Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

saata tsiviilasi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Jätta muus osas määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 15. juuli 2022. a määrus muutmata.

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

Ühiskasutuses oleva juurdepääsutee osas (pikkus umbes 170 m) kannavad avaldaja ja puudutatud isik tee korrashoiu kulud võrdsetes osades (kumbki 1⁄2 osas). Puudutatud isikule tuleb hüvitada ainult teealuse maa eest tasumisele kuuluv maamaks ühiskasutuses oleva teeosa osas 1⁄2 suuruses ja avaldaja ainukasutuses oleva teeosa osas täies mahus. Avaldaja palub määrata tasuks 5 eurot aastas.

MAAKOHTU SEISUKOHT

juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Nähtuvalt esitatud kaartidelt ja tulenevalt paikvaatlusest, ei külgne avaldaja kinnistu ühegi kinnistuga, millel asuks avalikult kasutatav tee, seega puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Avaldaja ja puudutatud isik ei ole juurepääsu osas kokkuleppele jõudnud. Asjaolusid arvestades on põhjendatud määrata juurdepääs avaldaja taotletud asukohas läbi XX kinnistu. See riivab küll XX kinnistu omaniku huve, kuid teised võimalused, mida kaaluda, sisuliselt puuduvad. RMK arvamuse kohaselt ei ole Iisaku metskond 32 kinnistul teed olemas ning tegemist on loodusliku rohumaaga, kuhu puudutatud isik on omavoliliselt vedanud killustikku. Eeltoodu nähtub ka puudutatud isiku esitatud fotodelt. Vaatluse toimumise ajal oli puudutatud isik niitnud sealt rohtu, kuid killustik on veetud kinnistule peale paikvaatluse toimumist. Järelikult puudub Iisaku metskond 32 kinnistul tee, mida oleks võimalik kasutada. Omavoliliselt võõrale kinnistule (Iisaku metskond 32) täitematerjali viimine ei tõenda, et tegemist oleks kasutamiskõlbliku teega. Kinnistu omanik selleks nõusolekut andnud ei ole ja selline tegevus on vastuolus maatüki kasutusse andmise eesmärgiga. Expertline OÜ teede ülevaatuse aktist tuleneb, et tee kandevõimet ei mõõdetud, teed saab kasutada aastaringselt ainult sõiduautoga ning raskemate autodega märgadel perioodidel teed kasutada ei tohi, sest tee ei pea vastu. Haustec OÜ arvamuse järgi on Iisaku metskond 32 kinnistu tee läbitav mootorsõidukiga, sh pääste- ja prügiautoga. Expertline OÜ ja Haustec OÜ arvamused on vastuolus. Mõlemad arvamused on koostatud ainult visuaalse vaatluse põhjal, mis on ebapiisav. Puudutatud isiku poolt võõrale kinnistule / rohumaale omavoliliselt veetud killustik ja rohu niitmine, ei tee rohumaad teeks. Tee ehituseks on vajalikud taotlus tee projekteerimiseks ja ehitamiseks ning kooskõlastused Elering AS-lt (kõrgepingeõhuliini kaitsevööndi osas) ja Põllumajandus- ja Toiduametilt (maaparandussüsteemi osas). Samasugune on olukord puudutatud isiku teise võimaliku pakutud teega läbi XXX kinnistu. Puudutatud isiku väitel on seal vaja eemaldada mõned puud, vanad kännud ning mõned kohad vajavad täitmist, st praktiliselt tuleb tee rajada ja käesoleval ajal seda ei ole olemas. Expertline OÜ hinnapakkumise kohaselt läheks teede ehitus maksma 5788 eurot 80 senti (Iisaku metskond 32, I kd, tl 102) ja 4502 eurot 40 senti (X) (II kd, tl 8). Puudutatud isiku väitel ei ole ka kinnistu omanik juurdepääsuteega nõus. Puudutatud isiku poolt esitatud arvukad fotod eeltoodut ümber ei lükka ega tõenda, et pakutud juurdepääsu variandid eksisteerivad ja oleks kasutatavad aastaringselt ning kogu vajaliku tehnikaga. Kuna pakutud teid käesoleval ajal ei eksisteeri, siis on juurdepääs avaldaja kinnistule võimalik ainult läbi puudutatud isiku XX kinnistu. Tulevikus võimalik rajatav tee ei taga juurdepääsu käesoleval ajal. XX kinnistul on juba olemas sõidukitega liiklemist võimaldav tee, mida on avaldaja kinnistult avalikult kasutatavale teele (X) pääsemiseks alati ja tava alusel kasutatud, sh enne puudutatud isiku poolt maa erastamist. Alutaguse valla vastusest nähtub, et Iisaku Vallavalitsuse 15. septembri 1999. a korraldusega nr 245 anti nõusolek XX maaüksuse ostueesõigusega erastamiseks ning selle p-ga 6.5 seati tingimuseks mitte takistada liiklust maaüksust läbival teel. Seega oli puudutatud isik teadlik keelust takistada liiklemist XX kinnistut läbival teel ja pidi sellega arvestama. Puudutatud isiku põhjendused, et olemasolev juurdepääsutee on kinnisasja eriti koormav, on paljasõnalised. Kuivõrd juurdepääs on avaldaja taotletud viisil ajalooliselt toimunud ja toimub ka täna, ei too avalduse rahuldamine kaasa olulist puudutatud isiku õiguste riivet, vaid jätkub senine korraldus. Avaldaja ega puudutatud isik ei pea tegema märkimisväärseid kulutusi, kuna juurdepääsutee on olemas ning läbitav nii jala kui sõiduvahenditega, samas kui puudutatud isiku pakutud

