M.M. kaebus Tallinna Vangla ja Andmekaitse Inspektsiooni tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, Andmekaitse Inspektsiooni 18.04.2016 vaideotsuse nr 2.1-3/16/452 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks väljastada 13.10.2015 teabenõudes nõutud teave
Menetlusosalised
Kaebaja – M.M. Vastustaja I – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Teerika Marilin Martisen Vastustaja II – Andmekaitse Inspektsioon, volitatud esindaja Maris Juha
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus läbi vaatamata Andmekaitse Inspektsiooni 18.04.2016 vaideotsuse nr 2.1-3/16/452 tühistamise ja Tallinna Vangla 13.10.2015 teabenõudele vastamiseks kohustamise nõudes.
2.Jätta läbi vaatamata kaebaja taotlus vangistusseaduse § 11 lg 5 põhiseaduspärasuse kontrollimiseks.
3.Rahuldada kaebus osaliselt. Tuvastada 10.01.2016 teabenõudele ja selgitustaotlusele vastamise tähtaja ületamise õigusvastasus, sealhulgas koopia väljastamise tähtaja ületamisel, 28.02.2016 vaide registreerimata jätmise õigusvastasus ja 13.10.2015 teabenõudele vastamise tähtaja ületamise õigusvastasus, välja arvatud samast taotlusest koopia väljastamisel. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 4,50 eurot (neli eurot ja 50 senti), mis tuleb kanda K. N.e arveldusarvele EExxxxxxxxxxx. Jätta poolte muud menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.01.2017 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva
3-16-994 jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M.M. esitas 13.10.2015 Tallinna Vanglale taotluse teabe saamiseks (registreeritud 15.10.2015, tl 5). Taotluses palus kaebaja koopiat kambrite 356, 429 ja 344 plaanidest koos mõõtkavaga. Ühtlasi soovis ta saada Tallinna Vanglas kasutatavate voodite ja kappide mõõte (kapi riiulitevahelist kõrgust, ühe kapi põhjapindala, voodiplaadi mõõte, voodiplaadi kõrgust põrandapinnast), osutatud kambrite valgusavade, st akna mõõte ilma tuulutusaknata. Kaebaja soovis saada esitatud taotlusest ka koopiat.
2.Kaebaja esitas 10.01.2016 Tallinna Vanglale avalduse (registreeritud 12.01.2016, tl 6). Kaebaja soovis, et Tallinna Vangla vastaks tema 13.10.2015 teabenõudele, annaks selgitusi, miks ei ole tema 13.10.2015 teabenõudele tähtaegselt vastatud ning teabenõude korras koopiat samast avaldusest.
3.Kaebaja esitas Tallinna Vanglale 28.02.2016 vaide, milles nõudis 10.01.2016 avalduses esitatud taotluste täitmist. 02.03.2016 andis kontaktisik kaebajale dokumendi nr 518/15/29222-2, mis kannab kuupäeva 13.11.2015. Kuna see oli vastus kaebaja 13.10.2015 esitatud teabenõudele, võttis kaebaja 28.02.2016 vaide tagasi. Vaiet ei registreeritud.
4.Tallinna Vangla vastas kaebaja 10.01.2016 pöördumisele (registreeritud 12.01.2016; tl 6) 04.04.2016 (tl 10). Tallinna Vangla vabandab seal vastuskirja viibimise pärast. Kirja kohaselt jäi pöördumisele tähtaegselt vastamata segaduse tõttu vangla dokumendihaldusprogrammis. Tallinna Vangla sõnul käsitleti 13.10.2015 pöördumist selgitustaotlusena ja sellele vastati 13.11.2015. Kirjavahetuskaardi kohaselt sai kaebaja vastuse kätte 16.11.2015. 10.01.2016 pöördumisest sai kaebaja koopia 27.01.2016.
5.Kaebaja esitas 04.03.2016 Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) vaide Tallinna Vangla tegevuse peale 13.10.2015 ja 10.01.2016 teabenõuetele vastamisel. AKI 18.04.2016 otsusega nr 2.1-3/16/452 jäeti kaebaja vaie rahuldamata. AKI nõustus Tallinna Vangla seisukohaga, et kambrite plaanide väljastamine võib kahjustada vangla julgeolekut. Väljastades kinnipeetavale erinevate ruumide plaane, võib tekkida olukord, kus isikud püüavad plaanidelt saadud teavet kasutades kambrist välja pääseda. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 1 p 2 järgi võib teabevaldaja keelduda teabenõude täitmisest, kui ta ei valda taotletavat teavet ega tea, kes seda valdab, ning tal ei ole võimalik teabevaldajat kindlaks teha. Vangla on vastanud, et neil ei ole süsteemset andmebaasi kambrites asuvate mööbliesemete ega mööbliesemete vahelise kauguse või mööblieseme ja seina vahelise kauguse mõõtude kohta. AKI pädevuses ei ole hinnata, kas vanglal peavad olema andmed sisustuselementide mõõtude kohta. Kaebaja taotlused enda esitatud dokumentidest koopia saamiseks on rahuldatud.
6.Tallinna Halduskohtusse saabus 23.05.2016 M.M. kaebus erinevate tühistamis-, kohustamis- ja tuvastamisnõuetega. Kaebuse kohaselt vajab kaebaja 13.10.2015 teabenõudes nõutud teavet oma õiguste kaitseks, kuivõrd ta peab oma väiteid kohtumenetluses tõendama. Rikkumiste tuvastamisega soovib ta ära hoida nende kordumist tulevikus.
7.Kohus jättis kaebuse 13.07.2016 määrusega käiguta. Kaebajal tuli puuduste kõrvaldamiseks tasuda riigilõiv ning täpsustada kaebuse nõudeid.
8.Kaebaja kõrvaldas kaebuse puudused, märkides muu hulgas, et kaebuse esitamise põhjuseks on tulevikus esitatav kahju nõue, mille aluseks on rikkumiste kumulatiivne mõju. Kaebus võeti menetlusse 15.08.2016 määrusega. Kohtu menetluses on järgmised nõuded: 1) tuvastada, et Tallinna Vangla on õigusvastaselt ületanud kaebaja 13.10.2015 (nõue 1.1.1., teave ja koopia), 10.01.2016 (nõue 1.1.2., koopia), 28.02.2016 esitatud teabenõuetele (nõue 2(14)
3-16-994 1.1.3., koopia vaidest) ja 10.01.2016 (nõue 1.1.4.) esitatud selgitustaotlusele vastamise tähtaega; 2) tuvastada, et Tallinna Vangla on õigusvastaselt jätnud registreerimata kaebaja 28.02.2016 esitatud vaide (nõue 1.2.); 3) tuvastada, et Andmekaitse Inspektsioon (AKI) on jätnud õigusvastaselt täitmata 04.03.2016 vaidele lisatud teabenõude (nõue 1.3.); 4) tühistada AKI 18.04.2016 vaideotsus nr 2.1-3/16/452 ja kohustada Tallinna Vanglat kaebaja 13.10.2015 teabenõudes palutud teave väljastada (nõue 1.4.); 5) tuvastada, et Tallinna Vangla tõlgendas õigusvastaselt kaebaja 13.10.2015 teabenõuet selgitustaotlusena ning keeldus õigusliku aluseta väljastamast seal palutud teavet (nõue 1.5.).
9.Tallinna Vangla võttis kaebuse 14.09.2016 vastuses osaliselt õigeks nõuetes, milles kaebaja palub tuvastada vastustaja I tegevuse õigusvastasus 10.01.2016 teabenõudele ja selgitustaotlusele vastamise tähtaja ületamisel (nõue 1.1.2. ja 1.1.4.) ning nõudes tuvastada 28.02.2016 vaide registreerimata jätmise õigusvastasus (nõue 1.2.).
