ ning Kingdom Ehitus OÜ oli sellest teadlik. Kuigi maksuhaldur on tehingute toimumist hinnates muu hulgas tuginenud ka nende vähesele dokumenteeritusele (ainsad töid kirjeldavad dokumendid ongi akt-arved), ei ole maksuhaldur kahtluse alla seadnud tööde teostamist. Maksuhalduri hinnangul tegi tööd tundmatu kolmas isik. Vastutusotsuses on Kingdom Ehitus OÜ väidetav maksuõigusrikkumine omistatud kaebajale kui ainsale Kingdom Ehitus OÜ juhatuse liikmele, kes ka faktiliselt äriühingut juhtis. Kuivõrd vastutusotsuse aluseks olevad asjaolud tuvastatakse vastutusmenetluses, mitte äriühingu suhtes toimunud maksumenetluses, peab vastutusotsuse adressaadil olema võimalik vastutusmenetluses tuvastatud asjaoludele vastu vaielda (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-56-16, p 23). Järelikult on asja lahendamisel võtmetähtsusega, kas Flexberg OÜ oli siseviimistlustööde teostajaks ning kui ei olnud, siis kas Kingdom Ehitus OÜ oli sellest teadlik.
12.Esmalt vastab kolleegium kaebaja väidetele mõistliku menetlusaja ületamise kohta ja selgitab maksukohustuslase vara realiseerimisega seonduvat (I) ning seda, millal on tööde tegemine omistatav äriühingule (II). Seejärel kontrollib kolleegium tunnistajate üle kuulamata jätmise vastavust menetlusõigusele (III) ning viimaks lahendab kassatsioonkaebuse (IV). I
13.Kaebaja on kohtumenetluses korduvalt taotlenud, et kohus tuvastaks vastutusmenetluse mõistliku menetlusaja rikkumise ning lõpetaks vastutusmenetluse või alternatiivselt tühistaks või vähendaks talle määratud intressi. Seda taotlust on ta korranud ka kassatsioonkaebuses. Kolleegiumil ei ole asja lahendamiseks vaja võtta seisukohta, kas vastutusmenetlus kestis ebamõistlikult kaua. Vastutusmenetlus on vastutusotsuse andmisega lõppenud ja selle lõpetamine pole enam võimalik. Ebamõistliku menetlusaja osas on maksukohustuslasel võimalik taotleda intressi kustutamist MKS § 114 lõike 3 alusel, ent eelviidatud sätte järgi peab ta asjakohase taotluse esitama MTA-le, mitte kohtule (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-78-14, punktid 18, 19 ja 21). Õigusselguse huvides märgib kolleegium, et alates 1. jaanuarist 2019 kehtivas redaktsioonis näeb MKS § 119 lõige 5 ette, et intressi ei arvestata perioodi eest, mil maksukohustuslane ei saanud täita oma maksukohustust maksuhalduri põhjendamatu viivituse tõttu maksukontrolli läbiviimisel.
14.Maksuhaldur on vastutusotsuses märkinud, et kuigi Kingdom Ehitus OÜ-l oli sõiduk Seat Toledo väärtusega kuni 3000 eurot, ei pidanud ta otstarbekaks pöörduda kohtutäituri poole sõiduki müümiseks, sest selle väärtus ei oleks katnud Kingdom Ehitus OÜ maksuvõlga. MKS § 96 lõike 5 järgi võib teha vastutusotsuse pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lõike 1 punktis 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda. MKS § 130 lõike 1 punkt 3 reguleerib üksnes rahalisele õigusele sissenõude pööramist. Seega ei keela MKS § 96 lõige 5 otsesõnu sellises olukorras vastutusotsust teha. Samas ei tohi unustada, et vastutusmenetlus on suunatud teise isiku maksuvõla sissenõudmisele. Esmajoones tuleks maksukohustus täita maksukohustuslase vara arvel ning äriühingu seaduslik esindaja peaks vastutama maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (vt ka Riigikohtu üldkogu määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 50, alapunkt h). Praegusel juhul on MTA vastuses kassatsioonkaebusele selgitanud, et kõnealuse sõiduki müüs hiljem kokkuleppel
8(11)
3-18-1612 maksuhalduriga Kingdom Ehitus OÜ ise ning selle võrra vähenes ka maksuvõlg. Niisugune lõpptulemus on eelkirjeldatud põhimõttega kooskõlas.
