lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1928/2

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 22.09.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1928/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.09.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
772
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TA R T U H A L D U S K O H U S

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-1928

Määruse kuupäev

22. september 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

******** kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 15.09.2017.a lahkumisettekirjutuse nr 1039859270 tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja ********, esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

Resolutsioon

1.Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

2.Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
3.Määrus toimetatakse kätte pooltele.

Asjaolud ja menetluse käik

1.******** on Ukraina kodanik, ta saabus Eesti Vabariiki 31.08.2017 ja viibis Eestis biomeetrilise Ukraina kodaniku passi alusel viisavabalt. Biomeetrilise Ukraina passi omanikul on Schengeni riikide territooriumil lubatud viisavabalt viibida 90 päeva poole aasta jooksul. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) lühendas 15.09.2017.a teatisega nr 0811/2017 ******** lubatud viisavaba viibimisaega, viimane lubatud viibimispäev oli 15.09.2017.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.PPA tegi 15.09.2017.a ********le ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1039859270 (edaspidi vaidlustatud ettekirjutus). Ettekirjutuse kohaselt tuli kaebajal Eestist lahkuda hiljemalt 22.09.2017.a, alates 23.09.2017 kuulub ettekirjutus sundtäitmisele. PPA kohaldas kaebaja suhtes sissesõidukeeldu 1 aastaks.
3.******** esitas 21.09.2017.a (pärast tööpäeva lõppemist) Tartu Halduskohtule kaebuse vaidlustatud ettekirjutuse tühistamise nõudes.
4.Kaebaja esitas kaebuses taotluse peatada vaidlustatud ettekirjutuse täitmine. Kaebaja ei tekita riski Eesti julgeolekule. Kaebaja ei ole rikkunud Eesti seadusi ega kavatse seda teha. Kaebajal on soov Eestis töötada, ta on sõlminud töölepingu Solut Invest OÜ-ga ja PPA menetluses on Solut Invest OÜ taotlus kaebajale tööloa väljastamiseks. Kaebaja huvi on ülekaalukam, kuna töötades Eestis saab kaebaja elatist teenida ja toob Eesti riigile kasu läbi maksude tasumise. Samuti kulutab kaebaja saadud raha Eestis. Kaebaja ei nõustu sellega, et ta 15.09.2017.a Solut Invest OÜ ehitusobjektil töötas. Kaebaja lihtsalt viibis seal, tal ei olnud

käes tööriistu ega seljas tööriideid. Kohtu seisukoht

5.Kohus lahendab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse enne kaebuse menetlusse võtmise otsustamist, kuna määruse punktis 2-4 toodud asjaolude põhjal on taotlus kiireloomuline.
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 ja 3 alusel võib kohus teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise.
7.Punktis 1 nimetatud teatise alusel lõppes 15.09.2017.a kaebaja õiguslik alus Eestis viibimiseks. Viisamenetluses, sh viisavaba Eestis viibimise suhtes tehtud otsustuste vaidlustamise erikord on sätestatud välismaalaste seaduse (VMS) § 100 1 - 10019. Teatise vaidlustamise korda on kaebajale teatisel selgitatud. Praegusel juhul on kaebajal õigus vaidlustada viibimisaja ennetähtaegne lõpetamine PPA-s ja kui kaebaja PPA otsusega ei nõustu, siis Siseministeeriumis. Viisamenetluses tehtud otsustused ei ole VMS § 100 18 alusel vaidlustatavad halduskohtus. Sel juhul ei saa halduskohus ka peatada selliste otsustuste kehtivust või täitmist.
8.Kaebaja huvi esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel seisneb selles, et ta soovib Eestisse jääda ja siin töötada. Kuna kaebajal kuni punktis 1 nimetatud teatise kehtetuks tunnistamiseni puudub õiguslik alus Eestis viibida, siis ei ole tal võimalik Eestis ka töötada. Vaidlustatud ettekirjutuse kehtivuse või täitmise peatamine seda ei muuda.
9.Arvestades eeltoodut, ei ole kohtu hinnangul kaebajale ülemäära koormav, kui ta praegu Eestis lahkub. Puudub kaalukas põhjus, miks peaks kaebaja punktis 1 nimetatud teatise üle peetava vaidluse ajal viibima Eestis. See vaidlus toimub kirjalikus menetluses. Kohus märgib lisaks, et kui kaebaja saabus Eestisse 31.08.2017, siis võib talle lubatud 90-päevane viibimisaeg igal juhul lõppeda enne punktis 1 nimetatud teatise vaidlustamis- ja asja lahendamise tähtaegade (30 + 15 + 30 + 15 päeva) lõppemist. Kui punktis 1 nimetatud teatis kohtuvälises menetluses tühistatakse, siis on kaebajal võimalik Eestisse tagasi pöörduda. Sel juhul saab kaebaja vajadusel taotleda vaidlustatud ettekirjutuses kohaldatud sissesõidukeelu kehtivuse peatamist. Seda saab kaebaja taotleda ka juhul, kui seoses praeguse kohtuasja asjaoludega peaks Eestis toimuma kohtuistung, millel kaebaja soovib menetlusosalisena osaleda. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamine on ette nähtud riigivastutuse seaduses.
10.Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb arvestada olulist avalikku huvi, milleks on riigi õigus otsustada, kellel ta lubab riigis viibida, ja selliste otsuste täitmine. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et ta saaks Eesti Vabariiki siseneda ja siin viibida. Hetkel puudub kaebajal õigus Eestis viibida. Kaebajal tuleks austada seda otsust ja riigist lahkuda. Kokkuvõttes jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
11.HKMS § 252 lg 3 alusel jõustub esialgse õiguskaitse määrus, sh selle muutmine või

tühistamine määruse teatavakstegemisel, kui määruse teinud kohus või määruse peale esitatud määruskaebust läbivaatav kohus ei määra teisiti. Seega jõustub käesolev määrus kättetoimetamisel poolele (kaebaja puhul esindajale) ning poolel tuleb täita seda kohe ka juhul, kui pool selle vaidlustab. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja