Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk, Madis Ernits 24.07.2017, Tartu 3-17-1207 Vladimir Fartõgini kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses Tartu Vangla direktori 04.05.2017. a käskkirja nr 1-1/49 ja Tartu Vangla 20.06.2017. a käskkirja nr 6-2/661 väljaandmisega Tartu Halduskohtu 27.06.2017. a määrus Vladimir Fartõgini määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Vladimir Fartõgin
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu 27.06.2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu määrus vastavas osas muutmata.
2.Tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu 27.06.2017. a määruse resolutsiooni p 2 peale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla muutis direktori 04.05.2017. a käskkirjaga nr 1-1/49 (tl 11-13) Tartu Vangla kodukorda ja seletuskirja.
2.Määruskaebuse esitaja esitas 01.06.2017 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl 25-26p, 49-50), milles soovis vaidlustada 01.10.2017 jõustuvat Tartu Vangla direktori 04.05.2017. a käskkirja nr 1-1/49. Ühes kaebusega esitas määruskaebuse esitaja taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Määruskaebuse esitaja selgitas, et kehtima hakkav suitsetamise keeld Tartu Vanglas on inimväärikust alandav ning sellist rikkumist on vajalik hüvitada rahaliselt. Määruskaebuse esitaja rõhutas, et nõuab Tartu Vangla direktori 04.05.2017. a käskkirja nr 1-1/49 täitmise peatamist ja palus kohtul läbi vaadata nõue peatada haldusakti väljaandmine, mis määruskaebuse esitajale koostatakse seoses karistuse määramisega tööst keeldumise tõttu. Määruskaebuse esitaja viitas, et ka tööst keeldumise eest karistuse kohaldamisel tuleb sellist vanglapoolset tegu hüvitada
rahaliselt. Määruskaebuse esitaja palus teha erand vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 ja lugeda kohtueelne menetlus läbituks.
3.Tartu Vangla teatas 26.06.2017. a vastuses kohtunõudele (tl 53), et seoses direktori käskkirjaga nr 1-1/49 on määruskaebuse esitaja Tartu Vanglale esitanud 01.06.2017 selgitustaotluse (tl 56-57), mis on hetkel veel vangla menetluses. Seejuures märkis vangla, et seoses kinnipeetava tööst keeldumisega viidi läbi distsiplinaarmenetlus ning 20.06.2017. a käskkirjaga nr 6-2/661 (tl 54-55) määrati määruskaebuse esitajale karistuseks noomitus.
4.Tartu Halduskohus tagastas 27.06.2017. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja on puuduste kõrvaldamise avalduses palunud, et kohus teeks käesoleval juhul erandi VangS § 11 lg-st 8 ja et kohus loeks kohtueelse menetluse läbituks. Puuduste kõrvaldamise avaldusest nähtuvalt leiab määruskaebuse esitaja, et suitsetamise keeld Tartu Vanglas on inimväärikust alandav ning sellist rikkumist on vajalik hüvitada rahaliselt. Samuti tuleb määruskaebuse esitaja sõnul hüvitada talle rahaliselt kahju, mida vangla põhjustab määruskaebuse esitajale seoses karistuse määramisega tööst keeldumise tõttu. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et määruskaebuse esitaja on puuduste kõrvaldamise avalduses viidanud nii VangS § 11 lg-le 8, mis sätestab hüvitamiskaebuse esitamise eeldused, kui ka riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-le 1 ja § 9 lg-le 1, mis samuti reguleerivad kahju hüvitamist, ning seejuures arvestades, et määruskaebuse esitajale määrati 20.06.2017. a käskkirjaga nr 6-2/661 tööst keeldumise eest karistuseks noomitus, mõistis halduskohus, et määruskaebuse esitaja on esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses Tartu Vangla direktori 04.05.2017. a käskkirja nr 1-1/49 ja Tartu Vangla 20.06.2017. a käskkirja nr 6-2/661 väljaandmisega. Halduskohus märkis, et Tartu Vangla teatel ei ole määruskaebuse esitaja vanglale esitanud kaebuse asjaoludega seonduvat kahju hüvitamise taotlust. Halduskohtu hinnangul ei saanud ka määruskaebuse esitaja poolt 01.06.2017 vanglale esitatud selgitustaotlust tõlgendada kui kahju hüvitamise taotlust, sest nimetatud selgitustaotluses ei olnud esitatud nõuet kahju hüvitamiseks. Seega tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja on puuduste kõrvaldamise avalduses muuhulgas selgitanud, et esitab kohustava kaebuse ja nõuab selgesõnaliselt Tartu Vangla direktori 04.05.2017. a käskkirja nr 1-1/49 täitmise peatamist. Samuti selgitas määruskaebuse esitaja, et palub kohtul läbi vaadata nõude peatada haldusakti väljaandmine, millega määruskaebuse esitajat karistatakse tööst keeldumise eest. Halduskohus märkis, et isegi, kui tõlgendada kaebust tühistamis- või kohustamiskaebusena, ei oleks kaebus menetletav. Arvestades, et määruskaebuse esitaja on kaebuses toodud asjaoludega seonduvalt esitanud vanglale üksnes selgitustaotluse ning VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt on kinnipeetaval vangla haldusakti peale kaebuse (sh tühistamis- ja kohustamiskaebuse) esitamisel kohtueelse menetluse läbimise kohustus, kuuluks ka tühistamis- või kohustamiskaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel leidis halduskohus, et esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus. Taotluse eesmärk on seega kohtumenetluse ajal tagada õigusliku olustiku säilimine. Halduskohus märkis, et kuna käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse ning Tartu Vangla vastusest ei nähtu, et määruskaebuse esitajal oleks käimas kaebuses toodud asjaoludega seonduv vaidemenetlus, siis ei ole kohtul võimalik esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
