5.Rahuldada vandeadvokaat Anti Aasmaa taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ning määrata OÜ-le Anti Aasmaa Advokaadibüroo riigieelarvest makstavaks tasuks Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 421 eurot 20 senti (sh käibemaks).
6.Mõista Helle-Moonika Helmelt riigituludesse välja Toomas Reisalule Riigikohtus osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud 421 eurot 20 senti. Nimetatud summa tuleb HelleMoonika Helmel riigituludesse tasuda praeguse Riigikohtu otsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul vastavalt otsusele lisatud makseinfole. Tasumisega viivitamise korral
2-18-17980 tuleb tasuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates praeguse Riigikohtu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Toomas Reisalu (hageja) esitas 27. novembril 2018 Helle-Moonika Helme (kostja) vastu hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks ja avaliku vabanduse avaldamiseks. Hageja täpsustas 21. veebruaril ja 14. märtsil 2019 oma nõuet ning palus üksnes kohustada kostjat ümber lükkama ebaõiged andmed. Hageja taotles, et kostja lükkaks avaldatu ümber ja avaldaks kümne kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest oma Facebooki kontol postituse „Mina, Helle-Moonika Helme, avaldasin enda Facebook’i konto lehel Toomas Reisalu kohta ebaõigeid andmeid. Parandus on järgmine: 1) Toomas Reisalu kohta ei ole ühtegi kohtuotsust, millest nähtub, et tegemist on kelmuse või muu varavastase süüteo toimepanijaga; 2) 21. oktoobri 2018 seisuga ei ole Toomas Reisalu kelmust toime pannud; 3) Ka enne 21. oktoobrit 2018 ei ole Toomas Reisalu kelmust toime pannud; 4) Toomas Reisalu oli 21. oktoobri 2018 seisuga suhtlusvõrgustikus Facebook veebilehe „Langetame Kütuseaktsiisi“ haldur.“ Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja esitas 7. augustil 2019 maakohtule taotluse kohustada kostjat mitte kustutama andmete ümberlükkamise teadaannet ning kustutamise korral postitama selle uuesti ühe tööpäeva jooksul. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 21. oktoobril 2018 suhtlusvõrgustikus Facebook postituse „Petis Toomas Reisalu tegutseb jälle!!! Ärge jumala eest keegi talle mingit raha üle kandke. Ja ta ei ole kuidagi seotud nende inimestega, kes päriselt südant valutavad meie maksudega seoses. Ega oma absoluutselt mingit seost ka nimetatud aktsioonidega!“ Postituse juures ilmus foto Facebooki lehelt „Langetame Kütuseaktsiisi“ ja selle kohal oli kostja postitus. Vaidlusalune postitus sisaldas mh ebakohast väärtushinnangut, et hageja ei ole seotud inimestega, kes valutavad südant Eesti Vabariigi maksude pärast. Postitus sisaldas mh valet faktiväidet, et hagejal ei ole seost aktsiooniga „Langetame kütuseaktsiisi“.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Mh selgitas kostja, et väide, et hageja pole seotud isikutega, kes valutavad südant Eesti maksude pärast, ei ole väärtushinnang. Ei saa nõuda, et kostja lükkaks ümber faktiväited, mida ta ei ole avaldanud. Kostja ei avaldanud midagi hageja veebilehega „Langetame Kütuseaktsiisi“ seotuse ega selle halduri kohta.
3.Maakohus jättis 24. märtsi 2020. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus viitas mh VÕS § 1047 lg-le 4 ning selgitas, et hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et avaldatud väited on faktiväited ja need on ebaõiged. Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p-d 11 ja 12). Vaidluse korral on oluline ka asjaolu, missugust teksti soovib hageja avaldada ümberlükkamisena ning kas esile toodud asjaolud annavad aluse sellise teksti avaldamiseks (Riigikohtu 19. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p 17). Kui kostja on avaldanud valeandmeid, saab kohus kohustada kostjat ümber lükkama üksnes seda, mida kostja avaldas. Andmete ümberlükkamist saab nõuda samal viisil, nagu toimus andmete avaldamine. Nõuete puhul, mis kohustavad kostjat faktiliselt midagi tegema, on oluline, et otsuse resolutsioon oleks piisavalt täpne, et vältida edaspidi võimalikke vaidlusi (Riigikohtu 22. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-15, p 15).
