OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar hagi Osaühingu KENTEX FINANCE EESTI (likvideerimisel) vastu võla, intressi ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. jaanuari 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
147 757 eurot 53 senti eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar (registrikood 12387599), lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja advokaat Aleksander Muru Kostja Osaühing KENTEX FINANCE EESTI (likvideerimisel, registrikood 11764025), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Küllike Namm ja Nele Tammemäe Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel X.W (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 9. veebruari 2024. a istungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 26. jaanuari 2023. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt.
2.2.Mõista Osaühingult KENTEX FINANCE EESTI (likvideerimisel) OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar kasuks välja 110 005 eurot.
2-19-13673
2.3.Mõista Osaühingult KENTEX FINANCE EESTI (likvideerimisel) OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar kasuks välja viivis 43 896 eurot 26 senti ajavahemiku 06.09.2019–29.02.2024 eest ning edasiulatuv viivis alates 01.03.2024 võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni võla (otsuse p 2.2) tasumiseni.
3.OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Osaühingu KENTEX FINANCE EESTI (likvideerimisel) kanda. X.W menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad tema enda kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar (hageja) esitas 05.09.2019 Harju Maakohtule hagi Osaühing KENTEX FINANCE EESTI (kostja, likvideerimisel) vastu võla, intressi ja viivise väljamõistmiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt tegi Contrailer AS 11.04.2016 hagejale ülekande 115 000 eurot. Samal päeval tegi hageja ülekande kostjale 110 005 eurot vastavalt poolte sõlmitud laenulepingule. Kostja kasutas hagejalt saadud raha selleks, et omandada AS Jetoil nõue TERE aktsiaseltsi vastu. 11.04.2016 sõlmiti kostja ja AS Jetoil vahel nõude loovutamine leping, mille alusel kostja kohustus tasuma nõude loovutamise eest AS-le Jetoil 110 000 eurot. 21.04.2016 sõlmisid kostja ja AS Jetoil hüpoteekide loovutamise ja üleandmise lepingu, mille alusel AS Jetoil loovutas TERE aktsiaseltsi kinnistutele tema kasuks seatud ja kostjale loovutatud nõuet tagavad hüpoteegid kostjale.
1.2.Kostja juhatuse liige on X, kes on Y elukaaslane ja isik, kes ajab Y äriasju. Hageja juhatuse liige W on Y ja tema ettevõtete pikaajaline õigusnõustaja. 2016. a osutas W Yle ja temaga seotud ettevõtetele õigusteenust läbi hageja. OÜ-lt Jetoil nõude omandamine kostjale toimus Y 2016. a aprillis antud käsundi alusel. Nõude omandamise eesmärk oli võimaldada Yl kasutada kostjat TERE aktsiaseltsi saneerimiskava hääletamisel ning saneerimiseks vajaliku häälteenamuse saavutamiseks. Y lubas, et nõude eest tasutakse OÜ Contrailer kaudu. Hageja, OÜ Contrailer ja kostja olid tegevusplaanist teadlikud, kuid laenutehingud tehti suuliselt eraldi. OÜ Contrailer pidas hagejaga sõlmitud lepingut laenulepinguks.
2-19-13673
1.3.Kostja andis 30.06.2017 deklaratiivse võlatunnistuse, millega tunnistas 110 005 euro suurust sissenõutavat kohustust ning lisaks 8% suurust aastaintressi, mis kuulub tasumisele koos põhivõlaga. Laenulepingu olemasolu kinnitab ka kostja bilanss seisuga 31.12.2017, kus lühiajalise laenuna on välja toodud 112 015 euro suurune kohustus hageja ees.
1.4.Kui tegemist oli tähtajatu laenulepinguga, muutus laenu tagastamise kohustus sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega. Ülesütlemisavalduseks tuleb lugeda hageja 10.10.2018 e-kirja Yle ja Xle, milles ta teatas, et kuna OÜ Contrailer on asunud temalt laenu tagasi nõudma, siis tuleb kostjal laen tagastada. Seega muutus laenu tagastamise nõue sissenõutavaks igal juhul hiljemalt 10.12.2018.
1.5.30.06.2017 võlatunnistuse allkirjastas kostja juhatuse liige X.W . Ta valiti kostja juhatusse 07.01.2011 ja sellel ajal kehtinud kostja põhikirja järgi kehtisid juhatuse liikme volitused viis aastat. 15.07.2013 muudetud põhikirja järgi volituste kehtivuse piirangut enam ei olnud. Kuna volituse tähtaeg kaotati põhikirjast enne X.W volituste lõppemist, muutusid tema volitused tähtajatuks ning need kehtisid kuni juhatuse liikme tagasikutsumiseni 12.09.2017 osaniku otsusega.
1.6.Hageja leidis, et kostja aegumise vastuväide on tagajärjetu, tegemist ei ole alusetu rikastumise nõudega. Hageja poolt kostjale tehtud soorituse aluseks on märgitud „kokkulepe“ ja ehkki kostja vaidleb vastu hageja käsitlusele, et kokkulepe seisnes laenusuhte loomises hageja ja kostja vahel, ei eita kostja siiski kokkuleppe olemasolu. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Contrailer AS ülekanne hagejale selgitusega „kokkulepe, 11.04.2016“, hageja ülekanne kostjale selgitusega „kokkulepe, 11.04.2016“ ja kostja ülekanne AS-le Jetoil selgitusega „nõude loovutamise leping 11.04.2016“, on omavahel seotud. Ülekannete eesmärk oli omandada nõue AS-lt Jetoil TERE aktsiaseltsi vastu. Tegemist oli kolmepoolse kokkuleppega, mitte hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepinguga. Kolmepoolsele kokkuleppele viitab 10.10.2018 kirjavahetus, millest nähtub, et hageja nõue kostja vastu sõltub sellest, kas Contrailer OÜ hakkab hagejalt ülekantud summat tagasi nõudma. Kui Contrailer OÜ ei oleks asunud hagejalt raha tagasi nõudma, ei oleks hageja pöördunud nõudega kostja vastu. Kirjavahetuses avaldatu on vastuolus hageja väitega, et kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 30.06.2017.
2.2.Kui hageja on varem kostjale raha laenanud, on maksekorraldustes alati märgitud selgituseks „laen“. 11.04.2016 makse puhul sellist selgitust ei ole.
2.3.Hageja oli 2016. a kostja osanik. Seega oli tegemist seotud osapooltega. Hageja 2016. a, 2017. a ja 2018. a majandusaasta aruannetes ei ole kajastatud seotud osapooltega tehingut suurusega 110 005 eurot. Ka see tõendab laenulepingu puudumist.
2.4.Contrailer OÜ esitas tsiviilasjas nr 2-19-4849 hageja vastu hagi, nõudes hagejalt 115 000 euro tagastamist. Contrailer OÜ tugines alusetule rikastumisele. Contrailer OÜ ja hageja on sõlminud kohtuvaidluses kompromissi, mille alusel hageja kohustub tasuma 52 500 eurot. Hageja käitumine on vastuoluline. Isegi juhul, kui tegemist oli suulise laenulepinguga, eeldatakse, et see on tähtajatu ning laenusaaja peab tõendama, et laenuleping oli tähtajaline ning milline oli laenu tagastamise tähtaeg. Hageja ei ole tõendanud tähtajatu laenulepingu ülesütlemist. Hageja esitatud võlatunnistus ei tõenda, et laenu tagastamise tähtaeg oli 30.06.2017.
