Daimler AG hagi Kostar Plus OÜ vastu tööstusdisainilahenduse omaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks ja disainilahenduse õiguste kasutamisest hoidumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.09.2018 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3 500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Daimler AG apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) Daimler AG (Saksamaa registrikood HRB 19360), lepingulised esindajad Almar Sehver ja vandeadvokaat Arsi Pavelts Kostja (vastustaja) Kostar Plus OÜ (registrikood 12515896), lepingulised esindajad vandeadvokaat Vahur Kivistik ja vandeadvokaadi abi Siiri Pajupuu
Istungi toimumise aeg
01.10.2020
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 26.09.2018 tühistada osaliselt, osas, milles maakohus jättis täielikult rahuldamata hageja nõuded kohustada kostjat lõpetama hageja ühenduse disainilahenduse õigusi rikkuv tegevus ja kohustada kostjat hoiduma edaspidi hageja ühenduse disainilahenduse õiguste kasutamisest ilma disainilahenduse omaniku loata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab selles osas hagi osaliselt. Lisaks kuulub maakohtu otsus tühistamisele menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb uue menetluskulude jaotuse.
2.Daimler AG apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Kehtiv kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.1.Hagi rahuldada osaliselt. 3.2.Kohustada Kostar Plus OÜ-t lõpetama Daimler AG ühenduse disainilahenduse õigusi rikkuv tegevus, st ühenduse registreeritud disainilahendusi nr 0023512470009, 002351247-0010, 002351247-0011, 002351247-0012, 000677596-0005 ja 000677596-0006 kasutavate toodete (sõidukite veljed ja kapslid) importimine, ladustamine, turustamine ja müügiks pakkumine Euroopa Liidus, kui kostja turustab selliseid tooteid muul eesmärgil kui mitmeosalise toote (sõiduki) parandamiseks tema esialgse välimuse taastamiseks või kui kostja ei täida ühenduse disainimääruse 6/2002 artikli 110 lg 1 kohaldamiseks nõutavat hoolsuskohustust. 3.3.Kohustada Kostar Plus OÜ-t hoiduma edaspidi Daimler AG ühenduse disainilahenduse õiguste rikkumisest, keelates ühenduste registreeritud disainilahendusi nr 002351247-0009, 002351247-0010, 002351247-0011, 0023512470012, 000677596-0005 ja 000677596-0006 kasutavate toodete (sõidukite veljed ja kapslid), mis ei ole visuaalselt sarnased Daimler AG originaaltoodetega (sõidukite veljed ja kapslid), importimine, ladustamine, turustamine ja müügiks pakkumine Euroopa Liidus, kui kostja turustab selliseid tooteid muul eesmärgil kui mitmeosalise toote (sõiduki) parandamiseks tema esialgse välimuse taastamiseks või kui kostja ei täida ühenduse disainimääruse 6/2002 artikli 110 lg 1 kohaldamiseks nõutavat hoolsuskohustust. 3.4.Tühistada 06.03.2018 määrusega seatud hagi tagamine, millega keelati Kostar Plus OÜ-l Daimler AG registreeritud ühenduse disainilahendusi nr 002351247-0009, 002351247-0010, 002351247-0011, 002351247-0012, 000677596-0005 ja 0006775960006 kasutavate toodete (sõidukite rattad ja kapslid) importimine, ladustamine, turustamine ja müügiks pakkumine ning arestiti Maksu- ja Tolliameti poolt 05.02.2018 (teatis nr 12.1-6/0035-5) kinnipeetud ning tolli järelevalve all olevate sõidukite rattad (valuveljed), mis kasutavad Daimler AG disainilahendusi nr 002351247-0009, 002351247-0010, 002351247-0011, 002351247-0012, 000677596-0005 ja 000677596-0006.
3.5.Jätta hageja menetluskulud maa-, ringkonna- ja Riigikohtus 2/3 ulatuses kostja kanda, kostja menetluskulud maa-, ringkonna- ja Riigikohtus 1/3 ulatuses hageja kanda, ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. 4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue 1.Daimler AG (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi Kostar Plus OÜ (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat lõpetama hageja ühenduse disainilahenduse õigusi rikkuv tegevus, hävitama oma kulul ja hageja esindaja juuresolekul Maksu- ja Tolliameti 5. veebruaril 2018 kinni peetud hageja ühenduse disainilahenduse õigusi kasutavad valuveljed (kokku 16 tk) ühe
2(17)
Tsiviilasi nr: 2-18-3445 nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning hoiduma edaspidi hageja ühenduse disainilahenduse õiguste kasutamisest ilma disainilahenduse omaniku loata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 2.Hageja on tuntud mootorsõidukite, sh Mercedes-Benz tootja, kellele kuulub palju registreeritud tööstusdisainilahendusi. Hagejale kuuluvad Euroopa nõukogu 12. detsembri 2001. a määruse (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta (edaspidi ühenduse disainimäärus) alusel registreeritud ühenduse disainilahendused (sõidukite rataste ja rataste kapslite disainid) reg nr 002351247-0009 (sõidukite rattad), 002351247-0010 (sõidukite rattad), 002351247-0011 (sõidukirataste ehiskapslid), 002351247-0012 (sõidukirataste ehiskapslid), 000677596-0005 (sõidukite rattad), 000677596-0006 (sõidukite rattad) (edaspidi hageja ühenduse disainilahendused). Kostja on Eesti äriühing, mis tegeleb mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hulgimüügiga, turustades peamiselt mootorsõidukite velgesid. 3.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) teatas 5. veebruaril 2018 hagejale, et 30. jaanuari 2018 kauba läbivaatuse käigus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. a määruse (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis, (edaspidi tollimäärus) art 17 alusel kinni peetud 16 hageja disainiga valuvelge. MTA teatise kohaselt on kauba saatjaks Hiina äriühing Foshan Nanhai Anchi Aluminium Wheel Co., Ltd ning kauba saajaks kostja. Hageja vastas MTA-le 6. veebruaril 2018 ning kinnitas vastavalt tollimääruse art 23 lg 1 p-dele a ja b, et tegemist on hageja õigusi rikkuva kaubaga ning ta nõustub kinnipeetud kauba hävitamisega. MTA teatas 16. veebruaril 2018 hagejale, et kostja vaidles kinnipeetud kauba hävitamisele vastu. 4.Hageja tugineb hagis ühenduse disainimääruse art 19 lg-le 1, mille kohaselt on disainilahenduse omanikul ainuõigus disainilahendust kasutada ning takistada kolmandal isikul selle loata kasutamist. Loata kasutamiseks loetakse muu hulgas sellise toote pakkumist, turustamist ja importi, milles disainilahendus sisaldub või mille puhul seda on kasutatud. Kostja on importinud tooted, milles on kasutatud hageja registreeritud disainilahendusi, ilma hageja loata ja seega rikkunud hageja ainuõigust. 5.Hageja ei nõustu kostja väitega, et ühenduse disainimääruse art 110 lg 1 (nn „parandamistingimus“) alusel ei riku MTA kinni peetud kaubad hageja ainuõigusi, kuna need on ette nähtud sõiduauto parandamiseks. Kaubaga kaasas olnud saatedokumentide kohaselt ei olnud valuveljed ette nähtud sõiduautode parandamiseks, vaid hoopis parendamiseks (ingl upgrade). Kostja müüb valuvelgi üksnes neljase komplektina, mis nähtub kostja kodulehel avaldatud hinnakirjast. Väheusutav ja harv on olukord, kus kliendil puruneks korraga kõik neli velge. Kostja imporditud valuveljed ei sobi hageja sõiduautode parandamiseks, kuna nende mõõdud (velje offset ehk nihe) erinevad originaalvaluvelgede mõõtudest. „Parandamistingimuse“ kohaldamiseks peab varuosa olema originaalosaga põhitunnustelt identne. Ekslik on kostja väide, et velje nihke erinevus 5 mm on ebaoluline. Mõõtude erinevus viitab sellele, et koopiavelg ei ole mõeldud asendamist vajavate originaalosade asendamiseks (parandamiseks), vaid teiste sõidukite välimuse parendamiseks (tuunimiseks). Kostja kodulehel puudus hagi esitamise ajal info selle kohta, et müüdavad valuveljed ei ole originaalkaubad. Kostja on vastava info lisanud alles kohtumenetluse jooksul. 6.Kuna kostja on kaubad Eestisse toimetanud, on hageja ainuõigust rikutud. Hageja nõuab, et kostjat kohustataks lõpetama disainiõiguste rikkumine, st koopiavelgede import, ladustamine, müügiks pakkumine ja müük, ning kohustataks hoiduma hageja disainiõiguste rikkumisest tulevikus. Rikkumise lõpetamiseks on kõige kohasem meede koopiavelgede hävitamine.