alternatiive ei eksisteeri ja nende ehitamine on kulukas ja võtab aega. Veel ühe tee lisandumine tooks kaasa ka teehoolduse täiendavad kulud. Vaidluse on tekitanud plaanid ja tegevus (laut-garaaži ehitus otse teele) ning avaldaja huvidega arvestamata jätmine. Arvestades puudutatud isiku kinnistu suurust 19 235 m2, saab puudutatud isik oma plaane muuta, seevastu ei ole avaldajal võimalik oma kinnistule juurde pääseda läbi rohumaa või võsa ja üle kändude. Vajadus juurdepääsuks on tähtsam, kui puudutatud isiku mugavus. Soov ehitada kõrvalhoonet (laut-garaaž) teele ei kaalu üles avaldaja reaalset vajadust pääseda oma kinnistule. Kinnistut läbiv tee ei oma suurt mõju puudutatud isiku privaatsusele, kuna eluhoone asub teest eemal ja avaldaja poolt tee kasutamine ei ole intensiivne. AÕS § 641 kohaselt on kinnisasja koormamiseks asjaõigusega nõutav sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 ja lg 2 p 1 järgi on asjaõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks vaja koormatava kinnisasja omaniku nõusolekut. KRS § 341 lg 8 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seega tuleb puudutatud isiku nõusolek kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks asendada AÕS § 641 kohaselt käesoleva määrusega. Puudutatud isik on juurdepääsuteele paigaldanud väravad, kuid väravate kasutamise osas menetlusosalised oma seisukohti esitanud ei ole. Väravate paigaldamine on põhjendatud, kuivõrd puudutatud isiku õigus kaitsta oma vara ja territooriumi suletud väravaga kaalub üles ebamugavuse, mis avaldajale värava kasutamisega kaasneb. Maakohus leidis, et pooltel on mõistlik kokku leppida värava avamises puldi, koodiga või sidevahendi ja interneti kaudu juhitava avamisseadmega. Kuna sellised toimingud on mõlema kinnistu omaniku huvides, tuleb kulud kanda mõlemal omanikul võrdses osas, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kuni vajalike tööde valmimiseni ei tohi väravad avaldaja läbipääsu takistada. Alutaguse valla vastuse kohaselt ei pea puudutatud isik maamaksu tasuma, kuid maamaksu suuruseks oleks 25 eurot aastas. Kuna juurdepääsu määramisega tekib valitseva kinnisasja omanikul õigus kasutada koormatud kinnisasja avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsuks oma kinnisasjale, kaotab koormatud kinnisasja omanik juurdepääsu alla jääva maa osas võimaluse seda kasutada muul viisil kui juurdepääsuna, st tegemist on omandiõiguse riivega. Puudutatud isiku väide XX kinnistu turuväärtuse languse kohta 30% võrra on puudutatud isiku oletuslik subjektiivne hinnang ja on tõendamata. Väited mittevaralisest kahjust on asjakohatud, kuna seadus ei võimalda juurdepääsu talumise eest välja mõista hüvitist mittevaralise kahju eest. Puudutatud isiku poolt nõutav igakuine tasu 2880 eurot ei ole põhjendatud. Juurdepääsutee olemasolu ei ole käesoleva ajani tinginud puudutatud isikule sellises ulatuses lisakulutusi ning puudub alus asuda seisukohale, et olukord muutuks selliselt, et võimatus juurdepääsuteed kasutada muuks otstarbeks oleks lisakulutuste tekkimise põhjuseks. Samuti pole selliste lisakulutuste osas esitatud ühtegi tõendit. Arvestades asjaoluga, et avaldaja on nõus kandma suurema osa tee hoolduskuludest, on 15 eurot aastas õiglane hüvitis.