15.Kaebaja viitab ka asjaolule, et Kingdom Ehitus OÜ oli liisinud sõiduki Subaru Outback, mille vastustaja oli samuti arestinud, ning mille müügist sai vastustaja kokkuvõttes 5400 eurot. Kaebaja väitel pole vastutusmenetluses siiani nõuet selle võrra vähendatud. Kolleegium selgitab, et vastutusotsuse adressaat vastutab MKS § 40 lõike 1 järgi maksukohustuslasega solidaarselt. See tähendab, et kui maksukohustuslane on maksuvõlga vähendanud, väheneb ka vastutusotsuse adressaadi kohustus sarnaselt olukorraga, kui ta oleks ise vastutusotsuse osaliselt täitnud. Niisugune olukord ei tingi vastutusotsuse muutmist. II
16.Sisendkäibemaksu võib maha arvata nõuetekohase arve alusel (KMS § 31 lõige 1). Ettevõtlusega mitteseotud kuluks, millelt tuleb äriühingul tulumaksu maksta, loetakse muu hulgas väljamakset, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ette nähtud nõuetele vastav algdokument (TuMS § 51 lõike 2 punkt 3). Vastustaja on kohaldanud neid norme kaebaja suhtes, leides, et Kingdom Ehitus OÜ raamatupidamises kajastatud Flexberg OÜ akt-arvetel pole märgitud tegelik teenuse osutaja. Sisuliselt on maksuhaldur ja kohtud seisukohal, et tehti MKS § 83 lõike 4 mõttes näilik tehing, mille näilikkus seisneb selles, et tehingu pooleks ei ole Flexberg OÜ.
17.Halduskohus tuvastas otsuse punktis 22, et vaidlusaluseid töid tegi Andres Kuldma koos teiste füüsiliste isikutega. Ringkonnakohus seda järeldust ümber ei lükanud. Riigikohus on tuvastatud faktiliste asjaoludega seotud (HKMS § 229 lõiked 2 ja 3). Kuna Andres Kuldma oli Flexberg OÜ osanik ning eri ajavahemikel ka juhatuse liige, on asjas keskne õiguslik küsimus, kas tehtud töö on omistatav füüsilistele isikutele või Flexberg OÜ-le.
18.Asjas pole vaidlust, et Flexberg OÜ nimel väljastas akt-arved Andres Kuldma, kes oli Flexberg OÜ osanik. Akt-arved on väljastatud 20. märtsil 2015, 27. märtsil 2015 ning 15. aprillil 2015. Andres Kuldma oli Flexberg OÜ juhatuse liige 9. septembrist 2010 kuni 17. märtsini 2015 ning seejärel
5.aprillist 2015 kuni 13. aprillini 2015. Töötamise registri järgi oli ta viimati registreeritud Flexberg OÜ töötajaks 17. juulil 2014. Kuna äriühingu osanikuks olemisest ei teki isikule äriühingu esindamise õigust, on kohtud järeldanud eeltoodud asjaoludest, et Andres Kuldmal ei olnud õigust Flexberg OÜd esindada.
19.Vastus küsimusele, kas töö saab omistada juriidilisele isikule, ei saa iseenesest sõltuda selle juriidilise isiku käitumisest maksuõigussuhtes. Kui töid teeb äriühing, kes jätab käibemaksu maksmata, on tööd sellegipoolest omistatavad sellele äriühingule. Selliselt äriühingult teenust ostnud äriühingul ei teki erisusi maksustamisel, kui ta ise polnud maksupettuses osaline või ei esine muid asjaolusid, mis seavad tehingu majandusliku sisu kahtluse alla. Kui Andres Kuldma polnud tehingute tegemise ajal Flexberg OÜ seaduslik esindaja, sõltub tööde omistatavus Flexberg OÜ-le sellest, kas teda selleks volitati. Volitus äriühingu esindamiseks ei pea olema alati sõnaselgelt väljendatud, vaid selle saab anda ka kaudse tahteavaldusega. Samuti tuleb silmas pidada, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lõike 2 järgi loetakse volitus antuks ka siis, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust. Talumise all tuleb mõista, et ta ei katkestanud ega lõpetanud seda (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1-112-12, p 12; vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1-136-16, punktid 21–24).