3(17)
Tsiviilasi nr: 2-18-3445 Nõuete õigusliku alusena viitas hageja ühenduse disainimääruse art 89 lg-le 1, art 88 lg-tele 1 ja 2 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg-le 1, lg 3 p-dele 1 ja 2. 7.Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse. Harju Maakohus rahuldas
6.märtsi 2018. a määrusega hagi tagamise taotluse, keelas kostjal hageja ühenduse disainilahendusi kasutavate toodete (sõidukite rattad ja kapslid) importimise, ladustamise, turustamise ja müügiks pakkumise ning arestis MTA 5. veebruaril 2018 kinni peetud ja tolli järelevalve all olevad sõidukite rattad (valuveljed), mis kasutavad hageja ühenduse disainilahendusi (kokku 16 tk) kuni praeguses tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kostja vastuväited 8.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja on seisukohal, et tema tegevus on seaduslik ega riku hageja intellektuaalomandi õigusi, mistõttu hageja nõue on alusetu. Kostja pakub B-kategooria varuosi, mida kinnitavad valuvelgedel olevad tähised „NOT OE“ ja tootja kinnituskiri. Ühenduse disainimääruse art 110 lg-s 1 sätestatud „parandamistingimuses“ on varuosade turu sulgemise piiramiseks ette nähtud, et ühenduse disainilahendusest tulenev kaitse ei laiene ühenduse disainilahendusele, mis seisneb sellise mitmeosalise toote koostisosas, mida kasutatakse mitmeosalise toote parandamisel, et võimaldada taastada selle algset välimust. MTA kinni peetud kaup vastab nendele tingimustele. 9.Kostja ei nõustu hageja väidetega selle kohta, et „parandamistingimus“ ei kohaldu. Kostja tellitud tooted on visuaalselt originaalosadega identsed ja sobivad sõiduauto esialgse välimuse taastamiseks. Valuvelgede mõõdud võivad teatud vahemikus kõikuda, ilma et see oleks visuaalselt eristatav või muudaks midagi tehniliselt. Velje nihke erinevus 4-5 mm ei ole oluline asjaolu, mis peaks tooma kaasa koopiavelgede impordi keelamise ja nende hävitamise. Maanteeamet on kinnitanud, et velje nihke erinevusega ei kaasne uue tüübikinnituse vajadust ning seda ei kontrollita ülevaatusel. 10.Asjaolu, et tootja on 1. veebruari 2018. a teatises kasutanud sõna upgrade, ei tähenda, et kostja ei ole oma kohustustest teadlik. Kostja ei vastuta oma Hiina äripartneri keelekasutuse eest, mis võib olla eksitav ka keeleliste erisuste tõttu. Tootja on kostjat informeerinud, et tegemist on järelturu toodetega. 11.Kostja ei müü velgi ainult komplektina, vaid ka üksikult, olenevalt kliendi soovist. Kuna kostja veljed on ilma kaubamärgita ja seega originaalvelgedest erinevad, soovivad kliendid varuosadena soetada neli velge korraga, et kõik veljed oleksid ühesugused. Eesti kliima soodustab velgede kahjustumist. Sageli kasutavad tarbijad talverehvide jaoks teist veljekomplekti, milleks võib olla ka komplekt koopiavelgesid. See, et kostja eelistab müüa velgi nelja kaupa, ei tähenda, et need ei ole mõeldud esialgse välimuse taastamiseks. Kuna MTA pidas vaidlusalused veljed kinni enne, kui nende valdus läks kostjale üle, ei saa kostjale ette heita hoolsuskohustuse mittetäitmist velgede müümisel, sest müük ei ole toimunud, samuti ei ole kostja neid velgi müügiks pakkunud. Maakohtu otsus
4(17)
Tsiviilasi nr: 2-18-3445 12.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja tühistas 6. märtsi 2018. a määrusega kohaldatud hagi tagamise. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2372 eurot 50 senti. 13.Maakohus leidis, et kostja ei ole hageja ühenduse disainilahenduse õigusi rikkunud. Euroopa Kohus on 20. detsembril 2017 liidetud kohtuasjades nr C-397/16 ja nr C-435/16 Acacia ja D’Amato tehtud otsuses leidnud, et sõiduauto velg on mitmeosalise toote koostisosa ühenduse disainimääruse art 110 lg 1 tähenduses. Maakohtu arvates kasutatakse vaidlusaluseid velgi mitmeosalise toote parandamisel tema esialgse välimuse taastamiseks, mistõttu kohaldub „parandamistingimus“. Velje mõõdu erinevus 5 mm ei ole visuaalselt märgatav ega muuda koopiavelge originaaltootest erinevaks. Seda kinnitab ka HL Autoosad OÜ seisukoht. Hageja esitatud tootjasertifikaadid ei tõenda, et velje mõõdud ei võiks tüübikinnitusest erineda. Maanteeameti kinnitusel ei kontrollita ülevaatusel velje nihet ja selle erinevus tüübikinnitusest ei too kaasa uue tüübikinnituse vajadust. Eluliselt usutav on kostja väide, et kliendid soovivad tihti osta velgi komplektina, et pärast parandamist vajava velje vahetamist oleksid kõik neli velge ühesugused. Üldteada on asjaolu, et sõiduautodel on tihti kaks komplekti velgi - eraldi suve ja talve jaoks. Topelt rataste olemasolu on suureks eeliseks, sest kevadine ja talvine rehvivahetus võtab sel juhul vähem aega ja on soodsam ning vahetuse aeg leitakse kiiremini. Saatedokumendis märgitu, justkui oleks veljed mõeldud „parendamiseks“, mitte sõiduautode parandamiseks, on tõenäoliselt ekslik ja võib olla tingitud ekslikust tõlkimisest või tootja (Hiina äriühing) keele erisusest. Seega ei saa sellele omistada asja lahendamisel ülemäära suurt tähtsust. Hageja apellatsioonkaebus 14.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei kontrollinud maakohus kõiki asjaolusid, mis on vajalikud parandamistingimuse kohaldamiseks ning on ekslikult leidnud, et kostja poolt imporditud valuveljed ei riku hageja disainiõigusi üksnes põhjusel, et nende välimus on visuaalselt identne originaalosaga. Pooled olid menetluses eriarvamusel selles küsimuses, kas koopiavelgede nihke (offset) erinevus (4-5mm) toob kaasa sõidukite erineva üldmulje, ja kohus leidis, et see ei ole nii. Sellisel viisil on kohus leidnud, et iga koopiavelg on seaduslik, piisab vaid sellest, et tegemist oleks originaali visuaalselt identse koopiaga. 15.Otsustades disainiõiguse mitterikkumise üksnes disaini ja koopiatoote üldmulje alusel, on kohus jätnud tähelepanuta mitmed otseselt disainimääruse artiklist 110 lg 1 tulenevad täiendavad kriteeriumid, mille esinemine on eelduseks, et koopiatoodet kasutatakse parandamistingimuse kohaselt. Nendeks on: 1) kasutamine parandamise eesmärgil; 2) kasutamine mitmeosalise toote esialgse välimuse taastamiseks. HL Autoosad OÜ arvamus viitab selgelt klientidele, kes ostavad valuvelgi komplektis sõiduki parendamiseks, mis ei ole parandamistingimuse kohaselt lubatav. Usutav on, et velgesid ostetakse 4 kaupa, kuid seda mitte parandamise eesmärgil. Kui purunenud on 1 velg, siis ei osteta 4 uut velge, eriti kui saadaval on identse välimusega veljed parandamiseks. Juhul, kui purunenud on 1 velg, kuid müüakse 4 velge, siis parandamistingimuse alla kvalifitseerub vaid 1 velg, mitte ülejäänud 3 velge. Suve- ja talverehvide jaoks koopiavelgede komplekti müümine on mugavusteenus, mis on välistatud parandamistingimuse erandist. 16.Kohus on kauba saatedokumenti, millest selgelt tuleneb, et velgede kasutuseesmärk ei ole mitte parandamine vaid sõiduki parendamine, põhjendamatult õigustanud eksitusena. Selleks
5(17)
