lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-16519/72

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-16519/72
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.09.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1879
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Tellimiskiri
Kaitseministeerium · Väljaminev kiri · 2026-05-29
Taotlus
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · Sissetulev kiri · 2018-02-02

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 178 lg 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 10Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaKMS § 16 lg 2Maksuvaba käiveTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 238 lg 1Tõendi asjakohasus ja lubatavusTsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 662 lg 3Määruskaebuse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-16519/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja18.06.20192-18-16519/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.11.20192-18-16519/56Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.02.20212-18-16519/61Riigikohtu tsiviilkolleegium10.11.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (27)

lahend.ee
2-25-110010/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja13.04.20262-25-113436/12Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja02.04.20262-25-6539/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja31.03.20262-22-8546/46Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium06.03.20262-25-116174/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja10.02.20262-25-104214/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja27.01.2026

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ MERMEEDIA11119678(Hageja)Skinest Arendus OÜ12661451(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 26.09.2022, Tallinn Kohtuasja number

2-18-16519

Kohtuasi

OÜ MERMEEDIA hagi Skinest Arendus OÜ vastu leppetrahvi, broneerimistasu, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.12.2020 kindlaksmääramise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ MERMEEDIA määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja OÜ MERMEEDIA (registrikood 11119678), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius

menetluskulude

Kostja Skinest Arendus OÜ (registrikood 12661451), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda Skinest Arendus OÜ 09.06.2022 menetlusdokumendi lisadena esitatud tõendite vastuvõtmisest.
2.Võtta vastu Skinest Arendus OÜ 20.06.2022 menetlusdokumendi lisadena esitatud tõendid.
3.Harju Maakohtu 07.12.2020 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid täiendada määruse õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele.
4.Määrus on jõustunud osas, milles menetluskulude hüvitamiseks mõisteti välja Skinest Arendus OÜ-lt OÜ MERMEEDIA kasuks 1771,69 eurot ja OÜ-lt MERMEEDIA Skinest Arendus OÜ kasuks 4934,60 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
2-24-128104/20
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
19.12.2025
3-25-1785/31Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja18.12.2025
2-25-107374/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja24.11.2025
2-24-141276/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja05.09.2025
2-25-6885/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja05.09.2025
2-24-587/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja29.08.2025
2-25-11172/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja28.08.2025
2-24-123730/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja20.03.2025
2-25-464/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja27.02.2025
2-22-1241/57Harju Maakohus Tallinna kohtumaja28.06.2024
2-21-6810/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium14.06.2024
3-23-1275/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja01.09.2023
2-22-16617/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja31.01.2023
2-20-6158/50Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.12.2022
2-22-109836/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja15.09.2022
2-21-138259/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja13.05.2022
3-20-663/23Riigikohtu halduskolleegium11.05.2022
2-21-127269/14Tartu Maakohus Valga kohtumaja11.05.2022
2-19-1964/71Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.05.2022
2-20-16442/10Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval18.01.2022
2-18-14846/48Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.12.2021
5.Määruskaebus jätta rahuldamata.
6.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

2-18-16519 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Asjaolud

1.OÜ MERMEEDIA (hageja) esitas 02.11.2018 Harju Maakohtule hagi Skinest Arendus OÜ (kostja) vastu leppetrahvi 6846,77 eurot, broneerimistasu 3000 eurot, kahjuhüvitise 3964,45 eurot ja viivise väljamõistmiseks.
2.Harju Maakohus rahuldas 18.06.2019 otsusega hagi osaliselt ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osaliselt ja tegi tühistatud osas uue otsuse, muutis menetluskulude jaotust ja jättis menetluskuludest mõlemas kohtuastmes 77% hageja ja 23% kostja kanda. Otsus jõustus 04.03.2020.
3.Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja palus määrata maakohtus kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks 4645,50 eurot (käibemaksuta) ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude suuruseks 3057,50 eurot (käibemaksuta). Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Kostja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja palus määrata maakohtus kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks 5166,60 eurot (käibemaksuga) ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks 3653,62 eurot (käibemaksuga). Samuti palus kostja hagejalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja viitas sellele, et ta ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, kuna praegusel juhul on tegemist käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p-s 3 sätestatud juhtumiga.
5.Hageja leidis, et põhjendamatu on kostjale menetluskulude hüvitamine koos käibemaksuga, sest kostja on käibemaksukohustuslane. Õigusabikulud ei ole vaidlusaluse korteriomandi võõrandamisega seotud kulud, vaid tegemist on kostja majandustegevusega kaasneva kuluga, millelt kostja saab käibemaksu tagasi arvestada. Maakohtu määrus
9.Harju Maakohus rahuldas 07.12.2020 määrusega hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse täielikult ja kostja oma osaliselt. Hageja kasuks mõistis kohus kostjalt välja menetluskulud 1771,69 eurot ja hagejalt kostja kasuks 5875,32 eurot. Maakohus tegi menetluskulude osas tasaarvestuse ja pärast tasaarvestust mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludena 4103,63 eurot. Kostja kulud olid arvestatud koos käibemaksuga.