2(8)
2-18-17980 Maakohus tuvastas, et kostja avaldas 21. oktoobril 2018 suhtlusvõrgustikus Facebook postituse: „Petis Toomas Reisalu tegutseb jälle!!! Ärge jumala eest keegi talle mingit raha üle kandke. Ja ta ei ole kuidagi seotud nende inimestega, kes päriselt südant valutavad meie maksudega seoses. Ega oma absoluutselt mingit seost ka nimetatud aktsioonidega!“ Postitus oli avalik ning seda jagati suhtlusvõrgustikus edasi. Maakohus selgitas, et Facebooki grupis avaldatud postitused on avaldamine VÕS § 1047 tähenduses, kuna postitamisega tehakse sõnum teatavaks kolmandale isikule või isegi kõigile Facebooki kasutajatele ligipääsetavaks, st avalikuks. Kostja kohtu ette toodud asjaolud ja esitatud tõendid ei õigustanud hinnangut „petis“. Tegemist oli ebakohase väärtushinnanguga ning maakohus luges kostja ebakohase väärtushinnangu avaldajaks. Kaudseid faktiväiteid, et hageja on kostja andmetel karistusseadustiku (KarS) § 209 tähenduses kelmuse või muu varavastase süüteo toimepanija-retsidivist ning varavastaste süütegudega kestvalt tegelev kurjategija, ei saanud kostja avaldatud sõnast „petis“ mõistlikult järeldada. Maakohus ei tuvastanud, et põhistamisel kasutati või ebakohasest hinnangust järeldus kaudseid faktiväiteid. Seega ei saanud hageja nõuda eeltoodud hinnangu ümberlükkamist. Arvestades postituse teksti, sh lisatud pilti Facebooki lehelt „Langetame Kütuseaktsiisi“, on väide „Ja ta ei ole kuidagi seotud nende inimestega, kes päriselt südant valutavad meie maksudega seoses. Ega oma absoluutselt mingit seost ka nimetatud aktsioonidega!“ faktiväide, et hageja pole seotud aktsiooniga „Langetame Kütuseaktsiisi“. See faktiväide ei teotanud hageja au ning hageja pidi tõendama, et avaldatud faktiväide oli vale. VÕS § 1047 lg-st 4 ei tulene, et ümber peaks lükkama ainult kahjustavaid väiteid, kuid väidete õigsuse või ebaõigsuse tõendamise koormis sõltub väite sisust. Kuna praegu ei kahjustanud ebaõige väide hageja mainet, oli väite ebaõigsuse tõendamise koormis hagejal. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja tõendeid selle kohta, et kostja väide on vale. Hageja esitatud postitused aktsiooni „Langetame Kütuseaktsiisi“ Facebooki lehel nimetatut ei tõendanud. Seega ei olnud vaja analüüsida, kas kostja avaldatud faktiväidet oleks hageja taotletud sõnastuses võimalik ümber lükata.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 25. septembri 2020. a otsusega rahuldamata kostja 7. septembri 2020. a vastuväite ringkonnakohtu tegevusele. Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas osaliselt maakohtu otsuse osas, millega maakohus ei rahuldanud hageja nõuet ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, ning tegi nimetatud osas uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt. Ringkonnakohus muutis maakohtu määratud menetluskulude jaotust.
7.Ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja taotluse teha asjas keeleekspertiis. Ringkonnakohus jättis asja juurde võtmata hageja esitatud Facebooki lehe ekraanipildid, kolmandate isikute süüteoteated ja politsei kriminaalmenetluse alustamise teatise ning kostja esitatud R. Renteri seletuse, väljaandes „Uued Uudised“ 13. novembril 2018 ilmunud artikli ja Delfis ilmunud fotoreportaaži.
