Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma, Üllar Roostoja
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 28. juuni 2024
Tsiviilasja number
2-21-4128
Tsiviilasi
Õilme Rohi avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 15. juuli 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Margus Pärna määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
18. juuni 2024
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Margus Pärn (isikukood XXXXXXXXXXX) Vastustaja (avaldaja): Õilme Rohi üldõigusjärglane Heli Vähk, esindaja vandeadvokaat Hillar Villers Puudutatud isikud:
1.Alutaguse vald (Alutaguse Vallavalitsuse (registrikood 77000281), esindaja Lehti Targijainen
kaudu)
2.Riigimetsa Majandamise Keskus (registrikood 70004459), esindaja Jaana Hanikat
3.Aivar Talistu (isikukood XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 15. juuli 2022 määrus osas, milles maakohus avalduse täielikult rahuldas ning määras avaldaja kinnistule juurdepääsu avalikult kasutatavalt
Päsari teelt üle X kinnistu, määras juurdepääsutasuks 15 eurot aastas, määras kindlaks juurdepääsutee korrashoiuga seotud kulud, kohustas M. Pärna andma nõusoleku juurdepääsu kohta märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse, jättis menetluskulud M. Pärna kanda ning mõistis M. Pärnalt Õ. Rohi kasuks välja menetluskulud 2787,36 eurot ja viivise. Maakohtu määrus jääb muutmata osas, milles maakohus avalduse juurdepääsu määramiseks rahuldas ja jättis kehtima maakohtu 01.04.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse määruse.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada avaldus osaliselt ning määrata avaldaja kinnistule avalikult kasutatavalt Päsari teelt juurdepääs pikkusega 245 meetrit ja laiusega 3,5 meetrit üle Iisaku metskond 32 kinnistu. Juurdepääs on tähtajatu ja ööpäevaringne ning kasutamiseks nii jalgsi kui sõidukitega. Juurdepääsutasuks määrata 35 eurot aastas alates käesoleva määruse jõustumisest ning XX kinnistu igakordne omanik on kohustatud maksma Iisaku metskond 32 kinnistu igakordsele omanikule juurdepääsutasu 35 eurot aastas iga aasta eest ette eelneva aasta 1. detsembriks. Juurdepääsuõigus tuleb kanda kinnistusraamatusse märkusena ning käesolev määrus asendab Iisaku metskond 32 kinnistu omaniku tahteavaldust märkuse kinnistusraamatusse kandmiseks. Menetluskulud tuleb kõigis kohtuastmetes jätta 80% ulatuses M. Pärna ja 20% ulatuses H. Vähi kanda.
3.1.Rahuldada avaldus osaliselt ja määrata Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas, XXXXXX külas XX kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) igakordse omaniku kasuks juurdepääs kinnistule avalikult kasutatavalt Päsari teelt järgmiselt:
3.1.1.üle Iisaku metskond 32 kinnistut (registriosa nr XXXXXXX) läbiva olemasoleva tee pikkusega 245 meetrit ja laiusega 3,5 meetrit kaudu;
3.1.2.juurdepääsu asukoht on märgitud käesoleva määruse lahutamatuks lisaks olevale plaanile punase joonega;
3.1.3.juurdepääs on tähtajatu ja ööpäevaringne ning kasutamiseks nii jalgsi kui ka XX kinnistut teenindavatele sõidukitele. Juurdepääsu korrashoiukohustus tuleb jätta XX kinnistu igakordsele omanikule.
3.2.Määrata juurdepääsutasu suuruseks 35 eurot aastas alates käesoleva määruse jõustumisest. XX kinnistu igakordne omanik on kohustatud maksma Iisaku metskond 32 kinnistu igakordsele omanikele juurdepääsutasu 35 eurot iga aasta eest ette eelneva aasta
1.detsembriks.
3.3.Kohustada Riigimetsa Majandamise Keskust andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX (Iisaku metskond 32) III jakku märkuse kandmiseks juurdepääsu kohta XX kinnistule, registriosa nr XXXXXXX, selle igakordse omaniku kasuks käesoleva määrus p-des 3.1-3.2 märgitud tingimustel. Käesolev määrus asendab Riigimetsa Majandamise Keskuse tahteavaldust.
5.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmete 80% ulatuses Margus Pärna kanda ja 20% ulatuses Heli Vähi kanda.
6.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras pärast käesoleva määruse jõustumist. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Õilme Rohi (avaldaja) esitas 16. märtsil 2021 avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks. Koos avaldusega esitas avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja omandis XX kinnistu asukohaga Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, XXXXXX küla (registriosa nr XXXXXXX). Avaldajal puudub juurdepääs oma kinnistule avalikult kasutatavalt teelt, s.o Jõhvi-Tartu-Valga maanteelt algavalt Päsari teelt, ning juurdepääsuks on vajalik kasutada Margus Pärna (puudutatud isik) omandis oleval X kinnistul (registriosa nr XXXXXXX) asukohaga Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, XXXXXX küla asuvat juurdepääsuteed, mida on ka ajalooliselt kasutatud. Alutaguse Vallavalitsuse 25. novembri 2020. a korraldusega nr 608 väljastati projekteerimistingimused X kinnistule ehitiste ehitusprojekti koostamiseks, kus oli märgitud, et kavandatava hoone projekteerimisel tuleb arvestada juurdepääsuga XX kinnistule. Puudutatud isik teatas 2. veebruari 2021. a kirjaga, et sulgeb alates 1. juunist 2022 juurdepääsutee XX kinnistule. Juurdepääsutee sulgemine on õigusvastane. Juurdepääsu saamine muul viisil, kui läbi puudutatud isiku omandis oleva X kinnistu, on kas võimatu, või on seotud ebamõistlike pingutuste ja kulutustega. Puudutatud isik on küll
2.veebruari 2021. a kirjas osundanud alternatiivsetele võimalikele teedele, kuid sellised ettepanekud ei ole tõsiseltvõetavad ja on seotud ülemääraste kuludega. Iisaku Metskond 32 kinnistul tee puudumise tõttu ei ole see ka aastaringselt läbitav. X kinnistut on juurdepääsuks XX kinnistule samadel tingimustel, olukorras ja ulatuses kasutatud üle 25 aasta ja talumiskohustus oli puudutatud isikule ette näha X kinnistu erastamisel. Ühiskasutuses oleva juurdepääsutee osas (pikkus umbes 170 m) kannavad avaldaja ja puudutatud isik tee korrashoiu kulud võrdsetes osades (kumbki 1⁄2 osas). Puudutatud isikule tuleb hüvitada ainult teealuse maa eest tasumisele kuuluv maamaks ühiskasutuses oleva teeosa osas 1⁄2 suuruses ja avaldaja ainukasutuses oleva teeosa osas täies mahus. Avaldaja palub määrata tasuks 5 eurot aastas.
