Daimler AG hagi Kostar Plus OÜ vastu tööstusdisainilahenduse omaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks ja disainilahenduse õiguste kasutamisest hoidumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. detsembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Daimler AG 23. detsembri 2021. a määruskaebus Menetlusosalised ja nende Hageja Daimler AG (Saksamaa registrikood HRB esindajad ringkonnakohtus 19360), lepingulised esindajad Almar Sehver ja vandeadvokaat Arsi Pavelts Kostja Kostar Plus OÜ (registrikood 12515896), lepingulised esindajad vandeadvokaat Vahur Kivistik ja vandeadvokaadi abi Siiri Pajupuu Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 7. detsembri 2021. a määrus osas, milles maakohus jättis Daimler AG menetluskulu Kostar Plus OÜ-lt 1146 euro 67 sendi ulatuses välja mõistmata ja teha selles osas uus määrus, millega mõista Kostar Plus OÜ-lt Daimler AG kasuks täiendavalt välja menetluskulu hüvitis 1146 eurot 67 senti ning tasaarvestada see kostja menetluskulude hüvitamise nõudega. Jätta maakohtu määrus ülejäänud osas muutmata.
Rahuldada Daimler AG avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
3.2.Rahuldada Kostar Plus OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
3.3.Välja mõista Kostar Plus OÜ-lt Daimler AG kasuks menetluskulud kokku summas 7932 eurot.
3.4.Välja mõista Daimler AG-lt Kostar Plus OÜ kasuks menetluskulud kokku summas 2106 eurot 53 senti.
3.5.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud (p-d 3.3 ja 3.4) ning tasaarvestuse tagajärjel mõista välja Kostar Plus OÜ-lt Daimler AG kasuks menetluskulud kokku summas 5825 eurot 47 senti.
4.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (TsMS § 178 lg 2). Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Daimler AG (hageja) esitas hagi Kostar Plus OÜ (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat lõpetama hageja ühenduse disainilahenduse õigusi rikkuv tegevus, hävitama oma kulul ja hageja esindaja juuresolekul Maksu- ja Tolliameti 5. veebruaril 2018. a kinni peetud hageja ühenduse disainilahenduse õigusi kasutavad valuveljed (kokku 16 tk) ühe nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning hoiduma edaspidi hageja ühenduse disainilahenduse õiguste kasutamisest ilma disainilahenduse omaniku loata.
2.Harju Maakohus jättis hagi 26. septembri 2018. a otsusega rahuldamata. Hageja esitas apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 10. mai 2019. a otsusega maakohtu lahendi osaliselt ning ühtlasi muutis menetluskulude jaotust ja määras, et maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud tuleb jätta 30% ulatuses Daimler AG kanda ning 70% ulatuses Kostar Plus OÜ kanda. Kostja esitas ringkonnakohtu lahendi peale kassatsioonkaebuse ning hageja vastukassatsioonkaebuse. Riigikohus lahendas kassatsioonkaebused 18. märtsi 2020. a lahendiga ning saatis asja tagasi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, mh tühistas ka menetluskulude jaotuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. oktoobri 2020. a otsusega hageja menetluskulud maa-, ringkonna- ja Riigikohtus 2/3 ulatuses kostja kanda, kostja menetluskulud maa-, ringkonna- ja Riigikohtus 1/3 ulatuses hageja kanda, ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Riigikohus muutis 10. novembri 2021. a otsusega ringkonnakohtu lahendit osaliselt, muuhulgas jättis kohus Daimler AG kassatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud poolte endi kanda. Kohtulahend jõustus 10. novembril 2021. a.
3.Hageja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirjad esitanud kohtule 10. septembril 2018. a, 8. aprillil 2019. a, 27. jaanuaril 2020. a, 1. oktoobril 2020. a ja 11. oktoobril 2021. a. Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirjad esitanud kohtule 10. septembril 2018. a, 8. aprillil 2019. a, 27. jaanuaril 2020. a, 1. oktoobril 2020. a ja 11. oktoobril 2021. a.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Harju Maakohus rahuldas 7. detsembri 2021. a määrusega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 6785.33 eurot ning rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 2106.53 eurot.