8.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on ringkonnakohtu otsuse kohaselt järgmine: rahuldada osaliselt hageja hagi kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks; kohustada kostjat kümne kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest avaldama suhtlusvõrgustiku Facebook oma 3(8)
2-18-17980 isikliku konto alt oma konto lehel järgmine avalik teadaanne: „Mina, Helle-Moonika Helme, avaldasin enda Facebooki konto lehel Toomas Reisalu kohta ebaõigeid andmeid. Parandus on järgmine: „Toomas Reisalu on seotud Facebooki lehega „Langetame Kütuseaktsiisi.““; avalik teadanne tuleb kostjal säilitada oma Facebooki konto lehel kuni ümberlükatava postituse avaldamise lõpetamiseni, aga mitte vähem kui ühe kuu jooksul otsuses märgitud postituse avaldamisest oma Facebooki lehel; jätta rahuldamata hageja nõue kohustada kostjat kümne kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest avaldama suhtlusvõrgustiku Facebook oma isikliku konto alt järgmine avalik teadaanne: „Mina, Helle-Moonika Helme, avaldasin enda Facebooki konto lehel Toomas Reisalu kohta ebaõigeid andmeid. Parandus on järgmine: „Toomas Reisalu kohta ei ole ühtegi kohtuotsust, millest nähtub, et tegemist on kelmuse või muu varavastase süüteo toimepanijaga.
21.oktoobri 2018 seisuga ei ole Toomas Reisalu kelmust toime pannud. Ka enne 21. oktoobrit 2018 ei ole Toomas Reisalu kelmust toime pannud.““. Ringkonnakohus jättis menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
9.Ringkonnakohus võttis asja lahendamisel aluseks järgmised tuvastatud asjaolud. Kostja jagas
21.oktoobril 2018 suhtlusvõrgustikus Facebooki lehe „Langetame Kütuseaktsiisi“ postitust oma isiklikul lehel ja lisas oma tekstina juurde: „Petis Toomas Reisalu tegutseb jälle!!! Ärge jumala eest keegi talle mingit raha üle kandke. Ja ta ei ole kuidagi seotud nende inimestega, kes päriselt südant valutavad meie maksudega seoses. Ega oma absoluutselt mingit seost ka nimetatud aktsioonidega!“ Kostja postitusele oli lisatud postitus pildiga Facebooki lehelt „Langetame Kütuseaktsiisi“. Vaidlusalune kostja avaldatud postitus oli avalik ning seda jagati suhtlusvõrgustikus Facebook edasi.
10.Kostja heitis ringkonnakohtule ette, et kohus pakkus 27. augusti 2020. a kirjas nõude täpsustamise asemel hagejale võimalust hagi muuta. Kostja ei andnud selleks luba. Ringkonnakohus rikkus poolte võrdse kohtlemise õigust. Ringkonnakohus ei nõustunud kostja vastuväitega. Kuigi hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust, tuleb kohtul olukorras, kus poole nõuded on ebaselged või mitmeti mõistetavad, pooli küsitleda ja nõudeid täpsustada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 392 lg 1 p 1 ja lg 3). Kohtu ülesanne on teha kindlaks, mida hageja soovib hagiga saavutada. Praeguse asja materjalidest oli ilmne, et hageja soovib tema kohta avaldatud andmetest nähtuva väite, mille kohaselt ta ei ole seotud algatusega „Langetame Kütuseaktsiisi“, ümberlükkamist. Kohus ei soovitanud hagejal esitada lisanõudeid. Andmeid ümberlükkav taotlus oleks võinud olla ka hageja taotletud vormis „Toomas Reisalu oli 21.10.2018 seisuga suhtlusvõrgustikus Facebook veebilehe „Langetame Kütuseaktsiisi“ haldur“. Ka see lause kannab mõtet, et hageja on seotud vaidlusaluse aktsiooniga. Seetõttu ei saanud kohtu ettepanekul hageja nõude täpsustamist vaadelda hagi muutmisena. Täpsustatud nõude väide oli lähedasem sellele, kuidas mõistlik inimene kostja väidetut (sõna ja pildi koosmõjus) mõistab. Mõistliku isiku jaoks oli kostja avaldatu mõistetav kui väide, et hageja ei ole seotud „Langetame kütuseaktsiisi“ aktsiooniga. Olukorras, kus väite mõte ei muutu, ei nõustunud ringkonnakohus kostjaga, et hageja ei saa ümberlükkava väite sõnastust apellatsioonimenetluses täpsustada. TsMS § 376 lg 4 p 1 ei kohaldunud, kuna praegu ei muutnud hageja hagi asjaolusid. Ringkonnakohus ei väitnud, et hageja nõue on õiguslikult perspektiivitu või tõendamata ja et hagejal tuleks oma nõuet muuta.
