Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Ants Kull ja Kaupo Paal
Kohtuasi
Õilme Rohi avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Margus Pärna määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja Õilme Rohi, esindaja vandeadvokaat Hillar Villers Puudutatud isik Margus Pärn Puudutatud isikud Alutaguse vald (Alutaguse Vallavalitsuse kaudu) ja Riigimetsa Majandamise Keskus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-4128, välja arvatud osas, milles jäeti Margus Pärna taotlus esialgse õiguskaitse tühistamiseks rahuldamata ning Viru Maakohtu 1. aprilli 2021. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kehtima kuni praeguses asjas tehtud kohtulahendi jõustumiseni.
2.Saata tühistatud osas asi uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
1.Õilme Rohi (avaldaja) esitas 16. märtsil 2021 Viru Maakohtule avalduse avalikult kasutatavalt Jõhvi-Tartu-Valga maanteelt algavalt Päsari teelt tähtajatu juurdepääsu määramiseks avaldaja Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Kauksi külas asuvale Pajutalu kinnisasjale (registriosa nr 3719808) (avaldaja kinnisasi) üle samas külas asuva Siimu kinnisasja (registriosa nr 1324108) (Siimu kinnisasi) avalduses märgitud tingimustel ning kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks.
2-21-4128 Avalduse kohaselt ei ole avaldaja kinnisasjalt juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Ajalooliselt (üle 25 aasta) on kasutatud juurdepääsuks teed, mis kulgeb üle Margus Pärnale (puudutatud isik) kuuluva Siimu kinnisasja. Juurdepääsu saamine muul viisil on kas võimatu või seotud ebamõistlike pingutuste ja kulutustega. Alutaguse Vallavalitsuse 25. novembri 2020. a korraldusega väljastatud projekteerimistingimustes Siimu kinnisasjale ehitiste ehitusprojekti koostamiseks on märgitud, et kavandatava hoone projekteerimisel tuleb arvestada juurdepääsuga Pajutalu kinnisasjale. Puudutatud isik teatas 2. veebruaril 2021, et sulgeb alates 1. juunist 2021 juurdepääsutee avaldaja kinnisasjale. Avaldaja leiab, et juurdepääsutee sulgemine on õigusvastane. Juurdepääsutasuks tuleks määrata 5 eurot aastas.
2.Viru Maakohus rahuldas 1. aprilli 2021. a määrusega avaldaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse ja kohustas puudutatud isikut võimaldama kohtumenetluse ajaks avaldajale ning tema nõusolekul tema pereliikmetele ja külalistele kasutada ööpäev läbi, iga päev ning aasta ringi Siimu kinnisasja läbivat teelõiku jalgsi, kergliiklusvahendite ja mootorsõidukite, sh kinnisasja teenindavate sõidukitega. Määruse kehtivuse ajaks on avaldaja juurdepääsutasuks 50% puudutatud isiku maamaksust.
3.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, leides, et juurdepääsu määramine avaldaja soovitud kohta riivab oluliselt puudutatud isiku huvi oma kinnisasja enda soovi kohaselt kasutada (taotletav juurdepääsutee lõikab kinnisasja pooleks, pole võimalust ehitada kavandatud laut-garaaži, häiritud oleks majandustegevus). Avaldajal on oma kinnisasjale juurdepääsuks ka alternatiivseid võimalusi. Kõige vähem kulutusi nõudev variant oleks juurdepääs üle Paesaare kinnisasja, kuid selle kinnisasja omanik ei olnud avaldajale juurdepääsu andmisega nõus. Teine võimalus oleks määrata juurdepääs üle Iisaku metskond 32 kinnisasja. Juurdepääsu talumise eest tuleks tasuda puudutatud isikule ühekordse hüvitisena 83 000 eurot ja igakuise hüvitisena 2880 eurot.