Tasaarvestuse tagajärjel mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 4678.8 eurot.
5.Esmalt hindas maakohus hageja menetluskulude nimekirjades märgitud toiminguid, nendele kulunud aega ning hageja esindajate tunnitasu. Maakohus leidis, et hageja esindaja on patendivolinik, mistõttu ei ole kohtu hinnangul tema jaoks asjas tegemist tavapärasest keerulisema vaidlusega ning toimingud on asjas olnud tavapärased. Arvestades asja sisu ning mahtu pidas maakohus hageja lepinguliste esindajate, nii patendivoliniku kui ka advokaadi, põhjendatud tunnitasuks 160 eurot.
6.Esmalt analüüsis maakohus hageja õigusabikulusid maakohtumenetluses ja vähendas neid osaliselt. Maakohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks hageja 10. septembri 2018. a menetluskulude nimekirjas märgitud hagiavalduselt ning hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu 350 eurot ning tõlkekulu 1050 eurot. Maakohus leidis, et hageja 10. septembri 2018. a menetluskulude nimekirjas märgitud kostja määruskaebusele hageja vastuse koostamisele kulunud aeg on põhjendatud 2.5 tunni ulatuses; kostja hagi vastusele vastuse koostamisele kulunud aeg on põhjendatud 5 tunni ulatuses; kostja 3. septembri 2018. a seisukohaga tutvumisele kulunud aeg on põhjendatud 1 tunni ulatuses; hageja 10. septembri 2018. a hageja seisukoha koostamisele kulunud aeg on põhjendatud 1.5 tunni ulatuses.
7.Maakohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks hageja 8. aprillil 2019. a menetluskulude nimekirjas märgitud apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 300 eurot ning tõlkekulu 550 eurot. Seejärel analüüsis maakohus hageja õigusabikulusid apellatsioonimenetluses ja vähendas neid osaliselt. Maakohus leidis, et 8. aprilli 2019. a menetluskulude nimekirjas märgitud apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud aeg on põhjendatud 5.25 tunni ulatuses; hageja 31. märtsi 2019. a seisukoha koostamisele ja esitamisele kulunud aeg on põhjendatud 15 minuti ulatuses; istungi ettevalmistamisele ja istungil osalemisele kulunud aeg on põhjendatud 2 tunni ulatuses.
8.Maakohus märkis, et kuivõrd hageja on kohtukuludena menetluses tasunud vastukassatsiooni kautsjonit summas 50 eurot ning see on hagejale tagastatud, ei kuulu nimetatud kulu kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Seejärel hindas maakohus hageja õigusabikulusid apellatsioonimenetluses vastavalt hageja 27. jaanuari 2020. a menetluskulude nimekirjale ja vähendas neid osaliselt. Maakohus leidis, et 27. jaanuari 2020. a menetluskulude nimekirjas märgitud kassatsioonkaebusele vastuse koostamisele kulunud aeg on põhjendatud 8.75 tunni ulatuses. Muuhulgas märkis maakohus, et vandeadvokaadist lepingulise esindaja kaasamine oli kassatsioonimenetluses vajalik. Maakohus leidis, et hageja esindaja ülejäänud menetluskulude nimekirjades märgitud õigusabitoimingud ja selleks kulunud aeg on märgitud ulatuses põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud ja põhjendatud.
9.Kokku luges maakohus hageja lepingulise esindaja õigusabikulud seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 49.55 tundi, mis hageja esindajate tunnitasu arvestades vastab kokku 7928 eurole. Põhjendatud on ka hageja menetluskulu riigilõivude ja kautsjonite näol kokku summas 650 eurot ning samuti hageja tõlkekulud kokku summas 1600 eurot. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 10178 eurot. Kuivõrd kohtulahendi kohaselt tuleb kostjal kanda hageja menetluskulusid 2/3 ulatuses, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 6785.33 eurot.
