Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-169-10 Tartu, 9. märts 2011. a Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu Osaühingu STARFELD hagi Valga linna vastu kahjuhüvitise saamiseks Tartu Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 207-22093 Osaühingu STARFELD kassatsioonkaebus 3834 eurot 70 senti (60 000 krooni) Hageja osaühing STARFELD (registrikood 10599831), esindaja vandeadvokaat Marina Valge Kostja Valga linn, esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo 7. veebruar 2011. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-22093 osas, millega ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu 14. mai 2010. a otsuse osaühingu STARFELD hagis Valga linna vastu, jättis hagi täielikult rahuldamata ning jagas menetluskulud.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 14. mai 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-22093 osas, millega maakohus mõistis Valga linnalt osaühingu STARFELD kasuks välja kahjuhüvitise 60 000 krooni ning jagas menetluskulud.
3.Saata asi tühistatud osas Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.
Jätta ülejäänud osas Tartu Maakohtu 14. mai 2010. a otsus muutmata.
5.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Tagastada osaühingule STARFELD kassatsioonkaebuselt 1. novembril 2010. a tasutud kautsjon 115 (ükssada viisteist) eurot 4 senti (1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing STARFELD (hageja) esitas 8. juunil 2007 Tartu Maakohtule hagi Valga linna (kostja) vastu 191 125 krooni 76 sendi suuruse kahjuhüvitise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale Valga linnas Vabaduse 38 asuv kinnistu (edaspidi kinnistu), mis piirneb Jaama puiesteega. 2005. a suvel toimus Valga Linnavalitsuse korraldusel Jaama puiestee remont ning asfalteerimine. Sama aasta sügisel vihmade ajal ilmnes, et tänavalt valguvad sademed kinnistul asuva hoone (edaspidi hoone) keldrisse. Selgus, et tööde käigus oli rikutud sademete äravoolu süsteemi ning vihmavesi sattus vanasse sidekaevu, kust see tungis hoone keldrisse. Korduvate üleujutuste tagajärjel on hoone keldris rikutud viimistlus ning ruumid on täis pori. Kalkulatsiooni kohaselt kulub kahjustatud ruumide endise olukorra taastamiseks 191 125 krooni 76 senti. 2007. a veebruaris pöördus hageja juhataja kirjaga Valga Linnavalitsuse poole, et leida probleemile lahendus ning saada tekitatud kahju eest hüvitist. 2007. a märtsi lõpul tutvusid kostja
esindajad olukorraga ning lubasid korraldada kohtumise koos ehitaja esindajaga. 11. mail 2007 hagejale saabunud vastuses teatas kostja, et ei kavatse kahju hüvitada. Hageja oli sunnitud pöörduma kahju hüvitamise nõudega kohtusse. Hageja viitas võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-dele 5 ja 7. Sademevee sattumine hoone keldrisse tõi kaasa hageja omandi kahjustamise. Hoone keldris asuvad ruumid olid enne üleujutust kasutatavad äripinnana. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks muu hulgas ka vallas või linnas valla teede ja linnatänavate korrashoid, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Jaama puiestee teekatte rekonstrueerimise tellis kostja. Teeseaduse (TeeS) § 25 lg 3 sätestab, et valla- või linnavalitsus korraldab teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. TeeS § 14 kohaselt käsitatakse teehoiuna teetöö kavandamist, tee projekteerimist, ehitamist ja remontimist, tee ja teekaitsevööndi hooldamist, teekasutuse korraldamist ning tee haldamisega seotud muud tegevust. Kostja on välja andnud tee remondiks vajalikud load ning tellijana ka tehtud tööd vastu võtnud. Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja teehooldustööde tulemusena tekitatud kahju eest. Hageja viitas ka VÕS § 127 lg-tele 1 ja 4. Hageja hinnangul on kostja tegevuse ja saabunud tagajärje vahel põhjuslik seos, kuna kostja tellimusel tehtud tööde käigus kahjustati sademevee äravoolu torustikku ning vesi sattus sidekaevu, kust see tungis hoone keldrisse. Kahju tekkimist soodustas asjaolu, et tee asfalteerimise käigus oli sidekaev jäetud asfaldi alla ning seega puudus sellele ligipääs. Tööde nõuetekohase tegemise ja piisava järelevalve korral oleks kahju tekkimine välistatud. Kostja peab tekitatud kahju hüvitama. Täiendavalt märgib hageja, et tema hinnangul seisneb kostja käitumise õigusvastasus selles, et tööde käigus rikuti tehnoloogiat, mistõttu sai võimalikuks sidekaevu ja kanalisatsioonitorustiku kahjustamine. Tööde tellijana ning lubade väljastajana pidi kostja tagama, et tööde käigus ei kahjustataks kolmandate isikute vara. Sellest tulenevalt ei saa pidada asjakohaseks kostja väidet, et tema vastutus on välistatud, kuna hageja olevat andnud nõusoleku asfalteerimistöödeks talle kuuluval kinnistul. Sidekaev ei asu hageja kinnistul ning isegi kui hageja oleks mingil viisil heaks kiitnud avaliku tänava asfalteerimise, ei mõjutaks see kostja vastutust kahju eest, mis on tekitatud mittekvaliteetse tööga. Asjakohatu on kostja väide, et kuna 2007. a märtsis sidekaevus vett ei olnud, siis pole hagejale kahju tekkinud. Kuna kahju põhjustas sademete valgumine sidekaevust keldrisse, siis ei anna olukorraga tutvumine kuiva ilmaga ning pikka aega pärast kahju tekkimist toimunust objektiivset pilti.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Ta väitis, et ta ei ole sidekaevu ja sidekanalisatsiooni omanik ning ei vastuta selle kaudu hoone keldrisse voolanud vee tekitatud kahju eest. Vaidluse puhul tuleks kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 alusel analoogiat ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseaduse § 11 lg-ga 1. Nimetatud paragrahv sätestab expressis verbis, et kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ei kuulu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hulka. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni puhul vastutab kinnistu omanik kinnistu piires tekkivate kahjude eest. Sama põhimõtet on mõistlik rakendada ka sidekanalisatsiooni puhul. Hageja andis ise nõusoleku
asfalteerimistööde tegemiseks oma kinnistul. Isegi kui väidetav kahju oleks põhjustatud asfalteerimisest, välistab kahju põhjustamise õigusvastasuse hageja nõusolek tema õiguste rikkumise ja väidetava kahju tekitamisega. Sidekanalisatsiooni rekonstrueerimisel ei tehtud kaevetöid hageja kinnistu suunas. Järelikult ei oleks isegi sademevee äravoolu torustiku kahjustamine saanud rikkuda sidekaevust hoonesse sisenevaid sidekanalisatsioonitorusid. Hageja väidab, et väidetav kahju tekkis tal 2005. a sügisel. Kui isikul tekib kahju, siis tuleb see fikseerida. Linnavalitsuse ametnikud käisid märtsis 2007 kontrollimas sidekaevu, kuid ei leidnud sellest vett. Seega võis kahju tekkida juba enne asfalteerimistöid. Keldris võis puruneda hoopis mõni vee- või keskküttetoru või jooksis katuselt voolav vihmavesi hoone vundamendi vahelt keldrisse. On elementaarne, et iga kinnistu omanik hoolitseb oma kinnistule paigaldatud torustike eest ise, sealhulgas hermetiseerib hoonesse veetavad sidekanalisatsioonitorud. Seega oleks igasuguse kahju väljamõistmine kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane, kuna hageja oleks elementaarseid hoolsusnõudeid järgides saanud väidetavat kahju ära hoida. Lisaks hoolsusnõuete järgimisele pole hageja tõendanud, et väidetava uputuse avastamisel on ta õhutanud keldrit selleks, et vältida niiskuse tekkimist ja väidetava kahju suurenemist. Keldri endisesse seisu viimine ei saa maksta 191 125 krooni. Hageja ei ole kahju tõendanud.
