Vladimir Fartõgini (Fartõgin) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49 ja Tartu Vangla 20. juuni 2017. a käskkirja nr 6-2/661 väljaandmisega
Resolutsioon
1.Tagastada Vladimir Fartõgini kaebus.
2.Jätta Vladimir Fartõgini esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirjaga nr 1-1/49 muudeti Tartu Vangla kodukorda ja seletuskirja.
Tartu Halduskohtusse saabus 2. juunil 2017 Tartu Vangla kinnipeetava Vladimir Fartõgini kaebus, milles kaebaja soovib vaidlustada 1. oktoobril 2017 jõustuvat Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49. Samuti palus kaebaja, et kohus vaataks sisuliselt läbi küsimuse, kas sellistele rikkumistele nagu voodist mittetõusmine kontrolli ajal, ees- ja perekonnanime ütlemata jätmine, suitsetamine ja tööst keeldumine tuleb reageerida üksikvangistuse määramisega. Ühes kaebusega esitas V. Fartõgin taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
3.Tartu Halduskohus jättis 6. juuni 2017. a määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, andes kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 5-päevase tähtaja.
4.Tartu Halduskohtusse saabus 13. juunil 2017 kaebaja puuduste kõrvaldamise avaldus. Kaebaja selgitab, et suitsetamise keeld Tartu Vanglas on inimväärikust alandav ning sellist rikkumist on vajalik hüvitada rahaliselt. Kaebaja rõhutab, et nõuab selgesõnaliselt Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49 täitmise peatamist. Samuti selgitab kaebaja, et palub kohtul läbi vaadata nõue peatada haldusakti väljaandmine, mis kaebajale koostatakse seoses
karistuse määramisega tööst keeldumise tõttu. Kaebaja viitab, et ka tööst keeldumise eest karistuse kohaldamisel tuleb sellist vanglapoolset tegu hüvitada kaebajale rahaliselt. Kaebaja palub teha erand vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 ja lugeda kohtueelne menetlus läbituks.
5.Tartu Halduskohtusse saabus 22. juunil 2017 kaebaja tõend, mille kaebaja palus lisada haldusasja materjalide juurde.
6.Tartu Vangla teatas 26. juunil 2017 vastusena kohtunõudele, et seoses direktori käskkirjaga nr 1-1/49 on V. Fartõgin Tartu Vanglale esitanud 1. juunil 2017 selgitustaotluse, mis on hetkel veel vangla menetluses. Seejuures märkis vangla, et seoses kinnipeetava tööst keeldumisega viidi läbi distsiplinaarmenetlus ning 20. juuni 2017. a käskkirjaga nr 6-2/661 määrati kaebajale karistuseks noomitus.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus võtab esmalt seisukoha kaebuse osas (I) ning seejärel selgitab esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvat (II). I
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja on puuduste kõrvaldamise avalduses palunud, et kohus teeks käesoleval juhul erandi VangS § 11 lg-st 8 ja et kohus loeks kohtueelse menetluse läbituks. Puuduste kõrvaldamise avaldusest nähtuvalt leiab kaebaja, et suitsetamise keeld Tartu Vanglas on inimväärikust alandav ning sellist rikkumist on vajalik hüvitada rahaliselt. Samuti tuleb kaebaja sõnul hüvitada kaebajale rahaliselt kahju, mida vangla põhjustab kaebajale seoses karistuse määramisega tööst keeldumise tõttu. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kaebaja on puuduste kõrvaldamise avalduses viidanud nii VangS § 11 lg-le 8, mis sätestab hüvitamiskaebuse esitamise eeldused, kui ka riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-le 1 ja § 9 lg-le 1, mis samuti reguleerivad kahju hüvitamist, ning seejuures arvestades, et kaebajale määrati 20. juuni 2017. a käskkirjaga nr 6-2/661 tööst keeldumise eest karistuseks noomitus, mõistab kohus, et kaebaja on esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49 ja Tartu Vangla 20. juuni 2017. a käskkirja nr 6-2/661 väljaandmisega.
9.Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
10.VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-s sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
11.Tartu Vangla teatel ei ole kaebaja vanglale esitanud kaebuse asjaoludega seonduvat kahju hüvitamise taotlust. Kohtu hinnangul ei saa ka kaebaja poolt 1. juunil 2017 vanglale esitatud selgitustaotlust tõlgendada kui kahju hüvitamise taotlust, sest nimetatud selgitustaotluses ei ole esitatud nõuet kahju hüvitamiseks.
12.Kuivõrd kaebaja ei ole kaebuses toodud asjaoludega seonduvalt esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlust ehk kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud
kohustuslikust korrast, tagastab kohus V. Fartõgini kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13.Kaebaja on puuduste kõrvaldamise avalduses muuhulgas selgitanud, et esitab kohustava kaebuse ja nõuab selgesõnaliselt Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49 täitmise peatamist. Samuti selgitab kaebaja, et palub kohtul läbi vaadata nõue peatada haldusakti väljaandmine, millega kaebajat karistatakse tööst keeldumise eest. Kohus märgib, et isegi, kui tõlgendada V. Fartõgini kaebust tühistamis- või kohustamiskaebusena, ei oleks V. Fartõgini kaebus menetletav. Arvestades, et kaebaja on kaebuses toodud asjaoludega seonduvalt esitanud vanglale üksnes selgitustaotluse ning VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt on kinnipeetaval vangla haldusakti peale kaebuse (sh tühistamis- ja kohustamiskaebuse) esitamisel kohtueelse menetluse läbimise kohustus, kuuluks ka tühistamis- või kohustamiskaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.
14.Seonduvalt kaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata. II
15.Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutud oluliselt raskendatuks või võimatuks.
16.Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus. Taotluse eesmärk on seega kohtumenetluse ajal tagada õigusliku olustiku säilimine. Kuna käesoleval juhul tagastab kohus V. Fartõgini kaebuse ning Tartu Vangla vastusest ei nähtu, et kaebajal oleks käimas kaebuses toodud asjaoludega seonduv vaidemenetlus, siis ei ole kohtul võimalik esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata.
17.Vastavalt HKMS § 55 lg-le 2, kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määruse alusel läbi vaatamata. Käesoleval juhul on halduskohtule esitatud taotlust sisaldav avaldus. Kohus leiab, et kuna taotluses ei ole kõrvaldatavaid puudusi, sest taotlus ei ole lubatav, siis puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.