2.Margus Pärn (puudutatud isik) vaidles avaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Juurdepääsu määramine avaldaja poolt soovitud kohta riivab väga oluliselt puudutatud isiku huve ja võimalusi oma kinnistut enda soovi kohaselt kasutada. Avaldaja poolt taotletav juurdepääsutee läbib X kinnistut keskelt ja lõikab selle pooleks. Juurdepääsu olemasolul jääb puudutatud isikul ehitamata laut-garaaž ning parkimisala, mis toob kaasa kahju. Vastuse kohaselt on kavandatud laut-garaaži asukoht ainuke asukoht, kuhu seda oleks võimalik ehitada. Juurdepääs häiriks kinnistul igapäevast majandustegevust. Puudutatud isik paigaldas kinnistule
sissepääsu juurde värava vara säilimise ja privaatsuse tagamiseks, kuid väravat ei saa juurdepääsu korral sulgeda. Avaldajal on kinnistule juurdepääsuks ka alternatiivseid võimalusi. Kõige vähem kulutusi nõudev variant oleks läbi XXXX (katastriüksus XXXXXXXXXXXXX) kinnistu, kus oleks vaja vaid eemaldada mõned puud ja vanad kännud, mõned kohad vajavad täitmist, kuid kinnistu omanik sellega nõus ei olnud. Teine võimalus oleks läbi Iisaku metskond 32 metsavaba kinnistu. Juurdepääsu ehitamise maksumus on 5788 eurot 80 senti.
3.Alutaguse valla (Alutaguse Vallavalitsuse kaudu) arvamuse kohaselt jäi maareformi käigus XX kinnistu juurdepääsu tee X kinnistu koosseisu. Tee oli olemas enne maade erastamist. Iisaku Vallavalitsuse 15. septembri 1999. a korraldusega nr 245 anti nõusolek X maaüksuse ostueesõigusega erastamiseks. Korralduse p-ga 6.5 seati tingimuseks mitte takistada liiklust maaüksust läbival teel. Vastavalt Iisaku Vallavolikogu 24. aprilli 2008. a määrusega nr 8 kehtestatud Iisaku valla üldplaneeringu kaardile on kõik X kinnistut läbivad teed märgitud kohalike teedena. Käesoleval ajal on tegemist erateega, mida ei kanta üldjuhul teeregistrisse ning millele ei määrata tee numbrit. Haustec OÜ esitas 2. oktoobril 2020 projekteerimistingimuste taotluse nr 2011002/11505 lautgaraaži projekteerimiseks X kinnistule. Taotluse juurde lisatud skeemi kohaselt oli hoone asukoht X kinnistut läbival teel. Vallavalitsuse korralduse nr 608 p-i 2 kohaselt tuleb projekteeritava hoone asukoha valikul tagada XX kinnistule juurdepääs. Vald ei ole alternatiivse juurdepääsutee rajamise vastu läbi Iisaku metskond 32 kinnistu, kuid juurdepääsutee kasutamine peab olema tagatud mootorsõidukitele kinnistu ja hoonete teenindamise eesmärkidel (jäätmevedu, kanalisatsiooniteenus, avarii- ja hooldustööd, hoone ja kinnistu korrashoid ning hädaabi teenused (kiirabi, politsei, pääste). Tee rajamisel tuleb arvestada, et kandevõime peab olema 25 tonni.
4.Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) arvamuse kohaselt ei ole RMK valduses oleval Iisaku metskond 32 kinnistul teed. Tegemist on loodusliku rohumaaga, mis on antud puudutatud isikule kümneks aastaks põllumajanduslikuks kasutamiseks 3. novembri 2021. a maarendilepingu nr 3-1.21/2021/332 alusel. RMK on nõus juurdepääsutee rajamisega tingimusel, et see kulgeb mööda X kinnistu piiri. Pakutav juurdepääsutee asukoht (pikkus ligikaudu 220 m) takistab Iisaku Metskond 32 kinnistu majandamist kõige vähem. Osa alast (110 m) jääb AS Elering kuuluva kõrgepingeliini alla. Kui XX kinnistule soovitakse juurdepääsuõigust mööda riigile kuuluvat kinnistut eeltoodud tingimusel, on RMK nõus kinnistut koormama reaalservituudiga. Suvel 2021. a on kinnistule sõidetud traktorijäljed. Kohapealsete oludega tutvumisel avastati, et traktorijälgedesse on rendileandja loata ja vastuolus maatüki kasutusse andmise eesmärgiga veetud killustikku. Puudutatud isik on tegutsenud omavoliliselt, millega RMK ei nõustu.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Viru Maakohus rahuldas 15. juuli 2022. a määrusega avalduse, määras, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX sisse kantud kinnistu (XX) igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult ja ööpäevaringselt nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX kantud kinnistul (X) asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase ja sinise joonega. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX kantud kinnistu (X) igakordne omanik on kohustatud juurdepääsuteed taluma. Maakohus määras eespool nimetatud juurdepääsu kasutamise eest makstavaks tasuks 15 eurot aastas, mis tuleb Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX sisse kantud kinnistu (XX) igakordsel
omanikul tasuda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX sisse kantud kinnistu (X) igakordse omaniku kasuks iga jooksva aasta 1. veebruariks. Maakohus kohustas puudutatud isikut andma nõusoleku märkuse kandmiseks vastavalt Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX (X) III jakku juurdepääsu kohta kinnistule registriosa nr-ga XXXXXXX (XX) selle igakordse omaniku kasuks eespool määratud tingimustel, märkides, et määrus asendab puudutatud isiku tahteavaldust. Määruse kohaselt kannab avaldaja juurdepääsutee korrashoiuga seotud mõistlikud kulud määruse lisana toodud plaanil sinise alana märgitud juurdepääsutee osas ainuisikuliselt ja punase alana märgitud juurdepääsutee osas pooles ulatuses. Maakohus jättis rahuldamata puudutatud isiku taotluse esialgse õiguskaitse tühistamiseks ning jättis Viru Maakohtu 01.04.2021. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud kehtima kuni käesolevas asjas tehtud lahendi jõustumiseni. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda, mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 2787 eurot 36 senti, sh riigilõivud 150 eurot, lepingulise esindaja kulud 2604 eurot 96 senti ning sõidukulud 32 eurot 40 senti ning menetluskuludelt viivise alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Asjaõigusseadus (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldiseisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Nähtuvalt esitatud kaartidelt ja tulenevalt paikvaatlusest, ei külgne avaldaja kinnistu ühegi kinnistuga, millel asuks avalikult kasutatav tee, seega puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Avaldaja ja puudutatud isik ei ole juurepääsu osas kokkuleppele jõudnud. Asjaolusid arvestades on põhjendatud määrata juurdepääs avaldaja taotletud asukohas läbi X kinnistu. See riivab küll X kinnistu omaniku huve, kuid teised võimalused, mida kaaluda, sisuliselt puuduvad. RMK arvamuse kohaselt ei ole Iisaku metskond 32 kinnistul