2-19-13673
2.5.30.06.2017 võlatunnistus on koostatud ja allkirjastatud ajal, kui X.W ei olnud kostja juhatuse liige. Dokumendi on allkirjastanud X.W . Kostja 07.01.2011 osaniku otsusega valiti X.W kostja juhatuse liikmeks ja tema volituste lõpptähtaeg oli 07.01.2016. Tõendamata on X.W volituste pikenemine pärast 07.01.2016. Juhatuse liige valitakse ja tema volitusi pikendatakse osaniku otsusega ning juhatuse liikme volitused ei saa pikeneda ega muutuda seoses põhikirja uue redaktsiooniga. Osanik ei ole otsustanud pikendada X.W volitusi pärast 07.01.2016. Osaniku 12.09.2017 otsust X.W tagasikutsumise kohta ei saa käsitada tagasiulatuvalt X.W volituste pikendamisena.
2.6.Kui kohus peaks leidma, et kohaldamisele kuuluvad alusetu rikastumise sätted, siis on hageja nõue aegunud.
3.Kolmas isik kostja poolel X.W avaldas, et hagi on põhjendatud. X.W sõlmis kostja juhatuse liikmena 11.04.2016 kokkuleppe hagiavalduses esitatud tingimustel, mille alusel sai kostja hagejalt 110 005 eurot laenu. Laenusumma kostjale väljamaksmist kinnitab hagile lisatud 11.04.2016 maksekorraldus, millele märgitud kokkuleppe all pidasid pooled silmas laenusuhet ehk kokkulepet, et hageja annab kostjale laenu. Laenu olulised tingimused leppisid pooled kokku 11.04.2016 laenusumma väljamaksmise päeval. Kolmas isik allkirjastas 30.06.2017 võlatunnistuse kostja juhatuse liikmena. Kostja kinnitas 30.06.2017 võlatunnistusega 11.04.2016 kokkuleppest tulenevaid kohustusi hageja ees. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 26.01.2023. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 8957,19 eurot ning seadusjärgses määras viivise menetluskuludelt.
4.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlustas kostja hageja väited laenulepingu sõlmimise ja tingimuste kohta. Maakohus analüüsis, kas poolte vahel oli laenusuhe. Hageja selgituste kohaselt on otsesed tõendid laenulepingu sõlmimise kohta järgmised: 11.04.2016 maksekorraldus hagejalt kostjale 110 005 eurot ülekandmise kohta, võlatunnistus ja kostja bilanss. Maakohus leidis, et hageja viidatud 11.04.2016 maksekorraldus ja kostja bilanss võivad küll kaudselt viidata sellele, et poolte vahel võisid olla võlasuhted, kuid nende alusel ei ole võimalik tuvastada, millist liiki võlasuhtega võis olla tegemist.
4.2.Maakohus leidis, et poolte tahe sõlmida laenuleping võib kajastuda maakohtule esitatud saldokinnituse/võlatunnisena pealkirjastatud dokumendis. 11.04.2022 ekspertiisiakt tõendab, et X.W allkirjastas viidatud dokumendi 30.06.2017.
4.3.Maakohus hindas X.W kostjaga ametisuhte olemasolu. 07.01.2011 otsusega valisid kostja osanikud X.W kostja juhatuse liikmeks. X.W volituste lõpptähtaeg oli 07.01.2016. Seega oli X.W valitud juhatuse liikmeks tähtajaliselt. Kostja aastal 2011 kehtinud põhikirja p 3.5 nägigi ette, et osaühingu juhatus valitakse viieks aastaks. Hageja leidis, et kuna juhatuse liikme volituste tähtaeg kaotati 15.07.2013 muudetust põhikirjast enne X.W volituste lõppemist, muutusid tema volitused tähtajatuks ja kehtisid kuni tema tagasikutsumiseni 12.09.2017. Kui äriühingu põhikiri ei sätesta teisiti, on juhatuse liikme volitused tähtajatud ka kehtiva äriseadustiku (ÄS) § 184 lg 2 esimese lause järgi.
4.4.Maakohus ei nõustunud hagejaga, et kostja 2013. a põhikirjast juhatuse liikme volituste tähtaja kaotamise järel muutusid tema volitused tähtajatuks. Maakohus leidis, et kui juhatuse liikme valimisel oli tema ametisuhe äriühinguga tähtajaline, on juhatuse liikmel ja juriidilisel isikul võimalik kokkuleppel muuta ametisuhe tähtajatuks. Sarnaselt juhatuse liikme
2-19-13673 valimisega toimub juhatuse liikme ametisuhte tähtajatuks muutumine tehingu alusel, mis eeldab juhatuse liikme eelnevat nõusolekut või tagantjärele antud heakskiitu ja osaniku otsust ametisuhte kestvuse muutmise kohta.