5.Määruskaebuse esitaja esitas 27.06.2017 (saabus halduskohtusse 28.07.2017) avalduse (tl 77), milles palus rahuldada esialgse õiguskaitse taotluse, kuna kohtueelne menetlus on läbitud Tartu Vangla 27.06.2017. a vastusega nr 2-3/1493-2 (tl 74-74p). Määruskaebuse esitaja esitas 29.06.2017 (saabus halduskohtusse 30.06.2017) halduskohtule avalduse (tl 72), milles palus rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus tööst keeldumise osas. Määruskaebuse esitaja palus lugeda kohtueelne menetlus Tartu Vangla 29.06.2017. a vastusega nr 2-3/1433-2 (tl 69) seoses tööst keeldumisega läbituks.
6.Tartu Halduskohus saatis määruskaebuse esitajale 03.07.2017 (tl 80) selgituse ja 27.06.2017. a määruse tõlke. Halduskohus selgitas, et kohtumääruse tõlge saabus 03.07.2017 ning pärast 27.06.2017. a määruse tegemist esitatud avalduste osas on halduskohus seisukoha 27.06.2017. a määruses juba võtnud.
7.Määruskaebuse esitaja esitas 05.07.2017 määruskaebuse (tl 88) Tartu Halduskohtu 27.06.2017. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale. Määruskaebuse esitaja selgitab, et kohus tõlgendas kaebust ekslikult hüvitamiskaebusena. Kaebust tuleb tõlgendada kui kohustamiskaebust – anda välja haldusakt Tartu Vangla poolt Tartu Vangla direktori 04.05.2017. a käskkirja nr 1-1/49 täitmise peatamiseks. Määruskaebuse kirjutamise hetkel on määruskaebuse esitaja väitel läbitud tal kohtueelne menetlus. Määruskaebuse esitaja palub esialgse õiguskaitse taotluse rahuldada. Määruskaebuse esitaja märgib, et ta ei pidanud kohustuslikku kohtueelset menetlust läbima kahjunõude osas, sest ta ei esitanud kohtule kahjunõuet. Määruskaebuse esitaja väidab, et tal on määruskaebuse esitamise hetkel kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Määruskaebuse esitaja palub vabastada end riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel.
8.Tartu Halduskohus võttis 06.07.2017. a määrusega (tl 89-89p) määruskaebuse 27.06.2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale menetlusse ja andis Tartu Vanglale tähtaja vastamiseks.
9.Tartu Vangla palus 07.07.2017 määruskaebusele esitatud vastuses (tl 96) jätta määruskaebus rahuldamata. Tartu Vangla märkis, et halduskohus on põhjendatult märkinud, et isegi kui tõlgendada kaebust tühistamist- või kohustamiskaebusena, ei oleks tema kaebus menetletav, sest kaebuses toodud asjaoludega on esitatud vanglale üksnes selgitustaotlus.
10.Tartu Halduskohus jättis 10.07.2017. a määrusega (tl 94) määruskaebuse 27.06.2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale rahuldamata ja edastas Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Tartu Halduskohus tagastas 27.06.2017. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse ning p-ga 2 jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Esmalt käsitleb ringkonnakohus määruskaebuse esitaja määruskaebust Tartu Halduskohtu 27.06.2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale (I) ning seejärel resolutsiooni p 2 peale (II). I
12.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 27.06.2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 27.06.2017. a määruse resolutsiooni p 1 kohta esitatud põhjendustega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
14.Määruskaebuse esitaja on puuduste kõrvaldamise avalduses märkinud, et õiguspärasuse tuvastamise korral ei ole hüvitis küllaldane ja sellist rikkumist on tarvis hüvitada rahas (tl 49). Kuna määruskaebuse esitaja on ise põhjendanud rahalise hüvitise väljamõistmise vajalikkust, ei saa lugeda õigeks määruskaebuse esitaja väidet, et halduskohus on kaebust ekslikult tõlgendanud hüvitamiskaebusena. Lisaks hüvitamiskaebusele on halduskohus tõlgendanud määruskaebuse esitaja kaebust ka tühistamis- ja kohustamiskaebusena (halduskohtu määruse p 13), milles halduskohus leidis, et ka tühistamis- ja kohustamiskaebusena ei ole määruskaebuse esitaja kaebus menetletav. Seega ei ole õige määruskaebuse esitaja väide, et halduskohus eksis ja oleks pidanud kaebust tõlgendama kohustamiskaebusena. Halduskohus käsitles vaidlustatud määruses kaebust nii hüvitamiskaebusena, kui ka tühistamis- ja kohustamiskaebusena.