4.Puudutatud isikuna kaasatud Alutaguse vald (Alutaguse Vallavalitsuse kaudu) (vald) selgitas, et maareformi käigus jäi Pajutalu kinnisasja juurdepääsutee Siimu kinnisasja koosseisu. Iisaku Vallavalitsuse 15. septembri 1999. a korraldusega anti nõusolek Siimu maaüksuse ostueesõigusega erastamiseks, seades tingimuseks, et seda maaüksust läbival teel ei takistataks liiklust. Vald ei ole alternatiivse juurdepääsutee rajamise vastu üle Iisaku metskond 32 kinnisasja, kuid sinna tee rajamine tuleb kooskõlastada Elering AS-iga (kõrgepingeõhuliini kaitsevööndi osas) ning Põllumajandus- ja Toiduametiga (maaparandussüsteemi osas). Puudutatud isikuna kohtumenetlusse kaastatud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) arvamuse kohaselt ei ole tema valduses oleval Iisaku metskond 32 kinnisasjal teed. Tegemist on loodusliku rohumaaga, mis on antud maarendilepingu alusel puudutatud isikule põllumajanduslikuks kasutamiseks. Juurdepääsu võib rajada üle Iisaku metskond 32 kinnisasja tingimusel, et see kulgeb mööda Siimu kinnisasja piiri, ning sel juhul on RMK nõus koormama kinnisasja reaalservituudiga.
5.Viru Maakohus, kohaldades asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg-t 1, rahuldas 15. juuli 2022. a määrusega avalduse, otsustades järgmist: − määrata, et Pajutalu kinnisasja igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult ja ööpäev läbi nii jalgsi kui sõiduvahenditega Siimu kinnisasjal asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase ja sinise joonega; − kohustada Siimu kinnisasja igakordset omanikku juurdepääsuteed taluma; − määrata juurdepääsu kasutamise eest makstavaks tasuks 15 eurot aastas, mis tuleb Pajutalu kinnisasja igakordsel omanikult tasuda Siimu kinnisasja igakordse omaniku kasuks iga jooksva aasta 1. veebruariks; 2(7)
2-21-4128 − määrata, et avaldaja kannab juurdepääsutee korrashoiuga seotud mõistlikud kulud määruse lisana toodud plaanil sinise alana märgitud juurdepääsutee osas ainuisikuliselt ja punase alana märgitud juurdepääsutee osas pooles ulatuses; − kohustada puudutatud isikut andma nõusolek kinnistusraamatusse juurdepääsu ja selle tingimuste kohta märke kandmiseks ning asendada tahteavaldus kohtumäärusega. Maakohus jättis kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud kehtima kuni käesolevas asjas tehtud lahendi jõustumiseni. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja määras need rahaliselt kindlaks. Maakohus leidis, et nähtuvalt esitatud kaartidelt ja tulenevalt paikvaatlusest ei ole avaldaja kinnisasjalt juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Põhjendatud on määrata juurdepääs avaldaja taotletud asukohas üle Siimu kinnisasja. Teised võimalused, mida kaaluda, sisuliselt puuduvad. RMK arvamuse kohaselt ei ole Iisaku metskond 32 kinnisasjal teed olemas. Puudutatud isiku esitatud arvamused selle tee seisukorra kohta (Expertline OÜ ja Haustec OÜ arvamused) on omavahel vastuolus ja koostatud vaid visuaalse vaatluse põhjal, mis ei ole piisav. Tee ehituseks on vajalikud taotlus tee projekteerimiseks ja ehitamiseks ning kooskõlastused Elering AS-ilt ja Põllumajandus- ja Toiduametilt. Samasugune on olukord puudutatud isiku teise võimaliku pakutud teega üle Paesaare kinnisasja. Tee tuleb rajada ja praegu ei ole seda olemas. Puudutatud isiku väitel ei ole Paesaare kinnisasja omanik juurdepääsuteega nõus. Eeltoodut arvestades on juurdepääs avaldaja kinnisasjale võimalik ainult üle Siimu kinnisasja, kus on juba olemas sõidukitega liiklemist võimaldav tee (alternatiivsete teede ehitamine on kulukas ja võtab aega). Seda teed on tava alusel kasutatud, sh enne puudutatud isiku maa erastamist. Puudutatud isik teadis keelust takistada liiklemist Siimu kinnisasja läbival teel ja pidi sellega arvestama (vt valla