Tsiviilasi nr: 2-18-3445 puudub igasugune alus ka antud tsiviilasja tõendeid, asjaolusid ja kostja väiteid silmas pidades. Toote märgistus ja kaasasolev dokumentatsioon ei võimalda teha järeldust, et tegemist on varuosadega. 17.Kohus leidis, et Mercedes-Benz tootesertifikaadid (milles kostja velgede mõõtudele vastavaid velgi ei leidu) ei tõenda, et koopiavelgede mõõdud ei võiks erineda. Hageja märgib, et küsimus ei ole selles, kas sõidukil võib faktiliselt kasutada velgesid, mis ei vasta tehase poolt ettenähtud velgede mõõtudele. Mõõtude erinevus osundab sellele, et koopiaveljed ei saa olla ette nähtud originaalvelje asendamiseks parandamise eesmärgil, sest sellisel juhul asendustoode ei vasta originaalile. 18.Kohtuotsus on vastuolus Euroopa Kohtu poolt liidetud kohtuasjades C-397/16 ja C-435/16 tehtud otsusega, milles kohus leidis üheselt, et disainikaitse on välistatud vaid juhul, kui asendusosa välimus on visuaalselt identne sellise mitmeosalise toote välimusega, mis kuulus mitmeosalise toote koosseisu selle turuleviimise hetkel Vastus apellatsioonkaebusele 19.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Menetluse edasine käik
20.Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded kohustada kostjat lõpetama hageja ühenduse disainilahenduse õigusi rikkuv tegevus ja hävitama oma kulul ja hageja esindaja juuresolekul MTA kinnipeetud hageja ühenduse disainilahenduse õigusi kasutavad valuveljed ühe nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas hagi selles osas. Ringkonnakohus kohustas kostjat lõpetama hageja ühenduse disainilahenduse õigusi rikkuv tegevus ning hävitama oma kulul ja hageja esindaja juuresolekul MTA kinnipeetud ühenduse disainilahenduse õigusi kasutavad valuveljed ühe nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ka osas, millega maakohus tühistas
6.märtsi 2018. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega maakohus vaidlusalused valuveljed arestis, ning jättis selles osas hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat hoiduma edaspidi hageja ühenduse disainilahenduse õiguste kasutamisest ilma disainilahenduse omaniku loata. Maakohtu otsus jäi muutmata ka osas, millega maakohus tühistas 6. märtsi 2018. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega maakohus keelas kostjal hageja ühenduse disainilahendusi kasutavate toodete (sõidukite rattad ja kapslid) importimise, ladustamise, turustamise ja müügiks pakkumise. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning tegi uue menetluskulude jaotuse, millega jättis maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskuludest 30% hageja kanda ja 70% kostja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt.
21.Kostja esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati, jäeti jõusse maakohtu 6. märtsi 2018. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna ja muudeti menetluskulude jaotust. Kostja palus teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
6(17)
Tsiviilasi nr: 2-18-3445
22.Hageja esitas vastukassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega hagi jäeti rahuldamata nõudes kohustada kostjat hoiduma edaspidi hageja ühenduse disainilahenduse õiguste kasutamisest ilma disainilahenduse omaniku loata, ja jäeti menetluskulud osaliselt hageja kanda. Hageja palus teha selles osas uus otsus, millega kohustada kostjat hoiduma edaspidi hageja ühenduse disainilahenduse õiguste kasutamisest vastuolus ühenduse disainimääruse art 19 lg-ga 1 ja art 110 lg-ga 1, ennekõike viisil, kui koopiavelgede mõõdud ei vasta originaalvelgedele ja/või neid ei kasutata, sh ei impordita, pakuta müügiks, turustata ega müüda purunenud või kadunud originaalosade asendamiseks ja/või kostja ei täida art 110 lg-st 1 tulenevat hoolsuskohustust kasutajate teavitamiseks „parandamistingimuse“ kohaldamise kohta. Kõik menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista hageja menetluskulud kostjalt välja.
23.Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse osas, millega ringkonnakohus rahuldas hageja nõuded kohustada kostjat lõpetama hageja ühenduse disainilahenduse õigusi rikkuv tegevus ja hävitama oma kulul ning hageja esindaja juuresolekul MTA kinnipeetud hageja ühenduse disainilahendusi kasutavad valuveljed ühe nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest, samuti osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat hoiduma edaspidi hageja ühenduse disainilahenduse õiguste kasutamisest ilma disainilahenduse omaniku loata. Samuti osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, milles maakohus tühistas 6. märtsi 2018. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega keelati kostjal hageja ühenduse disainilahendusi kasutavate toodete (sõidukite rattad ja kapslid) importimine, ladustamine, turustamine ja müügiks pakkumine ning menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jättis ringkonnakohtu otsuse muutmata ja saatis asja tühistatud osas saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus ja vastukassatsioonkaebus rahuldati osaliselt. 24.28.05.2020 menetlusdokumendis täpsustas hageja oma nõudeid ja palus: a) lõpetama Daimler AG ühenduse disainilahenduse õigusi rikkuv tegevus, st ühenduse registreeritud disainilahendusi nr 002351247-0009, 002351247-0010, 002351247-0011, 002351247-0012, 000677596-0005 ja 000677596-0006 kasutavate toodete (sõidukite veljed ja kapslid) importimine, ladustamine, turustamine ja müügiks pakkumine Euroopa Liidus. b) hävitama oma kulul ja Daimler AG esindaja juuresolekul Maksu- ja Tolliameti poolt 05.02.2018 (teatis nr 12.1-6/0035-5) kinnipeetud ühenduse disainilahenduse õigusi reg nr 002351247-0009, 002351247-0010, 002351247-0011 ning 002351247-0012 kasutavad valuveljed (4 tk) ja reg nr 000677596-0005 ning 000677596-0006 kasutavad valuveljed (12 tk) 1 nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest; c) hoiduma edaspidi ühenduse disainilahenduse õiguste rikkumisest, st ühenduste registreeritud disainilahendusi nr 002351247-0009, 002351247-0010, 002351247-0011, 002351247-0012, 000677596-0005 ja 000677596-0006 kasutavate toodete (sõidukite veljed ja kapslid), mis ei ole visuaalselt, värvilahenduselt või mõõtmetelt identsed Daimler AG originaaltoodetega (sõidukite veljed ja kapslid) importimine, ladustamine, turustamine ja müügiks pakkumine Euroopa Liidus või kui kostja turustab selliseid tooteid muul eesmärgil kui mitmeosalise toote (sõiduki) parandamiseks tema esialgse välimuse taastamiseks või kui kostja ei täida ühenduse disainimääruse 6/2002 artikli 110 lg 1 kohaldamiseks nõutavat hoolsuskohustust. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis täielikult rahuldamata hageja nõuded kohustada kostjat lõpetama hageja ühenduse disainilahenduse
7(17)
Tsiviilasi nr: 2-18-3445 õigusi rikkuv tegevus ja kohustada kostjat hoiduma edaspidi hageja ühenduse disainilahenduse õiguste kasutamisest ilma disainilahenduse omaniku loata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab selles osas hagi osaliselt. Lisaks kuulub maakohtu otsus tühistamisele menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb uue menetluskulude jaotuse. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2).