4.5.Maakohtule ei ole esitatud X.W tahteavaldust muuta ametisuhet tähtajatuks. Kogutud materjalides puuduvad ka dokumendid, millest nähtuks X.W nõusolek ametisuhte tähtajatuks muutmise kohta või tema poolt tagantjärgi antud heakskiit. X.W allkirjastatud 30.06.2017 dokument ei kvalifitseeru selliseks heakskiiduks, sest sellest ei nähtu X.W tahteavaldust muuta ametisuhet kostjaga tähtajatuks. Selliseks nõustumiseks või heakskiiduks ei saa pidada osaniku 12.09.2017 otsust kutsuda X.W juhatuse liikme kohalt tagasi. Maakohus leidis, et X.W ametisuhe kostjaga lõppes kooskõlas osanike 07.01.2011 otsusega tema ametiaja möödumisel 07.01.2016.
4.6.Maakohus leidis, et ka välissuhetes ei olnud kolmandatel isikutel alust arvata, et X.W kui kostja juhatuse liikme ametiaeg oleks kestnud kauem kui 07.01.2016. Registris on kanne X.W ametisuhete lõppemise kohta 19.09.2017, kuid viidatud kanne on tehtud kostja osaniku 12.09.2017 otsuse alusel, millega osanik kutsus X.W ametlikult juhatuse liikme kohalt tagasi. Praegu ei oma see kanne tähtsust, sest oluline on hinnata X.W ametisuhet kostjaga vaidlusaluse 30.06.2017 dokumendi koostamise ajal. Juhatuse liikme kohta registrisse tehtav kanne on küll deklaratiivse iseloomuga, kuid andmete õigsust eeldatakse. Seega pidi kolmandal isikul (sh hagejal) olema äriregistri andmete alusel 30.06.2017 seisuga arusaam, et X.W ametisuhe kostjaga lõppes 07.01.2016.
4.7.X.W ametiaja kehtivuse hindamisel välissuhtes tuleb arvestada seda, et hageja on olnud kostja osanik. Kostja äriregistri väljavõtte kohaselt oli hageja kostja osanik ajavahemikul 26.11.2016–22.12.2017. Seega pidi hageja kui kostja osanik teadma, et X.W ametisuhe kostjaga kestis kuni 07.01.2016 ning et märgitud kuupäeva järel ei muudetud ametisuhet tähtajatuks ega pikendatud selle tähtaega.
4.8.Eelnevast järeldas maakohus, et X.W ametisuhe kostjaga oli 30.06.2017 dokumendi allkirjastamise aja seisuga lõppenud. Hageja pidi sellest teadlik olema. Kuna X.W ametiaeg kostja juhatuse liikmena oli 30.06.2017 lõppenud, ei oma viidatud kuupäeval allkirjastatud dokument kostja jaoks õiguslikke tagajärgi. Viidatud põhjusel pole vaja analüüsida dokumendi tähendust, st kas tegemist on võlatunnistusega ning kas ja milliseid asjaolusid võiks see dokument tõendada.
4.9.X.W selgitas 22.02.2021 esitatud seisukohas hageja ja kostja vahelisi suhteid ning 30.06.2017 dokumendi allkirjastamist, nõustudes hageja versiooniga pooltevaheliste suhete ja 30.06.2017 dokumendi tähenduse kohta. Kuna X.W kaasati menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel ja tema seletused on vastuolus kostja väidetega, ei arvestanud maakohus X.W seisukohti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 214 lg 2 teise lause alusel.