MÄÄRUSKAEBUS

Määruskaebuse kohaselt on maakohtu määrus vastuoluline, ei taga juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, sest ka XX kinnistu ei piirne avaliku kasutatava teega. Avaliku kasutusega tee on riigitee Jõhvi – Tartu – Valga (3). XX kinnistut ei läbi avalikult kasutatav tee. X tee (tegemist on mitteavaliku teega, tee number 2240727) saab alguse riigiteelt ning läbib riigi omandis olevat Iisaku metskond 32 katastriüksust, XX kinnistut ning jätkub eraomandis oleval XXX katastriüksusel. XX kinnistut läbivaks teeks saab nimetada ainult X teed, mille läbimist ei ole puudutatud isik takistanud ja ei ole soovinud ka sellele teele midagi ehitada. Isegi kui X tee oleks avalikult kasutatav, ei oleks sellel teel mingit puutumust avaldaja kinnistule juurdepääsuga. Kui juurdepääs peab vastama tee ehituse tingimustele, siis ei saa juurdepääs kui tee kulgeda üle puudutatud isiku kinnistu, sest teed, kui ehitist seal ei ole. Keegi ei ole kunagi projekteerinud ega ehitanud puudutatud isiku kinnistu õuemaal olevat juurdepääsu. Kui avaldajale sobib XX õuemaal olev juurdepääs, s.o aja jooksul sisse tallatud pinnastee ja mida ei saa nimetada teeks, kui ehitiseks, peaks avaldajale olema sobilik ka RMK Iisaku Metskond 32 kinnistul olev tugevdatud juurdepääs, mis on paremas seisus. Juurdepääs ei pea vastama teedele esitatavatele nõuetele (Riigikohtu 17. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p 31). XX kinnistul asuv juurdepääs on 17 meetri ulatuses kivikattega (puudutatud isiku enda poolt täidetud) ja 75 meetri ulatuses põllutee. Põllutee ei ole läbitav raskematele autodele, nt prügiautole. See juurdepääsu osa raskemate autodega sõitmisel saab kahjustada ja on oht, et kahjustada võivad saada ka selle all olevad XX kinnistu kommunikatsioonid. Seetõttu prügiauto avaldaja kinnistule ei sõida, prügi konteinerite tühjendus toimub XX kinnistu peaväravate juures. Maakohus on ekslikult üksnes vaatluse tulemusena tuvastanud, et juurdepääsutee on sõidukitega läbitav. Puudutatud isik on sellele katteta lõigule kehtestanud massipiirangu 3,5 tonni (Riigikohtu 7. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 17). Maakohus kinnitas juba 9. septembri 2021. a määruses, et Iisaku Metskond 32 kinnistul olemasolevat alternatiivset teed on kasutatud juba pikki aastaid. RMK oli nõus, et juurdepääs avaldaja kinnistule võib kulgeda ka mööda Iisaku Metskond 32 kinnistut. Maakohus käsitleb juurdepääsule esitatavaid nõudeid lähtuvalt avalikes huvides määratud juurdepääsule esitatavatest nõuetest. Vastavalt Iisaku valla üldplaneeringu kaardile on kõik XX kinnistut läbivad teed märgitud kohalike teedena. Iisaku Vallavalitsuse poolt ei ole teid kohalike teede nimekirja määratud ning tee avaliku kasutamise osas lepinguid maaomanikega ei ole sõlmitud. Seega ei ole puudutatud isiku kinnistul maakohtu käsitlusele vastavat teed. Maakohtu põhjenduste kohaselt on RMK kinnistul tegemist loodusliku rohumaaga, millele on omavoliliselt veetud killustik, kuid see ei tee rohumaad teeks. Juurdepääsuks ei peagi aga olema teed. Küsimus on tee läbitavuses tavasõidukitega. Maakohtu seisukoht, et RMK maal asuv juurdepääs ei ole läbitav, ei rajane asjas kogutud tõenditele. Arvamusest nähtub, et Iisaku Metskond 32 kinnistul oli tee, mida avaldaja kunagi kasutas. Raskemate autodega maa sulamise ajal ei ole ka puudutatud isiku kinnistul võimalik sõita. Maakohus püüab määruses jätta muljet, et RMK maal asuv juurdepääs ei ole kasutatav. Samasugusele seisukohale asub kohus ka XXX kinnistul asuva endise metsatee osas, kuigi selle kinnistu omanikku ei kaasatud ja metsateed ei vaadeldud. RMK kinnistul asuv juurdepääs on avaldajale vajalikul määral aastaringselt läbitav ja tema oma raha juurdepääsu rajamiseks kasutama ei pea. 3. novembri 2021. a maarendilepingust nr 3-1.21/2021/332 ja selle lisast

