Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
20. oktoober 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-116386
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi Kristo Kallaste vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. septembri 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3488 eurot 37 senti
Menetlusosalised
Apellant: Aktiva Finance Group OÜ (hageja) (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Vastustaja: Kristo
XXXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
Kallaste
(kostja)
(isikukood
1.Keelduda menetlusse võtmast Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 11. septembri 2023. a otsuse peale ja lugeda apellatsioonkaebus Aktiva Finance Group OÜ-le tagastatuks.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Aktiva Finance Group OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 21. juunil 2023 Kristo Kallaste (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 2498 eurot 39 senti ning sissenõutavaks muutunud viivise 396 eurot 24 senti, lisaks lepingujärgses määras 0,065% päevas viivise alates
22.juunist 2023 kuni põhinõude täitmiseni. Nõude alusena tugines hageja võlatunnistusele.
2.Kostja ei esitanud hagi osas oma seisukohta.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt menetles maakohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, sest tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Maakohus leidis, et kostja on tarbija ja kohtule esitatud tõendite kohaselt tuleneb hageja nõue algselt tarbijakrediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõistes. Juhul, kui võlg, mida tarbija võlatunnistusega tunnistab, tekkis tarbijakrediidilepingust, ei saaks võlatunnistusega välistada selliste vastuväidete esitamist, mille välistamine ei ole VÕS § 421 kohaselt võimalik. Sel juhul tuleb lisaks kontrollida võlatunnistuse kehtivust osas, milles see on kostja kahjuks vastuolus tarbijakrediidilepingut reguleerivate imperatiivsete sätetega. Eeltoodust tulenevalt on kohtul vajalik kontrollida ka võlatunnistuse puhul seda, kas võlatunnistus saab olla kehtiv. Võlatunnistuse kehtivust ei ole võimalik hinnata ilma selle aluseks oleva tarbijakrediidilepingu tingimusi ja krediidi andmisega seonduvaid asjaolusid hindamata. Kohus tegi 22. juuni 2023. a määrusega hagejale ettepaneku esitada kohtule kogu informatsioon vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta vaidluses käsitletavas võlasuhtes ning kõik sellekohased tõendid vastavalt kohtumääruse põhjendustes selgitatule. Hageja kohtunõuet ei täitnud. Kuivõrd hageja ei esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine, ei saa kohus nimetatud asjaolusid hinnata. See on põhjustanud olukorra, kus esitatud hagiavaldus ei vasta TsMS § 363 nõuetele ning on ebaselge. Välja on toomata asjaolud, mis on vajalikud kontrollimaks, kas ja millises ulatuses saaks hagejal üldse kostja vastu nõue olla.
MENETLUSOSALISE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada.
Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus selgelt rikkunud menetlusõiguse normi ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi. Maakohus on jaganud valesti tõendamiskoormise, kui leidis, et võlatunnistuse puhul peab hageja tõendama, et tal on kostja vastu nõue. Maakohus ka ei selgitanud tõendamiskoormist. Võlasuhe põhineb konstitutiivsel võlatunnistusel ja seega ei pea hageja algset võlasuhet ega selle tingimusi tõendama. Võlatunnistuse alusel ei ole krediiti väljastatud, mistõttu ei saa sellele kohalduda tarbijakrediidisätted. Maakohus ei ole selgitanud, millest ta järeldas, et võlatunnistus on tarbijakrediidileping ning et võlatunnistuse aluseks olev nõue tulenes tarbijakrediidilepingust. Seetõttu ei ole hagejal kohustust tõendada, kas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda ning kaebus tuleb kostjale tagastada.
6.Tsiviilasja hind maakohtus oli 3488 eurot 37 senti. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid.
7.Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust.
9.Hageja õiguslik käsitus võlatunnistusest on ekslik. Hageja viidatud Riigikohtu seisukohad põhinevad eeldusel, et võlatunnistus on kehtiv. Kohus peab sõltumata poolte väidetest kontrollima, kas tehing võib olla tühine (RKTKo 28.01.2015 3-2-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010 3-2-1-40-10, p 14). Kui hageja tugineb konstitutiivsele võlatunnistusele, siis võib selline võlatunnistus kui leping olla tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS § 87) alusel tühine vastuolu tõttu seadusest tuleneva keeluga. Tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust (RKTKo 03.06.2021 2-19-5601/61, p 16.2 ja seal viidatud kohtupraktika). Tarbija ei saa ühegi lepinguga (sh võlatunnistusega) võtta endale kohustusi, mis on seadusega keelatud. Seaduse järgi on tühine seadusjärgset intressimäära ületav intressikokkulepe tarbijaga, kui tarbijakrediidilepingu sõlmimisel ei ole järgitud vastutustundliku laenamise
põhimõtet (VÕS § 4034 lg 7 esimene lause). Sellist kokkulepet ei saa muuta kehtivaks sõltumata sellest, mitu korda tarbija erinevate võlatunnistuste või muude sarnaste lepingutega seda nõuet tunnistab. VÕS § 421 esimese lause järgi on selles jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seega ei saa tarbija loobuda vastuväidetest asjaoludele, mis toovad kaasa tarbijakrediidilepingu tühisuse, mistõttu on tühine ka deklaratiivne võlatunnistus, millega võlgnik on vastuväidetest loobumisega lihtsustanud sellise võla sissenõudmist, mille tekkimist seadus ei luba. Seega kui võlatunnistusega soovitakse muuta kehtivaks kokkulepped, mis on vastuolu tõttu seadusest tuleneva keeluga tühised, toob see kaasa võlatunnistuse tühisuse.
10.Eelnevast tulenevalt pidi hageja esitama kohtule andmed, millest saab järeldada, kas võlatunnistus on kehtiv. Hageja ei ole põhjendanud, milline asjaolu tingis tarbija tahte anda majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule konstitutiivne võlatunnistus, s.o luua iseseisev kohustus. Samuti ei ole hageja tõendanud, et võlatunnistuse aluskohustuseks olev võlasuhe oli kehtiv ehk kas krediidiandja järgis laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Maakohus andis selle tõendamiseks 22. juuni 2023. a määrusega hagejale võimaluse, selgitades sealjuures, et kohtunõude täitmata jätmisel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata. Hageja ei kasutanud talle antud võimalust, mistõttu ei saanud maakohus kontrollida nõude aluseks oleva lepingu kehtivust ning hagi tuli rahuldamata jätta.
11.Põhjendamatu on etteheide maakohtule, et ta ei ole selgitanud, millest ta järeldas, et alusvõlasuhe tulenes tarbijakrediidilepingust. Hageja on ise hagiavalduses (p-s 2.3) selgitanud, et tema nõue koosneb mh intressist. Selleks, et maakohus oleks saanud alusvõlasuhte osas teistsugusele järeldusele jõuda, oleks hageja pidanud selgitama, millisest võlasuhtest tekkis intressi maksmise kohustus, kui tegemist ei olnud laenulepinguga (sh tarbijakrediidilepinguga).
12.Eeltoodule tuginedes keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus ei toimeta TsMS § 638 lg 4 teise aluse alusel apellatsioonkaebust vastustajale kätte ja see tuleb apellandile tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumendid loeb ringkonnakohus tagastatuks. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
13.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkida. Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 638 lg 9).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.