11.Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 1047 lg-t 4 ja selgitas pooltele 6. novembri 2019. a määruses vääralt tõendamiskoormist. Ringkonnakohus luges kostja Facebooki lehe ekraanitõmmisega (I kd, tl-d 157–158) tõendatuks, et vaidlusaluse postitusega jagas kostja Facebooki lehe „Langetame Kütuseaktsiisi“ postitust ja kommenteeris seda. Nimetatud lehel teavitati, et kütuseaktsiisi langetamise aktsioonid jätkuvad, ja innustati lehe jälgijaid maksma aktsioonide korraldamiseks raha hageja pangakontole selgitusega „kütuseaktsiisi kampaania toetus“. Lisaks esitati lehel järgnev tegevuskava ja teavitati loodavast MTÜ-st Odav Kütus, mille kaudu plaaniti teha meedias reklaamikampaaniat. Arvestades kostja postitust koos lisatud pildiga Facebooki lehelt „Langetame 4(8)
2-18-17980 Kütuseaktsiisi“, sai väidet „Ja ta ei ole kuidagi seotud nende inimestega, kes päriselt südant valutavad meie maksudega seoses. Ega oma absoluutselt mingit seost ka nimetatud aktsioonidega!“ hinnata faktiväitena, et hageja ei olnud seotud aktsiooniga „Langetame Kütuseaktsiisi“. Maakohus hindas faktiväidet põhjendatult mõistliku isiku seisukohalt. Asja lahendamisel ei olnud tähtsust sellel, mida kostja subjektiivselt postitusega silmas pidas, samuti postituse tegemise ajal Eestis toimunud maksude alandamise teiste aktsioonide kohta ringkonnakohtus kostja esitatud asjaoludel ja tõenditel. Neid asjaolusid ei olnud vaja tõendada (TsMS § 238 lg 1 p 1). Mõistliku isiku seisukohalt võib vaidlusalust postitust tõlgendada viisil, et hageja n-ö kaaperdas kellegi algatatud kütuseaktsiisi langetamise aktsiooni ja kasutas aktsiooni enda huvides ära. Alternatiivselt võib postitust mõista nii, et hageja algatas aktsiooni, kuid teda ei huvita kütuseaktsiisi langetamine, vaid ta kogub raha muuks otstarbeks (st valetab raha kogumise eesmärkide kohta). Väide, et hageja ei ole seotud aktsiooniga, oli hinnanguliselt neutraalne. Siiski põhjendas kostja sellega hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut (hageja on petis). Sellisel juhul on faktiväite õigsuse tõendamise koormis kostjal kui avaldajal (Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13). Ringkonnakohus kõrvaldas maakohtu minetuse ja selgitas kostjale tõendamiskoormist.
12.Kostja ei tõendanud, et hageja ei olnud seotud Facebooki lehega „Langetame Kütuseaktsiisi“. Kostja väidetest järeldus, et ta ei kahelnud nimetatud asjaolus ja pidas hagejat vaidlusaluse lehega seotuks. Kostja soovis oma postitusega väljendada muud. Isegi, kui maakohus oleks jaganud tõendamiskoormise õigesti, jättis maakohus tähelepanuta hageja väited ja tõendid tema seotuse kohta vaidlusaluse aktsiooniga. Maakohus ei juhtinud hageja tähelepanu sellele, et ta ei seostanud väiteid tõenditega. Tõendamiskoormise selgitamisest pole abi, kui isik ei viita esitatud tõendite puhul sellele, millist hagi asjaolu ta tõendiga tõendada soovib, ning kohus ei uuri tõendeid istungil ega küsi, mida pool tõenditega tõendada soovib. Hageja seotus aktsiooniga on tõendatud hageja esitatud Facebooki lehe „Langetame Kütuseaktsiisi“ ekraanitõmmistega (I kd, tl-d 141–143), millelt nähtub üleskutse all nimi „Toomas“ ja kirje „Toomas Riisalu /ümbriku märk/ Võtke petitsiooni autoriga ühendust“. Lisaks on nimetatu tõendatud ekraanitõmmistega (I kd, tl-d 157–158), millelt nähtub raha kogumine hageja kontole selgitusega „kütuseaktsiisi kampaania toetus“. Ringkonnakohus ei võtnud vastu ringkonnakohtus esimest korda esitatud hageja tõendeid tema seotuse kohta vaidlusaluse kodulehega, s.o kuvatõmmiseid Facebooki lehelt (apellatsioonkaebuse lisad 16–18; TsMS § 652 lg 4).