9(11)
3-18-1612
20.Praegusel juhul on kohtud jätnud hindamata, kas Andres Kuldma käitumine mõjutas kaebajat uskuma, et talle on antud volitus tehingu tegemiseks, ning kas Flexberg OÜ (nt seadusliku esindaja kaudu) teadis või pidi teadma, et Andres Kuldma tegutses tema nimel. Ringkonnakohtu otsuse punktis 18 toodud etteheide kaebajale Andres Kuldma volituste kontrollimata jätmise kohta pole asjas relevantne, kui selgub, et Andres Kuldma tegutses töid tehes Flexberg OÜ nimel. Samuti ei saa määravaks pidada, et 20. märtsi 2015. a akt-arvele on märgitud ärinimi Flexberg OÜ, kuigi äriregistris muutus selle äriühingu ärinimi Flexberg OÜ-ks alles 27. märtsil 2015. Arvele oli märgitud õige registrikood, mistõttu ei saanud olla kahtlust, millise juriidilise isiku nimel see oli väljastatud. Tegemist on ebaolulise vormiveaga (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-51-15, p 11 koos seal viidatud kohtupraktikaga). Võib möönda, et selline vormiviga võib teatud olukorras tekitada kahtluse arve tagantjärele vormistamise kohta, ent haldus- ja ringkonnakohus pole sellist asjaolu tuvastanud. III
21.Kaebaja taotles asjas üheksa tunnistaja ülekuulamist. Kolm neist (Oleg Ivanov, Koit Kaljurand ja Aivo Stern) polnud asja kohta varem üheski menetluses seletusi andnud. Kaebaja soovis O. Ivanovi ütlustega tõendada, et Kingdom Ehitus OÜ tasus O. Ivanovi kui Gerato Service OÜ töötaja majutamise eest Lebe Kodumajutus OÜ-le. Kaebaja väidab, et Gerato Service OÜ tegi Kingdom Ehitus OÜ-le fassaaditöid, kuid maksuhalduri hinnangul ei olnud Gerato Service OÜ tegutsev äriühing. Maksuhaldur on järeldanud Lebe Kodumajutus OÜ-le tasumisest, et vaidlusaluseid töid ei teinud Flexberg OÜ, vaid Kingdom Ehitus OÜ majutas seal isikuid, kes Flexberg OÜ asemel tegelikult tööd tegid. K. Kaljuranna ja A. Sterni ütlustega soovis kaebaja tõendada, et projektijuht I. Raudsepp tegutses vaidlusalusel objektil juba varem. Ringkonnakohus on töötamise registri kannete põhjal tuvastanud, et O. Ivanov ei töötanud vaidlusalusel ajavahemikul Gerato Service OÜ-s. K. Kaljurand ja A. Stern ei puutu aga Kingdom Ehitus OÜ ja Flexberg OÜ vahelistesse tehingutesse, mida kaebaja on kaebuses ka tunnistanud. Seega jätsid kohtud HKMS § 62 lõike 2 järgi õiguspäraselt nende tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata.
22.Kuus isikut olid varem andnud ütlusi maksu- või väärteomenetluses (Aarne Sarapuu, Erik Nigola, Erko Saviauk, Andres Kuldma, Andre Kuldma ja Indrek Raudsepp). HKMS § 65 lõige 1 lubab kohtul asja lahendamisel arvestada tõendina ka haldus- ja süüteomenetluses protokollitud või salvestatud ütlusi. Eelnimetatud isikute maksu- ja väärteomenetluses protokollitud ütlused on vastustaja halduskohtule esitanud ning kohus on need tõendid vastu võtnud. HKMS § 65 lõike 2 järgi kuulab kohus tunnistajana üle isiku, kelle ütlusi või seletusi sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõend sisaldab, kui see on vajalik asja õigeks lahendamiseks, eelkõige juhul, kui isiku antud ütlused või seletused on ebaselged, mitmeti mõistetavad, olulisel määral vastuolulised või mittetäielikud või kui on põhjendatud kahtlus, et isik on andnud valeütlusi.