nähtub, et RMK on olnud teadlik, et enne lepingu allakirjutamist oli Iisaku Metskond 32 kinnistul juurdepääsutee alates X teest kuni X kinnistuni. Ka Alutaguse vald kinnitas 5. aprilli 2022. a menetlusdokumendis, et juurdepääs Pajutallu on Iisaku Metskond 32 kinnistul olemas ja ülevaatus on teostatud koos RMK esindajatega. Maakohus jättis Ida-Viru maavanema 14. veebruari 2000. a korralduse nr 431 tähelepanuta. Maavalitsuse korraldusel kajastub kogu info, mis oli Iisaku Vallavalitsuse 15. septembri 1999. a korraldusel nr 245, kuid on muudetud kitsenduste tingimusi. Iisaku Vallavalitsuse 15. septembri 1999. a korralduse p-i 6.5 järgi on omanik kohustatud mitte takistama liiklust maaüksust läbival teel ning maavanema 14. veebruari 2000. a korralduse nr 431 p-i 5.5 kohaselt on omanik kohustatud tagama takistuseta liikluse maaüksust läbival avalikult kasutataval teel. 18. aprilli 2000. a maa ostu-müügilepingus ja asjaõiguslepingus ei ole Iisaku Vallavalitsuse 15. septembri 1999. a korraldust nr 245 mainitut, millest saab järeldada, et puudutatud isik ei pidanud olema sellest korraldusest teadlik. Tuvastatud ei ole, et XX kinnistut oleks koormatud kasutamiseks õigustavate asjaõigustega (eelkõige servituutidega) avaldaja või kellegi muu kasuks. Maakohus ei ole arvestanud puudutatud isiku huvidega. Juurdepääsu määramine avaldaja poolt soovitud kohta kahjustab väga suurel määral privaatsust, vara ja kodurahu. Puudutatud isikule on majanduslikult äärmisel oluline oma majandustegevuses kokkuhoiu saavutamiseks ehitada kinnistule juurde hooneid. Juurdepääsu määramisega tekib olukord, kus puudutatud isik peab enda majandustegevseks ostma maad mujalt, et vajalikke hooneid ehitada. Puudutatud isiku kinnistul on elektripaigaldise kaitsevöönd, mis piirab kinnistul ehitusvõimalusi. Laut-garaaži ehitamine teises kohas ei ole tehniliselt võimalik, seal ei oleks mootorsõidukitel manööverdamisruumi, hoone hakkaks varjama päikesepaneele, mis tooks kahju. Tasu määramisel tuleks arvestada Riigikohtu selgitusi tasu määramisel. Juurdepääsutasu hulka arvestatava kasutuseelise hüvitamise eesmärk on tagada kinnisasja omanikule samasugune seisund, milles ta oleks olnud, kui ta oleks saanud juurdepääsualust maatükki juurdepääsuta ise kasutada, sh kasutada tee alla jäävat maad mõnel muul otstarbel (Riigikohtu 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 39). Puudutatud isik jääb 11. juuli 2022. a menetlusdokumendis esitatud summa juurde. Puudutatud isik vaidlustab ka esialgse õiguskaitse jõusse jätmist ja menetluskulude jaotust. Kohtunik ei ole olnud erapooletu.