10.Seejärel analüüsis maakohus kostja 10. septembri 2018. a menetluskulude nimekirjas esitatud õigusabikulusid ning vähendas neid 0.75 tunni võrra seoses kostja 13. märtsil 2018. a
nõustamisega ning 15. augustil 2018. a kirjavahetusega. Kohus leidis, et 4. augusti 2019. a menetluskulude nimekirjas märgitud 31. oktoobri 2018. a toiming kirjavahetus kliendiga on põhjendamatu ning vähendas esindaja ajakulu 0.5 tunni võrra. Maakohus leidis, et seoses apellatsioonkaebuse vastuse koostamisega saab kostja esindaja ajakulu pidada põhjendatuks 4 tunni ulatuses; maakohus vähendas kostja esindaja ajakulu kokku 0.83 tunni võrra seoses kliendi nõustamise ning materjalide korrastamise ja analüüsile kulunud ajaga. Maakohus luges põhjendatuks istungiga seotud ajakuluks 1 tunni ulatuses ning ettevalmistuse ajakuluks 1 tund.
11.Maakohus märkis, et kuivõrd kassatsioonkautsjon on kostjale tagastatud, ei kuulu nimetatud kulu vastaspoolelt väljamõistmisele. Maakohus leidis, et kostja esindaja ülejäänud menetluskulude nimekirjades märgitud õigusabitoimingud ja selleks kulunud aeg on märgitud ulatuses põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud ja põhjendatud. Kostja esindaja tunnitasu 130 eurot pidas maakohus käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades mõistlikuks ning kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega kooskõlas olevas.
12.Kokku luges maakohus kostja lepingulise esindaja õigusabikulud seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 40.51 tundi, mis kostja esindaja tunnitasu arvestades vastab kokku 6319.60 eurole. Kuivõrd kohtulahendi kohaselt tuleb hagejal kanda kostja menetluskulusid 1/3 ulatuses, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 2106.53 eurot. Tasaarvestuse tulemusel tuleb kostjal kanda hageja menetluskulusid 4678.80 eurot.
MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK
13.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 7. detsembri 2021. a määrus hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramist puudutavas osas ja teha uus määrus, millega määrata hageja menetluskulu suuruseks 19 450 eurot ning sellest lähtudes koostada uus tasaarveldus kostja menetluskuludega.
14.Hageja leidis, et määrus ei ole põhjendatud hageja lepinguliste esindajate tunnihinna küsimuses. Hageja märkis, et asja keerukust tuleb hinnata üldiselt kohtuasja olemust arvestades, mitte lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja spetsialiseerumise põhjal. Esindaja spetsialiseerumine ei saa olla asjaoluks, mis toob kaasa olukorra, kus kohus peab põhjendatuks madalama tunnihinna, kui spetsialiseerumata esindaja puhul. Lisaks ei kehti kohtu põhjendus vandeadvokaadist esindaja suhtes, kes ei ole spetsialiseerunud disainiõiguse küsimustele. Hageja tõi välja, et tegemist oli õiguslikult keeruka kohtuasjaga. Lisaks märkis hageja, et maakohtu määrus on vastuoluline, sest määruse punktis 21 on maakohus leidnud, et esindaja tunnitasu on mõistlik, kuid sellele vaatamata on kohaldanud kõigile toimingutele vähendatud tunnitasu määra 160 euroni. Hageja leidis, et 200 eurot on põhjendatud tunnihinnaks kõigi menetlustoimingute ning nii patendivoliniku kui ka vandeadvokaadi tunnihinnana.
15.Hageja tõi esile, et kohtumäärus ei ole põhjendatud küsimuses, mis puudutab kahe esindaja kasutamist, mille osas kohus on tuvastanud, et see on olnud vajalik kassatsioonimenetluses, kuid leides, et see ei anna alust suuremateks kuludeks järgnenud apellatsioonimenetluses (määruse punkt 20). Ei ole selge, mille alusel kohus hindas, kas kaks esindajat kulutasid aega võrdselt, et vähendas menetluskulu automaatselt poole võrra.
16.Hageja leidis, et kohus on hageja lepinguliste esindajate ajakulu (kokku 86 tundi) vähendanud 57.62% lugedes põhjendatuks üksnes 49.55 tundi, mis on põhjendamatu arvestades asja keerukust ning seda, et menetluskulu puudutab menetlust asja läbivaatamisel neli korda.
