1.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-08-1069, milles toimub Sergei Bindese (pankrotis; pankrotivõlgnik) pankroti järelevalvemenetlus.
2.Maakohus määras 12. jaanuari 2016. a määrusega, et pankrotihalduril Martin Krupil (pankrotihaldur) tuleb tagada pankrotivõlgnikule juurdepääs pankrotivõlgniku Swedbank AS-i (Swedbank) pangakontole selle sissetuleku osa käsutamiseks, millele ei saa täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 ja § 132 lg 1 alusel sissenõuet pöörata. Lisaks märkis maakohus, et kui pankrotivõlgniku pension laekub muule pangakontole, tuleb pankrotivõlgnikule tagada juurdepääs sellel pangakontol oleva sissetuleku osa käsutamiseks, millele ei saa TMS § 131 ja § 132 lg 1 alusel sissenõuet pöörata.
2-08-1069
3.Pankrotivõlgnik esitas 16. veebruaril 2016 taotluse, milles palus maakohtult abi, et saada kätte oma sissetuleku osa, millele ei saa TMS § 131 ja § 132 lg 1 alusel sissenõuet pöörata. Pankrotivõlgnik jäeti elatusvahenditest ilma.
4.Maakohus jättis 14. märtsi 2016. a määrusega taotluse rahuldamata. Maakohus tuvastas, et pankrotihaldur tagas pankrotivõlgnikule sissetuleku käsutamise õiguse Internetipangas ja tal oli ligipääs oma sissetuleku mittearestitavale osale. Kui pankrotivõlgnik soovis sissetulekule ligipääsu muul viisil, pidi ta esitama pankrotihaldurile selle kohta avalduse. Pankrotivõlgnik ei teinud seda.
5.Maakohus küsis 12. juunil 2017 pankrotivõlgniku riigi õigusabi korras määratud esindajalt vandeadvokaat Robert Sprengkilt (vandeadvokaat) seisukohta pankrotivõlgniku ja pankrotihalduri lahkarvamuse kohta, mis puudutas pankrotivõlgniku sissetuleku mittearestitava osa käsutamise viisi ja korda.
6.Vandeadvokaat esitas 26. juunil 2017 maakohtule seisukoha, mille järgi ei saanud pankrotivõlgnik kasutada sissetulekut, millele ei saa TMS §-de 131 ja 132 alusel sissenõuet pöörata, kuna pankrotihaldur ei võimaldanud tal pangakontot soovitud viisil kasutada. Pankrotihaldur ei täitnud maakohtu 12. jaanuari 2016. a määrust. Pankrotivõlgnikul on õigus kasutada tema pangakontole 2015. a novembrist kuni 2016. a detsembrini laekunud pensioni (kokku 5347 eurot 33 senti). Kui pankrotivõlgnik ei kasuta igas kuus sissetulekut, mida TMS §-de 131 ja 132 kohaselt ei saa arestida, ei muutu kasutamata sissetulek pankrotivaraks. Kuna raha kasutamine on piiratud pangakonto kasutamise piirangutega (kuni 470 eurot kuus), palus vandeadvokaat teha maakohtul määruse, mis kohustaks pankrotihaldurit võimaldama pankrotivõlgnikul 5347 eurot 33 senti ühekordse tehinguna kasutada.