26.Kuna hagi on esitatud hageja ühenduse registreeritud disainilahenduse õiguste kaitseks, reguleerib hageja õigusi, sh erandeid ja piiranguid nendest õigustest ning nende kaitseks kasutatavaid õiguskaitsevahendeid ühenduse disainimäärus. Ühenduse disainimääruse art 19 lg 1 järgi annab ühenduse registreeritud disainilahendus selle omanikule ainuõiguse kasutada disainilahendust ning takistada kolmandal isikul selle loata kasutamist. Nimetatud kasutamiseks loetakse eelkõige sellise toote valmistamist, pakkumist, turustamist, importi, eksporti või kasutamist või nendel eesmärkidel sellise toote säilitamist, milles disainilahendus sisaldub või mille puhul seda on kasutatud. Ühenduse disainimääruse art-s 110 sätestatud üleminekusäte näeb ette nn „parandamistingimuse“. Selle kohaselt, kuni jõustuvad komisjoni asjakohase ettepaneku alusel vastu võetud muudatused määruses, ei ole ühenduse disainilahendusena kaitstav mitmeosalise toote koostisosa moodustav disainilahendus, mida on art 19 lg 1 tähenduses kasutatud sellise mitmeosalise toote parandamisel tema esialgse välimuse taastamiseks.
27.Ühenduse disainimääruse art 110 lg 1 sõnastusest ja Euroopa Kohtu otsusest liidetud kohtuasjades nr C-397/16 ja nr C-435/16 Acacia ja D’Amato nähtub, et „parandamistingimus“ kohaldub järgmistel tingimustel: 1) koostisosa, mille puhul disainilahendust kasutatakse, on ühenduse disainilahendusega kaitstud ning vastab ühenduse disainimääruse art-s 4 sätestatud kaitsetingimustele; 2) tegemist on „mitmeosalise toote koostisosaga“ ; 3) mitmeosalise toote koostisosa kasutatakse (ühenduse disainimääruse art 19 lg 1 tähenduses) selle mitmeosalise toote „parandamisel“; 4) mitmeosalist toodet parandatakse „tema esialgse välimuse taastamiseks“; 5) erandile tuginev isik täidab hoolsuskohustust, et tarneahelas järgnevad kasutajad täidaksid ühenduse disainimääruse art 110 lg-s 1 ette nähtud tingimusi.
28.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: -Kostja importis edasimüümiseks Eestisse 16 valuvelge, mis kasutavad hageja ühenduse disainilahendusi, kuid mille tootmiseks, importimiseks ja müümiseks ei olnud hageja luba andnud. -Hageja ühenduse disainilahendused vastavad ühenduse disainimäärusest tulenevatele kaitsetingimustele. -Sõiduauto velg on „mitmeosalise toote koostisosa“ ühenduse disainimääruse art 110 lg 1 tähenduses.
8(17)
Tsiviilasi nr: 2-18-3445 29.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja tegevus on ühenduse disainimääruse art 110 lg 1 alusel lubatud, mistõttu selleks ei olnudki vaja hageja luba, sh selle üle, kas täidetud on ülejäänud „parandamistingimuse“ kohaldamise tingimused, s.o kas vaidlusaluseid velgi kasutatakse sõiduauto parandamisel ja selle esialgse välimuse taastamiseks ning kas kostja on täitnud temal lasuvat hoolsuskohustust. Samuti selle üle, kas juhul, kui tuvastatakse hageja ühenduse disainilahenduse õiguste rikkumise, on põhjendad kohustada kostjat vaidlusalused valuveljed hävitama ja kohustada kostjat hoiduma edaspidi hageja ühenduse disainilahenduse õiguste kasutamisest ilma disainilahenduse omaniku loata. 30.Euroopa Kohtu juhistest nähtub, et koostisosa kasutamine mitmeosalise toote „parandamisel“ eeldab, et kui koostisosa on defektne või puudub, siis takistab see mitmeosalise toote tavakasutust. Seega nõuab „parandamistingimusele“ tuginemise võimalus, et koostisosa kasutamine on vajalik defektseks muutunud sellise mitmeosalise toote parandamiseks, mis on muutunud defektseks vastava koostisosa puudumise või selle kahjustatuse tõttu (vt nr C-397/16 ja nr C-435/16 Acacia ja D’Amato, p 69). „Parandamistingimuse“ kohaldamisala ulatusest on välistatud koostisosa mis tahes kasutamine meeldimise või pelgalt mugavuse pärast nagu eelkõige koostisosa asendamine esteetilisel või mitmeosalise toote isikupärastamise eesmärgil (samas, p 70). 31.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja müüb koopiavelgi muu hulgas neljase komplektina. Menetluses vaieldakse selle üle, kas velgede komplektis müümine välistab ühenduse disainimääruse art 110 lg 1 kohaldamise, arvestades ka Eesti kliima iseärasusi ja tarbijate eelistusi. 32.Maakohus leidis, et eluliselt usutav on kostja väide, et kliendid soovivad tihti osta velgi komplektina ehk neli velge korraga, et pärast parandamist vajava velje vahetamist oleksid kõik neli velge ühesugused. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, sest mõningatel juhtudel võib olla defektse sõiduauto parandamiseks põhjendatud vahetada lisaks kahjustatud veljele välja ka teised veljed, nt kui vastasel juhul oleks asendatud velg teiste velgedega võrreldes silmnähtavalt erinev nt erineva kulumise tõttu. Nõustuda tuleb kostjaga selles, et Eesti ilmastikuolud (mh lumi, lörts jää ja sool) kahjustavad velgi (vt nt kostja 10. septembri 2018. a menetlusdokumendi p 2) ning kuna nimetatud asjaolud mõjutavad üheaegselt kõiki velgi, ei ole välistatud, et defektse sõiduauto parandamiseks selleks, et võimaldada selle tavakasutust ja taastada selle esialgne välimus, on korraga vaja vahetada välja kõik neli velge, mis on kahjustunud nt ilmastikuolude või teedel kasutatava soola tõttu. Sellistel juhtudel on tegemist ringkonnakohtu arvates velgede kasutamisega mitmeosalise toote parandamiseks. 33.Samuti nõustus maakohus kostjaga selles, et üldteada on see, et sõiduautodel on sageli kaks komplekti velgi, eraldi suve ja talve jaoks (vt maakohtu otsuse lk-d 8 ja 9). Ringkonnakohus viimase seisukohaga ei nõustu, kuivõrd inimeste soov omada kahte komplekti velgi selleks, et hoida talve- ja suverehve eraldi velgedel, ei õigusta hageja ühenduse disainilahenduse õiguste loata kasutamist „parandamistingimuse“ alusel. Maakohus viitas otsuses rehviring.ee kinnitusele, millest nähtuvalt on kahe komplekti rataste olemasolu eelis, kuna rataste vahetus on rahaliselt soodsam ja võtab rehvivahetusest vähem aega, mistõttu selleks on lihtsam aega leida (maakohtu otsuse lk 8; vt ka kostja 3. septembri 2018. a menetlusdokumendi p 5). Nendest asjaoludest nähtub, et inimeste harjumus hoida talve- ja suverehve eraldi velgedel tuleneb eelkõige selle mugavusest ja kulutõhususest, mitte vajadusest parandada sõiduautot, mis on muutunud velje puudumise või kahjustumise tõttu defektseks. Koopiavelgede kasutamist ühenduse disainimääruse art 110 lg 1 alusel ei õigusta ka asjaolud, et kahe komplekti velgede omamine võimaldab vältida kaks korda aastas rehvide
9(17)
Tsiviilasi nr: 2-18-3445 montaaži velgedele, mis võib velge ja rehvi kahjustada (vt kostja 3. septembri 2018. a menetlusdokumendi p 5), ning kallite originaalvelgede kahjustumist talvistes tee- ja ilmastikuoludes (vt kostja 10. septembri 2018. a menetlusdokumendi p 2). Tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast peab „parandamistingimuse“ kohaldamiseks olema koopiavelje kasutamine vajalik juba defektseks muutunud sõiduauto parandamiseks. Seega ei õigusta inimeste soov omada kahte komplekti velgi, selleks, et hoida talve- ja suverehvid eraldi, hageja ühenduse disaini lahenduste õiguste loata kasutamist „parandamistingimuse“ alusel. 34.Euroopa Kohus on selgitanud, et ühenduse disainimääruse art 110 lg 1 kohaldamine eeldab, et mitmeosalist toodet parandatakse „tema esialgse välimuse taastamiseks“ (vt nr C397/16 ja nr C-435/16 Acacia ja D’Amato, p-d 71 ja 72). Sellest tuleneb, et „parandamistingimusele“ tuginemiseks peab koostisosa olema kasutatud mitmeosalise toote sellise välimuse taastamiseks, mis tal oli turuleviimisel (samas, p 74). Sellest tuleb Euroopa Kohtu arvates järeldada, et „parandamistingimus“ on kohaldatav üksnes mitmeosalise toote nende koostisosade suhtes, mis on visuaalselt originaalosaga identsed (samas, p 75).
35.Maakohtus vaidlesid pooled (hilisemas menetluses enam mitte) selle üle, kas kostja imporditud valuvelgede nihe on visuaalselt originaalvelgede omast märgatav. Maakohus leidis, et velje nihke erinevus 5 mm ei muuda velgi visuaalselt erinevaks (vt maakohtu otsuse lk 8). Riigikohus, analüüsides ühenduse disainimääruse art 110 lg-t 1 ning kostja imporditud velgede omadusi, mille järgi on velgede nihe kuni 5 mm originaalrehvidest erinev, leidis, et velje nihke erinevusest ei saa järeldada, et parandamistingimus ei kohaldu (Riigikohtu otsuse p 22.3). Asjas on esitatud HL Autoosad müügijuhi Tanel Kodusaare arvamus, milles ta väljendab, et tehniliselt on põhimõtteliselt võimalik sõidukile paigaldada erineva offseti-ga valuvelgi. Seetõttu on hageja seisukoht, et kui mõni originaalvelgedest puruneb, ei saa seda asendada velgedega, mille nihe on originaalist erinev, kooskõlas asjas esitatud tõendiga. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ka hageja seisukoht, et velje nihke erinevus välistab „parandamistingimuse“ kohaldamise. 36.Pooled ei vaidle selle üle, et koopiavelgede saatedokumentides on kasutatud ingliskeelset väljendit upgrade (eesti keeles „parendama“), kuid vaidlevad selle väljendi tähenduse ja tähtsuse üle „parandamistingimuse“ kohaldamisel. Maakohus leidis, et saatedokumentides märgitu, et veljed on ette nähtud sõiduautode parendamiseks, on tõenäoliselt ekslik ja võib olla tingitud ekslikust tõlkimisest või tootja keele erisusest (vt maakohtu otsuse lk-d 8 ja 9). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et saatedokumentide keelekasutus võis olla tingitud ekslikust tõlkimisest või tootja keele erisustest, osutades ka sellele, et tootja saatedokumentides esitatud informatsioonil puudub määrav tähtsus selle hindamisel, kas kostja täidab velgede importimisel ja edasisel turustamisel ühenduse disainimääruse art 110 lg-s 1 ette nähtud tingimusi.
37.Kuigi asjas on tõendamist leidnud, et teatud juhtudel kasutatakse kostja tarnitud velgi sõidukite parandamisel ning parandamine toimub sõiduki esialgse välimuse taastamiseks ühenduse disainimääruse art 110 lg 1 mõttes, ei hinnanud maakohus seda, kas kostja tõendas „parandamistingimuse“ kohaldamiseks nõutava hoolsuskohustuse täitmist ning see võis kaasa tuua ebaõige lõpplahendi. 38.Euroopa Kohus on liidetud kohtuasjades nr C-397/16 ja nr C-435/16 Acacia ja D’Amato tehtud otsuses leidnud, et kui ühenduse disainimääruse art 110 lg-le 1 tuginev kasutamine seisneb teatava toote tootmises või müügis, on tootjal või müüjal selleks, et tal oleks võimalik „parandamistingimusele“ tugineda, hoolsuskohustus, et tarneahelas järgnevad kasutajad
10(17)
Tsiviilasi nr: 2-18-3445 täidaksid art 110 lg-s 1 ette nähtud tingimusi, sh et asjaomast koostisosa kasutatakse mitmeosalise toote parandamisel selle esialgse välimuse taastamiseks (p-d 83-85, 89). Euroopa Kohtu juhiste kohaselt tähendab hoolsuskohustuse täitmine eelkõige seda, et 1) Esiteks isik teavitab tarneahelas järgnevaid kasutajaid selge ja nähtava märkega tootel, selle pakendil, kataloogides või müügidokumentidel asjaolust, et a. asjaomane koostisosa sisaldab ühenduse disainilahendust, mis ei kuulu talle ja b. vastav koostisosa on mõeldud kasutamiseks üksnes mitmeosalise toote parandamisel tema esialgse välimuse taastamiseks (samas, p 86). 2)Teiseks peab ta sobivate, eelkõige lepinguliste abinõude abil tagama, et tarneahelas järgnevad kasutajad ei kasuta koostisosa eesmärgil, mis on vastuolus art 110 lg 1 tingimustega (samas, p 87). 3)Lõpuks peab ta jätma koostisosa müümata juhul, kui ta teab või on mõistlik, et ta oleks kõiki asjaolusid arvestades pidanud teadma, et seda koostisosa ei kasutata kooskõlas art 110 lg-s 1 ette nähtud tingimustega (samas, p 88). 39.Praeguses asjas kasutas kostja hageja ühenduse disainilahenduse õigusi ühenduse disainimääruse art 19 tähenduses seeläbi, et ta importis disainilahendusi kasutavad valuveljed Eestisse. Ringkonnakohus leiab, et Euroopa Kohtu seisukoht tootja ja müüja hoolsuskohustuse kohta laieneb ka isikule, kes impordib ühenduse disainilahendusi kasutavaid tooteid. Importija roll on selles mõttes sarnane tootja omaga, et ka tema teeb võimalikuks toote jõudmise kindlale turule, kus see edasise tarneahela kaudu jõuab lõpptarbijani. Seega peab kostja täitma hoolsuskohustust, et tarneahelas järgnevad kasutajad täidaksid art 110 lg-s 1 ette nähtud tingimusi.