17.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kostja tõi esile, et asjas oli vaidlus olemasolevate õigusaktide ja kohtulahendite tõlgendamise kohta, mis on õigusvaldkonnas tavapärane. Riigikohus tegi asjas üksnes ühe põhimõttelise lahendi, teisel korral Riigikohus kordas varem kujundatud seisukohti, mistõttu ei saa tsiviilasja ka Riigikohtu menetluses olnud kordade arvu järgi tavapärasest keerukamaks pidada. Kostja märkis, et patendivolinik Almar Sehveril on õiguse õppesuunal riiklikult tunnustatud magistrikraad ning patendivoliniku ametipädevuse hulka kuulub patendivoliniku seaduse § 4 p-de 1 ja 2 kohaselt õigusteenuse osutamine ja isiku kohtus esindamine. Patendivolinik on mh spetsialiseerunud disainile, kaubamärkidele ja kohtuvaidlusele. Seega oleks patendivolinik suuteline ja pädev esindama hagejat ka üksinda, kuivõrd omab pädevust ja kogemust ka kohtumenetluses osalemisel. Kostja hinnangul on kohus põhjendanud ka arusaadavalt ajakulu vähendamise kaalutlusi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 koosmõjus §-ga 659 järgi tühistada osas, millega maakohus jättis hageja menetluskulu kostjalt 1146.67 euro ulatuses välja mõistmata ja teha selles osas uus määrus, millega mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja menetluskulu hüvitis 1146.67 eurot ning tasaarvestada see kostja menetluskulude hüvitamise nõudega. Jätta maakohtu määrus ülejäänud osas muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
19.Ringkonnakohus selgitab esmalt, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 18. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-12, p 13). Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult kostja esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid. Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
20.Kolleegiumi hinnangul on hageja määruskaebus põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja 10. septembri 2018. a menetluskulude nimekirjas (maakohtu menetlus) märgitud kostja vastusega tutvumisele, hageja seisukoha koostamisele ja esitamisele
27.augustil 2018. a kulunud aja hindamisel arvestanud, et vaatamata teatud kordustele, on hageja tutvunud Euroopa Kohtu praktika ja Euroopa Liidu õigusaktidega. Lisaks märgib ringkonnakohus, et arvestus, mille kohaselt kulub professionaalsete õigusteadmistega esindajal ühe lehekülje koostamisele umbes 40 minutit, on orientiir ning konkreetne põhjendatud ja vajalik ajakulu sõltub mh tsiviilasja spetsiifilisusest. Eelnevast tulenevalt on kolleegiumi hinnangul kostja vastusega tutvumisele, hageja seisukoha koostamisele ja esitamisele 27. augustil 2018. a põhjendatud ajakulu arvestades menetlusdokumendi sisu, mahtu ja teatud kordusi 5 tunni asemel 6.5 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole hageja 8. aprilli 2019. a menetluskulude nimekirjas (apellatsioonimenetlus) märgitud Harju Maakohtu
otsuse analüüsile ja apellatsioonkaebuse esitamisele kulunud aja hindamisel arvestanud maakohtu otsusega tutvumisele kulunud aega, kuigi see on apellatsioonkaebuse koostamise jaoks vajalik ja põhjendatud. Seetõttu on kolleegiumi hinnangul kõnealuse toimingu põhjendatud ajakulu 5.25 tunni asemel 6.25 tundi. 31. märtsi 2019. a seisukoha koostamise põhjendatud ajakuluks on 0.25 tunni asemel 1 tund arvestades, et seisukoha esitamine hõlmas ka Saksa kohtuotsusega tutvumist ja analüüsi. Hageja 27. jaanuari 2020. a menetluskulude nimekirjas (kassatsioonmenetlus) märgitud kassatsioonkaebuse vastuse koostamisele põhjendatud ajakulu on kolleegiumi hinnangul põhjendatud 8.75 tunni asemel 12 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd vandeadvokaadist lepingulise esindaja kaasamine oli vajalik, pidi vandeadvokaat tutvuma ka tsiviilasja materjalidega, mistõttu ei ole põhjendatud ajakulu poole võrra vähendamine. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et kuivõrd kassatsioonkaebuse väited on sisuliselt samad eelneva menetluse jooksul esitatud argumentidega, ei ole ajakulu 17.5 tundi tervikuna põhjendatud.