teed olemas ning tegemist on loodusliku rohumaaga, kuhu puudutatud isik on omavoliliselt vedanud killustikku. Eeltoodu nähtub ka puudutatud isiku esitatud fotodelt. Vaatluse toimumise ajal oli puudutatud isik niitnud sealt rohtu, kuid killustik on veetud kinnistule peale paikvaatluse toimumist. Järelikult puudub Iisaku metskond 32 kinnistul tee, mida oleks võimalik kasutada. Omavoliliselt võõrale kinnistule (Iisaku metskond 32) täitematerjali viimine ei tõenda, et tegemist oleks kasutamiskõlbliku teega. Kinnistu omanik selleks nõusolekut andnud ei ole ja selline tegevus on vastuolus maatüki kasutusse andmise eesmärgiga. Haustec OÜ arvamuse järgi on Iisaku metskond 32 kinnistu tee läbitav mootorsõidukiga, sh pääste- ja prügiautoga. Arvamus on koostatud ainult visuaalse vaatluse põhjal, mis on ebapiisav. Puudutatud isiku poolt võõrale kinnistule / rohumaale omavoliliselt veetud killustik ja rohu niitmine ei tee rohumaad teeks. Tee ehituseks on vajalik taotlus tee projekteerimiseks ja ehitamiseks ning kooskõlastused Elering AS-lt (kõrgepingeõhuliini kaitsevööndi osas) ja Põllumajandus- ja Toiduametilt (maaparandussüsteemi osas). Samasugune on olukord puudutatud isiku teise võimaliku pakutud teega läbi XXXX kinnistu. Puudutatud isiku väitel on seal vaja eemaldada mõned puud, vanad kännud ning mõned kohad vajavad täitmist, st praktiliselt tuleb tee rajada ja käesoleval ajal seda ei ole olemas. Expertline OÜ hinnapakkumise kohaselt läheks teede ehitus maksma 5788 eurot 80 senti (Iisaku metskond 32, I kd, tl 102) ja 4502 eurot 40 senti (XX) (II kd, tl 8). Puudutatud isiku väitel ei ole ka kinnistu omanik juurdepääsuteega nõus. Puudutatud isiku poolt esitatud arvukad fotod eeltoodut ümber ei lükka ega tõenda, et pakutud juurdepääsu variandid eksisteerivad ja oleks kasutatavad aastaringselt ning kogu vajaliku tehnikaga. Kuna pakutud teid käesoleval ajal ei eksisteeri, siis on juurdepääs avaldaja kinnistule võimalik ainult läbi puudutatud isiku X kinnistu.
Tulevikus võimalik rajatav tee ei taga juurdepääsu käesoleval ajal. X kinnistul on juba olemas sõidukitega liiklemist võimaldav tee, mida on avaldaja kinnistult avalikult kasutatavale teele (Päsari) pääsemiseks alati ja tava alusel kasutatud, sh enne puudutatud isiku poolt maa erastamist. Alutaguse valla vastusest nähtub, et Iisaku Vallavalitsuse 15.09.1999 korraldusega nr 245 anti nõusolek X maaüksuse ostueesõigusega erastamiseks ning selle p-ga 6.5 seati tingimuseks mitte takistada liiklust maaüksust läbival teel. Seega oli puudutatud isik teadlik keelust takistada liiklemist X kinnistut läbival teel ja pidi sellega arvestama. Puudutatud isiku põhjendused, et olemasolev juurdepääsutee on kinnisasja eriti koormav, on paljasõnalised. Kuivõrd juurdepääs on avaldaja taotletud viisil ajalooliselt toimunud ja toimub ka täna, ei too avalduse rahuldamine kaasa olulist puudutatud isiku õiguste riivet, vaid jätkub senine korraldus. Avaldaja ega puudutatud isik ei pea tegema märkimisväärseid kulutusi, kuna juurdepääsutee on olemas ning läbitav nii jala kui sõiduvahenditega, samas kui puudutatud isiku pakutud alternatiive ei eksisteeri ja nende ehitamine on kulukas ja võtab aega. Veel ühe tee lisandumine tooks kaasa ka teehoolduse täiendavad kulud. Vaidluse on tekitanud plaanid ja tegevus (laut-garaaži ehitus otse teele) ning avaldaja huvidega arvestamata jätmine. Arvestades puudutatud isiku kinnistu suurust 19 235 m2, saab puudutatud isik oma plaane muuta, seevastu ei ole avaldajal võimalik oma kinnistule juurde pääseda läbi rohumaa või võsa ja üle kändude. Vajadus juurdepääsuks on tähtsam kui puudutatud isiku mugavus. Soov ehitada kõrvalhoonet (laut-garaaž) teele ei kaalu üles avaldaja reaalset vajadust pääseda oma kinnistule. Kinnistut läbiv tee ei oma suurt mõju puudutatud isiku privaatsusele, kuna eluhoone asub teest eemal ja avaldaja poolt tee kasutamine ei ole intensiivne. AÕS § 641 kohaselt on kinnisasja koormamiseks asjaõigusega nõutav sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 ja lg 2 p 1 järgi on asjaõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks vaja koormatava kinnisasja omaniku nõusolekut. KRS § 341 lg 8 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seega tuleb puudutatud isiku nõusolek kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks asendada AÕS § 641 kohaselt käesoleva määrusega. Puudutatud isik on juurdepääsuteele paigaldanud väravad, kuid väravate kasutamise osas menetlusosalised oma seisukohti esitanud ei ole. Väravate paigaldamine on põhjendatud, kuivõrd puudutatud isiku õigus kaitsta oma vara ja territooriumi suletud väravaga kaalub üles ebamugavuse, mis avaldajale värava kasutamisega kaasneb. Maakohus leidis, et pooltel on mõistlik kokku leppida värava avamises puldi, koodi või sidevahendi ja interneti kaudu juhitava avamisseadmega. Kuna sellised toimingud on mõlema kinnistu omaniku huvides, tuleb kulud kanda mõlemal omanikul võrdses osas, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kuni vajalike tööde valmimiseni ei tohi väravad avaldaja läbipääsu takistada. Alutaguse valla vastuse kohaselt ei pea puudutatud isik maamaksu tasuma, kuid maamaksu suuruseks oleks 25 eurot aastas. Kuna juurdepääsu määramisega tekib valitseva kinnisasja omanikul õigus kasutada koormatud kinnisasja avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsuks oma kinnisasjale, kaotab koormatud kinnisasja omanik juurdepääsu alla jääva maa osas võimaluse seda kasutada muul viisil kui juurdepääsuna, st tegemist on omandiõiguse riivega. Puudutatud isiku väide X kinnistu turuväärtuse languse kohta 30% võrra on puudutatud isiku oletuslik subjektiivne hinnang ja on tõendamata. Väited mittevaralisest kahjust on asjakohatud, kuna seadus ei võimalda juurdepääsu talumise eest välja mõista hüvitist mittevaralise kahju eest. Puudutatud isiku poolt nõutav igakuine tasu 2880 eurot ei ole põhjendatud. Juurdepääsutee olemasolu ei ole käesoleva ajani tinginud puudutatud isikule sellises ulatuses lisakulutusi ning puudub alus asuda seisukohale, et olukord muutuks selliselt, et võimatus juurdepääsuteed
kasutada muuks otstarbeks oleks lisakulutuste tekkimise põhjuseks. Samuti pole selliste lisakulutuste osas esitatud ühtegi tõendit. Arvestades asjaoluga, et avaldaja on nõus kandma suurema osa tee hoolduskuludest, on 15 eurot aastas õiglane hüvitis.