13.Vaidluse lahendamisel ei olnud tähtsust kostja esitatud asjaoludel selle kohta, et vaidlusaluse väärtushinnangu ja faktiväidete avaldamine ei olnud õigusvastane. Asjaolu, kas andmete avaldaja teadis andmete avaldamise ebaõigsusest, oleks tähtis juhul, kui hageja oleks esitanud kahju hüvitamise nõude.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
14.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse ja hagi.
14.1.Kassatsioonkaebuse kohaselt rikkus ringkonnakohus võistleva menetluse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid (TsMS §-d 5 ja 7). Ringkonnakohus viitas kirjas, et hageja esitatud kujul ei ole nõue rahuldatav, ning soovitas sõnastust muuta pärast apellatsiooniastmes toimunud eelmenetlust. Kvalifitseerimiskohustus ei tähenda kohtu kohustust soovitada poolel esitada esialgse nõude vähese tõendatuse või õigusliku perspektiivituse korral samas menetluses alternatiivne hagi või hagi muuta (Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19; 4. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 13; 18. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-16, p 14). Ringkonnakohus rikkus keeldu muuta hagi pärast menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist (TsMS § 376 lg 1), kui võttis hageja muudetud haginõude menetlusse. Ringkonnakohus üllatas kostjat muudetud nõude 5(8)
2-18-17980 menetlusse võtmisega. Hageja ei muutnud nõuet maakohtus, kuigi maakohus täitis selgitamiskohustust. Ringkonnakohus moonutas kostja seisukohta, leides, et kostja ei lubanud hagi muuta. Hageja muutis hagi eset juba puuduste kõrvaldamise käigus. Sõnastust muutes muutis hageja ka hagi eset. Algses nõudes märgiti veebilehe halduriks olemist, muudetud nõudes aga seotust kütuseaktsiisi langetamise aktsiooniga. Need on erinevad faktiväited, mida ei ole võimalik nõudes täpsustada – st üle minna üldisemalt konkreetsemale. Hageja väljus apellatsiooni raamidest, kui muutis oma nõuet pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist. TsMS § 634 lg 1 järgi võib apellant kaebust muuta ja täiendada üksnes apellatsioonitähtaja lõpuni.
14.2.Kostja ei avaldanud oma postituses faktiväiteid, mille ümberlükkamist hageja nõuab. Ringkonnakohus rahuldas hageja nõude vääralt sõnastuses, milles seda ei esitatud. Ringkonnakohus sõnastas hageja ringkonnakohtus muudetud nõude omal algatusel ümber ja rikkus sellega TsMS § 5 lg-t 1. Kohus ei saa hageja nõuet ise sõnastada. Hageja nõudis muudetud hagis, et kostja avaldaks, et hagejal on seos „Langetame Kütuseaktsiisi“ aktsiooniga. Kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt peab kostja avaldama, et hageja on seotud Facebooki lehega „Langetame Kütuseaktsiisi“. Kostja ei väitnud, et hageja pole seotud „Langetame Kütuseaktsiisi“ aktsiooniga. Kostja postitus sisaldab hageja postitust hagejaga seotud aktsiooni kohta. Postituses vastandatakse selgelt hageja aktsioon ja teised, hagejaga mitteseotud aktsioonid. Kostja postitusest ei järeldunud, et kostja hinnangul polnud hageja oma aktsiooniga seotud.
14.3.Ringkonnakohus ei oleks tohtinud hagi ise lahendada, vaid oleks pidanud saatma selle maakohtule uueks lahendamiseks, sest maakohtu hinnangul ei täitnud hageja oma tõendamiskoormist.
