Menetlusosalised ja nende Hageja: Bondora AS (Bondora Servicer OÜ õigusjärglane, registrikood 11483929), lepinguline esindaja Priit Pööbo esindajad apellatsioonimenetluses Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Alar Liivamägi Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30. märtsi 2020 otsus osas, milles kohus mõistis XX-lt välja põhivõla 1641,48 eurot ületavas osas, intressi 152,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 341,93 eurot, haldustasu 20,70 eurot, tasumata arvete eest 79,99 eurot ning edasiulatuva viivise alates 20.01.2018 määraga 0,067% päevas kuni põhivõla tasumiseni, samuti menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta eeltoodud osas hagi rahuldamata ning jaotada menetluskulud teisiti.
Jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla suurusega 1641,48 eurot ja viivise alates käesoleva otsuse tegemisest, mille suurus ei ületa võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra, kuid muuta selles osas otsuse põhjendusi.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Otsuse tervikresolutsioon on järgmine.
6.Rahuldada hagi osaliselt.
7.Välja mõista XX-lt põhivõlg 1641,48 eurot ja alates 29.01.2021 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 1641,48 eurot, Bondora AS kasuks.
8.Jätta rahuldamata Bondora AS põhivõla nõue XX vastu 1103,39 euro ulatuses, intressinõue, sissenõutavaks muutunud viivisenõue, edasiulatuv viivisenõue alates 20.01.2018 määraga 0,067% päevas, haldustasu nõue ja tasumata arvete nõue.
9.Jätta maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Bondora Servicer OÜ esitas 19.01.2018 Harju Maakohtule hagi XX vastu põhivõla 2744,87 euro, intressi 210,58 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 352,28 euro, haldustasu 49,31 euro, tasumata arvete eest 79,99 euro ja viivise väljamõistmiseks põhinõudelt määras 0,067% päevas alates 20.01.2018 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja ja Bondora AS ühinemise tõttu lubas maakohus 23.03.2020 määrusega Bondora AS-l astuda menetlusse hageja asemel.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bondora AS ja kostja 29.03.2016 laenulepingu nr 484737. Bondora AS loovutas 15.01.2018 nõude Bondora Servicer OÜ-le.
3.Laenusumma oli 3185 eurot (lepingu p 1.3), intressimäär 22,70% aastas (p 1.8) ja laenu haldustasu 2,60% (p.1.14). Laenumakse tähtaeg oli iga kuu 5. kuupäev (p. 1.10). Graafiku kohaselt pidi kostja tasuma igakuiselt põhiosa, intressi ja hooldustasu, mis põhines annuiteedi põhimõttel. Täiendavate tasude hinnakiri nähtus esialgse võlausaldaja kodulehelt. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt, ütles hageja lepingu 26.06.2017 üles.
4.Hageja põhinõue on 2744,87 eurot, mis koosneb 32 maksest. Kostja kohustus tasuma igakuiselt intressi määraga 22,37% aastas. Intress koosneb 4 maksest: 08.01.2017 summas 57,04 eurot, 07.04.2017 summas 51,64 eurot, 08.05.2017 summas 50,95 eurot ja 07.06.2017 summas 50,95 eurot, s.o kokku 210,58 eurot. Lepingujärgse haldustasu eest (märgitud ka kui hooldustasu määraga 2,60% aastas) võlgneb kostja 49,31 eurot (7 makset).
5.Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma ka arved, mis tulenesid lepingu tingimuste muutmisest 10 eurot korra eest (6 korda), meeldetuletuskirja eest 5 eurot ja maksehäire teavituse eest 14,99 eurot, s.o kokku 79,99 eurot.
6.Kuna pooled on kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab kostja VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatu kohaselt tasuma hagejale viivist määras 22,70% aastas, s.o 0,062% päevas. Kostja võlgneb perioodi eest 26.06.2017 kuni 18.01.2018 põhivõlalt suurusega 2744,87 eurot viivist kokku 352,28 eurot.
Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Pooltevaheline leping on tarbijakrediidileping. Hagi on ebaselge ja sellest ei ole võimalik aru saada, millisel alusel ja millise arvestuse tulemusel on hageja nõude esitanud ning kas on järgitud VÕS § 415 lg 2 sätestatud kohustuste täitmise järjekorda. Hageja nõuded on tõendamata. Kuna laenulepingul ei ole märgitud selle sõlmimise kuupäeva, ei ole selge ka see, millist seadust peaks lepingule kohaldama.
9.Kostja sai laenulepingu alusel 3000 eurot, mitte 3185 eurot, nagu väidab hageja. Kostja on tagastanud hagejale kokku 1434,28 eurot. Põhivõlg on seega 1565,22 eurot. Kuna laenuandja ei võimaldanud kostjale jõukohast maksegraafikut ega maksepuhkust, jäi kostja makseraskustesse.
10.Hageja eiras laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sõlmis hagejaga lepingu sundolukorras selleks, et täita teistest tarbijakrediidilepingutest tulenevaid kohustusi. Hageja pidi hindama kostja majanduslikku olukorda ning tegema talle jõukohase maksegraafiku ja võimaldama maksepuhkust. Hageja oleks saanud kontrollida, et lepingu sõlmimise ajaks oli kostja võtnud juba arvukalt laene. Hageja tegutses pahauskselt. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega on kostjale tekkinud kahju (ülemäärane nõue, kõrvalnõuded haldustasu ja tasumata arvete eest), mis tuleb tasaarvestada hageja nõudega.
11.Hageja esitas 29.11.2017 kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Menetlus lõpetati seoses võlgniku vastuväitega 20.12.2017. Hagiavalduses ja maksekäsu avalduses esitatud nõuded on erinevad. Hageja ei selgitanud, millest erinevus tuleneb. Kui hageja selline tegevus on süsteemne, on alust esitada kuriteoteade pädevale asutusele.
12.Kostja ei ole saanud meeldetuletuskirju, hoiatusi ega lepingu ülesütlemise teadet. Arusaamatuks jääb, kuidas leping lõppes ja kuidas muutus sissenõudjaks Bondora Servicer OÜ. Hageja ei ole tõendanud lepingu ülesütlemist kooskõlas VÕS § 416 lg-te 1 ja 2 nõuetega. Samuti on tõendamata nõude loovutamine.
13.Hageja oli vastuvõtuviivituses, kuna ei esitanud kostjale detailselt arvestust nõude suuruse kohta, kuigi kostja palus seda juba 11.12.2017. Hageja ei olnud kokkuleppest ega nõude vähendamisest huvitatud ja ta keeldus kompromissi sõlmimisest.
14.Laenuleping on tühine, kuna on vastuolus heade kommetega ja kostjat kahjustav ning hageja on käitunud kostja suhtes pahaukselt.
15.Isegi kui kostjal on kohustus hageja ees, tuleb tasumisele kuuluvat viivist vähendada, põhivõlaks tuleb lugeda 1565,72 eurot ja võimaldada kostjale jõukohane maksegraafik. Kostja majanduslik seis on väga raske. Esimese astme kohtu otsus
16.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2695,51 eurot, intressi 152,70 eurot, viivise 341,93 eurot, haldustasu 20,70 eurot, tasumata arvete eest 79,99 eurot ja viivise alates 20.01.2018 määras 22,70% aastas kuni põhinõude täitmiseni (kuid mitte rohkem kui 2695,51 eurot). Menetluskulud jättis kohus 96% ulatuses kostja ja 4% ulatuses hageja kanda.
17.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: kostja ja Bondora AS sõlmisid laenulepingu nr 484737; tegemist on tarbijakrediidilepinguga; 29.03.2016 kanti kostja arvele 3000 eurot; Bondora AS loovutas oma nõude Bondora Servicer OÜ-le.
18.Lepingu sõlmimise kuupäevaks tuleb lugeda 29.03.2016, kui laen kanti kostjale üle selgitusega „XX Bondora AS Loan 484737“. Lepingusumma on 3185 eurot. Lepingu p 1.6 ja 1.12 kohaselt tasuti lepingutasu 185 eurot laenusumma arvelt.
19.Hageja ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kostjal ei ole tasaarvestavat nõuet. Hageja küsis kostjalt enne lepingu sõlmimist andmeid. Kostja ei vaielnud vastu sellele, et tema töökoht oli lepingu sõlmimise ajal Ida-Tallinna keskhaiglas töötasuga 800 eurot kuus. Kostja püsikulud olid 273 eurot kuus. Kostja ei väitnud, et ta ei ole neid andmeid esitanud. Laenu tagasimakse suurus oli 96-123 eurot kuus, s.t tegemist ei olnud üle jõu käivate igakuiste maksetega. Tõendamata on kostjal maksehäirete esinemine laenu võtmise ajal. Kostja täitis laenulepingut pikka aega korrektselt. Laenu võtmise ajal ei olnud ilmselge, et kostjal võivad tekkida laenu tagasimaksmisega probleemid.