23.Kuna HKMS § 65 lõiget 2 on 1. jaanuarist 2018 kehtivas redaktsioonis oluliselt muudetud, ei ole täies mahus kohaldatavad kaebaja viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi asjas nr 3-3-1-76-14 tehtud otsuses esitatud seisukohad selle sätte tõlgendamise kohta. Sättele uue sõnastuse andnud eelnõu seletuskirjas (Riigikogu XIII koosseis, 496 SE) on märgitud muu hulgas järgmist: „Praktiline probleem tõusetub eeskätt seoses maksuvaidlustega, kus maksuhaldur on kontrollimenetluses sageli ütlusi võtnud kümnetelt isikutelt, ilma neilt kontrollitava maksukohustuse kohta olulist teavet saamata või saanud neilt teavet, mille alusel tuvastatakse sellised üksikud faktilised asjaolud, mille üle hilisemas kohtumenetluses tegelikult vaidlust ei teki.“ Seletuskirjast ilmneb põhimõte, et HKMS § 65 lõige 2 ei peaks võimaldama nõuda selliste tunnistajate ülekuulamist, kellelt on küll võetud haldusmenetluses seletused, kuid kelle ülekuulamise vajadusega ei seo kohtumenetluse pool konkreetset faktiväidet ega põhjendust, miks see asjaolu on vaidluse seisukohast oluline.
10(11)
3-18-1612
24.Eeltoodust saab järeldada, et HKMS § 65 lõike 2 alusel tuleb jätkuvalt üle kuulata niisugune tunnistaja, kelle antavad ütlused võivad haldusasja õigeks lahendamiseks olulised olla. HKMS § 65 lõikes 2 on antud üksnes näitlik loetelu olukordadest, mil haldus- või süüteomenetluses ütlusi andnud isik tuleb halduskohtumenetluses tunnistajana üle kuulata. Pelgalt tõik, et isik on haldus- või süüteomenetluses juba seletusi andnud, ei saa õigustada tema tunnistajana üle kuulamata jätmist, kui tal võib olla asja kohta midagi olulist lisada. Seda iseäranis siis, kui tunnistajale pole haldus- või süüteomenetluses haldusasja lahendamise seisukohalt olulist küsimust esitatudki.
25.Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus küllaldaselt põhjendanud, miks pole A. Sarapuu, E. Nigola, E. Saviaugu, Andre Kuldma ja I. Raudsepa tunnistajatena ülekuulamine asja õigeks lahendamiseks vajalik. Kolleegium järgib neid põhjendusi ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 231 lõige 6).
26.Samale seisukohale ei saa asuda Andres Kuldma tunnistajana ülekuulamise taotluse puhul. Kuigi asjas on tõendina vastu võetud tema maksumenetluses 3. detsembril 2015. a antud seletuste protokoll ja tema väärteomenetluses 2. detsembril 2016. a tunnistajana ülekuulamise protokoll, ei ole kummalgi juhul Andres Kuldma käest küsitud, millest tulenes tema õigus Flexberg OÜ-d esindada. Andres Kuldma on jäetud üle kuulamata HKMS § 65 lõiget 2 rikkudes. IV
27.Eeltoodust tulenevalt on kohtud teinud tõendite kogumisel ja hindamisel olulise menetlusvea, jättes kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks täielikult rahuldamata. Kolleegium rahuldab kassatsioonkaebuse osaliselt, tühistab haldus- ja ringkonnakohtu otsused ning saadab asja uueks läbivaatamiseks halduskohtule (HKMS § 230 lõike 5 punkt 3).
28.Asja uuel läbivaatamisel tuleb halduskohtul pärast tunnistaja ülekuulamist tõendeid kogumis hinnates otsustada, kas Andres Kuldmal oli õigus Flexberg OÜ-d akt-arvete väljastamise ajal esindada. Kui selgub, et tal sellist õigust ei olnud (sh võttes arvesse TsÜS § 118 lõikes 2 sätestatut), siis tuleb tõendeid kogumis hinnates ja vajaduse korral täiendavalt kogudes välja selgitada, millal sõlmis kaebaja Andres Kuldmaga tööde tegemiseks kokkuleppe ning kas Andres Kuldmal oli sel ajal Flexberg OÜ esindamise õigus. Kui see nii oli, peab kohus hindama, kas kaebajal oli hoolsuskohustus iga akt-arve saamisel uuesti Andres Kuldma esindusõigust kontrollida, võttes arvesse, et pole vaidlust selle üle, et akt-arvetele märgitud registrikoodi järgi oli tuvastatav, et tegemist on sama äriühinguga, mille juhatuse liige Andres Kuldma kuni 17. märtsini 2015 ning seejärel 5. aprillist 2015 kuni
13.aprillini 2015 oli.
29.Kuna Riigikohus ei tee asjas lõplikku otsust, ei tule kindlaks määrata menetluskulude jaotust. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 esimese lause alusel tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.