MÄÄRUSKAEBUS
6.Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ning teha asjas uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse kohaselt on maakohtu määrus vastuoluline, ei taga juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, sest ka X kinnistu ei piirne avalikult kasutatava teega. Avaliku kasutusega tee on riigitee Jõhvi – Tartu – Valga. X kinnistut ei läbi avalikult kasutatav tee. Päsari tee saab alguse riigiteelt ning läbib riigi omandis olevat Iisaku metskond 32 katastriüksust, X kinnistut ning jätkub eraomandis oleval XXXX katastriüksusel. X kinnistut läbivaks teeks saab nimetada ainult Päsari teed, mille läbimist ei ole puudutatud isik takistanud ja ei ole soovinud ka sellele teele midagi ehitada. Kui juurdepääs peab vastama tee ehituse tingimustele, siis ei saa juurdepääs kui tee kulgeda üle puudutatud isiku kinnistu, sest teed kui ehitist seal ei ole. Keegi ei ole kunagi projekteerinud ega ehitanud puudutatud isiku kinnistu õuemaal olevat juurdepääsu. Kui avaldajale sobib X õuemaal olev juurdepääs, s.o aja jooksul sisse tallatud pinnastee, mida ei saa nimetada teeks kui ehitiseks, peaks avaldajale olema sobilik ka RMK Iisaku Metskond 32 kinnistul olev tugevdatud juurdepääs, mis on paremas seisus. Juurdepääs ei pea vastama teedele esitatavatele nõuetele. X kinnistul asuv juurdepääs on 17 meetri ulatuses kivikattega (puudutatud isiku enda poolt täidetud) ja 75 meetri ulatuses põllutee. Põllutee ei ole läbitav raskematele autodele, nt prügiautole. See juurdepääsu osa saab raskemate autodega sõitmisel kahjustada ja on oht, et kahjustada võivad saada ka selle all olevad X kinnistu kommunikatsioonid. Seetõttu prügiauto avaldaja kinnistule ei sõida, prügi konteinerite tühjendus toimub X kinnistu peaväravate juures. Maakohus on ekslikult üksnes vaatluse tulemusena tuvastanud, et juurdepääsutee on sõidukitega läbitav. Puudutatud isik on sellele katteta lõigule kehtestanud massipiirangu 3,5 tonni (Riigikohtu 7. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 17). Maakohus kinnitas juba 09.09.2021 määruses, et Iisaku Metskond 32 kinnistul olemasolevat alternatiivset teed on kasutatud juba pikki aastaid. RMK oli nõus, et juurdepääs avaldaja kinnistule võib kulgeda ka mööda Iisaku Metskond 32 kinnistut. Maakohus käsitleb juurdepääsule esitatavaid nõudeid lähtuvalt avalikes huvides määratud juurdepääsule esitatavatest nõuetest. Vastavalt Iisaku valla üldplaneeringu kaardile on kõik X kinnistut läbivad teed märgitud kohalike teedena. Iisaku Vallavalitsuse poolt ei ole teid kohalike teede nimekirja määratud ning tee avaliku kasutamise osas lepinguid maaomanikega ei ole sõlmitud. Seega ei ole puudutatud isiku kinnistul maakohtu käsitlusele vastavat teed. Maakohtu põhjenduste kohaselt on RMK kinnistul tegemist loodusliku rohumaaga, millele on omavoliliselt veetud killustik, kuid see ei tee rohumaad teeks. Juurdepääsuks ei peagi aga olema teed. Küsimus on tee läbitavuses tavasõidukitega. Maakohtu seisukoht, et RMK maal asuv juurdepääs ei ole läbitav, ei rajane asjas kogutud tõenditel. Arvamusest nähtub, et Iisaku Metskond 32 kinnistul oli tee, mida avaldaja kunagi kasutas. Raskemate autodega maa sulamise ajal ei ole ka puudutatud isiku kinnistul võimalik sõita. Maakohus püüab määruses jätta muljet, et RMK maal asuv juurdepääs ei ole kasutatav.
Samasugusele seisukohale asub kohus ka XXXX kinnistul asuva endise metsatee osas, kuigi selle kinnistu omanikku ei kaasatud ja metsateed ei vaadeldud. RMK kinnistul asuv juurdepääs on avaldajale vajalikul määral aastaringselt läbitav ja tema oma raha juurdepääsu rajamiseks kasutama ei pea. 03.11.2021 maarendilepingust nr 3-1.21/2021/332 ja selle lisast nähtub, et RMK on olnud teadlik, et enne lepingu allakirjutamist oli Iisaku Metskond 32 kinnistul juurdepääsutee alates Päsari teest kuni XX kinnistuni. Maakohus ei ole arvestanud puudutatud isiku huvidega. Juurdepääsu määramine avaldaja poolt soovitud kohta kahjustab väga suurel määral privaatsust, vara ja kodurahu. Puudutatud isikule on majanduslikult äärmiselt oluline oma majandustegevuses kokkuhoiu saavutamiseks ehitada kinnistule juurde hooneid. Juurdepääsu määramisega tekib olukord, kus puudutatud isik peab enda majandustegevuseks ostma maad mujalt, et vajalikke hooneid ehitada. Puudutatud isiku kinnistul on elektripaigaldise kaitsevöönd, mis piirab kinnistul ehitusvõimalusi. Laut-garaaži ehitamine teises kohas ei ole tehniliselt võimalik, seal ei oleks mootorsõidukitel manööverdamisruumi, hoone hakkaks varjama päikesepaneele, mis tooks kahju. Tasu määramisel tuleks arvestada Riigikohtu selgitusi tasu määramisel. Juurdepääsutasu hulka arvestatava kasutuseelise hüvitamise eesmärk on tagada kinnisasja omanikule samasugune seisund, milles ta oleks olnud, kui ta oleks saanud juurdepääsualust maatükki juurdepääsuta ise kasutada, sh kasutada tee alla jäävat maad mõnel muul otstarbel. Puudutatud isik jääb 11.07.2022 menetlusdokumendis esitatud summa juurde. Puudutatud isik vaidlustab ka esialgse õiguskaitse jõusse jätmist ja menetluskulude jaotust.