3.Tartu Maakohus rahuldas 14. mai 2010. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 60 000 krooni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kinnistu kuulub hagejale. 2005. a-l toimus kostja korraldusel Jaama puiestee remont. Sama aasta sügisel vihmade ajal ilmnes, et tänavalt valguvad sademed hoone keldrisse. Selgus ka, et tööde käigus oli rikutud sademete äravoolu süsteemi ning vihmavesi sattus vanasse sidekaevu, kust see tungis hoone keldrisse. Maakohus viitas VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-dele 5 ja 7, leides, et praegusel juhul tõi sademevee sattumine hoone keldrisse kaasa hageja omandi kahjustamise. Hoone keldris asuvad ruumid olid enne üleujutust kasutatavad äripinnana ning nende endisesse olukorda viimiseks on vaja kulutada kokku 191 125 krooni 76 senti. KOKS § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks muu hulgas ka vallas või linnas valla teede ja linnatänavate korrashoid, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Jaama puiestee teekatte rekonstrueerimise tellis kostja. TeeS § 25 lg-s 3 sätestatakse, et valla- või linnavalitsus korraldab teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. Sama seaduse § 14 kohaselt käsitatakse teehoiuna teetöö kavandamist, tee projekteerimist, ehitamist ja remontimist, tee ja teekaitsevööndi hooldamist, teekasutuse korraldamist ning tee haldamisega seotud muud tegevust. Kostja on välja andnud tee remondiks vajalikud load ning tellijana ka tehtud tööd vastu võtnud. Eeltoodust tulenevalt nõustus maakohus hageja seisukohaga, et kostja vastutab teehooldustööde tulemusena tekitatud kahju eest. Tunnistaja Vladimir Popovitši ütluste kohaselt olid ruumid kasutuses kuni uputuseni. Osaühingu K & M PROJEKTBÜROO arvamuse kohaselt tungib vesi hoonesse sidekanalisatsioonikaevu kaudu (tl 42-43). VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Üleujutusest kahjustatud
ruumide remondi maksumuseks on hageja hinnanud 191 125 krooni 76 senti. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kostja tegevuse ja saabunud tagajärje vahel on põhjuslik seos, kuna kostja tellimusel tehtud tööde käigus kahjustati sademevee äravoolu torustikku ning vesi sattus sidekaevu, kust see tungis hoone keldrisse. Kahju tekkimist soodustas asjaolu, et tee asfalteerimise käigus oli sidekaev jäetud asfaldi alla ning seega puudus sellele ligipääs. Tööde nõuetekohase tegemise ja piisava järelevalve korral oleks kahju tekkimine välistatud. Kõike eeltoodut arvestades leidis maakohus, et kostja peab tekitatud kahju hüvitama. Hinnapakkumises on liiga kõrgeks hinnatud koristustööde hinda, samuti ei ole põhjendatud tellisseina ehitamise maksumus. Samuti arvestas maakohus asjaolu, et hageja ei ole omalt poolt midagi ette võtnud kahju ärahoidmiseks. Kostja poole pöördus hageja kaks aastat pärast asfalteerimistöid. Lisaks on olulise tähtsusega asjaolu, et kõnealusest sidekaevust on 46% hageja kinnistul (tl 55-56). Kõiki asjaolusid arvestades leidis maakohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tekkinud kahju hüvitisena 60 000 krooni.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 60 000 krooni, ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palus jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 11. oktoobri 2010. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning maakohtus ja ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei nähtu maakohtu otsusest, millistel tõenditel põhineb maakohtu järeldus põhjusliku seose esinemise kohta kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel, samuti kostjalt 60 000 krooni suuruse hüvitise väljamõistmise kohta. Hageja nõudis kostjalt kahju hüvitamist deliktilise üldvastutuse alusel. Sellest tulenevalt on hageja kohustuseks tõendada, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist ta nõuab (s.o objektiivne teokoosseis). Kui objektiivset teokoosseisu ei esine, ei ole vaja tõendada õigusvastasust. Hagiavalduse kohaselt on kahju põhjustavaks teoks 2005. a-l Valgas Jaama puiestee remondi käigus sademete äravoolu süsteemi ebaõige tegemine. Maakohus leidis, et kuna nimetatud töödega, mille tellijaks oli kostja, kahjustati sademevee äravoolu torustikku, siis on hagejal tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Ringkonnakohus ei nõustunud selle maakohtu järeldusega. Hageja esitatud, Osaühingu K & M PROJEKTBÜROO koostatud hoone keldri ülevaatuse aktist (tl 41-43), mis on koostatud 2008, nähtub, et on mitmeid võimalikke põhjusi, miks vesi koguneb sidekaevu ja sealt keldrisse. Piirkonnas on tehtud ehitustöid, lammutatud on teraviljakombinaadi hoonekompleks, ehitatud ümber ristmik ja paigaldatud torustikke. Ehitustööde käigus on rikutud
ilmselt kunagine vee liikumise tee maapinnas. Ülevaatuse akti kokkuvõttes on märgitud, et veetaseme kõikumine sidekaevus ja sattumine hoone keldrisse võib olla tingitud üldisest pinnaveetaseme tõusust. Ülevaatuse aktist ei nähtu aga, et Jaama puiestee remondi (asfalteerimise) käigus 2005. a-l oleks rikutud sademevee äravoolu torustikku ning selle tõttu oleks vesi sattunud sidekaevu. Seega ei tõenda hageja esitatud hoone keldri ülevaatuse akt, et kostja oleks põhjustanud hagejale kahju tekkimise. Samuti ei tõenda tunnistaja V. Popovitši ütlused, et pärast tee-ehitustöid hakkas keldris uputama ja et uputusest tingitud kahju oleks põhjustatud sademevee äravoolu torustiku rikkumisest (ebaõigest tegemisest) Jaama puiestee asfalteerimise käigus. Kuivõrd puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejal kahju tekkimise vahel, tuleb hagi jätta rahuldamata. Hagiavaldusest nähtuvalt on kahju suuruseks 191 125 krooni 76 senti ning seda tõendab kalkulatsioon (tl 10-13). Kalkulatsioonist ei nähtu, millal ja kes on selle koostanud. Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja esindaja, et kalkulatsioon on koostatud 2007. a-l enne hagi kohtusse esitamist ja selle on koostanud OÜ Gaidy. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja nimetatud tõendi vaidlustanud. Ringkonnakohus leidis, et isegi kui oleks tõendatud põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejal kahju tekkimise vahel, ei ole hageja esitatud kalkulatsioon usaldusväärne tõend kahju suuruse kohta 2005. a-l. Põhjendatud on kostja seisukoht, et põhjusliku seose olemasolul oleks hageja pidanud tõendama kahju suuruse 2005. a sügise seisuga. Maakohtu põhjendused hagi osalise rahuldamise ja kostjalt 60 000 krooni väljamõistmise kohta ei ole kooskõlas esitatud tõenditega.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsus tühistada ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei nähtu ringkonnakohtu otsusest, millist materiaalõiguse normi on maakohus vääralt kohaldanud ning milles seisneb menetlusõiguse normi rikkumine. Ringkonnakohus on hinnanud ümber kõik tsiviilasjas kogutud tõendid ning jõudnud selle tulemusena järeldusele, et maakohtu otsus on põhjendamatu. Samas on ringkonnakohus jätnud täitmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-s 5 sätestatud nõude, mille kohaselt peab kohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, muu hulgas seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Ringkonnakohus on märkinud, et hageja esitatud tõendid (hoone ülevaatuse akt ja tunnistaja V. Popovitši ütlused) ei kinnita kostja tegevuse tagajärjel kahju tekkimist. Eeltoodud väidet põhjendab ringkonnakohus samas oletustega, et kahju võis tekkida ka muul põhjusel. Samas ei ole ringkonnakohus pidanud vajalikuks põhjendada, milliste tõendite alusel peab ringkonnakohus tõenäolisemaks, et kahju tekkis kostja tegevusest sõltumatult. Kostja ei ole tõendanud, et kahju tekkimist võisid mõjutada kolmandate isikute tehtud ehitustööd. Hageja on kogu menetluse vältel viidanud sellele, et kahju tekkis, kuna sademevesi voolas sidekaevu ning sealt hoone keldrisse. Sidekaev asub osaliselt linnale kuuluval territooriumil ja osaliselt hageja kinnistul, samuti kuuluvad linnale lähikonna tänavad. Tänavate korrashoid, sh ka sademevee ärajuhtimine, on kohaliku omavalitsuse kohustuseks ning nimetatud kohustuse ebakohane täitmine