4.10.Hageja esitas maakohtule 11.04.2016 maksekorralduse, mille kohaselt tegi hageja kostjale ülekande 110 005 eurot selgitusega „kokkulepe, 11.04.2016“. Maksekorraldus tõendab üksnes raha ülekandmist. Korraldus ei tõenda poolte tahet sõlmida laenuleping. Hageja esitas kostja bilansi seisuga 31.12.2017, kus kostja lühiajalise kohustusena on välja toodud hageja lühiajaline laen suurusega 112 015 eurot. Maakohtu hinnangul ei tõenda ka bilanss seda, et hageja ja kostja sõlmisid laenulepingu. Hageja esitas oma juhatuse liikme ja Y vahel ajavahemikus 10.10.2018–13.10.2018 toimunud kirjavahetuse. Kiri viitab küll sellele, et hagejal võis olla tahe anda kostjale laenu, kuid kiri ei tõenda kostja tahet sõlmida laenuleping. Hageja selgitus ja selle kinnitamiseks 17.06.2022 esitatud dokumendid (ajaleheartiklid, väärtpaberikorraldus, TERE aktsiaseltsi saneerimiskava, Contrailer OÜ e-kirjad ei tõenda
2-19-13673 hageja ja kostja tahet sõlmida laenuleping. Seega on tõendamata, et hageja ja kostja sõlmisid 11.04.2016 laenulepingu.
4.11.Maakohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et nõue on aegunud. Hageja esitas oma nõude tuginedes laenulepingule, seega ei kontrollinud maakohus nõude rahuldamise võimalust alusetu rikastumise sätete alusel. Samuti ei arvestanud maakohus kohtukõnes esmakordselt esitatut, et võlatunnistus võis katkeda nõude aegumise tõttu.
4.12.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Kuna kostja menetluskulud jäid hageja kanda, jäid TsMS § 167 lg 1 alusel hageja kanda ka iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud.
4.13.Kostja menetluskulude osas leidis maakohus, et kostja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot on põhjendatud, samuti on põhjendatud tõlkekulud 27,66 eurot ning ekspertiisikulu 282 eurot. Asja sisu ja mahtu ning keerukust arvestades pidas maakohus kostja lepingulise esindaja tunnitasu määra 150 eurot põhjendatuks. Maakohus leidis, et ka muud menetlustoimingud ning nende eest taotletud menetluskulud on tervikuna põhjendatud ja vajalikud. Kokkuvõttes määras maakohus kostja lepingulise esindaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 8957,19 eurot.
4.14.Kolmanda isiku menetluskulude osas leidis maakohus, et kolmanda isiku lepingulise esindaja tunnitasu määr 180 eurot on praeguse asja sisu, mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Õigusteenust osutati 8,4 tunni ulatuses, mis on põhjendatud ajakulu. Seega rahuldas maakohus kolmanda isiku menetluskulude taotluse tervikuna ning mõistis hagejalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 1814,40 eurot. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta hageja menetluskulud kostja kanda ning kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.
5.1.Maakohus leidis vääralt, et X.W volitused olid võlatunnistuse allkirjastamise hetkeks lõppenud. Faktist, et X.W allkirjastas kostja juhatuse liikmena kostja nimel võlatunnistuse, saab järeldada X.W tahet jätkata kostja juhatuse liikmena. Juhatuse liikme tagasikutsumise otsus kinnitas osaniku (hageja) teadmist, et X.W volitused juhatuse liikmena olid tähtajatud, sest vastupidisel juhul poleks saanud ega pidanud teda tagasi kutsuma.
5.2.Asja lahendamisel on oluline, et kostja põhikirjast kaotati juhatuse liikme volituste tähtaeg enne X.W volituste lõppemist – põhikirja muudatus jõustus 15.07.2013, kostja osanike 07.01.2011 otsuse järgi oli X.W volituste tähtpäev 07.01.2016. Samuti omab asja lahendamisel olulist tähtsust, et nimetatud kostja põhikirja muudatuse otsustas X.W , kes oli sel ajal kostja osanik. See osaniku otsus on ka allkirjastatud X.W poolt.