15.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja palub kassatsiooniastme menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt riigi tuludesse hageja kassatsiooniastme menetluskulud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
16.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 1 kohaselt jätta muutmata ja kostja kassatsioonkaebus rahuldamata.
17.Kostja vaidlustab kassatsiooniastmes ringkonnakohtu otsust osas, milles ringkonnakohus rahuldas hageja hagi kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks faktiväite puhul, mis käsitles kostja seotust Facebooki lehega „Langetame Kütuseaktsiisi“. Kolleegium kontrollib TsMS § 688 lg 1 järgi kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud.
18.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid TsMS § 689 lg 5 alusel. Kolleegium märgib vastuseks kassatsioonkaebuse väidetele järgmist.
19.Kolleegium on varem selgitanud, et VÕS § 1047 lg 4 järgi võivad ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Seega ei pea kostja olema faktiväidet, mille ümberlükkamist hageja taotleb, avaldanud sõnaselgelt. On oluline, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad artikli sisust. VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise eelduseks ei ole ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 1–3 järgi (Riigikohtu
15.aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15, p-d 13–14). Eelnevast tulenevalt nõustub kolleegium ringkonnakohtuga, et kostja vaidlusalust faktiväidet tuli hinnata koos kostja postitusele lisatud pildiga Facebooki lehelt „Langetame Kütuseaktsiisi“. Asja 6(8)
2-18-17980 lahendamisel ei olnud tähtis, kas kostja avaldas oma postituses sõnaselgelt faktiväite, mille ümberlükkamist hageja taotleb. Kohtud ei rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud vääralt materiaalõigust selliselt vaidlusaluse faktiväite sisu tuvastades.
20.Kolleegium ei nõustu kostja kassatsioonkaebuse väidetega, mille kohaselt ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme (mh võistleva menetluse põhimõtet (TsMS § 5) ja poolte võrdse kohtlemise põhimõtet (TsMS § 7)), kui tegi 27. augusti 2020. a kirjas hagejale ettepaneku täpsustada nõude sõnastust ja jätkas nõude menetlemist hageja muudetud sõnastuses.
20.1.TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt mh poolte nõuded. TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kui hageja esitatud kujul ei ole nõuet võimalik rahuldada, on maakohtu ülesanne eelmenetluses sellele hageja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus nõude täpsustamiseks (TsMS § 392 lg 1 p 1 ja § 3401 lg 1). Kui maakohus jättis selle ülesande täitmata, oli ringkonnakohtul võimalik rikkumine kõrvaldada (TsMS § 656 lg 2; vt ka Riigikohtu 18. märtsi 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-3445/46, p 29.4; 30. märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p 54).
20.2.Ringkonnakohus viitas 27. augusti 2020. a kirjas, et hageja palus kostjal avaldada oma Facebooki konto lehel teate „kostja oli 21. oktoobri 2018. a seisuga suhtlusvõrgustikus Facebook veebilehe „Langetame Kütuseaktsiisi“ haldur“, ning selgitas, et kuna vastupidist väidet kostja ei avaldanud, ei ole väidet sellisel kujul võimalik ümber lükata. Ringkonnakohus palus hagejal oma vaidlusaluse faktiväitega seotud nõude sõnastust täpsustada ning märkis, et mõistlik inimene mõistab kostja postitust viisil, et hageja ei ole seotud „Langetame Kütuseaktsiisi“ aktsiooniga. Ringkonnakohus küsis, kas ta saab õigesti aru, et hageja soovib, et kostja lükkaks ümber väite, et hageja ei ole seotud „Langetame Kütuseaktsiisi“ aktsiooniga, ning kas hagi rahuldamise korral võiks avaldada teate nimetatud osas järgmiselt: „Kostjal on seos „Langetame Kütuseaktsiisi“ aktsiooniga.“
20.3.TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Riigikohus on selgitanud, et sätte mõtteks on lubada siiski üksnes nõude suuruse ja hagi aluseks olevate asjaolude ebaolulisi muudatusi. Nõude olulise suurendamise ja laiendamise korral on tegemist hagi muutmisega (Riigikohtu 28. mai 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-08, p 14). Ringkonnakohus tuvastas, et hageja hagi eesmärgiks oli faktiväite, et hageja ei ole seotud „Langetame Kütuseaktsiisi“ aktsiooniga, ümberlükkamine. Ainuüksi vaidlusaluse faktväite puhul soovitud sõnastuse täpsustamine selliselt, et ümberlükkava teate sõnastuses ei viidata hageja konkreetsele rollile „Langetame Kütuseaktsiisi“ aktsioonis, vaid üldisele seotusele selle aktsiooniga, oli TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes hageja nõude ebaoluline laiendamine, mis ei kujuta endast hagi muutmist.