15.Asjaolu, et Tartu Vangla oli määruskaebuse esitamise ajaks selgitustaotlusele vastanud, ei tähenda seda, et kohtueelne menetlus oleks läbitud. Asja materjalidest nähtuvalt on Tartu Vangla 29.06.2017 vastanud määruskaebuse esitaja 29.05.2017. a märgukirjale seoses majandustöödega (tl 69) ning 27.06.2017 on Tartu Vangla vastanud määruskaebuse esitaja selgitustaotlusele seoses suitsetamise keeluga (tl 74). Tartu Vangla on 07.07.2017. a vastuses määruskaebusele märkinud, et määruskaebuse esitajal ei ole kohtueelne menetlus läbitud, sest kaebusega seotud asjaoludel on vanglale esitatud üksnes selgitustaotlus. Kuna asjas kogutud materjalidest ei nähtu, et määruskaebuse esitaja oleks läbinud kohustuslikku kohtueelse menetluse esitatud nõuete osas, tagastas halduskohus õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
16.Eelnevast tulenevalt puuduvad alused Tartu Halduskohtu 27.06.2017. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks ning esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. II
17.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus Tartu Halduskohtu 27.06.2017. a määruse resolutsiooni p 2 peale tuleb määruskaebuse esitajale tagastada.
18.Määruskaebuse esitaja ei ole nõus sellega, et Tartu Halduskohus jättis 27.06.2017. a määruse resolutsiooni p-ga 2 määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Määruskaebuse esitaja palub esialgse õiguskaitse taotluse rahuldada.
19.Halduskohus põhjendas esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmist kaebuse tagastamisega ja asjaoluga, et kaebuses toodud asjaoludel ei käi vaidemenetlust.
20.Ringkonnakohus märgib, et kuna määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse ka kaebuse tagastamise peale ning ringkonnakohus leidis määruskaebuse lahendamisel, et kaebus on tagastatud õiguspäraselt, ei ole asjas menetlust, milles esialgset õiguskaitset kohaldada. Kuigi Riigikohus on leidnud, et ka kaebuse tagastamise korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik, sest kaebuse tagastamise määrus jõustub alles pärast edasikaebevõimaluste ammendumist (RKHKm 17.05.2017, 3-3-1-88-16, p 15), ei ole see ringkonnakohtu hinnangul antud asjas kohaldatav. Kui kaebaja esitab kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse ning kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele, ei ole ringkonnakohtu hinnangul vaja esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata. HKMS § 121 lg 1 p 4 ei anna halduskohtule kaalutlusõigust
kaebuse menetlusse võtmiseks kui kaebuse esitamseks kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata. Seega ei ole võimalik kaebust menetlusse võtta ja see tuleb tagastada. Kui ei käi vaidemenetlust, ei ole võimalik esitada esialgse õiguskaitse taotlust ka HKMS § 249 lg 2 alusel ning ka sellest lähtuvalt tuleks jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
21.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et isegi kui määruskaebuse esitajal oleks Tartu Vangla direktori 04.05.2017. a käskkirja nr 1-1/49 osas vaidemenetlus läbitud, puuduks tal ringkonnakohtu hinnangul esialgse õiguskaitse vajadus, sest vaidlustatud käskkiri hakkab kehtima alates 01.10.2017. Olukorras, kus käskkirjaga sätestatu ei ole määruskaebuse esitajale mõju avaldama hakanud, ei saa määruskaebuse esitajal tekkida veel selliseid pöördumatuid tagajärgi, mis tingiks esialgse õiguskaitse vajaduse. Ringkonnakohtul puudub võimalus peatada sellise otsuse kehtivust või täitmist, mille kehtivus ei ole veel alanud ning mille vahetu mõju määruskaebuse esitaja õigustele ei ole seetõttu veel avaldunud.
22.Lähtuvalt eelnevast ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik määruskaebuse esitajal saavutada määruskaebusega soovitud eesmärki ning määruskaebus tuleb tagastada (HKMS § 206 lg 1, § 185, § 121 lg 2 p 2). Ringkonnakohus märgib, et kuigi sätte eesmärgi poolest peaks käesoleval juhtumil kohalduma HKMS § 252 lg 7, ei võimalda sätte sõnastus seda siiski rakendada.
23.Määruskaebuse esitaja palus end vabastada riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel. Kuna ringkonnakohus tagastab määruskaebuse, ei ole vajalik tasuda määruskaebuselt riigilõivu ja seega ei ole vajalik menetleda määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.