5.3.01.01.2011 hakkas kehtima ÄS § 184 lg 2 redaktsioon, mis näeb tänaseni ette, et osaühingu juhatuse liige valitakse tähtajatult. Põhikirja säte, mis nägi ette juhatuse liikme valimise kuni 5 aastaks, kaotati 15.07.2013. 15.07.2013 oli kostja ainuke osanik X.W . Seega osaniku otsusest, millega kaotati 15.07.2013 juhatuse liikme kohustuste tähtaegsuse tingimus, saab järeldada X.W tahet muuta juhatuse liikme volitused tähtajatuks.
5.4.Kuna maakohus leidis vääralt, et X.W ei olnud 30.06.2017 enam kostja juhatuse liige, jättis maakohus ebaõigesti X.W 30.06.2017 allkirjastatud dokumendi (võlatunnistuse) arvestamata.
2-19-13673
5.5.Hageja hinnangul tuleb asjas esitatud tõenditest, s.o võlatunnistusest, maksekorraldusest, bilansist ja kirjavahetusest järeldada, et hageja ja kostja tegid tehingu, s.o sõlmisid lepingu, mille raames tasus hageja 11.04.2016 kostjale 110 005 eurot. Tuvastanud pooltevahelise kokkuleppe, peab kohus selle õiguslikult kuidagi kvalifitseerima ja kohus ei tohi seejuures piirduda poolte õiguslike väidete paikapidavuse kontrollimisega.
5.6.Maakohus ei selgitanud kaevatavas otsuses selgelt, kas ta tuvastas lepingulise võlasuhte olemasolu või selle puudumise ja see tähendab põhjendamiskohustuse rikkumist. Lepingulise võlasuhte puudumisel oleks pidanud kohus hindama, kas hageja nõuet oleks saanud rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel. Vastustaja seisukoht
6.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad kostja kanda.
8.Kolleegium leiab, et maakohus jõudis õigesti järeldusele, et X.W ei olnud 30.06.2017 enam kostja juhatuse liige ning X.W 30.06.2017 allkirjastatud võlatunnistusel ei ole õiguslikke tagajärgi. Kolleegium nõustub selles küsimuses maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
9.Kolleegium ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud laenulepingu olemasolu. Kolleegium hindab selles küsimuses tõendeid maakohust erinevalt ning leiab, et asjas esitatud tõendid viitavad laenulepingu sõlmimisele.
9.1.Hageja tõi esile, et kandis raha kostjale seetõttu, et oli mitmepoolne kokkulepe OÜ Contrailer, hageja, kostja ja Y vahel, ning üks osa sellest kokkuleppest oli, et OÜ Contrailer laenab hagejale ning hageja laenab selle raha edasi kostjale. Kolleegiumi hinnangul ei muuda hageja selgitust vastuoluliseks väide, et Y vastutas lõppastmes kõikide rahaliste kohustuste täitmise eest. Raha liikumine erinevate osapoolte vahel ja selle eest nõude ostmine toimus vastavalt Y juhistele ja tema huvides. Kuigi Y vastutas lõppastmes kõikide rahaliste kohustuste täitmise ees, on usutav, et ta vastutus oli täiendav ning et hageja ja kostja vahel oli laenuleping, mille järgi vastutas kostja hageja ees.
9.2.Maakohus on tuvastanud ning pooled ei ole vaidle, et Contrailer OÜ tegi hagejale ülekande 115 000 eurot, millest hageja kandis kostjale üle 110 005 eurot ning kostja tegi ASle Jetoil ülekande 110 000 eurot. Kõik ülekanded tehti samal päeval. Contrailer AS-lt hagejale ja hagejalt kostjale tehtud ülekande selgituseks on märgitud „kokkulepe, 11.04.2016“. Kostja tegi ülekande AS-le Jetoil selgitusega „nõude loovutamise leping 11.04.2016“.