21.Kontrollides maakohtu hinnangut kirjalike menetlusdokumentide ja menetlustoimingute ajakulule, on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on ekslikult jätnud hindamata hageja 1. oktoobril 2020. a esitatud menetluskulude nimekirja. Maakohtu määruse punktis 5 on välja toodud: „Poolte 01.10.2021 esitatud menetluskulude nimekirjas kantud kulud jättis kohus poolte endi kanda.“ Vastavalt Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2020. a otsusele jäid hageja menetluskuludest maa-, ringkonna- ja Riigikohtus 2/3 kostja kanda, kostja menetluskuludest maa-, ringkonna- ja Riigikohtus 1/3 hageja kanda, ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Daimler AG kassatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud jättis Riigikohus 10. novembri 2021. a otsusega poolte endi kanda. Hageja esitas kassatsioonimenetluses enda menetluskulude nimekirja 11. oktoobril 2021. a ning sellest tulenevad menetluskulud jäid hageja enda kanda. 1. oktoobri 2020. a menetluskulude nimekirja esitas hageja apellatsioonimenetluses, seega jäid hageja 1. oktoobri 2020. a nimekirjas välja toodud menetluskulud 2/3 ulatuses kostja kanda.
22.Eelnevast tulenevalt analüüsib ringkonnakohus hageja 1. oktoobri 2020. a menetluskulude nimekirjas esitatud menetlusdokumentide ja menetlusdokumentide ajakulu. Arvestades, et 1. oktoobril 2020. a toimunud istung kestis ligikaudu 1 tund, loeb ringkonnakohus nimetatud istungil osalemise kulu põhjendatuks hageja mõlema esindaja osas 1 tunni ulatuses, s.o kokku 2 tundi. Võttes arvesse kohtuistungi pikkust ning asjaolu, et tsiviilasja oli menetletud mitmes kohtuastmes ning selle materjalid olid hästi tuttavad, peab ringkonnakohus põhjendatuks 1. oktoobri 2020. a istungi ettevalmistamiseks 1 tundi. Ülejäänud 1. oktoobri 2020. a menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud ja nendele kulunud aeg on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Seega on kokku põhjendatud ajakulu 13.5 tundi.
23.Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus hageja kohtumenetluses tehtud esindajakulu põhjendatuks 60.3 tunni ulatuses (22.55 tundi vastavalt 10. septembri 2018. a menetluskulude nimekirjale; 10.25 tundi vastavalt 8. aprilli 2019. a menetluskulude nimekirjale; 14 tundi vastavalt 27. jaanuari 2020. a menetluskulude nimekirjale; 13.5 tundi vastavalt 1. oktoobri 2020. a menetluskulude nimekirjale).
24.Muus osas ei anna kolleegiumi hinnangul määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks eriti arvestades asjaolu, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub teistsugune aeg. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium lühidalt järgmist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti võtnud aluseks
väljakujunenud arusaama, et professionaalsel esindajal võiks kulud 1 lk juriidilise sisuga menetlusdokumendi koostamisele ca 40 minutit kuni tund, kuid seejuures hinnanud menetlusdokumente ka sisuliselt ega lähtunud kitsalt nimetatud ajakulust. Lisaks toob ringkonnakohus välja, et kohus lähtub menetlustoimingutele kulunud ajakulu hindamisel menetluskulude nimekirjades esile toodud toimingutest. Seetõttu ei saa kohtud eeldada, et nt istungil osalemise ajakulu hõlmab ka kliendile istungil toimunust ülevaate andmist või mõne menetlusdokumendi koostamise ajakulu hõlmab kliendiga konsulteerimist.