20.Laenuleping ei ole vastuolus heade kommetega. Lepingujärgne krediidikulukuse määr 33,74 % ei ületa 29.03.2016 kehtinud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingutingimused ei ole äärmiselt ebasoodsad ja kohustuste väärtus ei ole heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kohtumenetluses esitati tõendina laenulepingu eestikeelne versioon. Ei ole usutav, et lepingu teine osa oli inglise keelne.
21.Tüüptingimuste tühisust ei ole alust eeldada. Enne lepingu sõlmimist anti kostjale võimalus lepingutingimustega tutvuda. Laenuleping ei ole kostja jaoks eksitav. Kostjaga ei ole lepingutingimusi läbi räägitud ja laenulepingust ei ilmne, millisel moel, mis summas, millisel kuupäeval ja millisele kontole pidi kostja laenukohustusi täitma. Lepingus ei ole väljendatud intressi päevamäära, samuti ei ole viivisemäära kokku lepitud. Kostja jaoks pidi olema arusaadav, kuidas maksmine peab toimuma, sest ta täitis lepingut esialgu korrektselt. Lepingutingimused on välja toodud lepingu esimesel lehel. Viivist on õigus küsida kokkulepitud laenuintressiga samas määras.
22.Pooled vaidlevad selle üle, kui palju on kostja laenu tagasi maksnud. Poolte vahel oli ka teine laenuleping, mille osas tegi kostja tagasimakseid. Kostja leiab, et tegi laenu tagasimakseid 1434,28 euro suuruses summas. Hageja arvates tegi kostja laenu tagasimakseid 1159,16 euro suuruses summas, millest 440,13 eurot on arvestatud põhivõla, 641,61 eurot intressi ja 30,61 eurot laenu hooldustasude katteks. Lepingu nr 219895 viimane makse laekus 06.05.2016 (hageja on ilmselt eksinud aastanumbriga 2017). Vaidlusaluse lepingu esimene graafikujärgne tagasimakse oli 05.05.2016. Kostja maksegraafiku järgi tegi ta 01.04.2016 makse suurusega 120 eurot. Kuna maksegraafiku järgi ei olnud vaidlusaluse lepingu tagasimaksed veel alanud, loeti see makse teise laenulepingu järgseks makseks. 05.05.2016 ja 06.05.2016 maksed on läinud osaliselt, so kokku summas 111,34 eurot kõne all oleva lepingu katteks ja osaliselt summas 119,44 eurot lepingu nr 219895 katteks. Arusaamatuks jääb, kuhu jäi ülejäänud 2,22 eurot. See summa tuleb võlast lahutada. Juuni ja juuli 2016 maksete osas erinevus puudub. Augustis tasus kostja hageja arvestuse järgi 0,05 eurot rohkem kui kostja enda arvestuse järgi ja septembris 0,01 eurot hageja arvestuse järgi rohkem. Oktoobrikuu makse on hageja arvestuse järgi 0,02 eurot väiksem kui kostja arvestuse järgi. Juuli – oktoobri maksete osas ei ole vaja ümberarvestusi teha, sest erinevus on väga väike ja võis tekkida summade ümardamisest. Graafiku kohaselt arvestas hageja 07.11.2016 laenulepingu katteks makse suurusega 11,50 eurot, mida kostja oma arvestuses üldse ei kajasta. Samas on kostja esitatud konto väljavõttes kajastatud 15.11.2016 makse suurusega 5 eurot, mida hageja ei kajasta. Ka see 5 eurot tuleb võlast lahutada. 08.12.2016 tasus kostja hageja andmetel 185,70 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt tasus kostja aga 195,70 eurot. Seega tuleb võlast lahutada täiendavalt 10 eurot. Kostja maksis 09.01.2017 hageja graafiku kohaselt 122,04 eurot, kostja pangakonto väljavõtte kohaselt on 05.01.2017 kantud laenu katteks 132,10 eurot. Ka
10,06 eurot tuleb võlast täiendavalt lahutada. 07.02.2017 on hageja graafiku alusel makstud 123,60 eurot, kostja pangakonto väljavõttest aga nähtub, et 04.02.2017 on võla katteks kantud 134 eurot. 10,40 eurot tuleb seega täiendavalt võlast lahutada. Hageja arvestuse järgi kandis kostja 07.03.2017 laenu katteks 122,32 eurot, kostja pangakonto kohaselt aga 134 eurot. Vahe 11,68 eurot tuleb võlast täiendavalt maha arvestada. Hageja arvestusest nähtuvalt on kostja tasunud võla katteks 07.04.2017 2,14 eurot, kostja andmed seda ei kajasta. Hageja arvestusele tuleb seega liita kostja pangakonto väljavõttest nähtuvad maksed. Kostja on teinud makseid kokku 1208,52 euro suuruses summas (1159,16 + 49,36). Põhivõla jääk on seega 2695,51 eurot.