põhjustas hagejale kahju. Hagejal ei ole võimalik korraldada võõral maa-alal ulatuslikke kaevetöid, et selgitada, kust täpselt sademevesi sidetorustikku/kanalisatsiooni pääseb. Hageja arvates ei ole sellel küsimusel ka määravat tähtsust. Seetõttu tõendas hageja tunnistaja ütluste, fotode ning hoone ülevaatuse aktiga, et probleemid algasid pärast tänava rekonstrueerimistööde lõpetamist. Oluline on seejuures asjaolu, et sidetorustikud ei ole mõeldud vee kogumiseks ning ärajuhtimiseks, mistõttu sademevee olemasolu sidekaevus viitab puudustele sademevee ärajuhtimise süsteemis. Viimati nimetatud süsteemi toimimise tagamine on kohaliku omavalitsuse ülesandeks. Praegusel juhul pidanuks kostja esitama omapoolsed tõendid, mis kinnitaksid, et kahju tekkis põhjusel, mis ei ole seotud kostja tegevusega. Valga Linnavalitsuse või selle allasutuste valduses peaksid olema kõik vajalikud andmed, et tuvastada, kas kanalisatsioonitorustikud vastavad nõuetele ning millest on tingitud vee sattumine selleks mitteettenähtud kohta (ehitusjoonised, plaanid, andmed teiste naabruskonnas toimunud ehitustööde kohta jms). Nimetatud tõendite esitamise asemel on kostja oma vastuväidetes tuginenud eeskätt oletustele. Ringkonnakohus on asunud kostja oletuste kinnitamiseks käsitlema tõendeid meelevaldselt, tuues hoone ülevaatuse aktist välja vaid ühe võimaliku versiooni (üldine pinnaveetaseme tõus), jättes samas põhjendamata, miks nimetatud väide on määrava tähtsusega ning kõik hageja esitatud tõendid asjakohatud. Ringkonnakohus ei ole pööranud tähelepanu sellele, et vaidluses on pooled tõendite esitamise võimaluste osas ebavõrdses olukorras, kuna olulised dokumendid asuvad kostja valduses ning hagejal puuduvad võimalused teha uuringuid ning koguda tõendeid võõral kinnisasjal. Eeltoodud puudused on viinud põhjendamatu ning ebaseadusliku kohtulahendi tegemiseni ning ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada tuvastatud asjaoludele ebaõige õigusliku hinnangu andmise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
8.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 järgi tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse, jättis hagi täielikult rahuldamata ning jagas menetluskulud. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 5 järgi tühistada osas, millega maakohus rahuldas hagi osaliselt ning jagas menetluskulud. Asi tuleb tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Maakohtu otsus tuleb jätta ülejäänud osas muutmata. Hageja kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
10.Kooskõlas TsMS § 688 lg-ga 1 kontrollib Riigikohus ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Hageja esitas maakohtule hagi 191 125 krooni 76 sendi suuruse kahjuhüvitise saamiseks. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 60 000 krooni. Kuna hageja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, siis TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustus maakohtu otsus 131 125 krooni 76 sendi suuruse kahjuhüvitise nõude rahuldamata jätmise osas. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldavas osas ning teha uue otsuse,
millega jätta hagi selles osas rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse vaidlustatud osas ja jättis hagi ka maakohtu rahuldatud osas rahuldamata. Hageja esitas kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu otsuse peale, millega ringkonnakohus jättis hagi rahuldamata. Kuivõrd maakohtu otsus oli osaliselt jõustunud, vaidlevad pooled kassatsiooniastmes 60 000 krooni suuruse kahjuhüvitise üle.