40.Kostjal tuli käesolevas asjas tõendada, et ta on hoolsuskohustust täites aidanud kõikvõimalikul viisil kaasa selle tagamisele, et eelkõige lõppkasutajad järgiksid ühenduse disainimääruse art 110 lg 1 tingimusi (vt nr C-397/16 ja nr C-435/16 Acacia ja D’Amato, pd 84 ja 85; vt praeguse otsuse p 24.1). Üldjuhul ei pea importija „parandamistingimusele“ tuginemiseks tõendama seda, et tarneahelas järgnevad isikud ja lõpptarbijad tõepoolest kasutavad koostisosi ühenduse disainimääruse art 110 lg-ga 1 kooskõlas, vaid ta peab tõendama enda hoolsuskohustuse täitmist. Arvestades aga nõutava hoolsuskohustuse sisu, sh kohustust jätta vajaduse korral koostisosa edasi müümata, tuleb importijal, kes müüb imporditud koostisosi ise edasi muu hulgas lõpptarbijatele, nende importimisel suutma tõendada ka seda, et ta müüb koostisosi edasi kooskõlas „parandamistingimusega“, sh et ta täidab nõutavat hoolsuskohustust ka impordile järgnevas müügiprotsessis. Hoolsuskohustuse täitmist saab tõendada muu hulgas oma varasema tegevusega. 41.Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud ühenduse disainimääruse art 110 lg-st 1 tuleneva hoolsuskohustuse täitmist ajal, kui hagi esitati. Menetluse jooksul ei ole eelkõige tõendatud, et teavitamiskohustus on täidetud ka nende klientide suhtes, kes ei pöördu velgede ostmiseks kostja poole veebilehe kaudu, sh ei ole kostja ei ole tõendanud oma väidet teabe suulise edastamise kohta nendele klientidele, kes veebilehte ei kasuta. Kuna hoolsuskohustuse täitmine on „parandamistingimuse“ kohaldamise kohustuslik eeldus, oli kostja kohustus tõendada, et see on igas müügiolukorras täidetud (TsMS § 230 lg 1, vt ka Riigikohtu
27.novembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-17491, p 21.3). Kuna hoolsuskohustuse
11(17)
Tsiviilasi nr: 2-18-3445 täitmist tuli hinnata hagi esitamise seisuga, siis hageja rikkumise lõpetamise ja rikkumisest hoidumise nõuete lahendamist käesoleva asjas ei mõjuta ringkonnakohtu arvates see, kas tõendamist on leidnud kostja poolt hoolsuskohustuse täitmiseks kasutusele võetud meetmete rakendamine peale seda kui hagi esitati. Küll võivad omada tähtsust väited ja tõendid, et menetluse jooksul on kostja kodulehele lisatud asjakohane info, velgede hävitamiseks kohustamise nõude lahendamisel. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 42.Ühenduse disainimääruse art 88 lg 1 kohaselt kohaldavad ühenduse disainilahenduste kohtud selle määruse sätteid. Lõike 2 kohaselt kohaldatakse määrusega reguleerimata küsimustes riigisiseseid sätteid. Määruse art 89 lg 1 p a näeb ette, et kui ühenduse disainilahenduste kohus tuvastab, et kostja on ühenduse disainilahendust rikkunud või loonud selle rikkumise ohu, kohustab ta juhul, kui seda ei takista mõjuvad põhjused, kostjat lõpetama tegevuse, mis ühenduse disainilahenduse õigusi rikub või rikuks. Sama sätte p d kohaselt määrab ühenduse disainilahenduste kohus ka muid (s.o p-des a-c nimetamata) asjaolude kohaseid sanktsioone, mis on ette nähtud selle liikmesriigi õigusaktide, sh rahvusvahelise eraõiguse sätetega, kus rikkumine on toime pandud või seda on kavandatud. Praeguses asjas ei vaielda selle üle, et väidetav rikkumine on toime pandud Eestis. Eelnevast tulenevalt on rikkumise lõpetamise nõude õiguslik alus praegusel juhul ühenduse disainimääruse art 89 lg 1 p a. 43.Kuna kostja importis vaidlusalused valuveljed Eestisse ning ta müüs velgi edasi muu hulgas lõpptarbijatele, kuid hagi esitamise seisuga ei olnud kostja edasises müügiprotsessis „parandamistingimuse“ kohaldamise eeldused täidetud ning kostjal polnud velgede importimiseks ka hageja luba ega muud õigustust, rikkus kostja vaidlusaluste velgede importimisega hageja õigusi ühenduse disainimääruse art 19 lg 1 järgi.
44.Seega tuleb hageja nõue lõpetada Daimler AG ühenduse disainilahenduse õigusi rikkuv tegevus, st ühenduse registreeritud disainilahendusi nr 002351247-0009, 002351247-0010, 002351247-0011, 002351247-0012, 000677596-0005 ja 000677596-0006 kasutavate toodete (sõidukite veljed ja kapslid) importimine, ladustamine, turustamine ja müügiks pakkumine Euroopa Liidus, kui kostja turustab selliseid tooteid muul eesmärgil kui mitmeosalise toote (sõiduki) parandamiseks tema esialgse välimuse taastamiseks või kui kostja ei täida ühenduse disainimääruse 6/2002 artikli 110 lg 1 kohaldamiseks nõutavat hoolsuskohustust.
45.Hageja esitas ka nõude kohustada kostjat hoiduma edaspidi ühenduse disainilahenduse õiguste rikkumisest, st ühenduste registreeritud disainilahendusi nr 002351247-0009, 002351247-0010, 002351247-0011, 002351247-0012, 000677596-0005 ja 000677596-0006 kasutavate toodete (sõidukite veljed ja kapslid), mis ei ole visuaalselt, värvilahenduselt või mõõtmetelt identsed Daimler AG originaaltoodetega (sõidukite veljed ja kapslid) importimine, ladustamine, turustamine ja müügiks pakkumine Euroopa Liidus, kui kostja turustab selliseid tooteid muul eesmärgil kui mitmeosalise toote (sõiduki) parandamiseks tema esialgse välimuse taastamiseks või kui kostja ei täida ühenduse disainimääruse 6/2002 artikli 110 lg 1 kohaldamiseks nõutavat hoolsuskohustust.
46.Edasisest rikkumisest hoidumise nõude õigusliku alusena saab käsitada ühenduse disainimääruse art 89 lg 1 p a kõrval vastavalt p-le d ka VÕS § 1043 koosmõjus § 1045 lg 1 p-ga 5 ning § 1055 lg-ga 1 ja lg 3 p-ga 1. Nimelt nähtub ühenduse disainimääruse ingliskeelsest versioonist, et art 89 lg 1 p a alusel on võimalik nõuda juba alustatud tegevuse jätkamise keelamist (ingl an order prohibiting the defendant from proceeding with the acts which have infringed or would infringe the Community design). VÕS § 1043 koos § 1045 lg 1
12(17)
Tsiviilasi nr: 2-18-3445 p-ga 5 ning § 1055 lg-ga 1 ja lg 3 p-ga 1 võimaldavad aga nõuda ka õigusi rikkuvatest tegevustest tulevikus hoidumist.