15.septembri 1999. a korraldus). Kuivõrd juurdepääs on avaldaja taotletud viisil ajalooliselt toimunud ja toimub ka praegu, ei too avalduse rahuldamine kaasa olulist puudutatud isiku õiguste riivet, vaid jätkub senine korraldus. Arvestades Siimu kinnisasja suurust, saab puudutatud isik oma plaane muuta ja ehitada laut-garaaži mujale, mitte otse teele. Seevastu ei ole avaldajal võimalik oma kinnisasjale juurde pääseda üle rohumaa või kändude ja läbi võsa. Vajadus juurdepääsuks on tähtsam, kui puudutatud isiku mugavus. Kinnisasja läbiv juurdepääsutee ei mõjuta oluliselt puudutatud isiku privaatsust, kuna eluhoone asub teest eemal ja avaldaja ei kasuta teed intensiivselt. Kuivõrd avaldaja on nõus kandma suurema osa tee hooldamise kuludest, on 15 eurot aastas juurdepääsu talumise eest õiglane hüvitis. Vald on selgitanud, et puudutatud isik ei pea maamaksu tasuma. Tõendamata on puudutatud isiku väide, et tema kinnisasja turuväärtus on langenud 30%. Väide mittevaralise kahju kohta on asjakohatu. Puudutatud isiku nõutav hüvitis ei ole põhjendatud.
6.Puudutatud isik palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning jätta uue määrusega avaldaja avaldus rahuldamata. Avaldaja, vald ja RMK vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tartu Ringkonnakohus tühistas 27. jaanuari 2023. a määrusega maakohtu määruse osas, millega määrati kindlas juurdepääsu kasutamise eest makstava tasu suurus, samuti menetluskulude jaotuse osas, ning saatis asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus
3(7)
2-21-4128 märkis, et menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
7.1.Ringkonnakohus leidis, et maakohtu määrus avaldajale üle Siimu kinnisasja juurdepääsu määramise kohta on seaduslik ja põhjendatud. AÕS § 156 lg 1 alusel kohtusse pöördumise eeldused on täidetud. Tõendite kohaselt pidi puudutatud isik teadma juba maa erastamisel kinnisasjal olevast teest ning kohustusest sellel liiklust mitte takistada. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et Siimu kinnisasjal olevat teed ei saaks kasutada liiklusvahenditega või et avaldaja poleks seda kasutanud. Expertline OÜ ja Haustec OÜ arvamused on omavahel vastuolus ning need ei ole ekspertiisiaktid (tegemist on paikvaatluse tulemusena koostatud arvamustega), mistõttu ei ole ühelgi neist asja lahendamisel suuremat mõju või usaldusväärsust. Kuivõrd on olemas ajalooliselt kasutuses olnud juurdepääsutee üle Siimu kinnisasja, siis tuleb seda vaidluse asjaolusid arvestades eelistada uuele ehitatavale juurdepääsule. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et RMK-le kuuluval Iisaku metskond 32 kinnisasjal on viidatud asukohas tee ning et avaldaja on seda pika aja jooksul kasutanud. Kuigi RMK oli iseenesest nõus Iisaku metskond 32 kinnisasjale tee rajamisega ja vastava servituudi seadmisega, ei ole avaldaja nõus kandma tee ehitamisega seotud kulutusi. Selliste kulude kandmist ei ole mõistlik ka avaldajalt eeldada, kui ajalooline juurdepääs on olemas. Ka puudutatud isiku apellatsioonimenetluses esitatud seisukohast nähtub, et RMK väljapakutud asukohta tee rajamine ei pruugi olla vastuvõetav. Uue tee ehitamine ja reaalservituudi seadmine võib RMK-ga sõlmitud rendilepingu järgi olla puudutatud isiku kui rentniku kasutusõigusega vastuolus.