23.Laenulepingu p 11.2 järgi kasutatakse esimest võlgnevuse tekkimise järel tehtud makset võlamenetluse kulude (kui need on tekkinud), seejärel laenusumma põhiosa (osamakse) tasumise, intressi ja lõpuks võlaintressi tasumiseks. Hageja ei ole tagasimakse korra arvestust rikkunud. Hageja arvestas tagasimakstud summast 440,13 eurot põhivõla katteks ja 641,61 eurot intressi katteks. Arvestades maksegraafikut, tasuti haldustasusid tegelikult 77,41 eurot. Kuna aga hageja arvestuse üldsumma sellest ei muutu, on hagiavalduse tekstis ilmselt ekslikult märgitud hooldustasu summaks 30,61 eurot. Maksmata on kolm viimast intressimakset - kokku 152,70 eurot. Haldustasu (hagiavalduses nimetatud hooldustasuks) on tasumata 20,70 eurot (kolm viimast makset).
24.Kostja väited selle kohta, et maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses esitatud nõuete summad ei kattu, ei oma tähtsust, kuna käesolevale menetlusele ei eelnenud maksekäsu kiirmenetlust. Hageja selgituste kohaselt koosnesid tasumata arved 6-st lepingu muutmise tasust (6×10), meeldetuletuskirjast 5 eurot ja maksehäire teavitusest 14,99 eurot. Need kulud on põhjendatud ja tõendatud.
25.Laenulepingu lõppemine ja nõude loovutamine ei ole arusaamatud, nagu väidab kostja. Maksegraafiku kohaselt oli kostja viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamaksega (VÕS § 416 lg 1). Lepingu ülesütlemise hoiatus ei ole ebaselge, kuigi kirjas on ka asjasse mittepuutuvaid kirjavahemärke. Hoiatus saadeti 08.06.2017 ja leping loeti ülesöelduks 26.06.2017. Teade saadeti läbi e-keskkonna ja süsteemis on kirje „delivered“, mis tähendab, et kiri on kättetoimetatud. E-keskkonnas on ka ülesütlemisteade 26.06.2017 avatud, mis hageja väitel tekib siis, kui kostja kirja avab („open“). Asjaolu, et nõude loovutamise kuupäev on vale, ei oma tähtsust. Käesolevaks ajaks on Bondora Servicer OÜ ühendatud Bondora AS-ga.
26.Osaliselt on põhjendatud kostja väide, et hageja oli vastuvõtuviivituses, kuna ta ei andnud võla kohta infot. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud hageja viivisenõue perioodi eest 11.12.2017 – 15.12.2017. Kuna kirjavahetusest ei ole võimalik täpselt aru saada, mis kuupäevast alates kostja võlast ülevaate sai, tuleb vastuvõtuviivituse viimaseks päevaks lugeda 15.12.2017. Viivist tuleb arvestada alates lepingu ülesütlemisest 26.06.2017 – 10.12.2017 ja 16.12.2017 – 19.01.2018 s.o kokku 341,93 eurot (22,70 % aastas). Ilma hageja nõusolekuta ei ole võimalik võla tasumine osade kaupa. Apellatsioonkaebus
27.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
28.Maakohus leidis ebaõigesti, et leping ei ole tühine. Maakohus pidi sõltumata kostja vastuväidetest märkama lepingu puudusi ja tuvastama selle tühisuse. Lepingu tühisuse korral tuli jätta hagi rahuldamata, kuna hagiavalduses nõuti lepingust tulenevat võlga, mitte kohustuse täitmist alusetu rikastumise sätete alusel.
