Võlaõigus › Võõrandamislepingud

valgustid hinnaga 1204,45 eurot. Kostja rikkus hagejaga sõlmitud kokkulepet ning selle vahetu tagajärg ostjale tekkinud otsene varaline kahju kogusummas 3964,45 eurot. Hageja kaasas kohtueelsetele läbirääkimistele advokaadi eesmärgiga selgitada välja enda õigused ja kohustused ning saavutada kokkulepe müüjaga. Hageja kandis 750 eurot kulu. Nõude alus on VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3. Hageja nõudis 18.09.2018 nõudekirjas kostjalt 13 811,22 euro tasumist 25.09.2018 (põhivõlg ilma kohtueelsete õigusabikuludeta). Kostja kohustust ei täitnud. Hageja nõuab VÕS § 113 lg 1 alusel viivitusintressi tasumist põhivõlalt 13 811,22 eurot alates 25.09.2018 ning täiendavalt 750 euro suuruselt kahjuhüvitiselt arvates hagiavalduse esitamisest. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 14 561,22 eurot, millest 6846,77 eurot on leppetrahvid, 3000 eurot on broneerimistasu, 3964,45 eurot kahjuhüvitis korterile tehtud kulutuste eest ja 750 eurot kahjuhüvitis kohtueelselt kantud õigusabikulu eest. Samuti mõista välja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 118,06 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni viivis põhinõudelt (14 561,22 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest kuni kohase täitmiseni. 18.04.2019 menetlusdokumendis jääb hageja oma hagiavalduses esitatud seisukohtade juurde. Kostja seisukohad Vastuse kohaselt, kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Hageja ja kostja sõlmisid 15.05.2018 lepingu, mille esemeks oli xxxx/xxxx, mitteeluruum number xxxx(korter). Leping sisaldas (lisaks kostja kohustusele mitte tegeleda korteri müümisega) poolte kohustusi sõlmida kokkulepitud tingimustel notariaalselt tõestatud korteri müügi- ja asjaõiguslepingu. Hageja on pärast lepingu sõlmimist, kuid enne korteri valduse ja omandi üleandmist teinud korteris muudatusi. Hageja on muudatustega seoses suhelnud maakleri ja ehitajaga, kuid ei kooskõlastanud muudatuste tegemist kostja seadusliku esindajaga. Hageja ja kostja ei sõlminud lepingus kokkulepitud kuupäevaks, s.o 15.06.2018 (lepingu p 4.2.2) notariaalselt tõestatud lepinguid, sest hagejale ei sobinud kostja poolt välja pakutud kuupäevad. Hageja on selgelt väljendanud, et ta ei soovi enam korterit osta. Pärast hageja poolt korteri ostmisest loobumist on kostja pidanud tegema kulutusi korteris endise olukorra taastamiseks. Kostja hinnangul ei olnud hageja tehtud muudatused sellised, mis oleks andnud korterile mistahes lisaväärtust ning korteri teistele huvilistele müümiseks oli vajalik taastada korteris endine olukord. Kostja on seisukohal, et hagejal ei saa olla mistahes lepingust tulenevaid nõudeid, eelkõige leppetrahvi nõudeid, mis hageja on hagiavalduses 15.05.2018 lepingule tuginedes esitanud. Arvestades hageja poolt esitatud leppetrahvinõudeid, siis puudub kahtlus selles, et pooled tahtsid lisaks lepingu eseme broneerimisele kokku leppida ka kostja kohustuses lepingu ese võõrandada ning hageja kohustuses lepingu ese osta. Selline leping on käsitatav Riigikohtu praktika järgi kinnistu võõrandamise eellepinguna, mis peab VÕS § 33 lg 2 ja AÕS § 119 lg 1 kohaselt olema notariaalselt tõestatud vormis. Kuivõrd tegemist on elektroonilises vormis lepinguga, siis on see leping TsÜS § 83 lg 1 kohaselt tühine. Järelikult ei saa hagejal eksisteerida mistahes nõudeid, mis tulenevad lepingust, sh leppetrahvi nõudeid. Vastavalt TsÜS § 84 lg 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale tagajärgi ning selle alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Nagu Riigikohtu praktikas on välja toodud, siis tuleb eelviidatud sättest tulenevalt saadud broneerimistasu tagastada, mida on kostja nõus ka tegema – seda on kostja väljendanud ka juba hagile lisatud nõudekirja vastuses. Hageja on teinud korterile muudatusi ilma kostja nõusolekuta. Seetõttu ei ole põhjendatud hageja väidetav kahjuhüvitise nõue, vaid hageja on tekitanud kostjale täiendavaid kulutusi, sest hageja tehtud muudatused ei ole sellised, mida kostja saaks kasutada. Hoopis kostja pidi endise olukorra taastamiseks tegema kulutusi, mille hüvitamist saab kostja hagejalt nõuda. Nende kulutuste suurus on samas suurusjärgus hageja poolt tasutud broneerimistasuga, mille kostja tasaarvestab enda nõudega. Seega puuduvad hagejal kostja vastu mistahes lepingulised või lepinguvälised nõuded ja ei saa hagejal olla ka kostja vastu viivisenõuet. Kostjal on nõue hageja vastu. Hagejal ei tekkinud lepingu alusel õigust korterit vallata ja seal