11.TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega tuleb kohtul kvalifitseerida haginõue sõltumata hageja taotlusest, st kohus kohaldab õigust omal algatusel (vt nt Riigikohtu 11. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-141-09, p 13; 11. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 19). Õigusliku hinnangu andmisel on pooltest sõltumatud ka ringkonnakohus (TsMS § 652 lg 8) ja Riigikohus (TsMS § 688 lg 2) (vt ka Riigikohtu 5. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39). Siiski ei tohi kohtu antav õiguslik hinnang tulla pooltele üllatuslikult, st kohus peab võimaluse korral juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt nt TsMS § 348 lg 1, § 351, § 392 lg 1 p 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1) (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 40). Kohus peab eelnimetatud kvalifitseerimis- ja selgituskohustust täitma ja pooled peavad avaldama oma seisukohad üldjuhul eelmenetluses (vt TsMS § 329). Vajadusel teeb kohus selle kohustuse täitmiseks pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2 teine lause). Pool peab arvestama teise poole õigusega saada piisavalt aega oma seisukoha kujundamiseks (vt TsMS § 330 lg-d 3 ja 4). Kohus võib käsitletava kohustuse täitmiseks pikendada eelmenetlust ja võtta vastu hilinenult esitatud avaldusi, taotlusi, tõendeid, väiteid või vastuväiteid (vt TsMS § 331 lg 1) või lükata erandkorras kohtuistungi edasi (vt TsMS § 331 lg 2). Juhul kui maakohus on kvalifitseerimis- ja selgituskohustust rikkunud, võib ringkonnakohus võimaluse korral selle rikkumise kõrvaldada (TsMS § 656 lg 2 teine lause), andes pooltele vajadusel võimaluse esitada apellatsioonimenetluses ka uusi tõendeid (vt TsMS § 230 lg 2 teine lause, § 639 lg 1, § 652 lg 1 p 2 ja lg 3 p 2 ning lg 9). Sellisel juhul ei piira TsMS § 652 lg-s 4 sätestatu uute tõendite vastuvõtmist. Riigikohtul on TsMS § 693 lg 1 teise lause ja lg 2 järgi õigus asja uueks lahendamiseks saatmisel alama astme kohtule lisaks õigusnormi tõlgendamise seisukohtadele ette kirjutada, et alama astme kohus teeks asja õigeks lahendamiseks vajalikke menetlustoiminguid, sh selgitaks pooltele õiguslikku olukorda, asjaolude tõendamise koormust ning annaks pooltele võimaluse väljendada oma seisukohta asjas tähtsate asjaolude kohta ning esitada vajadusel uusi tõendeid. Kui hageja nõuab lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamist ja ei väljenda selgelt seda, et ta soovib kohtu hinnangut üksnes süül põhineva deliktilise vastutuse kohta (VÕS § 1043 jj), siis peab kohus juhul, kui hagi ese ja esitatud asjaolud seda võimaldavad, kaaluma nõude lahendamist ka riskivastutuse sätete (VÕS § 1056 jj) alusel. Seejuures peab kohus tulenevalt TsMS § 351 lg-test 1 ja 2 selgitama eelmenetluses pooltele, et hageja nõude põhjendatust on võimalik kontrollida kahel võimalikul alusel - süül põhineva deliktilise vastutuse ja riskivastutuse alusel - ning selgitama eelmenetluses välja hageja seisukoha eri vastutuse liikide kohaldamise kohta. Sealhulgas peab kohus
tulenevalt TsMS § 370 lg-st 2 selgitama välja selle, kas hageja järjestab võimalikud nõude alused või jätab ta kohtu valida, missugusel õiguslikul alusel on hagi võimalik hageja esitatud ja tõendatud asjaolude alusel rahuldada (vt Riigikohtu 26. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 12 ja 18. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-07, p 14). Asja lahendamisel ei pea kohus võtma seisukohta sellise nõude aluse kohta, millele hageja ei soovi tugineda (vt Riigikohtu 31. mai 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-07, p 9). Eeltoodu kehtib ka juhul, kui on võimalik kaaluda kahju hüvitamise nõude rahuldamist nii lepingu rikkumisest kui ka lepinguvälisest alusest tulenevalt (VÕS § 1044 lg 3).
12.Kolleegium leiab, et kohtud on asja lahendanud ebaõigesti üksnes süül põhineva deliktilise vastutuse sätete alusel, jättes välja selgitamata poolte seisukohad riskivastutuse kohaldamise kohta. Kohtute tuvastatud asjaolude põhjal saab hagis kostja vastutuse ühe alusena nimetatud tegevust - tee remontimist - käsitada suurema ohu allikana VÕS § 1056 lg 2 järgi, mistõttu kostja võib vastutada kahju tekitamise eest VÕS § 1056 lg 1 alusel. VÕS § 1056 lg 1 esimese lause järgi vastutab kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. VÕS § 1056 lg 2 esimese lause järgi loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. VÕS § 1056 kohaldub üldsättena kõikidel suurema ohu allika valitseja riskivastutuse juhtudel (vt Riigikohtu 18. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-07, p 10). Kolleegium leiab, et tee remontimisele iseloomulikuks kõrgendatud ohuks võib VÕS § 1056 lg 1 järgi olla see, et sellise tegevuse käigus muudetakse pinnase senist olukorda (nt pinnase osaline asendamine teistsuguse pinnasega, teekatte materjali muutmine) või muudetakse või kahjustatakse maapinnas või maapinnal olevaid ehitisi (nt torustike ja kaablikanalite kahjustamine, kanalisatsioonikaevude, sõidutee, kõnniteede jms asukoha ja/või kõrguse muutmine maapinna suhtes). Selliste mõjutuste tagajärjel võivad saada kahjustatud mh naabruses olevad hooned ja nendes asuvad asjad, sh selle tõttu, et sademe- või põhjavesi hakkab tee remondist põhjustatuna tungima kas pinnase pealt või olemasolevate torustike või pinnase kaudu hoonetesse. Seni kuni tee remontija ei ole tõendanud, et kõik tee remontimisega kaasnevad kahjulikud mõjutused olid teistele isikutele ette nähtavad ja hoolika tegutsemisega ära hoitavad, tuleb hea usu põhimõtte (TsÜS § 138, VÕS § 6) järgi lugeda tee remontimist kui tegevust suurema ohu allikaks VÕS § 1056 lg 2 järgi.
13.Riskivastutuse kohaldamiseks peab, tulenevalt VÕS § 1056 lg-st 1 olema tõendatud, et hageja kahju tekkis suurema ohu allikale iseloomuliku riski (ohu) tagajärjel (vt Riigikohtu 22. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p 11, 18. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-07, p 11 ja 2. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-10, p 11). Põhjusliku seose tõendamise koormus lasub ka riskivastutuse kohaldamise küsimuse otsustamise korral üldjuhul hagejal. Hea usu põhimõttest tulenevalt lasub suurema ohu allika valitsejal juhtudel, kus kannatanu ei oma ligipääsu suurema ohu allika valitseja tegevust kajastavatele andmetele ning kahjustust saab lugeda konkreetse suurema ohu allika toime tüüpiliseks tagajärjeks, kohustus tõendada, et kahju põhjus oli muu kui
suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumine.
14.Kostja vastutust hageja ees ei välista asjaolu, et tema ei remontinud teed ise, vaid tellis selle kolmandalt isikult. Süül põhineva deliktilise vastutuse korral võib tee remonti tellinud isik vastutada kas enda õigusvastase ja süülise teo eest või VÕS § 1054 järgi selle isiku õigusvastase ja süülise teo eest, keda ta kasutas kas oma majandus- või kutsetegevuses pidevalt või ühekordse lepingu alusel (vt VÕS § 1054 kohta nt Riigikohtu 9. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08, p 11). Hea usu põhimõttest tulenevalt ei vabane isik, kelle huvides tehtav tegevus on käsitatav suurema ohu allikana, riskivastutusest üksnes selle tõttu, et vahetult tegutses ja valitses suurema ohu allikat teine isik. Kolleegiumi arvates tuleb sellisel juhul lugeda mõlemaid isikuid suurema ohu allika valitsejateks, mis riskivastutuse eelduste esinemise korral toob kaasa nende isikute solidaarvastutuse VÕS § 137 lg 1 järgi.
