Kohtuasja number
2-19-19561
Määruse kuupäev
Tartu, 22. aprill 2020. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Ants Kull ja Kai Kullerkupp
Kohtuasi
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus Heiti Kaiolt kahjuhüvitise ja viivise saamiseks. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 6. veebruari 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal, esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik Puudutatud isik Heiti Kaio
Asja läbivaatamise kuupäev
6. aprill 2020. a, kirjalik menetlus
2-19-19561 korteris nr 11 toimunud veeavarii. Avaldaja hüvitas kahjustatud korteri omanikule tekkinud kahju 1576 eurot 16 senti. Avaldaja nõudis puudutatult isikult kahju hüvitamist, kuid puudutatud isik ei ole seda teinud.
2-19-19561 puuduta menetlusõigust. Avaldajale läheb küll muutumatul kujul üle korteriomanikule kuulunud materiaalõiguslik nõue, kuid selle maksmapanekul tuleb arvestada TsMS-is sätestatud menetluskorda. Kuna avaldaja ei ole korteriomanik, tuleb tal oma nõue panna maksma hagimenetluses. Maakohus jättis eeltoodut arvestades õigesti TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel avalduse menetlusse võtmata, sest avaldaja ei tasunud nõutud määras riigilõivu. Maakohtu määrusest tuleb aga välja jätta põhjendused avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel, sest avaldusel ei ole vormipuudusi, mis annaks alust selle sätte kohaldamiseks. Ainuüksi asjaolu, et isik nimetab kohtule esitatud dokumenti hagita asja avalduseks, mitte hagiavalduseks, ei ole hagiavalduse vorminõuete oluline, asja menetlust takistav rikkumine.
2-19-19561 liigid, lisaks sätestab TsMS § 475 lg 2, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Sisu poolest erinevaid asju käsitletakse nende liikide kaupa täpsemalt erisätetes (TsMS 49.–63. ptk). Asja menetluse liik ei sõltu asjaolust, et hagita asjade erisätetes märgitakse isikud, kellel on õigus taotleda kohtult menetluse algatamist. Avaldust esitama õigustatud isikute ringi kindlaksmääramine on oluline TsMS § 476 eesmärki silmas pidades. Viidatud sätte lg 1 järgi algatab hagita menetluse kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel ja lg 2 järgi algatab kohus seadusega ettenähtud juhul hagita menetluse üksnes selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel. Kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises menetluses esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule (vt VÕS §-d 164 ja 173). VÕS § 164 lg 2 ja § 173 lg 2 järgi ei mõjuta nõude üleminek ei loovutamisega ega seaduse alusel selle n-ö identiteeti, st nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on (vt Riigikohtu 22. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 11). Viidatud sätete järgi astub võlausaldajalt nõude omandanud kolmas isik endise võlausaldaja asemele (nõude omandaja saab nõude esialgse omaniku õigusliku positsiooni), nõude olemus sellest ei muutu.
4(5)
2-19-19561
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.