2-18-16519 Määruskaebus

10.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus pidas õigusabikulusid osaliselt põhjendatuks, ja osas, milles maakohus määras kostja menetluskulud kindlaks käibemaksuga.
11.Maakohus pidas ebaõigesti põhjendatuks kostja menetluskulude kindlaksmääramist käibemaksuga, sest kostja on käibemaksukohustuslane ja käesolev kohtuvaidlus seondub otseselt kostja majandustegevusega, mis annab kostjale õiguse õigusabikuludelt käibemaksu tagasiarvestamiseks. Menetluse edasine käik
12.Kostja vaidles määruskaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
14.Tallinna Ringkonnakohus jättis 15.02.2021 määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et maakohtu määrus on jõustunud osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 1771,69 eurot.
15.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti hageja määruskaebus menetluskuludelt käibemaksu mahaarvamise kohustust puudutavas osas rahuldamata. Hageja palub saata asi tühistatud osas uueks lahendamiseks ringkonnakohtule.
16.Riigikohus tühistas 10.11.2021 määrusega ringkonnakohtu määruse osas, millega jäeti Harju Maakohtu 07.12.2020 määrus muutmata osas, milles mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 4934,60 eurot ületavas osas, s.o kostja menetluskuludelt käibemaksu mahaarvamisega seotud osas. Tühistatud osas saadeti asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
17.Tallinna Ringkonnakohus võimaldas esitada pooltel seisukohad ja tõendid.
18.Kostja jäi 08.12.2021 seisukohale, et tema menetluskulud kuuluvad hüvitamisele koos käibemaksuga, ning kinnitas, et ta ei saa advokaadibüroole tasutud õigusabiarvetelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja esitas käibemaksu tasumise tõendamiseks pearaamatu väljavõtte koos advokaadibüroo arvetega.
19.Hageja esitas 17.12.2021 taotluse tõendite kogumiseks. Kostja leidis, et tõendite kogumiseks vajadus puudub ning esitas kaks Falgi tee 6 // Toompuiestee 18 elamu korteriomandite müügilepingut.
20.Ringkonnakohus rahuldas 13.06.2022 määrusega hageja tõendite kogumise taotluse ja kohustas kostjat esitama kohtule leping, millega võõrandati hageja ja kostja vahel sõlmitud broneerimislepingu p-s 1.1 toodud korteriomand, ning Maksu- ja Tolliameti kinnitus selle

2-18-16519 kohta, et kostja ei ole deklareerinud käesoleva tsiviilasja õigusabikuludelt arvestatud käibemaksu ega arvestanud seda sisendkäibemaksuna maha. Kostja täitis kohtunõude.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuses esitatud väited määruse resolutsiooni tühistamiseks alust ei anna. TsMS §-le 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb täiendada kohtumääruse õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
22.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles menetluskulude hüvitamiseks mõisteti välja kostjalt hageja kasuks 1771,69 eurot ja hagejalt kostja kasuks 4934,60 eurot. Pooled vaidlevad üksnes selle üle, kas hagejalt tuleb kostja menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga või mitte.
23.TsMS § 175 lg 1 esimeses lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Nimetatud sätte alusel menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta (Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06, p 12; 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16).
24.Kostja on käibemaksukohustuslane, kuid ta kinnitab, et ei saa tekkinud kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Olukorras, kus menetlusosaline on käibemaksukohustuslane, kuid kinnitab, et ta ei saa tekkinud kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada, tuleb tal selgitada, miks käibemaksu tagasiarvestamine pole võimalik, ning esitama ka vastavad tõendid.
25.Käesolevas asjas selgitas Riigikohus, et kostjal on võimalus selgitada ja tõendada, kuidas ta on käitunud konkreetsel juhul käibemaksuga seonduvalt - kas ta on kohtule esitatud õigusabiarvetel kajastatud käibemaksu (või muude menetluskuludega seotud käibemaksu) käibedeklaratsioonil deklareerinud ning kas tegemist on sisendkäibemaksuga, mis on nende deklaratsioonide alusel maha arvatud. Muuhulgas saab kostja oma väite tõendamiseks kasutada tõendina käibedeklaratsiooni koos deklaratsiooni lisaga. Kui käibemaksukohustuslane on õigusabikulud käibedeklaratsioonil kajastanud ning ta on selle deklaratsiooni alusel sisendkäibemaksu maha arvanud, ei saa käibemaksu kulu pidada TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud menetluskuluks.
26.Kostja väitel ei saa käibedeklaratsiooni ja selle lisaga advokaadibüroo arvetelt käibemaksu deklareerimist tõendada. Kostja esitas käibemaksu tasumise tõendamiseks pearaamatu väljavõtte koos advokaadibüroo arvetega ning Maksu- ja Tolliameti 20.06.2022 tõendi nr 88/01586 selle kohta, et kostja ei ole deklareerinud käesoleva tsiviilasja õigusabikuludelt arvestatud käibemaksu ega arvestanud seda sisendkäibemaksuna maha. TsMS § 662 lg 3

2-18-16519 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kohus võtab TsMS § 238 lg 1 kohaselt vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsus.