7.2.Maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu puudutatud isikule makstava tasu suuruse osas. Juurdepääsutasu määramiseks vajalikud asjaolud on välja selgitamata, tasu määramist ei ole hinnatud ega selle suurust põhjendatud. Kuigi puudutatud isik leidis alles viimases, 11. juuli 2022. a menetlusdokumendis, et avaldaja avalduse rahuldamine toob kaasa tema kinnisasja turuväärtuse vähenemise 30% võrra jm, oleks maakohtul tulnud nende asjaolude ning nendest asjaoludest puudutatud isiku kinnisasja väärtusele lähtuva mõju osas seisukoht kujundada, tehes selleks vajaduse korral menetlusosalistele ettepaneku esitada selle kohta tõendeid ning uuendades menetluse. Kohus saab juurdepääsutee talumise tasu suuruse määramisel tugineda ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 233, kuid selleks peab kohus tuvastama vastavate eelduste olemasolu. Praeguses asjas ei ole seni tuvastatud, et asjas ei ole võimalik Siimu kinnisasja väärtuse vähenemist kindlaks teha või oleks see seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Puudutatud isik palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse osas, millega jäeti maakohtu määrus muutmata, ning jätta uue määrusega avaldaja avaldus rahuldamata. Puudutatud isik leiab, et ringkonnakohus (ja ka maakohus) kohaldas valesti AÕS § 156 lg-t 1 ja rikkus hagita menetluse uurimispõhimõtet, kui leidis, et avaldajale tuleb määrata juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle puudutatud isiku kinnisasja. Puudutatud isiku huvid on jäetud kaalumata. See, et avaldaja kasutas ajalooliselt enne puudutatud isikule maa erastamist juurdepääsuteed üle puudutatud isiku kinnisasja, ei ole tõendatud. Kohtud ei arvestatud, et sobiv juurdepääs on üle Iisaku metskond 32 kinnisasja, ning leidsid valesti, et sellel kinnisasjal ei ole teed (kui kohus ei nõustunud 4(7)
2-21-4128 puudutatud isiku esitatud arvamustega tee seisukorra kohta, tulnuks kohtul koguda tõendeid omal algatusel, nt tulnuks teha ettepanek määrata ekspertiis). Ekslik on seisukoht, et puudutatud isik ei ole nõus juurdepääsu kulgemisega üle RMK kinnisasja, sest puudutatud isik oli nõus andma nõusoleku Iisaku metskond 32 kinnisasja koormamiseks reaalservituudiga, kui juurdepääs hakkab kulgema selle kinnisasja maatulundusmaal seal, kus ta praegu on. Riigikohtul tuleks anda seisukoht, kas maakohtu kohtunikul oli õigus teha lahendit olukorras, kus puudutatud isik oli enne kolmel korral taotlenud kohtuniku taandamist, sest ta ei olnud menetluses erapooletu. Ringkonnakohus sellekohasele määruskaebuse väitele ei vastanud.
9.Avaldaja, vald ja RMK vaidlevad määruskaebusele vastu ja peavad seda põhjendamatuks.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 4 kolmanda lause, § 695 ja § 701 lg 3 teise lause alusel tühistada määruskaebuse põhjendustest olenemata, välja arvatud osas, milles jäeti puudutatud isiku taotlus esialgse õiguskaitse tühistamiseks rahuldamata ning Viru Maakohtu 1. aprilli 2021. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kehtima kuni praeguses asjas tehtud lahendi jõustumiseni. Tühistatud osas tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
11.Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse juurdepääsu talumise tasu osas ning saatis asja selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks, muus osas jäi maakohtu määrus muutmata. Seega jätkuks ringkonnakohtu lahendi kohaselt maakohtus menetlus hüvitise (juurdepääsutasu) üle, samas kui menetlus kinnisasja koormamise ja selle muude tingimuste kindlaksmääramise üle sisuliselt lõpetatakse (maakohtu otsustus kinnisasja koormamise kohta jääb jõusse). Selliselt on ringkonnakohus lahendanud avaldaja avalduse sisuliselt osaotsusena TsMS § 450 lg 1 ja § 477 lg 1 mõttes. Kolleegiumi hinnangul ei ole kõnealustes asjades võimalik vaidluse eset selliselt osadeks jagada. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et AÕS § 156 lg 1 alusel hüvitise (juurdepääsutasu) küsimuse lahendamine eraldi kinnisasja koormamise ja selle muude tingimuste kindlaksmääramisest ei ole põhjendatud. Arvestades juurdepääsu talumise kohustuse ja selle eest määratud hüvitise (juurdepääsutasu) omavahelist seotust (kitsenduse seadmisest tulenev tasu maksmise kohustus on seotud kitsenduse tekkega), tuleb talumiskohustuse kindlaksmääramisega ühel ajal kindlaks määrata ka talumise tasu maksmise kohustus. Nii juurdepääsu talumise kohustus kui ka selle eest hüvitise (juurdepääsutasu) maksmise kohustus saavad tekkida ajast, mil sellekohane kohtulahed jõustub (st kohtulahend juurdepääsu talumise kohustuse kohta ei saa jõustuda enne, kui on lahendatud ka vaidlus juurdepääsu talumise eest määratava hüvitise üle) (vt RKTKm 15.03.2023 2-19-517/133, p 14). Eeltoodut arvestades tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada määruskaebuse piiridest olenemata. Praeguses asjas ei ole võimalik menetlusõiguse normi rikkumist kassatsiooniastmes kõrvaldada ja asi tuleb saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Seetõttu ei käsitle kolleegium puudutatud isiku väiteid AÕS § 156 lg 1 kohaldamisel tehtud kaalutlusvigade jms kohta. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel otsustada avaldaja avalduses taotletud juurdepääsu määramise ja selle tingimuste üle, samuti otsustada juurdepääsu määramisel juurdepääsutasu.
5(7)
2-21-4128
12.Ringkonnakohus selgitas põhjendatult, et AÕS § 156 lg-st 1 lähtudes on koormatud kinnisasja omanikul õigus saada tasu, mis hõlmab hüvitist maamaksu, juurdepääsutee korrashoiu kulude (juhul kui juurdepääsutee korrashoiu kohustus lasub juurdepääsuteed taluma kohustatud kinnisasja omanikul) ning omandiõiguse riive eest, mis peab vastama juurdepääsutee kasutamisest saadavale kasutuseelisele (vt RKTKm 01.06.2022 2-19-20416/41, p-d 15.3 ja 15.4 ning nendes viidatud kohtulahendid). Eelviidatud lahendis juhtis kolleegium tähelepanu ka sellele, et juhul kui juurdepääsutee määramise tõttu juurdepääsuteega koormatava kinnisasja kui terviku väärtus väheneb (koormatava kinnisasja väärtuse vähenemine ehk koormatiste vaba ja koormatud kinnisasja väärtuste vahe), tuleb kohtul koormatava kinnisasja väärtuse vähenemist juurdepääsutasu suuruse määramisel arvesse võtta, kui avaldaja esitab taotluse juurdepääsutasu kaudu kinnisasja väärtuse vähenemise hüvitamiseks. Nimetatud juhul tuleb juurdepääsutasu määrata selliselt, et juurdepääsutasuna juurdepääsuteega koormatava kinnisasja omanikule tagatavad perioodilised maksed suurendaksid kinnisasja väärtuse juurdepääsutee määramise eelsele tasemele, juhindudes kolleegiumi kõnealuses määruses märgitud valemist. Kui juurdepääsutasu määratakse kindlaks koormatava kinnisasja väärtuse vähenemist arvesse võttes (rakendades sellekohast valemit), siis eelduslikult hõlmab see ka hüvitist kaotatud kasutuseeliste, kinnisasja korrashoiu kulude ja maamaksu eest (vt RKTKm 01.06.2022 2-19-20416/41, p-d 15.5 ja 15.6).