VASTUSTAJA JA PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

teel. Iisaku Vallavalitsuse 15. septembri 1999. a korraldusega nr 245 on antud kohaliku omavalitsuse poolne nõusolek XX maaüksuse erastamiseks ning selle p-is 6.5. seati tingimuseks mitte takistada liiklust maaüksust läbival teel. XX katastriüksus on registreeritud Maa-ameti Ida-Viru Maakatastri poolt 28. jaanuaril 2000 ning katastriüksuse plaanil on kitsendusena kajastatud ka katastriüksust läbivad teed (plaanil tähistatud kollase joonega A-1). Alused esialgse õiguskaitse tühistamiseks puuduvad. Nii Tartu Ringkonnakohus, kui ka maakohus korduvalt on asunud seisukohale, et esialgne õiguskaitse on vajalik ja põhjendatud. Puudutatud isik ei täida esialgse õiguskaitse määrust. Maakohus määras õiglase tasu. Puudutatud isiku käsitlus tasu suuruse sidumisest võimaliku hüpoteetilise kahjuga (kinnistu väärtuse vähenemine, XX kinnistu arendamine, uue hoone ehitamine juurdepääsuteele vms) ei ole põhjendatud juba ainuüksi seetõttu, et XX kinnistut on juurdepääsuks X kinnistule kasutatud üle 25 aasta ehk tegemist on tavana väljakujunenud juurdepääsu(tee) kasutamisega ning puudutatud isik on võtnud juurdepääsu talumiskohustuse ka XX kinnistu maaüksuse erastamisel. Puudutatud isiku subjektiivne arusaam menetlusest, sh menetlustoimingute tegemisest ei viita kohtuniku erapoolikusele. Maakohus jättis õigesti menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Katastriüksuse plaanil ei ole eraldi kajastatud X teed kui avaliku kasutusega teed. Peale katastriüksuse registreerimist maakatastris andis Ida-Viru maavanem 14. veebruaril 2000 korralduse nr 341 maa ostueesõigusega erastamiseks. Maavanem lähtus korralduse andmisel puudutatud isiku avaldusest ja Iisaku Vallavalitsuse korraldusest. Maa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt kinnitas ostja (puudutatud isik), et on tutvunud maaüksuse plaani ja Ida-Viru maakatastri 28. jaanuari 2000. a õiendiga. Maa erastamisel jäi X kinnistu juurdepääs XX kinnistule ja X kinnistu omanik peab avaliku teeni jõudmiseks kasutama naaberkinnistuid. Erastamise dokumentide kohaselt oli tee olemas enne maade erastamist. X juurdepääsutee praeguses asukohas on kajastatud ka varasematel üldplaneeringu kaartidel, mille alusel võib eeldada, et tee on varasemalt kasutuses olnud. Alutaguse vald ei ole alternatiivse juurdepääsutee rajamise vastu läbi Iisaku Metskond 32 kinnistu, kui seatakse isiklik kasutusõigus X kinnisasja igakordse omaniku kasuks ja tee rajamise kooskõlastab Elering AS (kõrgepingeõhuliini kaitsevööndi osas) ning Põllumajandusja Toiduamet (maaparandussüsteemi osas), kuid vald ei võta enda kanda juurdepääsutee projekteerimise, ehitamise ja hooldamisega seotud kulusid. Puudutatud isik alustas tee ehitamist omavoliliselt (põld niideti tee ulatuses ja kaeti sõidujälge killustikkattega). Tegemist ei ole ajalooliselt kasutuses olnud teega, nagu väidab puudutatud isik. Samuti ei ole tee rajatud XX kinnistu piiri äärde, nagu nõudis RMK.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