21.Ringkonnakohtu lahend ei olnud kostja jaoks üllatuslik. Hageja 7. septembri 2020. a menetlusdokumendist nähtub, et hageja soovis oma nõude sõnastust vaidlusaluse faktiväite osas täpsustada. Ringkonnakohus andis kostjale tähtaja hageja seisukohale vastamiseks. Kostja esitas
7.ja 14. septembri 2020. a menetlusdokumentides sisulised vastuväited, millele ringkonnakohus on lahendis vastanud.
22.Hageja nõudis oma nõude täpsustatud sõnastuse kohaselt, et kostja avaldaks, et hagejal on seos „Langetame Kütuseaktsiisi“ aktsiooniga. Ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni kohaselt peab kostja avaldama, et hageja on seotud Facebooki lehega „Langetame Kütuseaktsiisi“. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohus ei ole resolutsiooni sõnastamisel seotud täpselt hageja esitatuga ning saab hageja nõuete sõnastust 7(8)
2-18-17980 vajaduse korral tõlgendada (vt ka Riigikohtu 22. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-11, p 32; 5. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-12, p 35). Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohus kolleegiumi hinnangul resolutsiooni sõnastamisel muutnud hagi eset ega ületanud oma otsuses hageja nõude piire. Seetõttu puudub alus ringkonnakohtu otsust tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
23.TsMS § 656 lg 2 järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule vaid siis, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Kolleegium on varem rõhutanud, et menetlusökonoomia põhimõttest (TsMS § 2) lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetlusökonoomia põhimõtte kohaselt peab ringkonnakohus vajaduse korral hindama uusi tõendeid ja tuvastama asjaolusid (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-122860/45, p 15; 11. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-8191/82, p 11). Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud ringkonnakohus praegu asja ise lahendades menetlusõiguse norme.
24.Menetluskulud Riigikohtus jäävad TsMS § 171 lg 1 kohaselt kostja kanda.
25.Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja Anti Aasmaa esitas Riigikohtule taotlused, mille kohaselt palub hagejale Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest OÜ-le Anti Aasmaa Advokaadibüroo mõista riigieelarvest välja koos km-ga 421 eurot 20 senti. Taotluste kohaselt oli osutatud riigi õigusabi seotud järgmiste toimingutega: tsiviilasja materjalidega tutvumine ja asjaolude õiguslik analüüs 4 tundi; kassatsioonkaebuse vastuse koostamine ning hagejale tutvumiseks ja kooskõlastamiseks saatmine 2 tundi; kostja menetluskulude nimekirjaga tutvumine, selle kohta seisukoha koostamine ja Riigikohtule edastamine 0,5 tundi. Kolleegium leiab, et hageja esindaja taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu saamiseks tuleb riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-de 22 ja 23 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 10 lg 3 alusel rahuldada. Kolleegium määrab hageja esindaja riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga 421 eurot 20 senti. Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 järgi välja Eesti Advokatuur.
26.Riigikohus rahuldas 15. veebruari 2021. a määrusega hageja riigi õigusabi taotluse ning andis talle kassatsioonkaebuse vastuse koostamiseks riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg 3 esimese lause järgi tuleb kostjalt mõista riigituludesse 421 eurot 20 senti. TsMS § 179 lg 5 alusel tuleb raha riigituludesse tasuda 15 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest. TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb menetluskulusid tasuma kohustava lahendi täitmisega viivitamise korral tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
27.Kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon arvatakse TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.