15.Eeltoodust tulenevalt peab maakohus asja uuel läbivaatamisel selgitama, kas hageja soovib tugineda asjaoludele, mis võimaldaksid võtta kostjat vastutusele VÕS § 1056 lg-te 1 ja 2 alusel, ning kas ta taotleb primaarsena haginõude kontrollimist sellel alusel või süül põhineva vastutuse alusel või jätab ta valiku tegemise kohtu otsustada. Juhul kui hageja soovib tugineda kostja võimalikule riskivastutusele, peab kostja selleks, et teda ei loetaks suurema ohu allika valitsejaks, tõendama, et kõik tee remontimise kahjulikud tagajärjed olid ette nähtavad ning hoolika käitumisega ära hoitavad (vt käesoleva otsuse p 12). Kui hageja hoone kahjustamine oli kostja tellitud tee remondi tüüpiliseks tagajärjeks, peab kostja riskivastutusest vabanemiseks tõendama kahjustamise muu põhjuse (vt käesoleva otsuse p 13). Samas ei välista kostja võimalik riskivastutus tema vastutust muul alusel (vt VÕS § 1056 lg 3).
16.Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja oleks pidanud tõendama kahju suuruse 2005. a sügise seisuga. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks endise olukorra taastamine. VÕS § 132 lg 3 reguleerib kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramist asja kahjustamise korral. Viidatud sätte esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kolleegium jääb oma varem avaldatud seisukoha juurde, et asja kordategemiseks vajalikke kulutusi saab nõuda seisuga, nagu hageja seda taotles (vt Riigikohtu 15. novembri 1994. a otsus tsiviilasjas nr III-2/1-45/94). See tähendab, et asja kahjustamise korral võidakse juhul, kui asi on korda tegemata, võtta VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi mõistetava hüvitise suuruse kindlakstegemisel arvesse ka asja kordategemise kulude suurus asja kahjustamisest hilisemal ajal. Kahjuhüvitise vähendamise alusena saab kohus vastutava isiku taotlusel kohaldada VÕS § 139 ja § 140.
17.Kolleegium peab vajalikuks märkida, et hageja esitatud, Osaühingu K & M PROJEKTBÜROO koostatud ülevaatuse akt, millega ringkonnakohus põhjendas hagi rahuldamata jätmist, on dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg 2 ja § 293 lg 2 teise lause järgi. Seda dokumenti ei saa tõendite hindamisel samastada poolte kokkuleppel määratud asjatundja arvamusega TsMS § 232 lg 3 või eksperdiarvamusega TsMS § 301 järgi.
18.Kuivõrd ringkonnakohtu otsus ja maakohtu otsus tühistatakse osaliselt ja asi saadetakse tühistatud
osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule, tuleb tühistada ka kohtute määratud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
19.Kolleegium märgib, et hageja tasus kassatsioonikautsjonit 1200 krooni (76 eurot 69 senti) ettenähtust rohkem. Enne 1. jaanuari 2011 kehtinud TsMS § 140 lg 2 kohaselt tasutakse kassatsioonkaebuselt kautsjonina 1% tsiviilasja hinnast, arvestades kaebuse ulatust, kuid mitte alla 400 ja mitte üle 40 000 krooni. Alates 1. jaanuarist 2011 kehtiva TsMS § 140 lg 2 järgi tasutakse kassatsioonkaebuselt kautsjonina 1% tsiviilasja hinnast, arvestades kaebuse ulatust, kuid mitte alla 25 ja mitte üle 2600 euro. Kassatsiooniastmes on hageja kassatsioonkaebuse hind TsMS § 137 lg-st 1 tulenevalt 60 000 krooni (3834 eurot 70 senti). Hageja tasus kassatsioonkaebuse esitamisel kautsjonit 1800 krooni (115 eurot 4 senti), kuigi pidi maksma 600 krooni (38 eurot 35 senti). Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb hagejale tema makstud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.