10.Kohus otsustas 30.09.2016 määruses asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtaja poolte esitatule vastu vaielda. Tallinna Halduskohtusse saabus 01.12.2016 kaebaja avaldus, milles ta esitab uued taotlused: 1) kui kohus tuvastab kaebuse punktides 1.1, 1.2 ja 1.5 nimetatud rikkumised, tuvastada ka see, et ametnikud, kes rikkumised toime panid, on toime pannud distsiplinaarsüüteo (vangistusseaduse (VangS) § 149, avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 50, § 15 lg 2 ja 3, § 69). Kaebaja soovib, et tuvastataks just teo toimepanemine, kuivõrd karistada saavad üksnes seaduses sätestatud isikud (ATS § 72 lg 2, VangS § 148). 2) tuvastada, et õiguskantsleri 30.06.2015 seisukoht nr 11-2/15055/1502901 on vastuolus põhiseaduse mõttega ja kõik teabevaldajad, sh kohtud, peavad seaduses sätestatud mahus väljastama isikule teavet, sh nende enda esitatud taotlustest, ilma et teabenõudja peaks seda eraldi põhjendama. Tuvastada ka, et teabenõue võib sisalduda esitatavas dokumendis.
11.Kohus kahtles 09.12.2016 kohtunõudes, kas kaebajal on kohustamisnõude osas kohtueelne menetlus läbitud. Kaebajale anti võimalus taotleda kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele üleminekut ning tuvastamisnõuet põhjendada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12.Kaebaja seisukohad on järgmised:
12.1.Kaebaja sai 13.10.2015 teabenõudele vastuse ja teabenõude koopia alles 02.03.2016. Kaebaja peab päevikut, kuhu kannab oma kirjavahetuse. Päevikust ei nähtu, et kaebaja oleks 16.11.2015 saanud vastuse 13.10.2015 teabenõudele. Vangla esitatud kirjavahetuskaarti on võltsitud: märge, et kaebaja on saanud vastuse teabenõudele, on lisatud hiljem. Vanglal puudus vajadus anda kaebajale uus koopia, kui ta on selle kätte saanud. Puudus ka vajadus paluda, et kaebaja vaide tagasi võtaks. Kirjavahetuskaart ei näita, et kaebaja oleks saanud 20.10.2015 koopia 13.10.2015 teabenõudest. Samuti ei saanud ta tähtaegselt vastust 10.01.2016 teabenõudele. Vastuses ei ole selgitatud, miks kaebaja 13.10.2015 teabenõuet käsitleti selgitustaotlusena ning miks ta sai 10.01.2016 teabenõude koopia 27.01.2016. 28.02.2016 vaiet ei registreeritud, niisamuti ei saanud kaebaja sellest koopiat. Vaiet ei saanud kaebaja ka endale, kuna see võeti temalt ära. Arvestades sarnaste rikkumiste hulka, kohtles vangla kaebajat kui objekti, mitte subjekti, rikkudes nii hea halduse tava. Kaebaja sai AKI-le esitatud vaidest koopia, kuid mitte selle lisadest. Vaie koos lisadega on üks tervik. Vaiet ei 3(14)
3-16-994 menetletagi ilma selle lisadeta. Samamoodi tuleb menetleda vaiet koopia saamiseks. Erandiks on juhud, kus sõnaselgelt märgitakse, millisest osast koopiat soovitakse. Avaldusele lisatud taotlus avaldusest koopia saamiseks tuleb lugeda teabenõudeks ning see tuleb rahuldada AvTS-is sätestatud korras.
12.2.Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et seaduses imperatiivselt sätestatud tähtaegu ei ole lubatud ületada (RKHKo 21.10.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-61-10). Tallinna Vanglas on tavaline, et avaldusi menetletakse vale seaduse alusel, näiteks teabenõuet menetletakse selgitustaotlusena. AvTS § 18 lg 1 kohaselt tuleb teabenõue täita hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Selgitustaotlusele tuleb vastata hiljemalt 30 päeva jooksul. Kui teabenõudele 7 päeva jooksul ei vastata, võib kaebaja esitada vaide või oodata, et vangla vastab sellele 30 päeva jooksul. Kui kohe esitada AKI-le vaie, pikendab AKI vaide menetlemise tähtaega. AKI teeb vaideotsuse pärast seda, kui Tallinna Vangla on teabenõudele vastanud. Vaie jäetakse rahuldamata, kuivõrd vangla on kaebajale juba vastanud. Igal juhul tuleb vastus 30 päevaga, kuigi seadus sätestab teabenõudele vastamiseks 5-päevase tähtaja. Rikkumise eest ei vastuta keegi. Kui vastus ei sisalda selgitustaotluses küsitud teavet, tuleb AKI-le esitada uus vaie. Taoline olukord tekitab asjatut aja- ja rahakulu, mille tagasinõudmine ei ole otstarbekas, kuna see tekitab täiendavat kulu. Samuti pole tagatud õiguskindlus, kuna kaebaja ei tea, millal tema soovitud teave talle väljastatakse. Ta ei saa arvestada seaduses sätestatud tähtaegu. Kaebusele või vaidele saab mingi fakti lisada mitu kuud hiljem. Taotlus teabe saamiseks ei tähenda soovi saada selgitusi. Avaldused tuleb täita, lähtudes nende sisust. Kui sisu jääb arusaamatuks, tuleb haldusorganil välja selgitada avaldaja tegelik tahe (RKHKo 23.10.2003 otsus haldusasjas nr 3-3-1-57-03, p 24). Avaldused tuleb registreerida hiljemalt saabumisele järgneval päeval ning sellest hakkab kulgema ka vastamise tähtaeg (asjaajamiskorra ühtsed alusel § 32 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 135 lg 1). Avaldajat tuleb teavitada viivitamatult sellest, kui nõue on puudulik või kui see tuleb lahendada muu seaduse alusel (AvTS § 18 lg 1). Kui teabevaldaja palutud teavet ei valda, teavitatakse sellest avaldajat või teavitatakse, kes palutud teavet valdab (AvTS §-id 22, 21 lg 1, 23 lg 1 p 2).
12.3.Vanglal tuleb 13.10.2015 teabenõue täita, kuna palutud teave vastab AvTS § 3 sätestatud tingimustele, kuid mitte AvTS § 23 sätestatud tingimustele. Küsitud teave ei kujuta ohtu vangla julgeolekule. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on öelnud, et kinnipeetav peab saama vabalt kambris liikuda, seal peab olema piisavalt loomulikku valgust, piisavalt istekohti jne. Kaebaja ei ole küsinud infot seinte paksuse või materjali kohta. Puuduste tõendamiseks on vaja palutud teavet. Kõik majad ehitatakse projektide alusel ning kasutusloa saamisel kontrollitakse ehitise vastavust projektile. Vanglal on ilmselgelt plaanid olemas. Vangla täidab pidevalt teabenõudeid, kus küsitakse erinevate kambrite pindala kohta (nt teabenõue nr 5-18/16/14544). Niisamuti on kinnipeetavatele väljastatud andmeid valgusavade mõõtude kohta. Vangla peab teadma kambri sisustuselementide mõõtu, garanteerimaks, et kinnipeetavate õigused on kaitstud. Kõik sisustuselemendid on ühte mõõtu, v.a väikeste kambrite lauad ja toolid. Mõõdud peavad olema koos seletuskirjaga, et kappi mahuvad kõik kinnipeetavale lubatud asjad, vangla antud asjad ja äratarvitatavad asjad. Kinnitusteta ei saa sisustuselemente kasutusele võtta. Arvestades, et vangla on kaebajale 2007–2009 väljastanud koopia kambri plaanist koos sisustuselementidega, siis vangla valetab, kui väidab, et neid plaane pole.