7.Maakohus rahuldas 19. septembri 2019. a määrusega pankrotivõlgniku 26. juuni 2017. a taotluse ja kohustas pankrotihaldurit võimaldama pankrotivõlgnikul ühekordse tehinguna kasutada oma pangakontole 2015. a novembrist kuni 2016. a detsembrini laekunud pensioni 5347 eurot 33 senti.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Pankrotivõlgnik esitas Riigikohtule 9. jaanuaril 2020 avalduse (täiendatud 28.–31. jaanuaril,
13.märtsil, 5. juunil, 10. juunil 2020), milles palub läbi vaadata tema pensioni saamine. Avalduse kohaselt oli pankrotivõlgnikul maakohtu lahendi alusel õigus saada pensioni. Mh oli pankrotivõlgnikul 19. septembri 2019. a määruse järgi õigus kasutada enda pangakontole 2015. a novembrist kuni 2016. a detsembrini laekunud pensioni, kokku 5347 eurot 33 senti. Pankrotivõlgnik sai pangast pensioni sularahas kolm korda: 488 eurot 21 senti nii 5. juunil 2019, 5. juulil 2019 kui ka
7.augustil 2019. Edaspidi keelduti pankrotivõlgnikule sularaha andmast pankrotihalduri keelu tõttu. Pankrotivõlgnik tegi kohtutäitur Kaire Põltsile (kohtutäitur) täitmisavalduse ning palus pöörata täitmisele maakohtu 19. septembri 2019. a määrusest tuleneva nõude. Kohtutäituri vastuse kohaselt ei ole täitemenetluse algatamine nimetatud täitedokumendi alusel praegu võimalik, kuna maakohtu
19.septembri 2019. a määruse resolutiivosas puuduvad isikut tuvastada võimaldavad andmed (isikukood). Lisaks märkis pankrotivõlgnik, et ta esitas sotsiaalkindlustusametile avalduse, et tema pension suunataks õe pangakontole, kuid pankrotihaldur keelas selle. Pankrotivõlgniku pangakonto SEB Pangas on pankrotihalduri kontrolli all, kuigi pankrotihaldur ei ole seda 11 aastat kestnud pankrotimenetluse ajal kasutanud ega luba ka pankrotivõlgnikul pensioni saada. Nii pankrotivõlgniku Swedbanki kui ka SEB Panga pangakonto puhul on vormistatud võimalus saada sularaha. 2(4)
2-08-1069 Pankrotivõlgnik ei ole kunagi kasutanud Internetipanka ega saanud selleks pankrotihaldurilt luba. Pankrotivõlgnik ei ole saanud pankrotihaldurilt vastuseid oma järelepärimistele. Swedbank ütles pankrotivõlgnikule, et kuni 5. juunini 2019 ei olnud pangakontol raha ega toimunud laekumisi. Pankrotivõlgnik selgitas, et pankrotihaldur on 12 aastat kestnud pankrotimenetluses rikkunud pankrotivõlgniku õigusi (nt on Swedbanki 30. jaanuari 2020. a kirja kohaselt pankrotihaldur arestinud pankrotivõlgniku pangakonto).
9.Pankrotihaldur palub tühistada maakohtu 19. septembri 2019. a määruse ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Pankrotihaldur palub menetluskulud jätta pankrotivõlgniku kanda ning mõista temalt pankrotihalduri kasuks välja menetluskulud (lepingulise esindaja kulud) 707 eurot 21 senti ja viivise. Mh märgib pankrotihaldur, et pankrotivõlgniku teistmisavaldusest ei selgu, millisel TsMS § 702 lg-s 2 sätestatud alusel ja milliste uute asjaolude tõttu pankrotivõlgnik maakohtu 19. septembri 2019. a määruse uuesti läbivaatamist taotleb. Pankrotihaldur toetab maakohtu 19. septembri 2019. a määruse tühistamist, kuna see on ebaseaduslik. Pankrotivõlgnik esitas maakohtule oma pensioni kohta vähemalt kolm samasisulist taotlust ning maakohus lahendas need vähemalt kolme, üksteist osaliselt välistava määrusega. Maakohus rikkus 19. septembri 2019. a määruse tegemisel oluliselt materiaalõiguse norme, kui võimaldas pankrotivõlgnikul kasutada pankrotivaraks muutunud pankrotivõlgniku sissetulekuid. Kuna maakohtu 19. septembri 2019. a määruse kohaselt ei olnud selle peale võimalik määruskaebust esitada, siis ei olnud pankrotihalduril võimalik määrust vaidlustada.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et pankrotivõlgniku 9. jaanuari 2020. a avaldus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 682 lg 1 ja § 705 alusel jätta läbi vaatamata, kuna Riigikohus käsitas pankrotivõlgniku avaldust ekslikult teistmisavaldusena. Pankrotivõlgniku avaldusest ja selle hilisematest täiendustest nähtub, et pankrotivõlgnik soovib, et pankrotihaldur täidaks maakohtu 19. septembri 2019. a määrust ning võimaldaks pankrotivõlgnikul kasutada tema pangakontole 2015. a novembrist kuni 2016. a detsembrini laekunud pensioni 5347 eurot 33 senti. Pankrotivõlgniku seisukohtadest ei nähtu, et ta sooviks, et Riigikohus maakohtu
19.septembri 2020. a määruse teistmise korras uuesti läbi vaataks. Pankrotivõlgniku avaldus ei sisalda TsMS § 707 lg-s 1 sätestatut. Riigikohtule esitas teistmisavalduse pankrotivõlgnik, mitte pankrotihaldur. Seetõttu jätab kolleegium tähelepanuta pankrotihalduri taotluse tühistada maakohtu
19.septembri 2019. a määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule (TsMS § 688 lg 1 ja § 705).