2-18-16519 muudatusi teha. Puudub vaidlus selle üle, et hagejal ei ole olnud korteri valdust. Hageja on teinud korteris ulatuslikke muudatusi võrreldes korteri esialgse seisundiga. Samas ei ole hageja esitanud mistahes tõendeid selle kohta, et ta oleks tehtud muudatused kostja kui müüjaga kooskõlastanud. Hageja on küll esitanud väljavõtteid kirjavahetustest maakleriga, kes ei ole kostja seaduslik esindaja. Hageja peab hüvitama korteri taastamise kulud. Kostja majandustegevus hõlmab kinnisvara arendamist ja selle müüki ostjatele. Selleks, et korter oleks avalikult väljakuulutatud tingimustele vastav, on vajalik korteri vastavus selle tavapärasele seisundile. Seega on korteri uutele soovijatele müümiseks vajalik taastada korteris hageja poolt tehtud muudatustele eelnev olukord. Kostja on hagejalt endise olukorra taastamist palunud, mis on sisuliselt täiendava tähtaja andmine VÕS § 114 mõttes. Kostja poolt küsitud hinnapakkumise kohaselt on korteri taastamise kulud 2880 eurot. Seega on kostjal tekkinud hageja tegevuse tõttu kahju summas 2880 eurot. Kostja tasaarvestab hageja nõuded oma kahju hüvitamise nõudega (2880 eurot). Sellisel juhul lõppeb hageja nõue kattuvas osas (VÕS § 197 lg 2, VÕS § 186 p 2). 18.04.2019 menetlusdokumendis jääb kostja oma vastuses esitatud seisukohtade juurde. Kohtuistung Hageja lepinguline esindaja vastas kohtule, et hagejal ei ole midagi peale hakata vanniga, segistiga, valgustitega, 2005 eurot, kogu muudetud lähtealus oligi kantud selle maja ja korteri arhitektuurilisest tasandist. Hageja jääb kõige kirjalikult esitatu juurde, hagejal hetkel ei ole uusi omapoolseid asjaolusid lisada. Kostja lepinguline esindaja vastas kohtule, et hageja kahjunõue seondub nende lisatöödega mis ta tellis, sh hageja poolt soetatud vann ja segisti, mida kostjal ei ole võimalik kasutada, kuna need erinevad korteri tavaseisukorrast, aga need on tervena monteeritud. Kostja annab vanni, segisti ja broneerimistasu 3000 eurot tagasi. Kostja ei taha jätta neid endale, kuna seal on vist lõvi käpad. Need on juba demonteeritud ehk siis kaasneks jälle tagasi viimine. Kostja pakkus algusest peale, et võib broneerimistasu tagastada kui hageja on valmis taastama korteris endise seisukorra. Kostja sai küll 3000 eurot, aga samas sai ka hageja nii-öelda hüve: kellelegi teisele seda korterit sel ajal ei müüda, kui on broneeritud ja selle hüve tavaline väärtus ongi ca 3000 eurot. Hageja ja kostja vahel puudub leping, mille kohaselt kostja kohustus tegema lisatöid. Hageja sõlmis ise lepingu Rovoler OÜ-ga ja tellis täiendavad lisatööd ja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks need muudatused kostja kui müüjaga kooskõlastanud. Tunnistaja vastas kohtule, et hageja ja kostja ei sõlminud notariaalselt tõestatud müügi- ja asjaõiguslepingut broneerimislepingus kokkulepitud kuupäeval 15.juuniks, sellepärast, et ostja tellis sellel objektil eritöid, lisatöid ja nende tööde tegemine võttis ka lisaaja. Hagejal oli eeldus või tema nõue või soov, et ta läheb tehingusse siis kui kõik tööd on teostatud. Tööde tegemine oli kokkulepitud xxxx OÜ-ga. Pooled ei sõlminud seda lepingut enne 10.augustit sellepärast, et ostja (hageja) helistas tunnistajale ja teavitas, et kuna majal oli põleng, siis ta ei soovi seda korterit osta. Tunnistaja valmistas ette 15.05 sõlmitud broneerimislepingu, niisugust lepingut kasutatakse kogu selle vaidlusaluse maja osas. Hageja soovis juurde ehitustöid. Juurdeehitustööde teostamine lepiti kokku peatöövõtjaga, xxxx OÜ-ga, kes maja ehitustöödega tegeles. Tunnistaja kokkulepet ei sõlminud. Küsimusele, et lepingus on välja toodud see pistikute liigutamine ja vaegtööd, et mis vaegtööd esinesid, vastas tunnistaja, et vaegtööd olid parketi osaline lahti võtmine ja tagasi panemine ja liistude paigaldamine ja silikoonimine. Küsimusele, et kas vastati kirjadele tlk 39 ja ekirjavahetusele 07.05.2018- 27.08.2018, vastas tunnistaja, et tema edastas need müüjale Skinest Arendus OÜ-le. Tunnistaja ei mäleta, kas sellele korteriomandile notariaalsete lepingute sõlmimiseks üldse kunagi notari juures aeg broneeriti.

Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 235 kohaselt tuleb väidet kohtule põhistada selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda selle väite usutavaks. Hinnates kogumis asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti ja tuginedes siseveendumusele, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 on sätestatud, et võlasuhe võib tekkida lepingust ja VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 33 lg 1 kohaselt, eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. VÕS § 33 lg 2 kohaselt, kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 19 lg 1 kohaselt, tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt, tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt, tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. VÕS § 163 kohaselt, lepingu kehtetuse korral on kehtetu ka kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja ja kostja sõlmisid 15.05.2018 lepingu pealkirjaga broneerimisleping. Nimetatud lepingu p 1.1 on pooled kokku leppinud, et hageja (ostja) broneerib kostja (müüja) omandis oleva korteriomandi asukohaga xxxx/xxxx, mitteeluruum nr xxxx (kinnistusregistriosa nr xxxx). Sama lepingu p 3.1.2.1 on pooled kokku leppinud, et hageja (ostja) maksab kostjale (müüjale) lepingu sõlmimisel broneerimistasu 3000 eurot lepingu p 4.1.2 sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks. Sama lepingu p 4.1.1 kohaselt kohustus kostja (müüja) alates lepingu sõlmimisest mitte tegelema korteri müümisega, sh mitte sõlmima korteri broneerimiseks või võõrandamiseks kokkuleppeid kolmandate isikutega. Sama lepingu p 4.1.2 kohaselt kohustus kostja (müüja) organiseerima notari juures korteri ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise ostjale võõrandamiseks. TsÜS § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Broneerimislepingule seadus kohustuslikku vorminõuet ette ei näe.

