Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks, Ants Kull, Villu Kõve, Kaupo Paal, Kalev Saare, Tambet Tampuu
Kohtuasi
Car Target Group d.o.o. hagi Titanium Systems OÜ vastu lepingu täitmiseks ja kahju hüvitamiseks ning Titanium Systems OÜ hagi Car Target Group d.o.o. vastu lepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagist osalise loobumise vastuvõtmine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 15. jaanuari 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Titanium Systems OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Car Target Group d.o.o., esindaja vandeadvokaat Tõnu Tuulas (esindusõigus kassatsioonimenetluse kestel lõppenud) Kostja Titanium Systems OÜ, esindaja vandeadvokaat Tambet Toomela
Asja läbivaatamise kuupäev
18. mai 2020, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 15. jaanuari 2020. a määrus ja Tartu Maakohtu
18.oktoobri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-17703 osas, milles kohtud jätsid menetluskulud lepingu täitmise nõuet puudutavalt vastavalt kas Car Target Group d.o.o. (maakohus) või Titanium Systems OÜ (ringkonnakohus) kanda. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu määrus ka osas, millega ringkonnakohus jättis määruskaebemenetluse kulud Titanium Systems OÜ kanda. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata ja maakohtu määrus lugeda jõustunuks enne kassatsioonimenetlust. Menetluskulude jaotus lepingu täitmise nõude osas määrata tsiviilasjas esitatud kõikide nõuete kohta lõpplahendi tegemisel.
2.1.Võtta vastu Car Target Group d.o.o. osaline hagist loobumine ja lõpetada menetlus lepingu täitmise nõudes.
2.2.Tühistada Tartu Maakohtu 23. novembri 2018. a hagi tagamise määrus.
2.3.Määrata menetluskulude jaotus lepingu täitmise nõude osas tsiviilasjas esitatud kõikide nõuete kohta lõpplahendi tegemisel.
2.4.Lepingu täitmise nõude menetlusega seotud menetluskulud määrab kohus rahaliselt kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.
3.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
4.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Car Target Group d.o.o. (hageja, 13. märtsi 2020. a määrusega on Ljublana ringkonnakohus määranud pankrotimenetluse alustamise hageja suhtes) esitas 22. novembril 2018 Tartu Maakohtule hagi Titanium Systems OÜ (kostja) vastu. Hageja palus kohustada kostjat võimaldama hagejale juurdepääs TS Gateway tarkvara versioonile XML API ja tagama hagejale selle kasutamine vastavalt poolte sõlmitud lepingule „TS Gateway teenuste ja ühenduvuse leping (2.12.2015)“ (lepingu täitmise nõue). Samuti palus hageja kostjalt välja mõista lepingu rikkumisest tuleneva kahjuna 41 412 eurot 7 senti.
1.1.Hagiavalduses esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, mille sõnastus kattus hageja lepingu täitmise nõude sõnastusega. Tartu Maakohus rahuldas taotluse 23. novembri 2018. a määrusega.
1.2.Hageja teatas 19. augustil 2019 kohtule, et loobub osaliselt hagist, s.o lepingu täitmise nõudest, sest kostja rahuldas pärast hagi esitamist hageja nõude ning ühendas 26. novembril 2018 hageja arvutisüsteemid XML API rakendusliidese kaudu TS Gateway platvormi ja teenustega. Hageja palus jätta lepingu täitmise nõude osas menetluskulud kostja kanda, sest kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist. Hageja palus tühistada ka hagi tagamise määruse, sest sellel ei ole lepingu täitmise nõudest loobumise tõttu enam õiguslikku eesmärki.
2.Kostjal ei olnud vastuväiteid hagist osalisele loobumisele ja hagi tagamise tühistamisele, kuid kostja palus jätta lepingu täitmise nõude menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole rahuldanud lepingu täitmise nõuet pärast hagi esitamist vabatahtlikult. Kostja täitis hagi tagamise määrust, mis kohustas kostjat lepingut täitma. Vaidlusalust õigussuhet esialgu kohtumenetluse ajaks reguleeriva kohtumääruse täitmine ei ole käsitatav hageja nõude rahuldamisena.
3.Tartu Maakohus võttis 18. oktoobri 2019 määrusega vastu Car Target Group d.o.o. hagist osalise loobumise ja lõpetas lepingu täitmise nõudes menetluse ning tühistas Tartu Maakohtu 23. novembri 2018 hagi tagamise määruse. Maakohus määras menetluskulude jaotuse lepingu täitmise nõudes menetluse lõpetamisel selliselt, et menetluskulud jäävad hageja kanda. Menetluskulud määrab kohus rahaliselt kindlaks lõpplahendis. Määruse põhjenduste kohaselt oli kostja 23. novembri 2018 hagi tagamise määruse alusel kohustatud menetluse ajal täitma poolte sõlmitud lepingut. Kuna nimetatud käitumist ei saa lugeda nõude vabatahtlikuks rahuldamiseks pärast hagi esitamist, ei saa jätta menetluskulusid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 4 alusel kostja kanda. Seega tuleb hagejal lepingu täitmise nõudest loobumisel kanda nõudega tekkinud kostja menetluskulud.