29.Käesoleval juhul on leping VÕS § 408 lg 1 kohaselt tühine, kuna sellesse ei ole märgitud krediidikulukuse määra arvutamiseks kasutatavaid andmeid ja eeldusi. VÕS § 408 lg 2 ei muuda lepingut kehtivaks VÕS § 404 lg-s 21 sätestatud andmete puudumise korral.
30.Isegi kui leping ei ole tervikuna tühine, pidi maakohus lugema tühiseks intressikokkuleppe ja kohaldama lepingule seadusjärgset intressimäära. Krediidikulukuse määr on laenulepingus avaldatud suvalise „laest võetud“ numbrina, millel ei ole lepingu tingimustega mingit seost. Krediidikulukuse määra lepingus avaldamise küsimust tuleb vaadata VÕS § 404 lg 2 p 2 ja lg 21 ning § 4031 lg 1 p 9 koostoimes.
31.Alternatiivselt tuleb asuda seisukohale, et kuna krediidikulukuse määr on avaldatud suvalise numbrina, on see jäänud lepingus sisuliselt avaldamata. Laenuleping ei sisalda ka kohustuslikku maksegraafikut, millest nähtuks, milliseid makseid ja mille eest pidi kostja tegema. Hageja kohtumenetluses esitatud maksegraafik on tema suva järgi koostatud tabel. Lepingus nimetatud intressimäär 22,70 % aastas, 60 kuumakset iga kuu 5. kuupäevaks ja haldustasu 2,60 % aastas ei ava kostja kohustuste tegelikku sisu. Maksete suurus, koosseis ja nende tasumise tähtaeg on aga krediidikulukuse määra arvestamisel üheks muutujaks (VÕS § 406 lg 1).
32.Alternatiivselt tuleb eeldada, et lepingu tingimustega seost mitte omav krediidikulukuse määr on avaldatud 100% õigest määrast madalamana ja vastavalt vähendada 100% kostja intressikohustust.
33.Laenulepingus puuduvad VÕS § 4031 lg 1 p 9 nimetatud andmed kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta.
34.Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja kogutud üksikud andmed ei võimaldanud usaldusväärselt hinnata kostja suutlikkust laenulepingut täita. Hageja kogus andmeid kostja elamiskulude ja krediitkaardi, kuid mitte igakuise sissetuleku, selle pikaajalise püsivuse ja muude finantskohustuste kohta. Hageja ei küsinud laenueesmärgi kohta ega nõudnud konto väljavõtet. Krediidivõimelisuse hindamise analüüsi hageja ei teinud ja maksehäirete kohta teavet ei kogunud. Õige ei ole maakohtu järeldus, et kuna kostja täitis lepingut esialgu korrektselt, ei saanud probleemide tekkimine olla ilmselge. Kostja kohustuste täitmisest ei saa tuletada hageja kohustuste täitmist. Hageja pidi enne lepingu sõlmimist olema veendunud selles, et laenusaajal probleeme ei teki (VÕS § 4034 lg 6). Tegelikult jäi kostja viivitusse juba esimese maksega. Kuna aga lepingus ei ole maksegraafikut, ei ole selge, kas või milliste summadega kostja viivitusse jäi. Vastuolus VÕS § 4034 lg-ga 5 julgustas hageja teabe ja dokumentide esitamata jätmist.
35.Intressimääraks tuleb lugeda VÕS § 408 lg 4 ja § 4034 lg 6 kohaselt VÕS § 94 sätestatud intressimäär ja muud kostja kohustused langevad ära. Kuni hageja ei esita kostjale VÕS § 94 määra arvestavat maksegraafikut, on ta vastuvõtuviivituses. Arvestades Eesti Panga avaldatud võlasuhtele kohaldatavat intressimäära ei ületa kostja lepingust tulenev intressikohustus 0,41 eurot (3185 × 94 × 0,05 % ÷ 365).
36.Vähenenud intressikohustuse võrra on kostja tasunud rohkem põhiosa ja tal ei ole hageja ees põhiosa võlga. Samuti ei olnud seetõttu alust lepingut üles öelda, sest kostjal oli ettemaks. See välistab ka õiguse arvestada viivist.
37.Kohus rahuldas ebaõigesti hageja viivise nõude laenulepingu intressimääraga võrdse viivisemäära alusel - 22,70 % aastas. Viivisenõue on välistatud, kuna kostjal ei olnud võlga. Lisaks tuvastas kohus, et laenulepingus ei ole kokkulepet viivisemäära kohta. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (VÕS § 408 lg 10).
38.Maakohus luges meelevaldselt kostja tehtud maksed tehtuks teise, varasema laenulepingu katteks. Kostja on vaidlusaluse lepingu täitmiseks tasunud 1434,28 eurot. Leping oli sõlmitud ja kostja võis täita kohustusi ennetähtaegselt. Vastus apellatsioonkaebusele
39.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
40.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1641,48 eurot ületavas osas, intressi 152,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 341,93 eurot, haldustasu 20,70 eurot, tasumata arvete eest 79,99 eurot ning edasiulatuva viivise alates 20.01.2018 määraga 0,067% päevas kuni põhivõla tasumiseni, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, milles jätab hagi eeltoodud osas rahuldamata ja jaotab menetluskulud teisiti. Maakohtu otsuse resolutsioon jääb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla suurusega 1641,48 eurot ja edasiulatuva viivise alates käesoleva otsuse tegemisest, mille suurus ei ületa VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra, kuid muudab selles osas otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
41.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: pooled sõlmisid 29.03.2016 laenulepingu nr 484737; tegemist on tarbijakrediidilepinguga; 29.03.2016 kandis hageja kostja arvele 3000 eurot selgitusega „XX Bondora AS Loan 484737“. Lepingusumma on lepingu järgi 3185 eurot, millest 185 eurot on lepingu p-de 1.6 ja 1.12 järgi lepingutasu, mis tasuti laenusumma arvel. Bondora AS loovutas oma nõude Bondora Servicer OÜ-le; Bondora Servicer OÜ ja Bondora AS on ühinenud.
42.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt peab vaidluse korral krediidiandja, st hageja tõendama vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja seda teinud. Hageja väidete kohaselt kontrollis ta kostja majanduslikku seisu vastavalt võimalustele – tegi päringuid registritesse ja lähtus kostja poolt laenu taotlemisel esitatud infost (tl 148 pöördel). Väidetavate päringute tegemist ei ole hageja tõendanud. Kohtule on tõendina esitatud üksnes kostja täidetud küsimustik (tl 75), millest nähtuvad tema püsikulud suurusega 273 eurot kuus (elamiskulud 250 eurot ja krediitkaardi kulu 23 eurot), andmed perekonnaseisu, hariduse ja töökoha kohta.
43.Kuigi eelnimetatud andmed on asjakohased kostja krediidivõime hindamisel, ei ole need siiski piisavad. VÕS § 4034 lg 1 p 1 kohaselt pidi krediidiandja omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Täpsemalt sätestab tarbija krediidivõime kontrollile ettenähtavad nõuded krediidiandjate ja –vahendajate seaduse (KAVS) § 49. Seejuures pidi hageja KAVS § 50 lg 4 järgi kontrollima kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral kostja esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine oli hageja kui krediidiandja kohustus ja hageja pidi aktiivselt tegutsema selleks, et omandada teavet kostja krediidivõime kohta. Ringkonnakohus leiab, et kostja täidetud küsimustik, millest nähtub üksnes kostja igakuiste püsikohustuste suurus, ei ole ilmselgelt piisav KAVS § 49 korras krediidivõime hindamiseks. Hageja oleks pidanud minimaalselt nõudma kostjalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata kostja krediidivõimet. Käesolevas asjas ei ole hageja seega tõendanud, et ta oleks üldse enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist kostja krediidivõimet kontrollinud, mistõttu saab teha järelduse, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 järgi see, et laenulepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Muid tasusid kostja hagejale ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Käesolevas asjas ei esitanud hageja vaatamata ringkonnakohtu nõudmisele uut tagasimaksete arvestust. Seega lähtub ringkonnakohus sellest, et kostja kohustuseks oli tasuda üksnes lepingujärgne põhivõlg.
44.Kuna ringkonnakohus leiab, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ta saab nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, ei käsitle ringkonnakohus kostja väiteid selle kohta, et laenuleping on VÕS § 408 lg 1 järgi tühine, kuna selles ei ole märgitud VÕS § 404 lg 21 järgi krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavaid andmeid ja eeldusi. Tehingu tühisuse tagajärg eelnimetatud sätte kohaldamise korral oleks sama, mis on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel.
45.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada kui suure summa hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja hagejale tagasi maksnud.
46.Laenulepingu järgi oli laenu põhiosa summa 3185 eurot, millest lepingutasu oli 185 eurot. Kuna hageja kandis kostjale üle 3000 eurot (tl 72) ja lepingutasu ei pea kostja hagejale vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu maksma, tuleb kostja kohustuse täitmise hindamisel lähtuda laenusummast suurusega 3000 eurot.
47.Maakohus tuvastas, et kostja on hagejale teinud vaidlusaluse lepingu järgi makseid 1208,52 euro suuruses summas. Maakohus ei ole selle tuvastamisel menetlusnorme rikkunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hagejal oli õigus 01.04.2016 tasutud 120 eurot ning 05.05.2016 ja 06.05.2016 tasutud summadest (kokku 233 eurot) arvestada osa, s.o 119,44 eurot teise poolte vahel sõlmitud laenulepingu katteks (leping nr 219895). Kostja konto väljavõttest (tl 51) ei nähtu, et ta oleks määratlenud maksed tehtuks vaidlusaluse laenulepingu nr 484737 järgi.
48.Kuna hageja ei esitanud ringkonnakohtule uut tagasimaksete arvestust (II kd lk 14 ja 15), lähtub ringkonnakohus põhivõla arvestamisel sellest, et lepingu järgi tuli kostjal tasuda 60 osamakset iga kuu 5.-ndal päeval. Esimese osamakse tasumise tähtaeg oli 05.05.2016 ja viimane osamakse oleks tulnud tasuda 05.04.2021. Jagades laenusumma 3000 eurot 60 kuuga, on igakuulise osamakse suurus 50 eurot. Kostja ütles lepingu üles 26.06.2017. Selleks ajaks oleks kostja pidanud hagejale tegema 14 makset, s.o tagastama põhivõlga kokku 700 euro suuruses summas. Kostja tegi enne lepingu ülesütlemist perioodil 05.05.2016-03.03.3017 makseid kogusummas 1208,52 eurot, seega ei olnud hagejal lepingu ülesütlemiseks alust.
49.Käesoleva otsuse tegemise ajaks ei ole sissenõutavaks muutunud kolm viimast osamakset, s.o veebruari, märtsi ja aprilli 2021 maksed kogusummas 150 eurot. Eeltoodu tõttu jääb rahuldamata hageja põhivõla nõue 150 euro ulatuses. Kostjalt tuleb eeltoodu tõttu välja
mõista põhivõlg 1641,48 eurot (3000-1208,52-150). Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja põhivõla nõude suuremas ulatuses. Kuivõrd ringkonnakohus eelnevalt leidis, et hageja ei või vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu nõuda kostjalt muu kui põhivõla tasumist, tuleb maakohtu otsus tühistada ka intressi, haldustasu ja tasumata arvete eest raha väljamõistmise osas. Hagi jääb tühistatud osas rahuldamata.
50.Maakohtu otsus tuleb tühistada ka osas, milles kohus rahuldas nii hageja sissenõutavaks muutunud kui ka edasiulatuva viivisenõude laenulepingu järgse intressimäära alusel (22,70% aastas, 0,062% päevas). Kuna hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja VÕS 4034 lg 7 loetakse lepingujärgseks intressimääraks VÕS § 94 järgne määr, saab hageja nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samale järeldusele saab jõuda ka VÕS § 408 lg 10 järgi, kuna vaidlusaluses lepingus ei ole viivis väljendatud aasta- ja päevamäärana ning ka sellisel juhul saab krediidiandja nõuda tarbijalt viivist üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määras. Seetõttu on ekslik kostja seisukoht, et ta ei pea viivist üldse tasuma. Kuna hageja ei esitanud ringkonnakohtule korrektset maksegraafikut ja viivisearvestust, mõistab ringkonnakohus kostjalt viivise välja käesoleva otsuse tegemisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
51.Kuna ringkonnakohus muudab hagi rahuldamise ulatust, tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi muuta ka menetluskulude jaotust. Kuna hageja nõuded rahuldatakse ca pooles ulatuses, jätab ringkonnakohus maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.