47.Deliktiõigusliku kaitsevahendina sätestatakse VÕS § 1055 lg 1 esimeses lauses, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. VÕS §-st 1055 tuleneb õigus nõuda ka rikkumisest hoidumist, kui võib eeldada, et rikkumine toimub tulevikus (vt nt Riigikohtu 2. mai 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-4856/64, p 11). Ka intellektuaalomandi õiguse rikkumisele tugineva hagi puhul on saab nõuda VÕS § 1055 lg 1 alusel kostja kohustamist hoiduma konkreetsetest rikkumistest tulevikus (vt Riigikohtu 30. märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p 54; vt ka 2. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-04, p 29; 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13, p 12). Alates 1. jaanuarist 2006 täpsustab sellise hagi puhul rikkumisest tulevikus hoidumise nõuet VÕS § 1055 lg 3 p 1, mille kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine seisneb autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumises, võib isik, kelle õigusi rikuti, muu hulgas nõuda rikkujalt rikkumisest hoidumist tulevikus.
48.Riigikohus osutas käesolevas asjas tehtud lahendis seisukohale, et VÕS § 1055 lg 1 kontekstis leidnud, et kindlasti saab kohus ka tulevikus keelata nt samasuguse kostja tegevuse, mis on juba õigusvastaseks tunnistatud (vt Riigikohtu 30. märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p 54). See kehtib ka VÕS § 1055 lg 3 p 1 kohta. Hoidumisnõude sisulise põhjendatuse kohta tõi Riigikohus esile, et nõustuda ei saa hageja väitega, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/48/EÜ art 11 kohaselt ei ole kohtul sisuliselt diskretsiooniõigust küsimuses, kas tulevikus rikkumisest hoidumise nõue rahuldada või mitte. Viidatud direktiivi sätte esimene lause näeb liikmesriikidele ette kohustuse tagada, et kohtuasutused võivad esitada rikkuja suhtes edasist rikkumist keelavaid tõkendeid, kui kohtuotsusega on leitud, et intellektuaalomandi õigusi on rikutud. Seega peab liikmesriigi õiguses olema vastav abinõu ette nähtud, kuid direktiivi art-st 11 ei tulene, et selle kohaldamisel ei ole kohtul diskretsiooniõigust.
49.Ringkonnakohtus leiab, et käesoleval juhul eksisteerib hageja ühenduse disainilahenduse õiguste rikkumise oht ka tulevikus, sest arvestada tuleb muu hulgas juba toimunud rikkumist. Enne hagi esitamist kasutusele võetud ning ka menetluse jooksul toimunud täiendavate meetmete rakendamine kostja poolt hoolsuskohustuse täitmiseks ei tõendanud veenvalt, et kostja täitis ühenduse disainimääruse art 110 lg-st 1 tulenevat hoolsuskohustust. 50.Ringkonnakohus leiab siiski, et hageja hoidumisnõue tuleb rahuldada osaliselt. Kuna velje nihke erinevus käesolevas asjas kostja tegevust mõjutada ei saa, siis tuleb hageja nõue rahuldada osas, milles ta palub kohustada kostjat hoiduma edaspidi ühenduse disainilahenduse õiguste rikkumisest, st ühenduste registreeritud disainilahendusi nr 002351247-0009, 002351247-0010, 002351247-0011, 002351247-0012, 000677596-0005 ja 000677596-0006 kasutavate toodete (sõidukite veljed ja kapslid), mis ei ole visuaalselt sarnased Daimler AG originaaltoodetega (sõidukite veljed ja kapslid), importimine, ladustamine, turustamine ja müügiks pakkumine Euroopa Liidus, kui kostja turustab selliseid tooteid muul eesmärgil kui mitmeosalise toote (sõiduki) parandamiseks tema esialgse välimuse taastamiseks või kui kostja ei täida ühenduse disainimääruse 6/2002 artikli 110 lg 1 kohaldamiseks nõutavat hoolsuskohustust.
13(17)
Tsiviilasi nr: 2-18-3445
51.Hageja esitas ka nõude kohustada kostjat hävitama oma kulul ja Daimler AG esindaja juuresolekul Maksu- ja Tolliameti poolt 05.02.2018 (teatis nr 12.1-6/0035-5) kinnipeetud ühenduse disainilahenduse õigusi reg nr 002351247-0009, 002351247-0010, 002351247-0011 ning 002351247-0012 kasutavad valuveljed (4 tk) ja reg nr 000677596-0005 ning 0006775960006 kasutavad valuveljed (12 tk) 1 nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest; 52.Vaidlusaluste velgede hävitamise nõude õiguslik alus vastavalt ühenduse disainimääruse art 89 lg 1 p-le d on VÕS § 1043 koos § 1045 lg 1 p-ga 5 ning § 1055 lg-ga 1 ja lg 3 p-ga 2. Olukorras, kus kohus on tuvastanud hageja disainilahenduse õiguste rikkumise, saab hageja VÕS § 1055 lg 3 p 2 järgi nõuda rikkumise kõrvaldamiseks tema õigusi rikkuvate kaupade suhtes mõistlike abinõude rakendamist, muu hulgas nende hävitamist, tagasivõtmist või lõplikku eemaldamist turustusvõrgust. Selle nõude lahendamisel tuleb aga arvestada VÕS § 1055 lg-st 4 tuleneva proportsionaalsuse nõudega. Viidatud säte näeb ette, et lg 3 p-s 2 nimetatud abinõude rakendamist võib nõuda, kui rikkumise raskus on proportsionaalne kohaldatava abinõu raskuse ning kolmandate isikute õiguste ja huvidega. Rikkumise tõkestamiseks kaupade hävitamise abinõu proportsionaalsuse hindamise kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. a direktiivi 2004/48/EÜ, intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta, art 10 lg 1 p-st c koos lg-ga 3. Need sätted põhinevad omakorda intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (RT II 1999, 22, 123) art-l 46.
53.Maakohus jättis hageja käsitletava nõude rahuldamata, kuid ei analüüsinud nõude põhjendatust sellest aspektist, kas velgede hävitamine on tuvastatud rikkumise tõkestamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas abinõu. Selleks tuli muu hulgas hinnata, kas rikkumise lõpetamist ja hageja õiguste kaitset on võimalik saavutada mõne muu tõhusa, kuid kostjat vähem koormava abinõuga. Velgede hävitamine on kostja omandiõigust kõige intensiivsemalt kahjustav abinõu. Käesoleval juhul on rahuldatud hageja õiguste rikkumisest hoidumise nõue selliselt, et kostjat kohustatakse hoiduma edaspidi ühenduse disainilahenduse õiguste rikkumisest, keelates ühenduste registreeritud disainilahendusi nr 002351247-0009, 002351247-0010, 002351247-0011, 002351247-0012, 000677596-0005 ja 000677596-0006 kasutavate toodete (sõidukite veljed ja kapslid), mis ei ole visuaalselt sarnased Daimler AG originaaltoodetega (sõidukite veljed ja kapslid), importimine, ladustamine, turustamine ja müügiks pakkumine Euroopa Liidus, kui kostja turustab selliseid tooteid muul eesmärgil kui mitmeosalise toote (sõiduki) parandamiseks tema esialgse välimuse taastamiseks või kui kostja ei täida ühenduse disainimääruse 6/2002 artikli 110 lg 1 kohaldamiseks nõutavat hoolsuskohustust. Ringkonnakohtu arvates piisab velgede hävitamise nõude rahuldamisel asemel, hageja nõude rahuldamine, et kostjat kohustatakse hoiduma hageja õiguste rikkumisest tulevikus (VÕS § 1055 lg 3 p 1), sh täitma velgede edasimüümisel ühenduse disainimääruse art 110 lg-s 1 sätestatud tingimusi. Nagu eespool esile toodud tuleb ühenduse disainimääruse art 110 lg-st 1, et kostjal, kui müüjal tuleb hoolsuskohustuse täitmiseks tagada: 1) Esiteks teavitada tarneahelas järgnevaid kasutajaid selge ja nähtava märkega tootel, selle pakendil, kataloogides või müügidokumentidel asjaolust, et a. asjaomane koostisosa sisaldab ühenduse disainilahendust, mis ei kuulu talle ja b. vastav koostisosa on mõeldud kasutamiseks üksnes mitmeosalise toote parandamisel tema esialgse välimuse taastamiseks.