2(5)
2-18-17703
4.Hageja esitas määruskaebuse, milles taotles määruse tühistamist osaliselt, s.o menetluskulude jaotuse osas, ja uue määruse tegemist, millega määrata menetluskulude jaotus lepingu täitmise nõudes menetluse lõpetamisel selliselt, et menetluskulud jäävad kostja kanda. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus tühistas 15. jaanuari 2020 määrusega maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega jättis menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu määruse kohaselt vaidlustas hageja maakohtu määruse osas, millega jäeti menetluskulud menetluse lõpetamise tõttu lepingu täitmise nõudes hageja kanda. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus võttis vastu hageja loobumise lepingu täitmise nõudest ning lõpetas selles osas menetluse. Menetluskulude jaotust hagist loobumise korral reguleerivad TsMS § 168 lg-d 4 ja 5, mille kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud, kui kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud. Seejuures ei sätesta TsMS § 168 lg-d 4 ja 5, millistel asjaoludel kostja pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldas. Praeguses asjas rahuldas kostja hageja nõude hagi tagamise määruse alusel. Kuna lepingu täitmise nõue oli põhjendatud (mida kinnitab ka hagi tagamise määruse edutu vaidlustamine kostja poolt), siis menetluskulude jaotuse otsustamisel ei ole tähendust sellel, kas kostja täitis hageja nõude vabatahtlikult või mitte. Maakohtu vastupidine seisukoht on ebaõige. Oluline on asjaolu, et hageja pöördus lepingu täitmise nõudega kohtusse põhjendatult. Selline seisukoht tuleneb ka hageja viidatud Riigikohtu lahendist asjas nr 3-2-1-55-13.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kostja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ja jätta uue määrusega menetluskulud menetluse lõpetamise tõttu lepingu täitmise nõudes hageja kanda. Kostja märkis oma menetluskulude suuruseks kassatsiooniastmes 1236 eurot 67 senti. Kaebuse kohaselt kohaldas ringkonnakohus TsMS § 168 lg-t 4 ja 5 valesti. Põhjendused on lühidad ja pealiskaudsed, ei ole uuritud, miks hageja otsustas hagist ja hagi tagamisest loobuda. Hageja peab kandma menetluskulud, kui ta mistahes põhjusel otsustab hagi tegeliku edukuse edasisest väljaselgitamisest enne lõpplahendi jõustumist loobuda, v.a vaid juhul, kui kostja rahuldab hageja nõude selliselt, nagu hageja hagiavalduses väljendas. Praeguses olukorras ei ole § 168 lg-d 4 ja 5 kohaldatavad, kostja tegevus on käsitatav hagi tagamise määruse täitmisena, mitte hageja nõude täitmisena. Maakohus lahendas asja õigesti. Hagi tagamine ei tähenda hagi rahuldamist ega selle põhjendatuse tunnustamist. Kostja lõpetas pärast hagi tagamise määruse tühistamist selle täitmise. Hageja ei ole esitanud uut täitmisnõuet ja seega võib järeldada, et hagejal ei ole enam täitmisnõude vastu huvi.
7.Hageja jääb vastuses varem esitatud seisukohtade juurde. Hageja esindaja teatas Riigikohtule
25.märtsil 2020 (pärast vastuse esitamist), et tema esindusõigus on lõppenud.
3(5)
2-18-17703
8.Riigikohtus asja lahendanud kolmeliikmeline kohtukoosseis andis 17. aprilli 2020. a määrusega asja lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule, kuna kolmeliikmelises koosseisus tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 kohaldamisel.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu ja maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 701 lg 3 alusel koostoimes §-ga 695, § 691 p-ga 4 ning § 692 lg 1 p-ga 2 tühistada osas, milles kohtud jätsid menetluskulud lepingu täitmise nõuet puudutavalt vastavalt kas hageja (maakohus) või kostja (ringkonnakohus) kanda. Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ka osas, millega ringkonnakohus jättis määruskaebemenetluse kulud kostja kanda. Ülejäänud osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Menetluskulude jaotus lepingu täitmise nõude osas määratakse tsiviilasjas esitatud kõikide nõuete kohta lõpplahendi tegemisel. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebusega ei olnud maakohtu määrust vaidlustatud muus kui menetluskulude jaotust puudutavas osas. Seega jõustus maakohtu määrus ülejäänud osas TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 koostoimes.
10.Kassatsiooniastmes peab kolleegium eelkõige vajalikuks lahendada küsimuse sellest, millises korras tuleb kohtutel otsustada menetluskulude jaotus juhul, kui hageja loobub ühest kohtusse esitatud nõudest, mis on õiguslikult tihedalt seotud teise, kohtumenetlusse jääva nõudega.