VASTUSTAJA JA PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
7.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu. Puudutatud isiku omavoliline õigusvastane tegevus (riigi omandis oleva kinnistu maa-ala osaline katmine killustikuga) ei loo uut juurdepääsuteed XX kinnistule, mis asendaks olemasolevat juurdepääsuteed läbi X kinnistu. Alternatiivse juurdepääsutee rajamine Iisaku Metskond 32 kinnistule on võimalik, kuid puudutatud isik peab kandma tee rajamise kulud. Samuti vajab see eelnevaid toiminguid ja RMK ning Alutaguse valla poolt kehtestatavate nõuete täitmist. Maakohus on arvestanud ja kaalunud õiglaselt poolte huve. Vaidlusalust juurdepääsuteed on kasutatud üle 25 aasta. Maa ostueesõigusega erastamise lepingu p-i 2.2 kohaselt oli ja on X kinnistu omanik kohustatud tagama takistusteta liikluse maaüksust läbival avalikult kasutataval teel. Iisaku Vallavalitsuse 15.09.1999 korraldusega nr 245 on antud kohaliku omavalitsuse poolne nõusolek X maaüksuse erastamiseks ning selle p-s 6.5 seati tingimuseks mitte takistada liiklust maaüksust läbival teel. X katastriüksus on registreeritud Maa-ameti Ida-Viru Maakatastri poolt 28.01.2000 ning katastriüksuse plaanil on kitsendusena kajastatud ka katastriüksust läbivad teed (plaanil tähistatud kollase joonega A-1). Alused esialgse õiguskaitse tühistamiseks puuduvad. Puudutatud isik ei täida esialgse õiguskaitse määrust. Maakohus määras õiglase tasu. Puudutatud isiku käsitlus tasu suuruse sidumisest võimaliku hüpoteetilise kahjuga (kinnistu väärtuse vähenemine, X kinnistu arendamine, uue hoone ehitamine juurdepääsuteele vms) ei ole põhjendatud juba ainuüksi seetõttu, et X kinnistut on juurdepääsuks XX kinnistule kasutatud üle 25 aasta ehk tegemist on tavana väljakujunenud juurdepääsu(tee) kasutamisega ning puudutatud isik on võtnud juurdepääsu talumiskohustuse ka X kinnistu maaüksuse erastamisel. Maakohus jättis õigesti menetluskulud puudutatud isiku kanda.
8.RMK vaidles määruskaebusele vastu. RMK ei nõustu XX kinnistule juurdepääsu määramisega mööda Iisaku Metskond 32 kinnistul asuvat puudutatud isiku poolt omavoliliselt rajatud teed. Tee rajamine ei ole kooskõlas riigimaa kasutusse andmise eesmärgiga. RMK valduses olev Iisaku Metskond 32 kinnistu on looduslik rohumaa, mis on antud puudutatud isikule kümneks aastaks põllumajanduslikuks kasutamiseks maarendilepingu alusel. Maatüki üleandmisel 2021. aastal ei olnud sellel teed. RMK on nõus XX kinnistule juurdepääsu võimaldamiseks koormama Iisaku Metskond 32 kinnistut reaalservituudiga XX kinnistu igakordse omaniku kasuks, kuid sel juhul kulgeks juurdepääsutee mööda X kinnistu piiri. RMK poolt pakutav juurdepääsutee asukoht (pikkus ligikaudu 220 m) takistab RMK-l Iisaku Metskond 32 kinnistu majandamist kõige vähem.
9.Alutaguse vald vaidles määruskaebusele vastu. Alutaguse vald ei nõustu puudutatud isiku väitega, et juurdepääsu tee lõikab X kinnistu õuemaad. Kehtivate maakatastri andmete kohaselt on X kinnistu pindala 19 235 m2 ja sellest 5346 m2 on õuemaa, 11 087 m2 on haritav maa, 256 m2 metsamaa ning 2546 m2 muu maa. Maakatastriseaduse § 131 lg 1 kohaselt koostatakse katastri kõlvikukaart Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmete alusel. Põhikaardi andmetel piirneb õuemaa kinnistut läbiva teega. Teest lääne poole jääb kaartide andmetel haritav maa, millele X kinnistu omanik on rajanud päikesepargi, maaküttesüsteemi, õunaaia ja peenramaa jne. Õuemaa oli tähistatud hoonete ümber oleva alana ka 2000. aastal koostatud katastriplaanil, mis oli erastamise aluseks. Puudutatud isik on ehitised rajanud õuemaast väljapoole teadmisega, et maa-alal asub ka juurdepääs X kinnistule. Maakatastris fikseeritud õuemaa jääb olemasolevast teest ida poole ning tee jääb õuemaast väljapoole. Käesolevaks hetkeks on situatsioon muutunud ja õuemaad on asutud laiendama. Iisaku Vallavalitsus andis 15.090.1999 korraldusega nr 245 nõusoleku X maaüksuse ostueesõigusega erastamiseks. Korraldusega määrati ostueesõigusega erastamise tingimused, sh p-i 6.5 järgi on kohustus mitte takistada liiklust maaüksust läbival teel. X katastriüksus registreeriti Maa-ameti IdaViru Maakatastri poolt 28.01.2000 ning katastriüksuse plaanil on kitsendusena kajastatud ka katastriüksust läbivad teed (katastriüksuse plaanil tähistatud A-1). Peale katastriüksuse registreerimist maakatastris andis Ida-Viru maavanem 14.02.2000 korralduse nr 341 maa ostueesõigusega erastamiseks. Maavanem lähtus korralduse andmisel puudutatud isiku avaldusest ja Iisaku Vallavalitsuse korraldusest. Maa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt kinnitas ostja (puudutatud isik), et on tutvunud maaüksuse plaani ja Ida-Viru maakatastri 28.01.2000 õiendiga. Maa erastamisel jäi XX kinnistu juurdepääs X kinnistule ja XX kinnistu omanik peab avaliku teeni jõudmiseks kasutama naaberkinnistuid. Erastamise dokumentide kohaselt oli tee olemas enne maade erastamist. XX juurdepääsutee praeguses asukohas on kajastatud ka varasematel üldplaneeringu kaartidel, mille alusel võib eeldada, et tee on varasemalt kasutuses olnud. Alutaguse vald ei ole alternatiivse juurdepääsutee rajamise vastu läbi Iisaku Metskond 32 kinnistu, kui seatakse isiklik kasutusõigus XX kinnisasja igakordse omaniku kasuks ja tee rajamise kooskõlastab Elering AS (kõrgepingeõhuliini kaitsevööndi osas) ning Põllumajandusja Toiduamet (maaparandussüsteemi osas), kuid vald ei võta enda kanda juurdepääsutee projekteerimise, ehitamise ja hooldamisega seotud kulusid. Puudutatud isik alustas tee ehitamist omavoliliselt (põld niideti tee ulatuses ja kaeti sõidujälge killustikkattega). Tegemist ei ole ajalooliselt kasutuses olnud teega, nagu väidab puudutatud isik. Samuti ei ole tee rajatud X kinnistu piiri äärde, nagu nõudis RMK.