25.Kontrollides maakohtu hinnangut ülejäänud kirjalike menetlusdokumentide ja menetlustoimingute ajakulule, leiab ringkonnakohus, et maakohus on lähtunud menetluskulude nimekirjas esile toodud toimingutest ja nende sisust ning maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu on üldjoontes kooskõlas ka dokumentide sisu ja mahuga. Muuhulgas on maakohus kolleegiumi hinnangul arvestanud põhjendatult hageja menetlusdokumendis esitatud korduvustega. Eelnevast tulenevalt ei pea kolleegium põhjendatuks sekkuda maakohtu vastavasse diskretsiooniotsustusse. Kolleegium nõustub vastavas osas maakohtu põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg-st 6 koosmõjus §-ga 659). Maakohus on käsitlenud menetlustoiminguid ja -dokumente, mh hinnates nende vajalikkust ja jättes ebavajalike toimingutega seotud kulud välja mõistmata.
26.Maakohus on määruse punktis 10 pidanud põhjendatuks ja vajalikuks hageja esindaja tunnitasuks, nii patendivoliniku kui ka vandeadvokaadi puhul, 160 eurot. Hageja väidab määruskaebuses, et maakohtu määrus on vastuoluline, sest määruse punktis 21 on maakohus, v.a teatud menetlustoimingud, mille ajakulu kohus vähendas, nõustunud muude toimingute osas (hagi esitamine jne) hageja tunnitasu määraga, kuid sellele vaatamata kohaldanud siiski kõigile toimingutele vähendatud ühetaoliselt tunnitasu määra 160 eurot. Vastuseks määruskaebuse väitele selgitab kolleegium, et kuigi maakohtu määruse punkti 21 viimane lause on eksitav, nähtub maakohtu määrusest (punkt 10 ja 22), et maakohtu põhjendused ning vähendatud tunnitasu on kohaldatav kõigi hageja esindajate menetlustoimingute osas. Muuhulgas on maakohus määruse punktis 22 võtnud hageja lepinguliste esindajate õigusabikulude arvutamisel arvesse, et hageja esindajate tunnitasuks on 160 eurot. Esindaja põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega hageja esindajate tunnitasu osas. Arvestades mõlema hageja esindaja kvalifikatsiooni, kogemusi ning teadmisi – patendivolinikul laialdased teadmised ning spetsialiseerumine mh disainile, kaubamärkidele ja kohtuvaidlustele, vandeadvokaadil pikaaegne ametikogemus mh tsiviilkohtumenetluses – ei ole põhjendatud tavapärasest kõrgem tunnitasu määr 200 eurot, kuivõrd esindajate jaoks ei ole tegemist ülemäära keeruka vaidlusega. Muuhulgas vastab tunnitasu määr 160 eurot ligikaudu advokaadi keskmisele tunnitasu määrale menetlustoimingute tegemise ajal, st ajavahemikul 2018. a kuni 2021. a.
27.Arvestades eelnevat ning seda, et ringkonnakohus peab põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepinguliste esindajate menetlustoimingutele kulunud ajaks 60.3 tundi, on hageja lepinguliste esindajate põhjendatud tasu kokku 9648 eurot (60.3 tundi x 160 eurot). Vastavalt maakohtu määrusele on põhjendatud ka hageja menetluskulu riigilõivude ja kautsjonite näol kokku summas 650 eurot (350+300) ning samuti hageja tõlkekulud kokku summas 1600 eurot (1050+550). Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 11 898
(9648+650+1600). Kuivõrd kohtulahendi kohaselt tuleb kostjal kanda hageja menetluskulusid 2/3 ulatuses, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 7932 eurot.
28.Maakohus luges kostja lepingulise esindaja õigusabikulud seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 40.51 tundi, mis kostja esindaja tunnitasu arvestades vastab 6319.60 eurole. Kuivõrd kohtulahendi kohaselt tuleb hagejal kanda kostja menetluskulusid 1/3 ulatuses, määras maakohus, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 2106.53 eurot. Menetlusosalised ei vaidlustanud maakohtu poolt kindlaks määratud kostja menetluskulude suurust.
29.TsMS § 445 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Juhindudes TsMS § 445 lg 1 sätestatust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud. Tasaarvestuse tagajärjel tuleb kostjal kanda hageja menetluskulusid 5825.47 eurot (79322106.53)
30.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
31.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.