11.Hageja esitas 22. novembril 2018 kostja vastu ühes hagiavalduses lepingu täitmise nõude ja sama lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Kolleegiumi hinnangul on need nõuded mh menetluskulude jaotust silmas pidades tihedalt seotud, käsitatavad menetluskulude jaotuse tähenduses ühe nõudena. Kui hageja loobub lepingu täitmise nõudest, tuleb menetlusse jäänud lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude lahendamisel võlaõigusseaduse § 115 lg-st 1 lähtuvalt vähemalt üldjuhul (vt lisaks praeguse määruse p 12.4) tuvastada, kas kostja rikkus lepingut või mitte.
11.1.TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, mh kui menetlus lõpetatakse määrusega ja lg-test 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, v.a juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
11.2.Riigikohtu varasemat praktikat TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 kohta (vt nt Riigikohtu 9. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 13; 15. mai 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-13, p 13;
4.aprilli 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-12, p-d 13 ja 14) üldistades leiab kolleegium, et kui hageja pöördus enne haginõudest loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult (kostja on hageja nõude rahuldanud), siis kannab kostja loobutud nõude senise menetlemisega seotud kulud.
11.3.Seega, kui maakohus tuvastab menetlusse jäänud lepingulise kahju hüvitamise nõuet lahendades, et kostja rikkus pooltevahelist lepingut, tuleks jätta lepingu täitmise nõudega seotud menetluskulud kostja kanda, sest hageja pöördus sel juhul oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult. Seejuures ei ole oluline, mitu päeva kostja lepingurikkumine kestis ja et hageja nõude faktiline rahuldamine toimus pärast hagi tagamist.
12.Kolleegiumi arvates on kohtud rikkunud enne tsiviilasja tervikuna lahendamist menetluskulusid jaotades TsMS § 173 lg 1 esimest lauset koostoimes §-ga 2. See rikkumine on lahendite tühistamise alus. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse 4(5)
2-18-17703 menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 2 järgi on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Selliselt väljendab TsMS § 2 asjade lahendamisel kehtivat menetlusökonoomia põhimõtet (vt menetlusökonoomia põhimõtte rikkumise tõttu ringkonnakohtu lahendi tühistamise kohta viimati nt Riigikohtu 28. oktoobri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-122860/45, p 15).
12.1.Riigikohus on leidnud, et hagist osaliselt loobumise korral on kulujaotus otstarbekas määrata asja lõpplahendis, kulusid ei pea loobumise vastuvõtmisel jaotama enne põhimenetluse lõppemist (vt Riigikohtu 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 66). Ka ühe hagi läbi vaatamata jätmise korral on mõistlik määrata läbi vaatamata jäetud hagiga seotud kulud ülejäänud hagide lõplikul lahendamisel (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-13, p 19). Lisaks on Riigikohus leidnud olevat võimaliku seadust tõlgendada nii, et kui mõni esitatud nõue jääb läbi vaatamata (kuid teised nõuded menetlusse), siis tekitaks menetluskulude osaline jaotamine segadust ega teeniks menetlusökonoomiat; menetluskulud jaotab maakohus asja tervikuna lahendamisel (Riigikohtu 19. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-11, p 49).
12.2.Kolleegium on juba eespool määruse p-s 11 märkinud, et hageja esitatud nõuded olid õiguslikult tihedalt seotud. Seetõttu tõlgendab kolleegium TsMS § 173 lg 1 esimest lauset ja § 2 koostoimes selliselt, et praegusel juhul mitte ainult pole otstarbekas, vaid menetluskulud tuleb jaotada alles asja tervikuna lahendamisel. Lisaks menetlusökonoomiale tagab see ka kulude õiglasema jaotuse lähtuvalt sellest, kas kohtud tuvastavad lepingu rikkumise või mitte.
12.3.Kolleegium viitab ka sellele, et kohtulahendite infosüsteemi andmete kohaselt on maakohus teinud 19. veebruaril 2020 määruse selle kohta, et rahuldab kostja taotluse teha vaheotsus hageja nõude põhjendatuse kohta. Vaheotsust ei ole veel tehtud, kuid nimetatud kohtumääruse põhjendavast osast on nähtav, et vaheotsus tehakse ka selle kohta, kas kostja on lepingut rikkunud (vt kahju hüvitamise nõude korral kahju hüvitamise eelduseks olevate kõikide asjaolude väljaselgitamise kohustuse kohta vaheotsuse tegemisel nt Riigikohtu 7. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-11, p 16).
12.4.Kolleegium selgitab, et kui kohtud peaksid sarnaste tihedalt seotud nõuete korral enne lepingu rikkumise tuvastamist jõudma järeldusele, et hageja kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata muul põhjusel (nt ei ole hagejal kahju tekkinud), siis tuleb kohtul menetluskulude tervikuna õiglaseks jaotamiseks ikkagi otsustada lepingu rikkumise üle. See kehtib ka praegusel juhul, kui tehtav vaheotsus nt tühistatakse ja kahju hüvitamise eeldusi analüüsitakse n-ö tavalises kohtulahendis.
13.Apellatsioonimenetluse ja kassatsioonimenetluse kulud, mis seostuvad praeguse menetluskulude jaotamise vaidlusega, jaotab maakohus asja tervikuna lahendamisel.
14.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Villu Kõve, Kaupo Paal, Kalev Saare, Tambet Tampuu
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.