EELNENUD APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS
10.Tartu Ringkonnakohus tühistas 27.01.2023 määrusega maakohtu määruse osas, millega määrati kindlaks juurdepääsu kasutamise eest makstava tasu suurus, samuti menetluskulude
jaotuse osas, ning saatis asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus märkis, et menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
11.Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 06.06.2023 määrusega Tartu Ringkonnakohtu
27.jaanuari 2023. a määruse, välja arvatud osas, milles jäeti puudutatud isiku taotlus esialgse õiguskaitse tühistamiseks rahuldamata ning Viru Maakohtu 01.04.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kehtima kuni praeguses asjas tehtud kohtulahendi jõustumiseni. Tühistatud osas saadeti asi uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Puudutatud isiku määruskaebus rahuldati osaliselt. Riigikohus leidis, et AÕS § 156 lg 1 alusel hüvitise (juurdepääsutasu) küsimuse lahendamine eraldi kinnisasja koormamise ja selle muude tingimuste kindlaksmääramisest ei ole põhjendatud. Arvestades juurdepääsu talumise kohustuse ja selle eest määratud hüvitise (juurdepääsutasu) omavahelist seotust (kitsenduse seadmisest tulenev tasu maksmise kohustus on seotud kitsenduse tekkega), tuleb talumiskohustuse kindlaksmääramisega ühel ajal kindlaks määrata ka talumise tasu maksmise kohustus. Eeltoodut arvestades tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada määruskaebuse piiridest olenemata ning saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Seetõttu ei käsitlenud kolleegium puudutatud isiku väiteid AÕS § 156 lg 1 kohaldamisel tehtud kaalutlusvigade jms kohta. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel otsustada avaldaja avalduses taotletud juurdepääsu määramise ja selle tingimuste üle, samuti otsustada juurdepääsu määramisel juurdepääsutasu. Kolleegium osutas lisaks, et avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise asjades peab kohus sisuliselt kaaluma kõiki mõistlikult võimalikke alternatiivseid juurdepääsu määramise võimalusi avaldaja kinnisasjale avalikult kasutatavale teele juurdepääsu võimaldamiseks. Seejuures on juurdepääsu asjade lahendamisel üheks olulisemaks põhimõtteks kõigi nende kinnisasjade omanike kaasamine, üle kelle kinnisasjade võiks avaldaja kinnisasjale juurdepääs tulla kõne alla. Kohtud on põhjendamatult jätnud kohtumenetlusse puudutatud isikuna kaasamata vähemalt ühe kinnisasja omaniku, üle kelle kinnisasja võiks kõne alla tulla alternatiivne juurdepääsuvõimalus. Puudutatud isik väitis, et avaldajal on oma kinnisasjale juurdepääsuks alternatiivsed võimalused kas üle XXXX kinnisasja (omanik Aivar Talistu) või üle Iisaku metskond 32 kinnisasja (omanik RMK). Menetlusse on maakohtu määruse alusel kaasatud Iisaku metskond 32 kinnisasja omanik, kuid kohtud ei ole põhjendanud, miks jääb XXXX kinnisasja omanik menetlusse kaasamata ja ära kuulamata. Arvestades maakohtu põhjendusi, ei nõustunud kolleegium maakohtu seisukohaga, et teised juurdepääsu võimalused puuduvad. Maakohus on oma seisukohta põhjendanud sellega, et Iisaku metskond 32 kinnisasjal ja XXXX kinnisasjal ei ole teed olemas ning see tuleks alles rajada (see on kulukas ja võtab aega) ning XXXX kinnisasja omanik ei ole juurdepääsuteega nõus. Juurdepääsuks tee puudumine ei ole selline asjaolu, mille tõttu ei tule juurdepääsu määramine kõne alla. Eeltoodut arvestades tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel kaaluda kõiki alternatiivseid juurdepääsutee määramise võimalusi, arvestades mh, milline on erinevate variantide puhul juurdepääsutee rajamise kulu ja juurdepääsutee talumise kohustuse eest makstava hüvitise suurus. Vastuseks määruskaebuses esitatud taotlusele märkis kolleegium, et puudutatud isiku väited maakohtu kohtuniku pädevuse puudumise kohta asja lahendada, on asjakohatud. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb alama astme kohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
12.Tartu Ringkonnakohus kaasas 20.06.2023 määrusega puudutatud isikuna menetlusse XXXX kinnistu omaniku Aivar Talistu. 18. septembri 2023 seisukohas kinnitas Aivar Talistu, et tema kinnistul puudub tee, mida saaks kasutada juurdepääsuks avaldaja kinnistule.
13.Avaldaja Õilme Rohi suri 02.12.2023. 15.03.2024 teatas Heli Vähk, et ta soovib astuda menetlusse avaldaja üldõigusjärglasena. TsMS § 209 lg 1 alusel nõustub ringkonnakohus Heli Vähi astumisega menetlusse avaldaja üldõigusjärglasena. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus avalduse täielikult rahuldas ning määras avaldaja kinnistule juurdepääsu avalikult kasutatavalt Päsari teelt üle X kinnistu, määras juurdepääsutasuks 15 eurot aastas, määras kindlaks juurdepääsutee korrashoiuga seotud kulud, kohustas M. Pärna andma nõusoleku juurdepääsu kohta märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse ja jättis menetluskulud M. Pärna kanda ning mõistis M. Pärnalt Õ. Rohi kasuks välja menetluskulud 2787,36 eurot ja viivise (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1, 2, 3, 4, 5, 6, 11, 12 ja 13). Maakohtu määrus jääb muutmata osas, milles maakohus avalduse juurdepääsu määramiseks rahuldas ja jättis kehtima maakohtu 01.04.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega rahuldab avalduse osaliselt ja määrab avaldaja kinnistule avalikult kasutatavalt Päsari teelt juurdepääsu pikkusega 245 m ja laiusega 3,5 m üle Iisaku metskond 32 kinnistu mööda olemasolevat teed. Juurdepääs on tähtajatu ja ööpäevaringne ning kasutamiseks jalgsi ja avaldaja kinnistut teenindavatele sõidukitele. Juurdepääsu asukoht on märgitud käesoleva määruse lisaks olevale plaanile punase joonega. Juurdepääsutasu suuruseks on 35 eurot aastas alates käesoleva määruse jõustumisest ning XX kinnistu igakordne omanik on kohustatud maksma Iisaku metskond 32 kinnistu igakordsele omanikule juurdepääsutasu 35 eurot iga aasta eest ette eelneva aasta 1. detsembriks. Juurdepääsuõigus tuleb kanda kinnistusraamatusse märkusena ning käesolev määrus asendab Iisaku metskond 32 kinnistu omaniku tahteavaldust märkuse kinnistusraamatusse kandmiseks. Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Menetluskulud tuleb kõigis kohtuastmetes jätta 80% M. Pärna ja 20% H. Vähi kanda.