12.4.AKI väited on vastuolulised. Esmalt väidab ta, et kaebaja palutud teabe väljastamine on ohuks vangla julgeolekule ning teiseks, et kinnipeetav võib need mõõtmised ise teha. Joonlaud on vanglas keelatud, st kinnipeetav ei saa ise mõõtmisi teha. Kohtusse pöördumiseks tuleb oma väiteid tõendada. Esitatava kaebuse aluseks olekski teave, mida kaebaja vanglalt nõuab. Ei ole mõeldav, et isik nõuab kohtult tõendeid, et oma väiteid kinnitada. Kahjunõude 4(14)
3-16-994 esitamiseks tuleb rikkumised tuvastada. Tuvastamisnõue on otseselt seotud avalikkuse kontrolliga avalike ülesannete täitmise üle. AvTS § 14 kohaselt ei pea taotleja põhjendama, milleks ta teavet vajab. AKI viide kaebeõiguse kuritarvitamisele on solvav. AKI on lahendanud mitmeid kaebaja vaideid, jättes need enamasti rahuldamata põhjusel, et teabenõue on täidetud või teavet ei vallata.
12.5.ATS § 50 ja § 69 kohaselt tuleb vale seaduse kohaldamine lugeda distsipliinirikkumiseks. Rohked rikkumised seavad kahtluse alla vastava ametniku pädevuse ja soovi ausalt töötada. Kuni vanglas toime pandud rikkumiste eest vastutab abstraktselt vangla, ei ole rikkumiste tuvastamisel reaalset tagajärge ning puudub preventiivne mõju. Mõju on sellel siis, kui kohus tuvastab seose rikkumise ja konkreetse isiku vahel.
12.6.Õiguskantsleri 30.06.2015 seisukoht nr 11-2/150555/1502901 toob õigusselgusetuse: osad haldusorganid ja kohtud keelduvad seisukohale tuginedes teabe väljastamisest, kuid osad mitte. Seevastu õiguskantsleri 18.11.2011 seisukohas nr 7-4/110297/1105712 jõudsid nii AKI kui õiguskantsler järeldusele, et ametiasutused peavad isikutele väljastama koopiaid nende enda esitatud avaldustest. Teabenõue võib sisalduda avalduses, millest koopiat soovitakse. Viimati viidatud seisukoht on rohkem põhjendatud ning faktiliselt korrektne. Õiguskantsler ja Riigikohtu esimees ei tea tegelikke asjaolusid, mis eristavad kinnipeetavaid vabaduses viibivatest isikutest. Kinnipeetavatele ei ole kõik tasuta, nagu on justiitsminister kirjutanud õiguskantslerile. Koopiad ei ole tasuta. Enamikul kinnipeetavatel on võlgnevusi, sh kohtukulud. 30-sendise koopia saamiseks peab kinnipeetav teenima/laenama/saama arvele 1 euro. Koopia hankimiseks tuleb arvele saada summa, mis on üle kahe korra suurem kui vabadusel viibival isikul. Töötavad kinnipeetavad saavad ühes kuus palga, mille eest saab 10– 30 koopiat. Samal ajal jäävad töötavad kinnipeetavad ilma tasuta väljastatavatest asjadest (riided, hügieenitarbed) ning peavad maksma elektritasu. Neil tuleb tasuda riigilõivu. Kinnipeetaval on raha saamiseks kaks võimalust: esiteks laenata, mis viib kokkuvõttes ta tagasi kuritegelikku maailma, või teiseks kasutada teiste kinnipeetavate jäänuseid (seebitükke, šampoonipärasid), loobuda suhtlemisest välismaailmaga, korjata sepikut. Kinnipeetav vajab menetlusest ülevaadet, eriti kui haldusmenetlus venib. Enda esitatud avaldusi ei pea peast mäletama. Raha olemasolu ei taga, et enda avaldustest saab koopia. Kauplus broneerib poelehe saamise päeval arvel oleva raha ja vabastab selle mõned päevad pärast seda, kui kaup on käes. See võtab ligi 12 päeva. Arvestades võimalust tellida poest kaupu kaks korda kuus, saab koopiaid tellida ca 10 päeval. 4 päeva 10-st on puhkepäevad. Kunagi ei tea, millal koopia saad. Kinnipeetav ei saa tasuta esitada teabenõuet Justiitsministeeriumile, vaid ainult vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §-is 47 sätestatud institutsioonidele. Kinnipeetaval ei ole võimalik jätta endale avaldusest koopiat erinevalt vabaduses viibivatest isikutest, kes saavad seda teha arvutisse või muule andmekandjale. Dokumendid võiksid olla elektroonilised, siis lõppeks tohutu paberimajandus. Aastaid tagasi pidid ka kinnipeetavad esitama kaebused trükikirjas. Kaebaja nõudis, et osakonda paigaldataks tekstitöötlusprogrammiga arvuti, kust pääseks ligi seadusele, ning lubataks omada mälupulka. Tagajärjena muudeti seadust ja sätestati, et kinnipeetav võib kaebuse esitada omakäeliselt kirjutatuna. Justiitsministeerium on selle probleemi tekitanud. Niisamuti on tehtud keeruliseks kohtute töö, kuivõrd kohtud peavad käsikirjalisi avaldusi lugema.
12.7.Kaebaja esitas vaide AKI-le, kuivõrd AvTS § 45 lg 1 kohaselt lahendab selliseid vaideid AKI. Arvestades, et kaebaja on läbinud AKI menetluse, on tal läbitud ka VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohtueelne menetlus. Kaebaja esitaks AKI-le mõeldud vaided meeleldi vanglale, kuid vangla keeldub neid vastu võtmast. Vangla sõnul soovib kaebaja hoida kokku margile kuluvat raha. Kui seadus kohustab kaebajat esitama kohustamiskaebust, läbima kaks paralleelset vaidemenetlust, millest üks on tulemusetu, kuivõrd vangla ei menetle teabenõude
5(14)
3-16-994 täitmise peale esitatud vaideid, on seadus vastuolus põhiseadusega. Kohtul tuleb kontrollida VangS § 11 lg 5 vastavust põhiseadusele.
13.Vastustaja I võtab kaebuse osaliselt õigeks, kuid vaidleb sellele ülejäänud osas vastu.
13.1.Kaebaja 15.10.2010 pöördumist ei saa pidada teabenõudeks AvTS § 6 tähenduses, millele tulnuks vastata AvTS § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Tegemist on selgitustaotlusega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 p 1 mõttes. Pöördumisele vastati MSVS § 6 sätestatud tähtaja jooksul. M.M. kirjavahetuse kaardist nähtub, et Tallinna Vangla 13.11.2011 (reede) vastus 5-18/15/29222-2 toimetati kaebajale isiklikult allkirja vastu kätte esimesel võimalusel ehk 16.11.2016 (esmaspäev). Nõnda ei vasta tõele kaebaja väide, nagu ta oleks vanglalt vastuse saanud alles 02.03.2016. Kaebaja päeviku näol ei ole tegemist õiguslikku kaalu või vanglale õiguslikke tagajärgi kaasatoova kirjatükiga. Sellest, et kaebaja ei ole vastuse saamist enda päevikusse märkinud, ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Kaebaja väited, nagu oleks tema kirjavahetuse kaarti võltsitud, on paljasõnalised ja alusetud. Vangla ei ole õigusvastaselt viivitanud 13.10.2015 pöördumisest koopia väljastamisega. AvTS § 18 lg 3 kohaselt arvestatakse teabenõude menetlemise tähtaegu teabenõude registreerimisele järgnevast tööpäevast. Kaebaja pöördumine registreeriti 15.10.2015. Koopia andis kaebajale sellest pöördumisest kontaktisik 20.10.2015. Sellekohane märge on ka dokumendihaldusprogrammis (tl 48). 11.01.2016 avaldusest on kaebaja saanud koopia 27.01.2016. Sellega on vangla rikkunud AvTS § 18 lg 3 sätestatud tähtaega ning on teabenõude täitnud tähtaja rikkumisega. 11.01.2016 avaldusele vastati 04.04.2016. Vangla vabandas kaebaja ees vastuse hilinemise pärast ning selgitas, et pöördumisele jäi vastamata seoses selle delegeerimisega. Samas selgitati kaebajale, et tema 13.10.2015 pöördumisele vastati 13.11.2015 vastuses, mille kaebaja sai kätte 16.11.2015. Kuivõrd vangla on sedastanud vastuse viibimist, on kaebaja selles osas oma eesmärgi saavutanud ehk vangla tegevuse õigusvastasus on tuvastatud. Vangla peab registreerima kõik kinnipeetavate pöördumised dokumendihaldussüsteemis, mida kaebaja 28.02.2016 pöördumise puhul ei tehtud. Vastustaja I möönab, et jättis õigusvastaselt kaebaja 28.02.2016 pöördumise registreerimata. Tavapäraselt tagastatakse isikule tema pöördumise originaal, kui vaie võetakse tagasi. Õigusvastaseks ei saa pidada kaebajale tema 28.02.2016 pöördumisest koopia väljastamata jätmist. Kaebajale anti tema pöördumine tagasi, millest võib järeldada, et tal on see olemas. Õiguskantsler nõustus oma seisukohas nr 11-2/150555/1502901 Riigikohtu esimehe seisukohaga, et on kaheldav, kas taotleja pöördumine riigiasutuse poole on üleüldse käsitatav üldiseks kasutamiseks mõeldud teabena AvTS § 1 mõttes. Isegi kui jaatada, et tegemist on avaliku teabega, ei teeni isikule tema enda pöördumisest koopia väljastamine avatud ühiskonna ega demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõtteid. Avatud ühiskonna põhimõte nõuab, et väljastataks eelkõige selline üldiseks kasutamiseks mõeldud teave, mille sisu ei olnud enne pöördumist taotlejale teada. Arvestades, et isiku enda pöördumise sisu on talle sisuliselt teada, ei teeni selle teabe väljastamine avatud ühiskonna põhimõtet. See ei teeniks ka asutuse üle avalikkuse kontrolli võimaldamise eesmärki. Kui isiku pöördumised ka lugeda üldiseks kasutamiseks mõeldud teabeks, ei teeni selle teabe väljastamine AvTS §-is 1 sisalduvat eesmärki ning isikute pöördumised ei ole üldjuhul vaadeldavad avaliku teabena AvTS § 3 mõttes. Asutustel puudub seega üldjuhul kohustus neist koopia väljastada. Koopia tuleb väljastada juhul, kui see on vajalik isiku õiguste kaitseks, näiteks selleks, et tõendada edasikaebeõiguse ammendumist EIK-i menetluse algatamiseks jmt. Selline lähenemine teenib õigusriigi põhimõtet ning on seeläbi kooskõlas ka AvTS-i eesmärgiga. Asjaolu, kas pöördumisest koopia väljastamine on vajalik isiku põhiõiguste kaitseks, tuleb igakordselt 6(14)
3-16-994 eraldi hinnata. Tuginedes Riigikohtu esimehe seisukohale, leidis õiguskantsler, et AvTS-i sätete järgi ei ole riigiasutusel üleüldist kohustust väljastada taotlejale koopiaid tema enese pöördumistest, sh põhjusel, et isiku enda pöördumise sisu on talle teada. Kambrite suurused (pikkus, laius) on fikseeritud mõõtmistulemuste alusel eraldi töödokumendina peetavas tabelis, millest lähtutakse ka kinnipeetavate pöördumistele vastamisel. Sellekohaseid andmeid ei võeta igakordselt projektidelt, nagu arvab kaebaja.
13.2.Haldusorgan peab taotluse saamisel selgitama välja isiku tahte taotluse esitamisel, s.o järgima uurimispõhimõtet. Nõnda peab haldusorgan iga talle esitatud pöördumise puhul välja selgitama, kas sisuliselt on tegemist selgitustaotluse, märgukirja, teabenõude, vaide või muu taotlusega ning seda vastavalt sisule menetlema. Vastustaja lähtus õiguspäraselt taotluse lahendamisel MSVS-ist, mitte AvTS-st. Kuigi haldusorgan peab pöördumisele vastama, lähtudes selle sisust, siis praegu võib öelda, et ka kaebaja ei pidanud 13.10.2015 pöördumist teabenõudeks, olles selle pealkirjaks märkinud „Taotlus teabe saamiseks“. Muud pöördumised on kaebaja korduvalt liigitanud teabenõudeks, mitte taotluseks teabe saamiseks.
13.3.Tallinna Vanglal ei ole kaebaja soovitud plaane mitte ühestki kambrist, kuna sellekohaseid projekte koos mõõtkavaga koostatud ei ole. Küll asuvad Riigiarhiivis vangla hoonete asetuse ja paiknemise kohta koostatud üldplaanid (asendiplaanid). Isegi kui vanglal oleks need plaanid olemas, ei saaks neid julgeoleku kaalutlustel kinnipeetavatele väljastada. Kinnipeetavad võivad püüda plaanidelt saadud teabe alusel vanglast välja pääseda. Nii ohustataks mitte ainult vanglas viibivate, vaid ka sealt väljapoole jäävate inimeste julgeolekut. Tallinna Vanglal ei ole ka ühtset andmebaasi kambris asuvate mööbliesemete, mööbliesemete vahelise kauguse või mööblieseme ja seina vahelise kauguse kohta. Kambrites ei kasutata ühesuguste mõõtmetega mööbliesemeid, mistõttu puudub vanglal kaebaja soovitud informatsioon. Vastustaja I ei pidanud otstarbekaks ka sellist informatsiooni koguda. Info akna mõõtmete kohta ilma tuulutusava suuruseta on kaebajale väljastatud. Mitte ühestki õigusaktist ei tule vanglale kohustust omada seletuskirja selle kohta, et kambris asuv mööbel mahutab kõiki kinnipeetavatele lubatud asju. Vangla sisekorraeeskiri sätestab toa või kambri sisustusse kuuluvad esemed, kuid nende omadusi õigusaktid ei reguleeri.
13.4.Vastustaja I leiab, et kaebuse muutmine 01.12.2016 esitatud nõuetega ei ole lubatud. VangS § 148 kohaselt määrab vanglaametnikule distsiplinaarkaristuse ametiisik, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus. Ametnikele ei määra ega tuvasta distsiplinaarrikkumist kohus, vaid ametniku ametisse nimetamise õigust omav isik, kelleks on vangla direktor. Kinnipeetavatel ei ole õigust nõuda vanglaametnike distsiplinaarkorras karistamist.
13.5.Kohus ei saa tulenevalt põhiseaduse § 152 lg-st 1, õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 1 lgst 1, § 351 lg-st 3 tuvastada õiguskantsleri seisukoha põhiseadusele mittevastavust.
13.6.Kaebajal on kohustamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Arvestades VangS § 11 lg-s 5 sätestatut, tuli kaebajal kohtueelse menetluse läbimiseks esitada vaie esmalt vanglale. AvTS § 46 lg 1 alusel on kaebajal õigus küll esitada vaie AKI-le, kuid halduskohtusse saab sellisel juhul pöörduda üksnes AKI haldusakti või tegevuse peale. Vangla tegevuse peale tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamiseks tuleb läbida vaidemenetlus vanglas. Kinnipeetavatel ei ole kohustus läbida mitut vaidemenetlust, vaid vaidemenetlus vanglas. Kinnipeetavad esitavad vanglale massiliselt teabenõudeid ja keelduvatele otsustele esitatakse vaideid.
14.Vastustaja II on seisukohal, et kaebaja seadusest tulenevaid õigusi ei ole rikutud. Kaebajal on võimalik soovitud teave ise dokumenteerida. Kaebaja ei ole põhjendanud, milliste õiguste kaitseks tal andmeid vaja on, sh missugust kohtumenetlust ta soovib algatada ja miks seda nõutud dokumentideta teha ei saa. 7(14)
3-16-994
14.1.Vastustaja II on täitnud kaebaja 04.03.2016 vaides sisaldunud teabenõude. Kinnipeetavad soovivad tavaliselt enda esitatud dokumentidest koopiaid, kuid nende koopiate saamise soovid erinevad: kui osad kinnipeetavad soovivad koopiat vaidest koos lisadega, siis teised soovivad koopiat üksnes vaidest, osutades, et lisadest koopiat ei soovita. Kaebaja soovis oma 04.03.2016 vaides saada koopiat enda esitatud vaidest, sõnastades selle järgnevalt: „Palun käesolevast vaidest, teabenõude korras, koopiat.“ Kaebaja on samas esitanud AKI-le vaideid (02.02.2016, 21.03.2016, 30.03.2016), milles on osutanud, et soovib koopiat vaidest koos lisadega. AKI lähtus teabenõude täitmisel täpselt selle sõnastusest. AKI lisab, et kaebaja pole järginud HKMS § 38 lg-s 4 sätestatud nõuet põhjendada, miks on tuvastusnõude esitamine vajalik tema õiguste kaitseks. Õigusvastasuse tuvastamine ei tähenda, et teabenõue täidetakse. AKI puhul ei päde väide, nagu oleks teabenõuete täitmata jätmine massiline ja selle õigusvastasuse tuvastamine suunaks AKI-t edaspidi õiguskuulekalt käituma. Seisukohad ei ole absoluutsed selles, kas isik peaks asutusele esitatud dokumendist saama teabenõude korras koopiat. Õiguskantsleri 2015. a seisukohast nähtub AvTS-i eesmärk on tagada igaühe juurdepääs teabele, võimaldamaks avalikkusel kontrollida avalike ülesannete täitmist. Avaldajale tema enese pöördumisest koopia väljastamine ei teeni avatud ühiskonna ega demokraatliku õigusriigi põhimõtteid ega asutuse üle avalikkuse kontrolli võimaldamise eesmärki. Väljastada tuleb eelkõige selline üldiseks kasutamiseks mõeldud teave, mille sisu ei olnud enne pöördumist taotlejale teada. Isikule tema enda pöördumistest koopia väljastamine on põhjendatud, kui see on vajalik tema põhiõiguste kaitseks. Paarisõnalist viidet tulevasele kohtumenetlusele ei saa pidada piisavaks. Ühtede ja samade kinnipeetavate pöördumiste hulk viitab oma õiguste kuritarvitamisele.
14.2.Vaideotsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kambrite plaanide väljastamine võib kahjustada vangla julgeolekut. Arvestades, et teabenõude võib esitada igaüks, oleks mõeldamatu, et igal inimesel on võimalus küsida välja vangla detailsed plaanid. Vangla eesmärgiks on isikuid pidada kinni ettenähtud alal, mistõttu tuleb kaitsta infot, mis võib aidata isikuid vanglast välja pääseda. Välistama peab nii väljast tulenevad rünnakud kui põgenemiskatsed. Kui kaebaja vajab plaane konkreetses vaidluses, võib kohus need vanglalt välja nõuda. AKI-le ei ole teada, missuguste väidetavate õiguste kaitseks kaebaja plaane vajas. Tallinna Vangla keeldumine teabenõude täitmisest (sisustuselementide mõõtmete väljastamisest) oli põhjendatud, kuivõrd teabenõudega saab välja nõuda üksnes selleks juba dokumenteeritud teavet. Tallinna Vanglal teave puudus. Teabevaldaja ei pea teabenõude täitmiseks hakkama teavet dokumenteerima. Kinnipeetaval on võimalik sisustuselemendid ja kamber ise üle mõõta, kasutades selleks paberist mõõduvahendit või harilikku joonlauda.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Pooled on viidanud erinevalt kaebaja esitatud taotlustele: kui kaebaja on lähtunud taotluse esitamise kuupäevast, siis vastustaja I on kasutanud taotlustele viitamisel nii taotluse esitamise kuupäeva kui registreerimise kuupäeva. Kohus viitab edaspidi selguse eesmärgil taotlustele nende esitamise kuupäeva järgi: vastavalt seega 13.10.2015 taotlus, 10.01.2016 taotlus, 28.02.2016 taotlus. Kaebaja AKI-le esitatud 04.03.2016 vaidele (registreeritud 08.03.2016) viidatakse samuti selle esitamise kuupäeva järgi.
16.Vaidlust ei ole selles, et Tallinna Vangla on teabevaldaja, kes peab täitma AvTS-is sätestatud nõudeid. AvTS § 5 lg 1 p 1 kohaselt on teabevaldajaks riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus. Arvestades, et Tallinna Vangla on oma põhimääruse § 1 kohaselt Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis viib täide vabadusekaotust ja eelvangistust ning korraldab kriminaalhooldust, on tegemist teabevaldajaga AvTS § 5 lg 1 p 1 mõistes. Kokkuvõtlikult vaieldakse selle üle, kas vanglal oli kohustus kaebaja taotlustele vastata ning kas seda tehti õigeaegselt. 8(14)
3-16-994
AKI 18.04.2016 otsuse nr 2.1-3/16/452 tühistamine ja Tallinna Vangla kohustamine 13.10.2015 taotluses nõutud teave väljastada (nõue 1.4.)
17.Kohus juhtis 09.12.2016 kohtunõudes poolte tähelepanu asjaolule, et kaebajal on kohustamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kohus jääb 09.12.2016 kohtunõudes väljendatud seisukoha juurde. Arvestades, et kaebaja soovib 13.10.2015 taotluses nõutud teabe väljastamist, on tema õiguste kaitseks tõhusaim esitada kohustamisnõue ja kaebaja on selle nõude ka esitanud. VangS § 11 lg 5 kohaselt peab kinnipeetav enne kohustamisnõude esitamist kohtule olema eelnevalt esitanud vangla keeldumisele mingit toimingut teha (praegu teave väljastada) vaide vanglateenistusele ning vanglateenistus peab olema vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks vangla keeldumisele 13.10.2015 taotluses nõutud teabe väljastamisest esitanud vaide vanglateenistusele. Kaebaja sai kirjavahetuskaardi kohaselt 13.10.2015 taotlusele vastuse 16.11.2015. Kohus möönab, et kaebaja enda väitel sai ta vastuse alles 02.03.2016. Kuigi kaebajal oli võimalus esitada vaie vanglale, esitas kaebaja vaide AKI-le. Sellisena ei ole kaebaja vangla keeldumise peale esitanud kunagi vaiet (koos tähtaja ennistamise taotlusega) vanglateenistusele, nagu nõuab VangS § 11 lg 5. AvTS § 45 lg 1 ei ole erinorm vangistusseaduse suhtes. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus haldussisese vaidemenetluse eesmärgiga enne kohtusse jõudmist asi lahendada ja oma viga parandada.
17.1.Kohus möönab, et vangla 13.11.2015 vastuses puudub vaidlustamisviide. Vaidlustamisviite puudumine ei välista siiski kohtueelse menetluse läbimise nõuet. Vaidlustamisviite puudumine võib olla aluseks vaidetähtaja ennistamisele. Kaebaja ei ole esitanud vaiet ega vaide tähtaja ennistamise taotlust vanglateenistusele, kuigi tal oli see võimalus. Eelnevat arvestades tuleb kohustamisnõue halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p 1 alusel jätta läbi vaatamata, kuna esinevad HKMS § 121 lg 1 p-is 4 sätestatud asjaolud.
17.2.Kohus märgib täiendavalt, et kinnipeetaval ei ole kohustust läbida kaht vaidemenetlust, nagu väidab kaebaja. Kinnipeetaval tuleb läbida vaidemenetlus vanglas. AKI vaidemenetlus on vabatahtlik. Kaebaja väited vangla vaidemenetluse ebaotstarbekuse kohta (vaideid ei võeta vastu) on asjakohatud. Kui ta peaks vanglale esitama vaide ja vangla tagastab selle õigusvastaselt, siis loetakse kohtusse kaebuse esitamisel, et kinnipeetav on kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbinud. Kuna kaebaja ei ole praegu vaiet vanglateenistusele esitanud, ei saa kohus ka hinnata, kas kohtueelne menetlus on nõuetekohaselt läbitud.
17.3.Halduskohtu pädevuses ei ole kontrollida abstraktselt mingi normi vastavust põhiseadusele, nagu nõuab kaebaja oma viimases taotluses. Kaebaja taotlus VangS § 11 lg 5 põhiseaduspärasuse kontrollimiseks tuleb seega jätta läbi vaatamata. Kui kaebaja kahtleb, kas mingi säte on kooskõlas põhiseadusega, on tegemist põhiseaduslikkuse järelevalve kaebusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 2 p 1 kohaselt on õigustloova akti või selle andmata jätmise põhiseadusele vastavuse kontrollimine Riigikohtu, mitte halduskohtu pädevuses. Üksikisiku võimalused algatada õigustloova akti või selle andmata jätmise peale põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust Riigikohtus on PSJKS § 4 lg 1 alusel siiski piiratud. HKMS § 158 lg 4 alusel võib kohus jätta asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on põhiseadusega vastuolus. Halduskohus saab seega hinnata konkreetse vaidluse raames normide põhiseaduspärasust ja vajadusel esitada PSJKS § 4 lg 1 alusel Riigikohtule taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Kohtu hinnangul ei saa praegu VangS § 11 lg 5 jätta kohaldamata selle põhiseadusevastasuse tõttu. 9(14)
3-16-994 Õiguskantsler analüüsis VangS § 11 lg 5 põhiseaduspärasust 2008. a seisukohas nr 61/080197/00802026 (viidatud õiguskantsleri 03.07.2012 seisukohas nr 6-1/120922/1203217), leides, et normis sisalduva piirangu eesmärk – tagada asjatundlik vaidluse lahendamine, vä hendada kohtute tö ö koormust ja tõsta seelä bi kohtusü steemi toimimise efektiivsust, tagamaks lõppastmes isikute õiguste parem kaitse (pidades silmas nii konkreetset isikut kui ka laiemalt kohtu poole abi saamiseks pö ö rduvaid kaebajaid) – on legitiimne. Õiguskantsler asus ka seisukohale, et VangS § 11 lõikes 5 sisalduv piirang on sobiv, vajalik ning mõõdukas. Kohustuslik vaidemenetlus võimaldab suured probleemid lahendada kohtuväliselt ning annab taotlejale võimaluse hinnata oma kaebuse perspektiivikust. See vähendab ka kohtute töökoormust, võimaldades neil keskenduda probleemsematele kaebustele. Samal ajal saavad vangla ja Justiitsministeerium parema ülevaate vangla probleemidest. Kohustuslik vaidemenetlus ei võta isikult õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Ka Riigikohus on oma praktikas nõustunud kohtueelse menetlusega tingimusel, et isikul on võimalik lõppastmes kohtusse pöörduda (RKPJKo 04.11.1993, nr III-4/1-4/93; RKHKo 08.05.2001, nr 3-3-1-28-01, p 1; RKHKo 15.10.2002, nr 3-3-1-63-02, p 10). Kohus nõustub eelviidatud seisukohtadega, mistõttu kohaldab ta VangS § 11 lg 5.
17.4.Kohus jättis kohustamisnõude läbi vaatamata. Vaideotsuse tühistamist võib halduskohtule esitatavas kaebuses haldusmenetluse seaduse (HMS) § 87 lg 2 alusel nõuda koos nõudega, mis jäeti vaideotsusega osaliselt või täielikult rahuldamata või juhul, kui vaideotsusega on isiku õigusi rikutud muul viisil kui vaide osaline või täielik rahuldamata jätmine. Sama põhimõtet korratakse HKMS § 45 lg-s 4, mis sätestab kaebeõiguse piirangud: vaideotsust ei saa iseseisvalt vaidlustada, kui see ei riku iseseivalt kaebaja õigusi. Kuivõrd vaide esemeks olnud toimingu – 13.10.2015 teabenõudele vastamine – tegemiseks kohustamise nõue ei ole lubatud ning AKI vaideotsus iseseivalt kaebaja õigusi rikkuda ei saa, ei ole tühistamisnõude esitamine lubatud.
17.5.Kohus andis 09.12.2016 kohtunõudes kaebajale võimaluse minna kohustamisnõudelt üle tuvastamisnõudele ja kaebust muuta. Kaebaja seda ei teinud, leides, et ta on kohtueelse menetluse läbinud. Kohus möönab, et kaebuse nõue 1.5. sisaldab osaliselt taotlust tuvastada Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus 13.10.2015 teabenõude täitmata jätmisel. Samas on kohus seda tuvastamisnõuet pidanud ettevalmistavas menetluses perspektiivituks (vt 15.08.2016 määrus, p 2.3.). Kohus ei pidanud otstarbekaks eraldada sarnaseid nõudeid, kuigi kaebaja õiguste kaitseks oli tõhusam esitada kohustamisnõue. Seega isegi, kui jaatada, et kaebaja on tuvastamisnõude esitanud, ei ole ta tuvastamisnõuet nõuetekohaselt põhjendanud ning see tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Kaebuse osaline õigeksvõtt
18.Vastustaja võttis 14.09.2016 vastuses kaebuse osaliselt õigeks, s.o nõuetes, mis puudutavad 10.01.2016 teabenõudele ja selgitustaotlusele vastamise tähtaja ületamist (nõue
1.1.2.koopia teabenõudest ja teabenõudele vastamine, nõue 1.1.4.) ja nõudes tuvastada 28.02.2016 vaide registreerimata jätmise õigusvastasus (nõue 1.2.). HKMS § 27 lg 3 kohaselt on vastustajal õigus kaebus õigeks võtta. Kaebaja on kohtule esitanud küll liitkaebuse, kuid HKMS § 159 ei keela vastustajal võtta kaebust õigeks osaliselt. Vastustaja ei ole õigeksvõtust taganenud. Õigeksvõtu tulemusel peab kohus kaebuse õigeksvõetud osas rahuldama (HKMS § 159 lg 1). Kohus rahuldab seega kaebuse nõuete osas, mis on seotud 10.01.2016 teabenõudele ja selgitustaotlusele vastamise tähtaja ületamisega (nõue 1.1.2, nõue 1.1.4.) ja 28.02.2016 vaide registreerimata jätmisega (nõue 1.2.).
10(14)
3-16-994 Tuvastamisnõuded: koopiate saamine 13.10.2015 ja 28.02.2016 avaldustest (nõue 1.1.1. ja 1.1.3.) ja 04.03.2016 vaidest (nõue 1.3.)
19.Tuvastamisnõuetes vaieldakse selle üle, kas vastustaja I on õigusvastaselt ületanud erinevatele kaebaja avaldustele vastamise tähtaega, sh ületanud koopiate väljastamise tähtaega (nõuded 1.1.1. ja 1.1.3.), ning kas vastustaja II pidi kaebajale tema 04.03.2016 vaide lisadest koopia väljastama (nõue 1.3.). Kohus pidas ettevalmistavas menetluses Tallinna Vanglaga seotud tuvastamisnõuete puhul piisavaks preventiivset huvi: kaebaja soovib ära hoida sarnaste rikkumiste kordumist tulevikus. Kaebaja täiendas huvi esitada tuvastamiskaebus sooviga esitada hiljem kahjunõue, arvestades rikkumiste kumulatiivset mõju. Kohus pidas preventiivse huvi eesmärgil lubatavaks ka AKI-ga seotud tuvastamisnõuet: tuvastada AKI tegevuse õigusvastasus 04.03.2016 vaide lisadest koopia väljastamata jätmisel. Samal ajal vaidleb AKI nõude menetlemisele vastu, leides, et tuvastamisnõue tuleb jätta läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu. AKI on seisukohal, et kaebaja ei ole põhjendanud, miks on selle nõude esitamine vajalik tema õiguste kaitseks. AKI puhul ei päde ka väide, nagu oleks koopia saamise nõude täitmata jätmine massiline ja teda oleks vaja suunata õiguskuulekalt käituma.
19.1.Kui kaebaja on pidanud teabenõudeks esitatud avalduses sisalduvat taotlust väljastada talle sellest avaldusest teabenõude korras koopia, siis mõlemad vastustajad kahtlevad õiguskantsleri 30.06.2015 seisukohale nr 11-2/150555/1502901 tuginedes, kas enda haldusorganile esitatud avaldust saab üldse käsitleda teabenõudena ning kas sellest saab koopiat taotleda. Seega enne, kui kohus saab lahendada küsimust sellest, kas vastustajad on õigusvastaselt ületanud kaebaja avaldustele vastamise tähtaega, jättes avalduste koopiad (tähtaegselt) väljastamata, tuleb kohtul võtta seisukoht selles, kas ja mis asjaoludel võib avaldaja enda haldusorganile esitatud avaldusest teabenõude korras koopiat taotleda.
19.2.Kohus nõustub õiguskantsleri 30.06.2015 seisukohaga nr 11-2/150555/1502901 ja selles kajastatud Riigikohtu esimehe järeldustega, et riigiasutused võivad, kuid ei ole kohustatud väljastama avaldajale koopiaid tema enese pöördumistest. Kuigi taotleja poolt riigiasutusele esitatud pöördumist võib AvTS § 3 lg 1 mõistes näha teabena, mille riigiasutus saab avalikke ülesandeid täites ja seega saaks vastavat pöördumist justkui käsitleda avaliku teabena, mis tuleb taotlejale väljastada, siis selline tõlgendus ei ole kooskõlas AvTS-i eesmärgiga. Avaliku teabe mõiste sisustamisel tuleb lähtuda seaduse eesmärgist. AvTS §-is 1 sätestatud seaduse eesmärgi kohaselt peab AvTS tagama igaühele võimaluse pääseda juurde üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning looma võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Riigiasutusele esitatavat avaldust ei saa üldjuhul pidada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Veelgi enam, teabe väljastamine ei teeni avatud ühiskonna ega demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõtteid, kuna seadus kohustab väljastama eelkõige sellist teavet, mis ei olnud taotlejale varem teada. Isiku enda pöördumine on talle sisuliselt tuttav. Koopia tuleb väljastada siis, kui see on vajalik isiku põhiõiguste kaitseks, näiteks selleks, et avaldaja saaks tõendada riigisisese edasikaebeõiguse ammendumist EIK-i menetluses. Seda, kas pöördumine on vajalik isiku põhiõiguste kaitseks, tuleb igakordselt eraldi hinnata.
19.3.Kohus kordab, et avaliku teabe mõiste eesmärgipäraseks tõlgendamiseks tuleb seda sisustada lähtuvalt AvTS-i eesmärgist. Riigiasutusele esitatavas taotluses sisalduv nõue saada esitatud taotlusest koopia, ei ole klassikaline teabenõue, sest riigiasutuse väljastatav teave (koopia) ei vasta AvTS-i eesmärgile. Riigiasutusele esitatav avaldus ei ole üldjuhul üldiseks kasutamiseks, kuna teenib konkreetse avaldaja huvisid. Kohus ei pea ka usutavaks, et seadusandja tahe oli pidada koopia väljastamise nõuet teabenõudeks. Vastupidine tõlgendus tähendaks ühtlasi seda, et koopia saamata jäämisel võiks isik igakordselt kohustamisnõudega 11(14)
3-16-994 kohtusse pöörduda. Sisuliselt nõuaks avaldaja aga dokumenti, mille sisu on talle teada. Õiguste riive ei õigusta siin tagajärgi kohtumenetlusele (asjade hulk, menetluse pikkus ja kulud). Kuna tegemist ei ole teabenõudega selle klassikalises mõttes, ei ole avaldajal ka tingimatut subjektiivset avalikku õigust koopia saamiseks. Sellisena võib riigiasutus nõuda selgitusi enne koopia väljastamist. Arvestades, et enda taotlusest koopia väljastamist ei saa alati pidada teabenõudeks, ei saa ka selle täitmist nõuda AvTS § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Kohtu hinnangul tuleb taotlusele vastata siiski mõistliku aja jooksul, lähtudes eelkõige taotlusega koos esitatud avalduse liigist (teabenõue või selgitustaotlus). Halduspraktika muutmine, mille kohaselt varem väljastati koopiaid, kuid hiljem mitte, ei ole vastuolus õiguskindluse või -selguse põhimõttega. Riigikohtu praktikas on korduvalt rõhutatud, et isik ei saa võrdse kohtlemise põhimõttele tuginedes nõuda ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist (RKHKo 27.11.2006 otsus asjas 3-3-1-59-06, p 12 ja sealsed viited).
19.4.Tuleb tähele panna, et taotlejal on võimalik enda avaldusest endale ise koopia kirjutada või teha sellest märkmeid. Esitatud avaldusi ei pea seega peast mäletama. Kinnipeetavatel on Tallinna Vangla kodukorra kohaselt õigus osta kauplusest üks pakk A4 paberit (p 16.2.40), kirjaplokk (p 16.2.41), vihik (p 16.2.42) ja kirjutusvahendid (p 16.2.43). Kinnipeetavatel, kellel rahalised võimalused paberit muretseda puuduvad, antakse leht A4 paberit iga vangla kulul saadetava kirja kohta (p 15.1.7.). Kaebeõiguse tagamiseks tuleb maksejõuetule kinnipeetavale väljastada ka pastakas. Kohtusse pöördumisel ei ole keelatud kasutada muud formaati paberit kui A4. Kuigi avalduse koopia võimaldab kohtul kindlaks teha, kas kinnipeetaval on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus, siis kahtluse korral saab kohus küsida haldusorganilt (vanglalt) haldusmenetluse materjale. Arvestades, et vangla peab kinnipeetavate pöördumised registreerima dokumendihaldussüsteemis, peab vanglal vastav avaldus olemas olema. Seega ei ole kaebajal vaja vähemalt kohtule avalduste koopiaid esitada.