11.Arvestades, et pankrotivõlgniku eesmärk on saada kasutada oma seni kasutamata pensioni, märgib kolleegium maakohtu 19. septembri 2019. a määruse täitmise kohta järgmist.
11.1.Riigikohtu praktika kohaselt peab TsMS § 442 lg 5 järgi otsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka otsuse muu tekstita. Kui otsuse täitmiseks on vajalik korraldada täitemenetlus, peab ka täitur olema võimeline kohtuotsuse resolutsioonist aru saama. Samas peab lahendi detailsus jääma mõistlikesse piiridesse, kuna liigne detailsus võib kaasa tuua omakorda vaidlusi. Kohtulahendi resolutsioonist peavad nähtuma selle täitmise üldised parameetrid (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-17, p 16; 13. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-10, p 14). 3(4)
2-08-1069 Kohtutäitur leidis vääralt, et Riigikohtu praktikast tuleneb keeld algatada täitemenetlus kohtulahendi puhul, mille resolutsioonis ei ole märgitud isiku isikukoodi. TsMS § 442 lg 2 p 6 ja § 463 lg 2 kohaselt märgitakse menetlusosaliste nimed ja isikukoodid määruse sissejuhatuses. Seega ei ole seaduses sätestatud kohustust märkida menetlusosaliste isikukoodid lisaks lahendi sissejuhatusele (lahendi päisele) ka lahendi resolutsioonis.
11.2.Maakohtu 19. septembri 2019. a määruse sissejuhatuses on märgitud pankrotivõlgniku isikukood. Pankrotihalduri isikukoodi viidatud määruse sissejuhatusest ei nähtu, kuid kolleegiumi hinnangul ei välista see lahendi täitmist. Menetlusosalise isikukoodi lahendisse märkimise eesmärk on võimaldada identifitseerida isikut, kelle kohta lahend on tehtud (nt olukorras, kus mitmel isikul on sama ees- ja perekonnanimi). See, et menetlusosaline oleks lahendi alusel identifitseeritav, on oluline lahendi täitmisel. Kolleegium selgitab, et pankrotihaldur ei osale menetluses füüsilise isikuna, vaid oma kutsetegevuse raames. Seetõttu on tema identifitseerimiseks piisav, kui lahendis on viidatud pankrotihalduri staatusele ja nimele.
11.3.Seega on pankrotivõlgnikul õigus esitada TMS § 2 lg 1 p 1 ja § 23 lg 1 alusel kohtutäiturile täitmisavaldus maakohtu 19. septembri 2019. a määruse täitmiseks. Kui kohtutäitur keeldub taas täitemenetlust algatamast põhjusel, et maakohtu 19. septembri 2019. a määruse resolutsioonis ei ole märgitud isiku isikukoodi, on pankrotivõlgnikul õigus esitada TMS § 217 alusel kaebus kohtutäituri tegevuse peale.
11.4.Kolleegium selgitab lisaks, et kui kohtutäitur ei asu maakohtu 19. septembri 2019. a määrust siiski täitma, kuna selle resolutsioonis ei ole isiku isikukoodi, siis tõhusa õiguskaitse saamiseks praegustel asjaoludel võib pankrotivõlgnik kohtutäituri tegevuse vaidlustamise asemel juhtida maakohtu tähelepanu vajadusele parandada TsMS § 447 lg 2 esimese lause alusel 19. septembri 2019. a määruses ilmne ebatäpsus, mis ei mõjuta määruse sisu. Kolleegiumi hinnangul on lahendis menetlusosalise isikukoodi puudumine ilmne ebatäpsus, mis ei mõjuta lahendi sisu, ning kohus saab TsMS § 447 lg 2 alusel lahendit menetlusosalise isikukoodiga täiendada.
12.TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
13.Põhjusel, et teistmisavaldus jäetakse läbi vaatamata, tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 alusel tagastatakse kautsjon menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal, Henn Jõks, Ants Kull
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.