2-18-16519

Sama lepingu p 3.1 on pooled kokku leppinud korteriomandi (kinnistusregistriosa nr xxxx) müügitingimustes, sh müügihinnas 149 900 eurot ning müügihinna tasumises kahe osamaksena ja selles, et notariaalselt tõestatud ostu-müügileping ja asjaõigusleping sõlmitakse hiljemalt 15.06.2018. Nimetatud lepingus ei ole kokku lepitud, et broneerimistasu makstakse üksnes kinnisasja broneerimise eest, st selle eest, et müüja korteriomandit mingil ajavahemikul teistele isikutele ei müüks. Lepingu p 3.1.2 on pooled kokku leppinud, et hageja (ostja) maksab kostjale (müüjale) lepingu sõlmimisel broneerimistasu 3000 eurot ja notariaalselt tõestatud ostumüügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisel 146 900 eurot. Kohus on seisukohal, et pooled on kokku leppinud, et lepingu p 3.1.2.1 märgitud makse 3000 eurot, mida nimetatakse broneerimistasuks, on osa kinnistu müügihinnast. Sama lepingu p 5 on pooled kokku leppinud sanktsioonid poolte vastu, kui korteriomandi (kinnistusregistriosa nr xxxx) müügileping jääb müüjast või ostjast tuleneval põhjusel sõlmimata, mis kinnitab kohustuse siduvust ja kokkuleppe suunatust kinnisasja omandamisele. Kuigi ühes lepingudokumendis võivad sisalduda nii broneerimisleping kui ka kinnisasja omandamise eelleping, leiab kohus, et tegelikult on tegemist kinnisasja müügi eellepinguga, mille eesmärgiks on jõuda lepingu p 3.1.2 märgitud korteri notariaalselt tõestatud ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseni hiljemalt 15.06.2018. Tulenevalt AÕS § 119 lg 1 peab 15.05.2018 leping olema sel juhul notariaalselt tõestatud ja kuna nimetatud leping ei ole notariaalselt tõestatud, on 15.05.2018 leping VÕS § 33 lg 2 tulenevalt tühine. Lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 2-16-8456 toob kinnisasja omandamisele suunatud kokkuleppe tühisus kaasa ka kõrvalkokkulepete tühisuse. Sellest seisukohast järeldub, et kui samas lepingudokumendis on nii müügilepingu eellepingu kui ka broneerimislepingu elemente ja eelleping on tühine vorminõude rikkumise tõttu, ei saa eeldada, et broneerimisleping oleks tehtud ka ilma tühise eellepingu osata. Pooled ei ole tõendanud ega ka väitnud, et broneerimisleping oleks tehtud ka ilma korteri müügitingimustes kokku leppimata. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on korteris (kinnistusregistriosa nr xxxx) tellinud lisatööd summas 2760 eurot koos käibemaksuga (2300+460): pistikupesade ja kontaktide vahetus, seina värvimine, siseukse ümbertõstmine, vanni demonteerimine ja keraamiliste plaatide vahetamine, duširuumi ukse demonteerimine ja tagasimonteerimine koos viimistlusega. Nimetatud kulutus on tõendatud xxxx OÜ 07.05.2018 hinnapakkumisega (tlk 44). Hageja ostis ja lasi korterisse paigaldada vanni, segisti ja valgustid hinnaga 1204,45 eurot koos käibemaksuga (1003,71+200,74), mis on tõendatud ostukviitungitega (xxxx, xxxx, tlk 46-47). Hageja on esitanud 07.05.2018, 15.05.2018 ja 18.05.2018 e-kirjad, millest nähtub, et korteri nr xxxx lisatööde osas on hagejaga suhelnud maakler. VÕS § 658 lg 1 kohaselt, maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). VÕS § 29 lg 4 kohaselt, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohtu hinnangul ei olnud hagejal e-kirjavahetusest tulenevalt VÕS § 29 lg 4 põhjendatud eeldada, et kostjat 15.05.2018 lepingu sõlmimisel esindanud isikul oli õigus esindada kostjat ka hageja poolt soovitud lisatööde kooskõlastamisel, kuna see väljub tavapärasest maaklerlepingu alusel täidetavast ülesandest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejale ei olnud korteri otsest valdust üle antud, samuti selles, et kostja oli korteri omanik ka sel ajal, kui hageja korteris täiendavad ehitustööd korraldas. Kostja on esitanud xxxx OÜ 21.11.2018 hinnapakkumise korteri nr xxxx lisatöödeks maksumusega 2400 eurot (lisandub käibemaks 480 eurot), millega taastataks korteris osaliselt endine olukord. Samuti on kostja nõustunud tagastama hagejale vanni, segistid ja valgustid. VÕS § 186 p 2 kohaselt võib võlasuhe lõppeda

tasaarvestusega. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 kohaselt, tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja on vastuses hagiavaldusele tasaarvestanud hageja nõude oma kahju hüvitamise nõudega summas 2880 eurot. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi kahju hüvitamise nõudes summas 3964,45 eurot rahuldamata. Hageja on tasunud kostjale 15.05.2018 3000 eurot, mis on tõendatud maksekorraldusega nr 643. Pooled on üksmeelel selles, et hageja on kostjale nimetatud 3000 eurot maksnud. Kuna poolte vahel 15.05.2018 sõlmitud leping on tervikuna tühine, on hagejal õigus selle alusel tasutu tagasi saada VÕS § 1028 järgi. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja on vastu saanud 3000 euro suuruse hüve, mille sisuks on see, et kostja ei müünud korterit teatud aja jooksul kellelegi teisele. Tunnistaja on oma ütlustega tõendanud, et tasutud broneerimistasu on tavapärane, kuid kuna 15.05.2018 eelleping on tühine ja kohus on tuvastanud, et broneerimislepingut ei oleks tehtud ilma tühise eellepingu osata, siis on kostjal kohustus hagejale broneerimistasu tagastada. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada osaliselt. Kohus on tuvastanud 15.05.2018 lepingu tühisuse, seega ka lepingus kokkulepitud leppetrahvi tasumise kohustus on tühine. Kohtu hinnangul ei ole tühise lepingu täitmise küsimustes õigusabi saamiseks tehtud kulu selleks kahjuks, mille hüvitamist oleks põhjendatud nõuda kostjalt. Kohus jätab rahuldamata hageja leppetrahvi nõude 6846,77 eurot, lepingust tuleneva kahju hüvitise nõude korterile tehtud kulutuste eest 3964,45 eurot, kahju hüvitise kohtueelselt kantud õigusabikulu eest 750 eurot ja samuti viivisenõude. Kohus mõistab kostjalt välja broneerimistasu 3000 eurot. Samuti on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 02.11.2018 kuni 18.06.2019 summas 150,58 eurot ja viivis summalt 3000 eurot alates 19.06.2019 kuni 3000 euro täielikult tasumiseni. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/

Raivo Einula osaliselt tühistatud Tallinna RK 29.11.2019 lahendiga

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.