19.5.Praegu ei ole kaebaja põhjendanud, miks tal on oma avaldustest koopiaid vaja. Vangla ja AKI on talle tema pöördumistest (13.10.2015, 04.03.2016 vaie) küll koopiad väljastanud, kuid kohtu hinnangul ei ole neil kohustust koopiaid ilma põhjenduseta väljastada. Kaebaja õigusi ei saa seega olla riivatud, kui talle on koopiad väljastatud, kuid hilinemisega. Kaebaja õigusi oleks riivatud siis, kui koopia väljastamata jätmine oleks takistanud tema edasikaebevõimalusi. Praegu seda tehtud ei ole. Kaebus tuleb koopiate osas jätta seega rahuldamata. Kohus nõustub AKI-ga, et kaebajal puudub ka kaebeõigus AKI-ga seotud tuvastamisnõude esitamiseks. AKI puhul ei ole teabenõuete tähtaegne täitmata jätmine massiline, mistõttu ei aita tuvastamisnõude esitamine teda õiguskuulekale käitumisele suunata. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud pelgalt selleks, et isik saaks veenduda mingi tegevuse või toimingu õigusvastasuses. 13.10.2015 taotlus (nõuded 1.5., 1.1.1.)
20.Kohus käsitles eelnevalt 13.10.2015 avaldusest koopia väljastamise tähtaja ületamist (osa
1.1.1.nõudest), leides, et taotlust enda pöördumisest koopia saamiseks ei saa üldjuhul pidada teabenõudeks. Samas avalduses nõudis kaebaja ka teavet kambriplaanide ja selles olevate mööbliesemete mõõtude kohta. Kaebaja on seisukohal, et Tallinna Vangla käsitles tema taotlust teabe väljastamiseks õigusvastaselt selgitustaotlusena ning jättis sellele tähtaegselt vastamata. Kohus on eelmenetluses märkinud, et nõuded 1.5. ja 1.1.1. on kattuvad, mistõttu käsitletakse neid koos (15.08.2016 määrus, p 2.3.).
12(14)
3-16-994
20.1.Selleks, et otsustada, kas vastustaja I vastas 13.10.2015 avaldusele õigeaegselt, tuleb välja selgitada, mis liiki pöördumisega oli 13.10.2015 avalduse näol tegemist, s.o kas tegemist oli teabenõude või selgitustaotlusega.
20.2.AvTS § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave, mis tuleb avaldajale teabenõude korras väljastada, teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Niisamuti ei tohi esineda AvTS § 23 sätestatud aluseid teabenõude täitmisest keeldumiseks. Teabenõue tuleb täita hiljemalt viie tööpäeva jooksul, sh teavitada avaldajat selle täitmisest keeldumisest (AvTS § 18 lg 1). Seejuures ei ole mitte iga pöördumine riigiasutuse poole teabenõue. Kuigi avaldaja võib taotluse pealkirjastada teabenõudena, võib sisu poolest olla tegemist märgukirja või selgitustaotlusega. MSVS § 2 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt on selgitustaotlus MSVS tähenduses isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine; taotleb MSVS §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist. Selgitustaotlusele tuleb MSVS § 6 kohaselt vastata 30 päeva jooksul alates selle registreerimisest. Haldusorgani ülesandeks on iga pöördumise puhul isiku tegelik tahe välja selgitada (RKHKo 23.10.2003 otsus haldusasjas nr 3-3-1-57-03, p 24).
20.3.AvTS § 3 lg-s 1 sisalduva avaliku teabe definitsiooni kohaselt saab teabenõude korras nõuda seega koopiad või väljavõtteid dokumentidest, mis on asutusel olemas. Teabenõude täitmiseks ei pea teabevaldaja hakkama erinevatest dokumentidest andmeid koguma ja uut dokumenti koostama. Sellisel juhul on tegemist selgitustaotlusega. Kui nõutud teavet vanglal ei ole, on tal õigus teabenõude täitmisest keelduda, viidates samas, kellel võiks nõutud teave olemas olla.
20.4.Kaebaja soovis 13.10.2015 taotluses teabe saamiseks saada erinevate kambrite ja nendes olevate mööbliesemete mõõte. Tallinna Vangla käsitles kaebaja 13.10.2015 pöördumist selgitustaotlusena. Tallinna Vangla on 13.11.2015 vastuses välja toonud, et tal puudub kaebaja soovitud teave ja seda ei koguta. Kohtu hinnangul ei tee soov teabenõude täitmisest keelduda teabenõudest selgitustaotlust, isegi kui vastav teave teabevaldajal puudub. Teabevaldaja peab olema võimeline 5 päeva jooksul teabenõudele vastama, sh keelduma selle täitmisest. Arvestades, et praegusel juhul ei nõudnud kaebaja soovitud andmed analüüsi ega sünteesi, pidi tema taotluse liigitama teabenõudeks, mitte selgitustaotluseks. Nõnda ei ole vangla järginud ka seaduses sätestatud tähtaega teabenõude täitmisel. Kohus juhib vangla tähelepanu ka sellele, et AvTS § 23 lg-s 3 sätestatud viiepäevane tähtaeg teabenõude täitmiseks tähendab ühtlasi seda, et avaldajat tuleb teavitada, kui tema taotlusele vastamise tähtaega pikendatakse. Teabevaldaja ei saa avaldusele vastamisel lähtuda üksnes selle pealkirjast, vaid peab selgitama välja avaldaja tahte avalduse esitamisel. Kaebaja puhul seda ei tehtud. Kaebaja täiendavad taotlused
21.Kaebaja on oma 01.12.2016 avalduses esitanud kaks täiendavat taotlust: tuvastada, et vastavad ametnikud on toime pannud distsiplinaarsüüteod ja tuvastada õiguskantsleri 30.06.2015 seisukoha nr 11-2/150555/1502901 vastuolu põhiseadusega. Kuna need taotlused ei seondu vaidluse esemega ning on esitatud hilinemisega, tuleb need jätta tähelepanuta. Kohus siiski märgib, et ametnike distsiplinaarrikkumisi ei tuvasta kohus, vaid ametniku ametisse nimetamise õigust omav isik. Selliseks isikuks on praegu vangla direktor. Vastupidine oleks vastuolus võimude lahususe põhimõttega. Kohtus saab kontrollida distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust. Kohtu pädevuses ei ole ka tuvastada, kas õiguskantsleri seisukohad on kooskõlas põhiseadusega. Halduskohtu pädevus normi või akti põhiseaduspärasuse kontrollimisel piirneb sellega, et kui kohus kahtleb normi
13(14)
3-16-994 põhiseaduspärasuses, võib ta jätta selle kohaldamata ning esitada taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks Riigikohtule.
22.Kaebaja on enda 01.12.2016 avalduses teinud ka hulgaliselt etteheiteid, mis vaidluse esemega kuidagi ei seondu (hügieenipakkides puudub svamm, nälga jäämine, kirjavahetus VSkE §-ist 47 väljajäävate organisatsioonidega, dokumentide elektrooniline salvestamine ja esitamine, mälupulga omamine). Kuna need väited vaidluse eset ei puuduta, jätab kohus need tähelepanuta. Kui kaebajal on nende asjaolude osas etteheiteid, võib ta kasutada HKMS § 37 lg-s 2 sätestatud õiguskaitsevahendeid, pidades vähemalt osade etteheidete puhul silmas nõuet läbida enne nõude esitamist kohtule kohustuslik kohtueelne menetlus vanglas. Menetluskulud
23.Kohus rahuldas kaebuse osaliselt Tallinna Vangla vastu esitatud nõuetes. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Vastustaja I ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad tema menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja on nõudnud vastustajalt riigilõivu väljamõistmist summas 30 eurot (15 + 15). Kohus märgib, et kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 15 eurot, mitte 30 eurot. Kohtu hinnangul rahuldati kaebus 30% ulatuses. Vastustaja I-lt tuleb kaebaja kasuks mõista välja menetluskuluna 4,50 eurot (15 x 0,3). Poolte muud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.