14(17)
Tsiviilasi nr: 2-18-3445 2)Teiseks peab ta sobivate, eelkõige lepinguliste abinõude abil tagama, et tarneahelas järgnevad kasutajad ei kasuta koostisosa eesmärgil, mis on vastuolus art 110 lg 1 tingimustega. 3)Lõpuks peab ta jätma koostisosa müümata juhul, kui ta teab või on mõistlik, et ta oleks kõiki asjaolusid arvestades pidanud teadma, et seda koostisosa ei kasutata kooskõlas art 110 lg-s 1 ette nähtud tingimustega.
54.Ringkonnakohtu arvates, ei anna ringkonnakohtu menetluse staadiumis esitatud poolte poolt esitatud täiendavad tõendid alust asuda seisukohale, et kostja rikub jätkuvalt hageja õigusi. Asjas on esitatud kostja müügipakkumised velgede müügiks ning seal sisalduvad viited selle kohta, et asjaomane koostisosa sisaldab ühenduse disainilahendust, mis ei kuulu talle ja vastav koostisosa on mõeldud kasutamiseks üksnes mitmeosalise toote parandamisel tema esialgse välimuse taastamiseks. Hageja on esile toonud, et tavatarbija ei suuda esitatud tekstist aru saada. See ei ole aga ringkonnakohtu arvates rehvide hävitamise nõude rahuldamise piisavaks põhjenduseks, sest sellisena on Euroopa Kohus kohtuasjades nr C397/16 ja nr C-435/16 teavitamiskohustuse sõnastanud. Ka asjaolu, et kostja pakub rehve müügiks komplektina ei ole selle nõude rahuldamise aluseks, kuivõrd eelpooltoodud põhjenduste alusel võivad esineda erinevad olukorrad, kus toote ostja peab või on see mõistlik sõiduki parandamiseks tema esialgse välimuse taastamiseks ostma neli velge korraga. See ei mineta aga kostja kohustust, et kostja peab sobivate, eelkõige lepinguliste abinõude abil tagama, et tarneahelas järgnevad kasutajad ei kasuta koostisosa eesmärgil, mis on vastuolus art 110 lg 1 tingimustega ja samuti peab ta jätma koostisosa müümata juhul, kui ta teab või on mõistlik, et ta oleks kõiki asjaolusid arvestades pidanud teadma, et seda koostisosa ei kasutata kooskõlas art 110 lg-s 1 ette nähtud tingimustega. Käesolevas asjas esiletoodud asjaoludel on jäänud tõendamata, et kostja ei ole käesolevas menetluse staadiumis eelnevas lauses nimetatud kohustusi täitnud. 55.Kuna hageja hagi velgede hävitamise kohustamiseks tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb maakohtu määratud hagi tagamise tühistamine jätta muutmata. Menetluskulude jaotus 56.Kuna apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, siis arvestades hageja rahuldatud ja rahuldamata jäänud nõuete proportsioone ning vaidluse asjaolusid tuleb poolte menetluskulud maa-, ringkonna- ja Riigikohtus jagada selliselt, et hageja menetluskulud 2/3 ulatuses jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud jätta 1/3 ulatuses hageja kanda, ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p-st 2 lähtudes.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
15(17)
Tsiviilasi nr: 2-18-3445 Tühistatud osaliselt Riigikohtu 10.11.2021 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Muuta osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2020. a otsust resolutsiooni p 3.3 osas ja sõnastada see järgmiselt: „Kohustada Kostar Plus OÜ-d hoiduma edaspidi Daimler AG ühenduse disainilahenduse õiguste rikkumisest, keelates ühenduse registreeritud disainilahendusi nr 002351247-0009, 002351247-0010, 002351247-0011, 002351247-0012, 000677596-0005 ja 000677596-0006 kasutavate toodete (sõidukite veljed ja kapslid), mis on visuaalselt identsed Daimler AG originaaltoodetega (sõidukite veljed ja kapslid), importimine, ladustamine, turustamine ja müügiks pakkumine Euroopa Liidus, kui kostja turustab selliseid tooteid muul eesmärgil kui mitmeosalise toote (sõiduki) parandamiseks tema esialgse välimuse taastamiseks või kui kostja ei täida ühenduse disainimääruse 6/2002 art 110 lg 1 kohaldamiseks nõutavat hoolsuskohustust.“
2.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-3445 muus osas muutmata.
3.Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: „3.1. Rahuldada hagi osaliselt.
3.2.Kohustada Kostar Plus OÜ-d lõpetama Daimler AG ühenduse disainilahenduse õigusi rikkuv tegevus, st ühenduse registreeritud disainilahendusi nr 002351247-0009, 002351247-0010, 002351247-0011, 002351247-0012, 000677596-0005 ja 000677596-0006 kasutavate toodete (sõidukite veljed ja kapslid) importimine, ladustamine, turustamine ja müügiks pakkumine Euroopa Liidus, kui kostja turustab selliseid tooteid muul eesmärgil kui mitmeosalise toote (sõiduki) parandamiseks tema esialgse välimuse taastamiseks või kui kostja ei täida ühenduse disainimääruse 6/2002 art 110 lg 1 kohaldamiseks nõutavat hoolsuskohustust.
3.3.Kohustada Kostar Plus OÜ-d hoiduma edaspidi Daimler AG ühenduse disainilahenduse õiguste rikkumisest, keelates ühenduse registreeritud disainilahendusi nr 002351247-0009, 002351247-0010, 002351247-0011, 002351247-0012, 000677596-0005 ja 000677596-0006 kasutavate toodete (sõidukite veljed ja kapslid), mis on visuaalselt identsed Daimler AG originaaltoodetega (sõidukite veljed ja kapslid), importimine, ladustamine, turustamine ja müügiks pakkumine Euroopa Liidus, kui kostja turustab selliseid tooteid muul eesmärgil kui mitmeosalise toote (sõiduki) parandamiseks tema esialgse välimuse taastamiseks või kui kostja ei täida 16(17)
Tsiviilasi nr: 2-18-3445
ühenduse disainimääruse 6/2002 art 110 lg 1 kohaldamiseks nõutavat hoolsuskohustust.
3.4.Tühistada 6. märtsi 2018 määrusega seatud hagi tagamine, millega keelati Kostar Plus OÜ-l Daimler AG registreeritud ühenduse disainilahendusi nr 002351247-0009, 002351247-0010, 002351247-0011, 002351247-0012, 000677596-0005 ja 000677596-0006 kasutavate toodete (sõidukite rattad ja kapslid) importimine, ladustamine, turustamine ja müügiks pakkumine ning arestiti Maksu- ja Tolliameti 5. veebruaril 2018 (teatis nr 12.1-6/0035-5) kinnipeetud ning tolli järelevalve all olevad sõidukite rattad (valuveljed), mis kasutavad Daimler AG disainilahendusi nr 002351247-0009, 002351247-0010, 002351247-0011, 002351247-0012, 000677596-0005 ja 000677596-0006.
3.5.Jätta hageja menetluskuludest maa-, ringkonna- ja Riigikohtus 2/3 kostja kanda, kostja menetluskuludest maa-, ringkonna- ja Riigikohtus 1/3 hageja kanda, ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.“
4.Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
5.Jätta Daimler AG kassatsioonkaebuse kulud poolte endi kanda.