ainuüksi seetõttu, et ka koormatav kinnistu ise ei piirne ühegi avalikult kasutatava teega. AÕS § 156 lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale. Vaidlust ei ole, et XX kinnistu piirneb X teega, mis saab alguse riigiteelt Jõhvi – Tartu – Valga (3). Avaldaja on oma kinnistult X teele pääsemiseks kasutanud XX kinnistul asuvat teed. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et tegemist on ajalooliselt kasutuses olnud juurdepääsuga ning puudutatud isiku vastupidised väited on paljasõnalised. Avaldaja kinnistule ei vii ükski muu tee. Puudutatud isiku väide selle kohta, et ta ei pidanud teadma kohaliku omavalitsuse korraldustest, mille kohaselt on XX kinnistu omanik kohustatud tagama takistuseta liikluse maaüksust läbival teel, on vastuolus tsiviilasja materjalide juures olevate tõenditega. Maavanema 14. veebruari 2000. a korralduse nr 431 p-i 5.5 kohaselt on omanik kohustatud tagama takistuseta liikluse maaüksust läbival avalikult kasutataval teel. Maavanema 14. veebruari 2000. a korraldusest nr 431 nähtub, et puudutatud isik on nõus erastamise tingimustega ja soovib ostu-müügi lepingu lihtkirjaliku sõlmimist (I kd, tl 103). Asjaolu, et maavanema korraldusele ei ole maa ostumüügilepingus ja asjaõiguslepingus viidatud, ei väära puudutatud isiku teadmist. Samuti ei oma tähtsust, et XX kinnistul ei ole just avalikult kasutatavat teed, nagu on märgitud maavanema korralduses, vaid oluline, et kinnistul olevast teest ning kohustusest sellel liiklust mitte takistada on puudutatud isik olnud teadlik juba maa erastamisel. Puudutatud isik esitas 27. mai 2021. a menetlusdokumendis ka Iisaku Vallavalitsuse 15. septembri 1999. a korralduse nr 245, mille p-i 6.5. kohaselt on maa ostueesõigusega erastamise üheks tingimuseks muuhulgas ka liikluse mittetakistamine maaüksust läbival teel. Nimetatu kinnitab samuti, et puudutatud isik oli kohustusest mitte takistada liiklust teadlik juba maa erastamisel. Puudutatud isiku väitel ei ole XX kinnistut koormatud kasutamiseks õigustavate asjaõigustega (eelkõige servituutidega) avaldaja või kellegi muu kasuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna nimetatud asjaolu alust avalduse rahuldamata jätmiseks. Asjaolu, et XX kinnistul olev tee on X kinnistule pääsemiseks ajalooliselt kasutuses olnud tee, kinnitas ka Alutaguse Vallavalitsus puudutatud isikule projekteerimistingimuste väljastamisel (I kd, tl 21, 25, 58–60). Samuti on vaidlusalune tee märgitud kohaliku teena Iisaku valla üldplaneeringu kaardile (Alutaguse Vallavalitsuse 27. aprilli 2021. a menetludsokumendi lisa 3). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole puudutatud isik tõendanud, et XX kinnistul olevat teed ei saaks kasutada liiklusvahenditega või et avaldaja poleks seda kasutanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda seda puudutatud isiku poolt 15. juunil 2022 esitatud fotod. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et Expertline OÜ ja Haustec OÜ arvamused on omavahel vastuolus (III kd, tl 93, 95–99). Tegemist ei ole ekspertiisiaktidega, vaid paikvaatluse tulemusena koostatud arvamustega, mistõttu ei ole ühelgi neist suuremat mõju või usaldusväärsust asja lahendamisel.