9.3.Kolleegium leiab, et ülekannete maksekorraldused tõendavad, et raha liikumiseks oli osapoolte vahel kokkulepe. Võib pidada usutavaks, et osapooled ei vormistanud oma kokkulepet kirjalikult, sest nad olid usalduslikes suhetes läbi Y. Kostja oli ülekande tegemise
2-19-13673 ajal hageja tütarühing. Alles pärast nõude omandamist andis hageja kostja Y sisulise kontrolli alla. Seega saavad pooled kokkulepet tõendada eelkõige kaudsete tõenditega.
9.4.Kolleegium nõustub hagejaga, et laenulepingu olemasolule viitab, et Contrailer OÜ käsitas rahaülekannet laenuna ning asus seda hiljem hagejalt sisse nõudma. See viitab, et ka hageja ülekanne kostjale oli laen, sest hageja ei tegutsenud üksnes Y või tema huvides tegutsevate isikute käsundisaajana raha edasi andmisel. OÜ Contrailer suhtumist tõendab tema esindaja D 15.08.2018 e-kiri Yle, mille manuseks oli laenuleping hagejaga (dtl 712). Manusena edastatud dokumendi kohaselt soovis OÜ Contrailer vormistada suulise laenulepingu kirjalikult hagejaga (dtl 713). Maakohus on tuvastanud ning pooled ei vaidle selle üle, et OÜ Contrailer esitas 29.03.2019 hageja vastu hagi võlgnevuse sissenõudmiseks.
9.5.Contrailer OÜ, hageja ja kostja tegutsemist Y huvides ja vastavalt tema juhistele kinnitavad hageja esitatud tõendid ning tehingu asjaolud, s.t et seotud tehingute tulemusena omandas Y kontrolli kostja üle ja kostjale kuuluva nõude üle AS Jetoil vastu. Nõude omandamist ja selle kasutamist TERE AS saneerimismenetluses kinnitavad 11.04.2016 nõude loovutamise leping, 21.04.2016 hüpoteekide loovutamise leping ja TERE AS saneerimiskava. AS Jetoil nõue on kajastatud saneerimiskavas. X tegutsemine Y huvides nähtub esitatud ajaleheartiklitest (17.06.2022 dokumendi lisad 3–5). Artiklitest nähtub, et X on olnud tehingute tegemise ajal Y elukaaslane. Tegutsemine vastavalt Y juhistele nähtub 10.10.201813.10.2018 kirjavahetusest R ja Y vahel ning samuti D e-kirjast (dtl 712).
9.6.Kostja ei ole omalt poolt 11.04.2016 tehtud ülekannete aluseks oleva kokkulepe ega nõude omandamise kohta selgitusi andnud. Kostja avaldas üksnes, et tehingute eesmärk on talle teadmata ning väited tegutsemisest Y huvides on tõendamata ja asjakohatud. Iseenesest ei ole TsMS § 230 lg 1 järgi kostjal keelatud piirduda üksnes vastuväite esitamisega (vt RKTKo 16.06.2010, 3-2-1-53-10, p 13). Samas muudab see kostja positsiooni vastuoluliseks olukorras, kus on ilmne, et kostja sai raha kokkuleppe alusel ning võib eeldada, et tal on kokkleppe sõlmimise asjaolud teada.
9.7.Laenulepingu olemasolu kinnitavad ka kaudsed tõendid – oktoobri 2018 kirjavahetus ja kostja 2017. aasta majandusaasta aruanne. Hageja esitas oma juhatuse liikme ja Y vahel ajavahemikus 10.10.2018–13.10.2018 toimunud kirjavahetuse. Hageja juhatuse liige saatis Yle ja kostja praegusele juhatuse liikmele Xle 11.10.2018 kirja, märkides järgmist: „Asi on lihtne. Me oleme alati valmis olnud ja tegema mis meie võimuses, et Teid aidata. Nii oli ka selle laenu võtmise ja edasi laenamisega.“ Kuigi kirjavahetus toimus pärast laenulepingu sõlmimist, näitab see, et W käsitas õigussuhet laenuna ning Y ja X sellist käsitust ei välistanud.