13.Kolleegium osutab lisaks, et avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise asjades (AÕS § 156 lg 1) peab kohus sisuliselt kaaluma kõiki mõistlikult võimalikke alternatiivseid juurdepääsu määramise võimalusi avaldaja kinnisasjale avalikult kasutatavale teele juurdepääsu võimaldamiseks. Seejuures on juurdepääsu asjade lahendamisel üheks olulisemaks põhimõtteks kõigi nende kinnisasjade omanike kaasamine, üle kelle kinnisasjade võiks avaldaja kinnisasjale juurdepääs tulla kõne alla (vt TsMS § 198 lg 1 p 2 ja § 6182 lg 1), kuna selle järgimisega tagatakse, et vaidlus lahendatakse tervikuna ja korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt (vt RKTKm 01.06.2022 2-19-20416/41, p 13). Eeltooduga ei ole praeguses asjas arvestatud, sest kohtud on põhjendamatult jätnud kohtumenetlusse puudutatud isikuna kaasamata vähemalt ühe kinnisasja omaniku, üle kelle kinnisasja võiks kõne alla tulla alternatiivne juurdepääsuvõimalus. Puudutatud isik väitis, et avaldajal on oma kinnisasjale juurdepääsuks alternatiivsed võimalused kas üle Paesaare kinnisasja (omanik Aivar Talistu) või üle Iisaku metskond 32 kinnisasja (omanik RMK), ning esitas 27. mai 2021. a menetlusdokumendis taotluse nende isikute kaasamiseks. Puudutatud isik märkis 21. septembri ja 29. oktoobri 2021. a menetlusdokumentides mh, et taotlus A. Talistu kohtumenetlusse puudutatud isikuna kaasamiseks ei ole aktuaalne, kuna avaldajal on juurdepääs enda kinnisasjale üle RMK kinnisasja, kuid osutas samas 11. juuli 2022. a menetlusdokumendis, et maakohus on pidanud vajalikuks vaid RMK kohtumenetlusse puudutatud isikuna kaasamist. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses leidis puudutatud isik, et maakohtu arvates ei ole Paesaare kinnisasjal asuv juurdepääsutee kasutatav, kuigi selle kinnisasja omanikku menetlusse ei kaastatud ning metsateed ei vaadeldud. Menetlusse on maakohtu määruse alusel kaasatud Iisaku metskond 32 kinnisasja omanik, kuid kohtud ei ole põhjendanud, miks jääb Paesaare kinnisasja omanik menetlusse kaasamata ja ära kuulamata. Arvestades maakohtu põhjendusi, ei nõustu kolleegium maakohtu seisukohaga, et teised juurdepääsu võimalused puuduvad. Maakohus on oma eeltoodud seisukohta põhjendanud sellega, et Iisaku metskond 32 kinnisasjal ja Paesaare kinnisasjal ei ole teed olemas ning see tuleks alles rajada (see on 6(7)
2-21-4128 kulukas ja võtab aega) ning Paesaare kinnisasja omanik ei ole juurdepääsuteega nõus. Kolleegium leiab, et juurdepääsuks tee puudumine ei ole selline asjaolu, mille tõttu ei tule juurdepääsu määramine kõne alla. Eeltoodut arvestades tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel kaaluda kõiki alternatiivseid juurdepääsutee määramise võimalusi, arvestades mh, milline on erinevate variantide puhul juurdepääsutee rajamise kulu ja juurdepääsutee talumise kohustuse eest makstava hüvitise suurus.
14.Vastuseks määruskaebuses esitatud taotlusele märgib kolleegium, et puudutatud isiku väited maakohtu kohtuniku pädevuse puudumise kohta asja lahendada, on asjakohatud. Kohtuniku taandamist saab menetlusosaline avaldusega nõuda TsMS § 24 järgi sama seadustiku §-s 23 ettenähtud juhtudel. Maakohus puudutatud isiku taandamistaotluste alusel kohtunikku ei taandanud, jättes puudutatud isiku esimese taotluse rahuldamata (vt kohtuniku ja kohtu esimehe vastavalt
22.septembri 2021. a ja 23. septembri 2021. a määrused) ning ülejäänud kaks taotlust läbi vaatamata (kohtuniku 19. novembri 2021. a ja 6. jaanuari 2022. a määrused). Seega ei saa tekkida küsimust sellest, nagu ei oleks kohtunikul olnud õigust asja lahendada.
15.Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6 alusel alama astme kohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.