15.Avaldaja on pöördunud kohtu poole oma kinnistule avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramiseks AÕS § 156 lg 1 alusel. Avalikult kasutatavale teele AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnistult avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnistu, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Seejuures tuleb vaidlus kinnistule juurdepääsuõiguse tagamiseks lahendada poolte huvide kaalumise teel (vt Riigikohtu 13. veebruari 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-23161, p 17.1).
16.Avaldajale kuulub XX kinnistu ning puudub vaidlus, et avaldaja kinnistult puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Asja materjalide kohaselt on avalduse rahuldamiseks võimalikud kolm alternatiivset varianti, s.o üle X kinnistu (variant I), üle Iisaku metskond 32 kinnistu (variant II) või üle XXXX kinnistu (variant III). Nimetatud juurdepääsutee variandid on nähtavad plaanilt (IV kd, tl 150) ja Iisaku metskonna kasutusala plaanilt (IV kd, tl 35). Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, on juurdepääsu määramise nõude näol tegemist taotlusega kohtule lahendada avaldaja ja puudutatud isikute huvide kaalumise teel ja õiglusest lähtudes kinnisasjale juurdepääsu küsimus. Kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus ning kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus määras juurdepääsutee üle X kinnistu ja märkis seejuures, et teised võimalused mida kaaluda, sisuliselt puuduvad (vt maakohtu otsuse p 10). Selliselt
avaldust lahendades on maakohus jätnud menetlusosaliste huvid kaalumata ning ületanud diskretsioonipiire. Kuigi avaldaja on senini kasutanud juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele X kinnistul asuvat teed, on see üksnes üheks asjaoluks, mida tuleb huvide kaalumisel arvestada. Kindlasti tuleb arvestada ka koormatava kinnistu omaniku huvidega (vt Riigikohtu 26.oktoobri 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06, p 28). Ka käesolevas asjas tehtud otsuses ei nõustunud Riigikohus maakohtu seisukohaga, et teised juurdepääsu võimalused puuduvad. See, et Iisaku metskond 32 kinnistul ja XXXX kinnistul ei ole teed olemas ning see tuleks alles rajada, ei ole Riigikohtu arvates asjaolud, mille tõttu ei tule juurdepääsu määramine nende kinnistute kaudu kõne alla.
17.Ringkonnakohus leiab, et avaldajale tuleb määrata juurdepääs avalikult kasutatavalt Päsari teelt üle Iisaku metskond 32 kinnistu. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
17.1.Puudub vaidlus, et üle XXXX kinnistu (variant III) juurdepääs avaldaja kinnistule puudub. Plaanilt (IV kd, tl 150, tähistatud kollase joonega) ja fotodelt (II kd, tl 6-7) nähtuvalt kasvab väidetava juurdepääsu tee alal mets ning teed ei ole seal kunagi olnud. Kuigi puudutatud isik osutas oma 11.07.2022 menetlusdokumendis juurdepääsu võimalusele üle XXXX kinnistu, on ta asja uuel läbivaatamisel tuginenud juurdepääsule üle Iisaku metskond 32 kinnistu. Juurdepääsu rajamist üle XXXX kinnistu ei ole pidanud mõistlikuks ka avaldaja. Ringkonnakohus leiab, et juurdepääsu tee määramine üle XXXX kinnistu on kõige kulukam, kuna seal puudub olemasolev tee, see tuleks rajada ning see oleks avaldaja jaoks kõige koormavam.
17.2.Maakohus määras avaldajale juurdepääsu üle X kinnistu (variant I, IV kd, tl 150 oleval plaanil tähistatud sinise joonega) ning põhjendas seda eelkõige sellega, et senini on avaldaja X kinnistul asuvat teed juurdepääsuks kasutanud ja muud võimalused juurdepääsu määramiseks sisuliselt puuduvad. Maakohus tugines juurdepääsu määramisel mh Iisaku Vallavalitsuse 15.09.1999 korraldusele nr 245, millega anti nõusolek X maaüksuse ostueesõigusega erastamiseks ning vastavalt korralduse p-le 6.5 seati tingimuseks mitte takistada liiklust maaüksust läbival teel. Samas nähtub asja materjalidest, et vaidluse lahendamise ajaks on faktiline olukord X kinnistul seoses juurdepääsu tagamisega XX kinnistule muutunud. Nimelt on puudutatud isik tuginenud sellele, et ta soovib oma kinnistul asuvat majandustegevust laiendada ning ehitada kinnistule laut-garaaži. Iisaku Vallavalitsuse 21.01.2021 korraldusest nr 50 (I kd, tl 60) nähtub, et puudutatud isikule väljastati projekteerimistingimused laut-garaaži ehitusprojekti koostamiseks X kinnistule. Korraldusest nähtub, et projekteerimisel tuleb puudutatud isikul tagada juurdepääs XX kinnistule, kuni ei ole kokku lepitud või kohtu poolt määratud teisiti. Plaanilt (IV kd, tl 150) ja fotolt (II kd, tl 75) nähtuvalt jäävad X kinnistul asuvad hooned senisest juurdepääsuteest mõlemale poole, puudutatud isiku kinnitusel takistab kinnistut läbiv juurdepääsutee kavandatava laut-garaaži ehitamist ning tema soovi laiendada oma kinnistul majandustegevuse laiendamist. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et olukorras, kus juurdepääsu avaldaja kinnistule on võimalik määrata üle Iisaku metskond 32 kinnistu, koormab senine juurdepääs puudutatud isikut ja tema perekonna privaatsust, samuti tema majandustegevust enam võrreldes RMK huvidega, kellel endal Iisaku metskond 32 kinnistul sisulist majandustegevust ei toimu.