9.8.Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et laenusuhte puudumist näitab W 21.02.2019 e-kiri Yle, Xle ja Rle. Kuigi kirjast jääb mulje, et W ei oleks hageja nõuet kostja vastu maksma pannud, kui OÜ Contrailer ei oleks hagejalt raha nõudnud, ei välista see laenulepingut. Hageja esile toodu kohaselt vastutas Y hageja kohustuste eest täiendavalt kostjaga. Kolleegiumi hinnangul on usutav, et hageja viivitas nõude maksmapanekuga kostja vastu, sest lootis, et rahalised kohustused täidab Y.
9.9.Hageja esitas kostja bilansi seisuga 31.12.2017, kus kostja lühiajalise kohustusena on välja toodud hageja lühiajaline laen 112 015 eurot. Kolleegium märgib, et kuigi see on kaudne tõend, siis ei ole ka kostja esitanud muud selgitust bilansis oleva kohustuse kohta.
2-19-13673
9.10.Kokkuvõttes leiab kolleegium, et hageja on täitnud oma esmase tõendamiskoormise ning tõendanud asjaolu, et pooled sõlmisid laenulepingu. Samas ei ole tõendeid selle kohta, et pooled oleksid kokku leppinud laenu tagastamise tähtajas ja intressis. Kokkuleppe puudumisel tuleb eeldada, et laenuleping oli tähtajatu (RKTKo 17.05.2017, 3-2-1-45-17, p 12) ja tasuta.
10.Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et laenu tagastamise nõue muutus sissenõutavaks 01.07.2017. Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks laenulepingu selgesõnaliselt üles öelnud enne, kui hagi esitamisega 05.09.2019. Hageja 10.10.2018 e-kirjadest Yle ja kostjale nähtub, et hageja küll palub leida olukorrale lahendus, kuid neis kirjades ei ole tahteavaldust laenulepingu ülesütlemiseks. Seega loeb kohus, et hageja ütles laenulepingu üles hagi esitamisega. Ringkonnakohus mõistab kostjalt välja põhivõla ja hagi esitamisest alates sissenõutavaks muutunud viivise ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. Hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni on sissenõutavaks muutunud seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1) viivis 43 896,26 eurot (viivisekalkulaator.ee). Kolleegium jätab hagi rahuldamata intressi nõudes ning märgitud viivist ületavas osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 ja § 163 lg 1 alusel kostja kanda. Kuigi kolleegium rahuldas hagi osaliselt, siis jäi rahuldamata üksnes väike osa kõrvalnõuetest, mis mõjutas kohtumenetluse kulusid üksnes väheolulisel määral. Kolleegium jätab vaatamata hagi osalisele rahuldamisele kulud tervikuna kostja kanda. Kostja pool kaasatud iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda TsMS § 167 lg 2 järgi. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Kuna ringkonnakohus lahendab vaidluse maakohtust erinevalt, siis määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus (RKTKo 02.11.2018, 216-14924, p 21).
(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Addis Tammiku Tühistatud osaliselt Riigikohtu 11.12.2024 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu KENTEX FINANCE EESTI (likvideerimisel) kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 1. märtsi 2024. a otsus tsiviilasjas 2-1913673 osas, milles ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 26. jaanuari 2023. a otsuse samas asjas ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt, mõistis Osaühingult KENTEX FINANCE EESTI (likvideerimisel) OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar kasuks välja 110 005 eurot koos viivisega seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni ja jaotas menetlusosaliste menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus. Saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtu
2-19-13673
otsus on jõustunud osas, milles hagi Osaühingu KENTEX FINANCE EESTI (likvideerimisel) vastu jäi rahuldamata intressinõudes ja põhivõlgnevuselt
1.juulist 2017 kuni hagiavalduse esitamiseni seadusjärgses määras viivise nõudes.
3.Jätta rahuldamata X.W taotlus kõrvaldada ta menetlusest iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolelt.
4.Jätta rahuldamata X.W taotlus kaasata ta menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.