27.Kolleegiumi hinnangul on praeguses vaidluses asjakohane tõend Maksu- ja Tolliameti tõend ja ringkonnakohus võtab selle asja lahendamisel aluseks. Kostja pearaamatu väljavõttega ei ole ringkonnakohtukohtu hinnangul võimalik tõendada käibemaksu arvestamist. Seega ei ole pearaamatu väljavõte asjakohane tõend ja selle vastuvõtmisest ringkonnakohus keeldub. Kuna tõend on esitatud digitaalselt, siis kostjale seda ei tagastata.
28.Maksu- ja Tolliameti tõendi kohaselt ei ole kostja deklareerinud 2018. a jaanuari kuni 2022. a mai käibedeklaratsioonidel (vorm KMD) ning KMD INF B osadel (ostutehingud) tehinguid Osaühinguga Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co. Eeltoodust võib järeldada, et kostja ei ole õigusabiarvetel kajastatud käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerinud ja nimetatud kulu saab pidada TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud menetluskuluks.
29.Kostja leiab, et tegemist on käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p-s 3 toodud olukorraga, kuna vaidlus seondus kostja tegevusega, mille osas käibemaksuga maksustamist ei toimu. KMS § 16 lg 2 p 3 esimese lause kohaselt ei maksustata käibemaksuga kinnisasja või selle osaga toimunud käivet. KMS § 16 lg 2 p 3 teise lause järgi ei kohaldata maksuvabastust kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseadustiku tähenduses või ehitise osa ja mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu, ning kinnisasjale, mille oluline osa on oluliselt parendatud ehitis või selle osa ja mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu. KMS § 16 lg 2 p 3 kolmanda lause järgi on ehitis või selle osa oluliselt parendatud, kui parendustega seotud kulutused ületavad vähemalt kümme protsenti ehitise või selle osa soetusmaksumust enne parendamist.
30.Riigikohus heitis käesolevas asjas ette, et kohtud on vaidluse lahendamisel tuginenud üksnes KMS § 16 lg 2 p 3 esimene lausele, jättes arvestamata eelviidatud sätte teise ja kolmanda lause. Käesolevas asjas antud Riigikohtu juhistest lähtuvalt ei tule ringkonnakohtul menetluskulude kindlaksmääramise vaidluses lahendada hüpoteetilist maksuvaidlust, vaid üksnes hinnata, kas KMS § 16 lg 2 p 3 võiks põhimõtteliselt kõne alla tulla. Ringkonnakohus leiab, et kostja on teinud usutavaks, et praegustel asjaoludel võib põhimõtteliselt olla tegemist KMS § 16 lg 2 p-s 3 toodud erandiga ja nimetatud sätet tuleb kohtul kohaldada tervikuna. Eeltoodud osas tuleb maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi täiendada. Ringkonnakohtu hinnangul saab vaidluse lahendamisel aluseks võtta muu hulgas selle, kas kinnisvaratehing, mis oleks toimunud, kui poolte vahel oleks kehtiv leping ja see oleks täidetud, oleks olnud käibemaksuga maksustatav või mitte.
31.Kostja esitas ringkonnakohtule esmalt tõenditena kaks müügilepingut, millega võõrandati samas korterelamus asuvad korterid, ning seejärel kohtu nõudmisel ka lepingu, millega võõrandati hageja ja kostja vahel sõlmitud broneerimislepingu p-s 1.1 toodud korteriomand (II kd, tl-d 68–74). Kolleegiumi hinnangul on praeguses vaidluses asjakohane üksnes see leping, millega võõrandati hageja ja kostja vahel sõlmitud broneerimislepingu p-s 1.1 toodud korteriomand ja ringkonnakohus võtab selle asja lahendamisel aluseks (TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1). Teised lepingud ei ole asjakohased ja nende vastuvõtmisest ringkonnakohus keeldub. Kuna tõendid on esitatud digitaalselt, siis neid kostjale ei tagastata.

2-18-16519

32.Kostja esitatud korteriomandi müügilepingust nähtub, et korteriomandi ostuhind ei sisaldanud ega sellele ei lisandunud käibemaks. Seega saab järeldada, et ka kohtuvaidluses kostjale osutatud õigusabi ei ole seotud kostja käibemaksuga maksustatava käibega ja kostjal on õigus nõuda kulude hüvitamist käibemaksuga.
33.Eeltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus kostja selgituste ja tõendite (korteriomandi müügileping ja Maksu- ja Tolliameti tõend) alusel põhistatuks, et kostja ei ole advokaadibüroo arvetelt käibemaksu maha arvanud ning kostjal on alus taotleda menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Seega tuleb maakohtu määrus jätta muutmata osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulude hüvitise 4934,60 eurot koos sellele lisanduva käibemaksuga 940,72 eurot, s.o kokku 5875,32 eurot.
34.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
35.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval