Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.29.05.2014.a esitas avaldaja maakohtule avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. 11.06.2009.a määrusega kuulutas Pärnu Maakohus avaldaja 29.04.2009.a avalduse alusel välja avaldaja pankroti. Pankrotihalduriks määras kohus Veli Kraavi. 20.05.2011.a määrusega kinnitati lõpparuanne ja lõpetati pankrotimenetlus, algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning nimetati usaldusisikuks VM. Avaldaja kinnitas, et kolm aastat on möödunud menetluse algatamisest ja selle aja sees on võlgnik saanud kasutada seaduses ettenähtuna miinimumpalga suuruse osa sissetulekust.
1(4)
Tsiviilasi nr: 2-09-19810 Ülejäänud raha on võlgnik kandnud usaldusisiku vastavale kontole, kust on tehtud ülekanded protsentuaalselt vastavalt võla suurusele igale võlausaldajale. Kuna alampalga ületanud osa oli väike, on võlgnik teinud ülekandeid üks või kaks korda aastas. Võlgnik kinnitas, et 2012.a läks ta viie lapse emana soodusajaga pensionile. Võlgniku pension (350 eurot) jääb alla miinimumpalga (355 eurot). Käesoleva aasta jooksul võttis võlgnik endale siiski möödunud aasta alampalga (320 eurot), mis üle selle, kogus pankrotirahaks ja kandis üle võlausaldajaile. Võlgnik kinnitas, et tema tütar õpib Tartu Ülikoolis õppemaksulisel kohal (1800 eurot õppeaasta + iga kuu ühiselamu maks) ja seetõttu ei ole ka kuidagi enam võimalik midagi loovutada. Võlgnik kahetseb väga toimunut ja palub kohtul pankrotimenetlus lõpetada ja võlgnik kohustustest vabastada. Võlgniku sõnul ei ole tema nende võlgade tekkimises peasüüdlane. 05.11.2014.a kohustas kohus usaldusisikut esitama kohtule aruande, kust nähtuks võlgade tasumise ulatus võlgadest vabastamise menetluse kestel. 19.11.2014.a esitas usaldusisik aruande, mille kohaselt võlausaldajatele kuuluv raha on kantud selleks sisse seatud kontole ning jagatud võlausaldajate vahel järgmiselt: Tarbijate Ühistule 50,09%; Saare Kalurile 21,12%; Liisingule 28,78% – vastavalt igaühele kuuluva võlasumma suurusele. Usaldusisik kinnitas, et muid sissetulekuid võlgnikul polnud. Avaldusele on lisatud kontoväljavõte, millest nähtuvad võlgniku sissetulekud ning võlausaldajatele tasutud summad.
2.25.11.2014.a määrusega vabastas maakohus avaldaja võlgniku kohustustest ja lõpetas kohustustest vabastamise menetluse ning vabastas VM-i avaldaja usaldusisiku kohustustest. Kohus viitas pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 1 ja 175 lg-le 11 ning märkis, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 20.05.2011.a ning praeguseks ajaks on sellest 3 aastat möödunud. Kohus viitas PankrS § 175 lg-le 2 leides, et antud juhul ei ole võlgnik süüdi mõistetud pankrotikuriteos ega rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik on täitnud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega – võlgnik töötas kuni pensionile jäämiseni. Võlgnik ei ole varjanud oma tulusid ega vara, kuna võlgniku sissetulekud on kontrollitavad esitatud pangakonto väljavõtete alusel. Samuti on võlgnik olnud koostööaldis ning avaldanud menetluse käigus usaldusisikule ja kohtule vajalikku informatsiooni. Sellega on võlgnik täitnud PankrS § 173 lg 2 nõuded. Kohus viitas ka PankrS § 175 lg-le 8, § 176 lg-le 1, § 175 lg-le 7 ja § 177 lg-tele 1 ja 2.
3.02.12.2014.a esitatud määruskaebuses palub võlausaldaja Swedbank Liising AS maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jäetakse võlgniku taotlus tema ennetähtaegseks kohustustest vabastamiseks rahuldamata. Samuti palub kaebaja tagastada määruskaebuse rahuldamisel selle eest tasutud riigilõiv 50 eurot. Kohus on põhjendamatult vabastanud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest enne viie aasta möödumist. Kohus on võlgniku vabastanud väga kergekäeliselt, kahjustades sellega võlausaldajate huve, arvestades eelkõige asjaolu, et võlgniku näol on tegemist täiesti tööealise ning töövõimelise isikuga, kes peaks võlausaldaja hinnangul endiselt tööl käima ja raha teenima, sest tal on võlausaldajate ees täitmata kohustused. Kohus ei ole arvestanud, et võlgnik on läinud pensionile nn soodusajaga, kuigi võiks tegelikkuses endiselt töötada ja saada töötasu, mille arvel ka võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlausaldaja hinnangul kuulub PankrS § 175 lg 11 kohaldamisele siiski vaid erandlikel juhtudel, mida käesoleval juhul ei esine. Ka võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse seletuskirja
2(4)
Tsiviilasi nr: 2-09-19810 kohaselt saab viidatud sättes ette nähtud varasem võlgadest vabastamine tulla kõne alla eelkõige vaid juhul, kui võlgnik on käitunud tõepoolest nö ideaalselt, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Arvestatav ulatus on võlausaldaja hinnangul, kui nõuete rahuldamise ulatus küündiks vähemalt 30–40%-ni, kuid ka sellist olukorda antud juhul ei eksisteeri. Eeltoodut arvestades on maakohtu määrus vastuolus seaduse mõttega ega ole põhjendatud.
Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 25.11.2014.a määrus tuleb tühistada. Ringkonnakohus saab vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 2 ja §-le 659 teha ise uue määruse, millega avaldus võlgniku kohustustest ennetähtaegselt vabastamiseks jääb rahuldamata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
7.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses tooduga, et maakohus on vabastanud võlgniku ennetähtaegselt kohustustest liiga kergekäeliselt, kuna antud juhul ei ole kohus tuvastanud, et esineks PankrS § 175 lg-s 11 sätestatud olukord. PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et käesoleval juhul võlgnik oleks rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kuid juhul, kui see eeldus ei ole täidetud, ei saa võlgadest ennetähtaegne vabastamine kõne alla tulla. Pärnu Maakohtu 20.05.2011.a määrusest, millega lõpetati pankrotimenetlus ja algatati avaldaja suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, nähtuvalt on võlausaldajate tunnustatud nõuded, mille ulatuses nad ei ole raha saanud, järgmised: Swedbank Liising AS 3749,18 eurot, AS Saare Kalur 2436,90 eurot, Saaremaa Tarbijate Ühistu 6032,46 eurot, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 10,93 eurot. See, millises ulatuses on avaldaja kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajate nõuded rahuldanud, on avaldaja kohustus välja tuua. Usaldusisiku VM-i 19.11.2014.a selgitusele lisatud konto väljavõttest nähtuvalt on avaldaja tasunud perioodil 20.05.2011.a võlausaldajatele järgmiselt: Swedbank Liising AS-ile kokku 893,54 eurot, AS-ile Saare Kalur kokku 658,48 eurot, Saaremaa Tarbijate Ühistule kokku 1618,50 eurot. Arvestades võlausaldajate nõuete suurust, ei saa teha järeldust, et võlgnik oleks suutnud rahuldada võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.
8.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et puudub alus võlgniku ennetähtaegselt kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb vastav avaldus rahuldamata jätta.
9.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel.
10.Määruskaebuse esitaja taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 150 lg 1 p 5 järgi tagastatakse määruskaebuse esitajale riigilõiv, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Esiteks märgib ringkonnakohus, et praeguses menetluses osaleb lisaks
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-09-19810 kaebajale teisi menetlusosalisi. Teiseks ei esine hetkel seda olukorda, et menetluskulusid (sh riigilõivu) ei jäeta kellegi teise kanda. Ringkonnakohus käesoleva lahendiga menetluskulude jaotust ei otsusta, kuivõrd see ei ole lõpplahend. Alles siis, kui tehakse lõpplahend ja seal määratakse, et kõnealune riigilõivu kulu ei jää kellegi teise kanda, saab kaebaja taotleda riigilõivu tagastamist. Seega käesoleval hetkel puudub määruskaebuse esitaja taotluse rahuldamiseks alus.
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.