17.3.Asja materjalide kohaselt rajas puudutatud isik juurdepääsutee XX kinnistule üle Iisaku metskond 32 kinnistu (IV kd, tl 150 oleval plaanil tähistatud punase joonega). Puudutatud isik on esitanud asja materjalide juurde Haustec OÜ arvamuse ja Expertline OÜ tee ülevaatuse akti. Haustec OÜ arvamus (III kd, tl 95-100) tõendab, et puudutatud isiku rajatud juurdepääs on sobilik juurdepääsuks XX kinnistule üle Iisaku metskond 32 kinnistu, kuna see on läbitav nii jalgsi kui mootorsõidukiga, sh pääste- ja prügiautoga. Arvamuse on koostanud 6. taseme ehitusinsener R. Kuusemets ning asjas puuduvad tõendid, mis seaksid nimetatud arvamuse
usaldusväärsuse kahtluse alla. Expertline OÜ ülevaatuse akt tõendab, et puudutatud isiku rajatud teel võib sõiduautoga sõita aasta ringi, rasketehnikat ei tohiks maa sulamise ajal kasutada. Lisaks arvamusele lisatud fotodele nähtub Iisaku metskond 32 kinnistul olev juurdepääsutee teistelt asja juurde esitatud fotodelt (vt näiteks III kd, tl 112, IV kd, tl 50-51). Ringkonnakohus rõhutab siinkohal, et AÕS § 156 alusel määratud juurdepääsutee ei pea vastama EhS-s (varem kehtinud TeeS-s) määratletud tee mõistele. Asjaolu, et juurdepääsuteed ei ole olemas ja see tuleks alles rajada, ei ole asjaolu, mille tõttu ei tule juurdepääsu määramine kõne alla (vt Riigikohtu 06.06.2023 määrus samas asjas, p 13). Õige on RMK seisukoht, et puudutatud isik rajas juurdepääsu üle Iisaku metskond 32 kinnistu ilma RMK nõusolekuta. Asja materjalide juures on RMK ja puudutatud isiku vahel 02.11.2021 ja 03.11.2021 allkirjastatud maarendileping nr 3-1.21/2021/332 (koos plaani ja maatüki üleandmise-vastuvõtmise aktiga), mille alusel anti puudutatud isikule rendile sama maaüksus, millele oli eelnevalt rajanud puudutatud isik juurdepääsutee XX kinnistule (vt III kd, tl 54-61). 27.10.2021 menetlusdokumendile lisatud fotolt (II kd, tl 154) on tuvastatav, et juurdepääsutee on rajatud enne maarendilepingu sõlmimist ning RMK-l oli võimalus sellest informeeritud olla. Asja materjalidest nähtuvalt on RMK nõus juurdepääsutee rajamisega Iisaku metskond 32 kinnistule mööda X kinnistu piiri (vt plaan, IV kd, tl 35, lubatud tee asukoht tähistatud punase joonega). Tegelikult on juurdepääsutee rajatud X kinnistu piiri lähedale (vt plaanid IV kd, tl 39 pöördel ja tl 46), kuid mitte täpselt mööda kinnistu piiri. Ringkonnakohtu istungil kinnitas avaldaja esindaja, et ta aktsepteerib põhimõtteliselt puudutatud isiku poolt rajatud juurdepääsuteed ning mõistlik ei oleks rajada uut teed täpselt mööda X kinnistu piiri. Asjaolu, et puudutatud isikul puudus RMK nõusolek tee rajamiseks üle Iisaku metskond 32 kinnistu, ei välista kohtu poolt juurdepääsu määramist mööda puudutatud isiku poolt rajatud teed. Ringkonnakohus leiab, et kaaludes nii X kinnistu kui Iisaku metskond 32 omanike huve juurdepääsutee valikul, on praegusel juhul ülekaalukamad X kinnistu omaniku huvid ning seetõttu määrab ringkonnakohus XX kinnistule juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt üle Iisaku metskond 32 kinnistu. Iisaku metskond 32 kinnistule on sõidetav tee rajatud ning kuna see kinnistu on ette nähtud põllumajanduslikuks kasutamiseks, koormab kinnistul asuv juurdepääsutee selle omaniku huve oluliselt vähem võrreldes X kinnistu omanike huvidega. Juurdepääs üle Iisaku metskond 32 kinnistu on nähtav avaldaja poolt esitatud plaanil (IV kd, tl 150) ja on tähistatud punase joonega. Juurdepääsutee pikkus on 245 meetrit, laius 3,5 meetrit ning pindala 875 m2. RMK esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et juhul kui kohus määrab juurdepääsutee üle nende kinnistu, nõuab ta juurdepääsutasu 35 eurot aastas. Avaldaja tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud. Juurdepääsutasu on avaldaja kohustatud tasuma alates käesoleva määruse jõustumisest (Riigikohtu 06.06.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-4128, p 11).
18.Juurdepääsuõiguse näol on tegemist kohtulahendi alusel tekkiva kitsendusega ning see kehtib AÕS § 141 lg 3 järgi kolmandate isikute suhtes, kui on kinnistusraamatusse kantud. Juurdepääsuõigus kantakse kinnistusraamatusse märkusena (AÕS § 63 lg 1 p 4). Avaldaja on palunud kanda juurdepääsuõiguse kinnistusraamatusse märkusena ning asendada puudutatud isiku nõusolek TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtumäärusega.
19.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Praeguses asjas osales menetluses mitu isikut ning menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda TsMS § 172 lg 1 teises lauses sätestatud regulatsioonist. Riigikohus on mitmetes lahendites asunud seisukohale, et TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel tuleb lähtuda õigluse põhimõttest, samuti arvestada menetlusosaliste menetluses
osalemise ulatust, kohtusse pöördumise põhjendatust ja avalduse rahuldamise ulatust (vt Riigikohtu 11.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29; Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-13, p 13; Riigikohtu 15.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-17, p 21). Avaldaja avaldus juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavalt teelt rahuldati osaliselt, st juurdepääs määrati mitte üle X kinnistu nagu avalduses taotleti, vaid üle Iisaku metskond 32 kinnistu. Avalduse esitamine oli tingitud puudutatud isiku käitumisest, kuna ta sulges avaldajale seni kasutatud juurdepääsu oma kinnistule (vt puudutatud isiku 02.02.2021 kiri, I kd, tl 44-46). Avaldajale taastati juurdepääs oma kinnistule Viru Maakohtu 01.04.2021 määruse alusel. Avaldaja 16.09.2021 kirjast (II kd, tl 155) nähtub, et puudutatud isik on teinud takistusi esialgse õiguskaitse määruse täitmisel. Puudutatud isik rajas juurdepääsutee üle Iisaku metskond 32 kinnistu ilma RMK nõusolekuta. Eeltoodud asjaolud kinnitavad, et menetluse kestus on osaliselt tingitud puudutatud isiku tegevusest. Samas avaldus juurdepääsu määramiseks rahuldati osaliselt ja juurdepääs määrati üle Iisaku metskond 32 kinnistu, nagu seda taotles puudutatud isik alates menetluse algusest. Menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada ka sellega, et A. Talistu menetlusse kaasamisega seotud kulusid ei põhjustanud puudutatud isik. Kokkuvõttes rahuldati avaldus ning puudutatud isiku määruskaebused (sh Riigikohtusse esitatud määruskaebus) osaliselt. Kuna kohtusse pöördumise põhjustas puudutatud isik ning ta ei olnud nõus kokkuleppe teel vaidlust lahendama (vt avaldaja esindaja 16.09.2021 e-kiri), siis sõltumata avalduse osalisest rahuldamisest on ringkonnakohtu arvates õiglane jätta menetluskulud kõikides kohtuastmetes 80% puudutatud isiku ja 20% avaldaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras (vt Riigikohtu 20.04.216 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 21-22). Teistel menetlusosalistel hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.