et seda on avaldaja poolt pika aja jooksul kasutatud. Puudutatud isiku poolt esitatud pildid ei tõenda väidetava tee kasutamist avaldaja poolt. Kuigi RMK oli iseenesest nõus Iisaku Metskond 32 kinnistule tee rajamisega ja vastava servituudi seadmisega, ei ole avaldaja nõus kandma tee ehitamisega seotud kulutusi. Selliste kulude kandmist avaldaja poolt ei ole mõistlik ka eeldada, kui ajalooline juurdepääs on olemas. Lisaks nõuab sellise tee ehitamine RMK ja Alutaguse valla kinnitusel Elering AS-i ja Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastusi. Kuivõrd on olemas ajalooliselt kasutuses olnud juurdepääsutee läbi XX kinnistu, siis tuleb seda käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades eelistada uuele ehitatavale juurdepääsule. Asjaolu, et RMK poolt väljapakutud asukohaga tee rajamine ei pruugi olla vastuvõetav, tuleneb mh ka puudutatud isiku 2. jaanuari 2023. a seisukohast. Puudutatud isik kinnitab viidatud menetlusdokumendis, et avaldajale kuuluva X kinnistu piiri lähedal läheb läbi Iisaku Metskond 32 kinnistu elektriõhuliin ja RMK poolt pakutud juurdepääsutee asukohta jääb õhuliini betoonist elektripost, mis teeb juurdepääsu võimatuks või väga kulukaks. Samuti kinnitas puudutatud isik samas menetlusdokumendis, et RMK ei saa anda nõusolekut Iisaku Metskond 32 kinnistu reaalservituudiga koormamiseks ilma puudutatud isiku nõusolekuta, kuivõrd puudutatud isikul on Iisaku Metskond 32 kinnistu suhtes kehtiv rendileping. Puudutatud isik ei ole nõus sellistel tingimustel, nagu RMK pakkus, koormama reaalservituudiga Iisaku Metskond 32 kinnistu seda osa, mille suhtes ta on otsene valdaja. Ringkonnakohus märgib, et puudutatud isiku kasuks ei ole seatud kasutusvaldust, mille puhul oleks reaalservituudi seadmiseks vajalik kasutusvaldaja nõusolek (AÕS § 173 lg 4). RMK ja puudutatud isiku vahel on sõlmitud võlaõiguslik rendileping (VÕS § 339 jj) ning rendileandja kohustuseks on lepingu p-i 6.1.1. kohaselt muuhulgas mitte takistada rentniku iseseisvat tegevust maatükil tulenevalt maatüki kasutusse andmise eesmärgist. Seega võib iseenesest uue tee ehitamine ja reaalservituudi seadmine olla puudutatud isiku kui rentniku kasutusõigusega vastuolus ning anda rentnikule õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid rendileandja vastu.

Juurdepääsutasu suuruse määramisel tuleb arvestada ka juurdepääsu taotleja huve, talle hüvitise maksmisega kaasnevat koormist ja juurdepääsu taotlemise asjaolusid, samas minimaalne hüvitis, mida õigustatud kinnisasja omanik peaks maatüki kasutamise eest koormatud maatüki omanikule maksma, ei või olla väiksem kui juurdepääsualuse maatükiosa maamaksu suurus (Riigikohtu 1. juuni 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-20416, p 15.3). Juurdepääsutasu hulgas hüvitatava kasutuseelise suuruse määramisel võib lähtekoht olla kasu, mida nõude esitaja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks oleks pidanud tegema. Kinnisasjade või nende osade puhul saab kasutuseelise arvestamisel lähtuda nt eeldatavast keskmisest üürihinnast, arvestades seejuures vajalikke kulutusi, mida üürides tuleks teha. Silmas tuleb pidada konkreetse kinnisasjaga võimalikult sarnaste maatükkide kasutusõiguse väärtust (Riigikohtu 1. juuni 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-20416, p 15.3;

Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse puudutatud isikule makstava tasu suuruse osas ning saadab asja uueks läbivaatamiseks maakohtule, arvestades vajadust täiendavalt välja selgitada olulisi asjaolusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke

Riigikohtu 06.06.2023 määrusega:

RESOLUTSIOON

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.