OÜ Feenoks hagi Arzak OÜ ja XX vastu kahju hüvitise ja viivise nõudes ning OÜ Arzak vastuhagi OÜ Feenoks vastu tagasitäitmise, kahju hüvitise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.02.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Feenoks apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
726 946,21 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Feenoks (registrikood 10270870), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Helvia Räägel ja Maksim Greinoman Kostja I Arzak OÜ (registrikood 14045727) Kostja II XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Männik
Kohtuistungi toimumise aeg
10.06.2019
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 21.02.2019 otsus muutmata.
2.Jätta OÜ Feenoks apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud maakohtus ja apellatsiooniastmes jäävad OÜ Feenoks kanda.
Määrata kindlaks, et hageja poolt Arzak OÜ-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus apellatsiooniastmes on 1635 eurot.
5.Mõista välja OÜ-lt Feenoks Arzak OÜ kasuks menetluskulud 1635 eurot.
1(16)
6.Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb OÜ-l Feenoks tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus
1.OÜ Feenoks (hageja) esitas 18.10.2016 maakohtule hagi Arzak OÜ (kostja I) ja XX (kostja II) vastu. Hageja palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kahju 281 078,11 eurot ja seadusjärgne viivise alates 31.01.2017 kuni põhinõude täitmiseni, alternatiivselt välja mõista kostjalt I hageja kasuks 281 078,11 eurot ja seadusjärgne viivis sellelt summalt 31. jaanuarist 2017 ning välja mõista kostjalt II kostja I kasuks sama summa, mida kostja II peab tasuma kostjale I 20 päeva kohtuotsuse jõustumisest, kui selle ajal jooksul ei suuda kostja I kohtuotsust vabatahtlikult täita (nõue II). Hageja ja kostja I sõlmisid 31.07.2016 alkoholi müügiga tegeleva käitise müügilepingu (edaspidi leping). Käitis tuli lepingu p 4.1.1 kohaselt anda üle 30.09.2016. Kostja I võttis vastu käitise osad - kauplused Tulika tn 31 ja Pärnu mnt 240, Tallinnas (edaspidi Tulika tn kauplus ja Pärnu mnt kauplus) - ja kirjutas alla vastavatele aktidele. Üle anti lepingud. Hageja esitas kostjale I arve nr 270234 74 106,45 euro tasumiseks maksetähtajaga 12.11.2016 ja viivisemääraga 0,5% päevas ning arve nr 270226 60844,60 euro tasumiseks maksetähtajaga 28.09.2016 ja viivisemääraga 0,5% päevas. Kostja allkirjastas arved. Arvetes märgitud kauba kogus kattub hageja ajaloolise laoseisuga. Kostja II kostja I esindajana vaidles 08.09.2016 vastu arvete tasumise tähtpäevale, kuid ei väitnud kauba puudujääki. Kaup võeti vastu inventuuriga ja oma töötaja vahendusel. Kostja I teatas, et otsustab Mustamäe tee 44, Tallinnas kaupluse (Mustamäe tee kauplus) ülevõtmise peale kaupluse dokumentidega tutvumist. Hagejal ei olnud võlgnevust MV Eesti OÜ ega teiste isiku ees ja hageja ei takistanud ülevõetud käitise tegevust. Kostja I ei ilmunud 5 ülejäänud kaupluse vastuvõtmisele ega vormistanud alkoholiseaduses nõutavaid registreeringuid kaupluste vastuvõtmiseks. Kostja I ei täitnud lepingu p-st 5.2 tulenevat kohustust hankida Tartu linnavalitsuselt nõusolek Kuperjanovi tn 20, Tartus oleva kaupluse üürilepingu üleandmiseks (AS § 3 lg 1 p 6 ja § 3). Kostja I võis võtta kauplused vastu perioodil 01.-30.09.2016. Hageja tuletas kostjale I meelde, et ülejäänud kauplused on valmis pandud vastuvõtmiseks.
2(16)
Hageja andis kostjale I arvete tasumise kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja. Kostja keeldus arvete nr 270253 ja 270254 maksmisest. Kostja ei tasunud Endern OÜ-le (edaspidi Endern) üüri Tulika tn kaupluse eest. 07.10.2016 taganes hageja lepingust ja Endern teatas pandiõiguse teostamisest. Hageja soovis seoses taganemisega läbi viia inventuuri, kuid kostja I sellega ei nõustunud. 08.10.2016 teatas kostja I, et nõuab lepingu täitmist. 02.11.2016 tasus kostja I arve nr 270226 50 780,45 eurot. 22.11.2016 taganes kostja I müügilepingust. 28.11.2016 andis kostja I üle Tulika ja Pärnu mnt kaupluste valduse. Kauplused ei olnud mitu nädalat töötanud ja neis ei olnud kaupa. Üleantud töötajad lõpetasid kohe ka töölepingud. Hageja pidi tegema kulutusi käitise taastamiseks ja remondiks. Hagejal õnnestus avada Pärnu mnt kauplus 08.12.2016 ja Tulika tn kauplus 16.12.2016. Hagejal on seoses sellega tekkinud kahju 281 078,11 euro ulatuses, mis koosneb järgmistest komponentidest: lepingu täitmata jätmisest saamata jäänud kasum 200 000 eurot; tagastamata kauba hind 112 609,09 eurot – kostja I tasutud 50 780 = 61 828,64 eurot; saamata jäänud kasum 3821,06 eurot aja eest, kui kauplused olid kostja valduses; saamata jäänud kasum 8250,30 eurot aja eest, kui hageja ei saanud samu kauplusi kasutada; otsesed kulud 7178,11 seoses kaupluste töö taastamisega. Kostja I asutati vahetult enne lepingu sõlmimist osakapitaliga 2500 eurot ja ei omanud enne lepingu sõlmimist müügitegevust. Kostja II ei teinud ettevalmistusi kaupluste ülevõtmiseks, jättis välja töötamata vastava protseduuri ja lendas Eestist ära; pärast taganemisest teadasaamist ei astunud samme käitise säilitamiseks; sõlmis lepingu mõistlikult veendumata, et tema poolt juhitav kostja I suudab lepingut täita. Hageja veenmine oma maksevõimelisuses või sellest mulje loomine on kelmus. Kostja II oleks pidanud esitama hiljemalt 18.10.2016 pankrotiavalduse, kuna kostja I ei suutnud tasuda hagejale lepingujärgset esimest osamakset. Kostjate vastuväited
2.Kostjad ei tunnistanud hagi, palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja I ei aktsepteerinud hageja Tulika tn ja Pärnu mnt üleandmisel esitatud arveid maksetähtaja, viivise suuruse ja käibemaksu osas. Järve kaupluses puudusid kauba saatelehed 20 711,71 euro ja Kristiine kaupluses 11 309,06 euro ulatuses. 19.09.2016 palus kostja I hagejal väljastada käitisega seotud lepingud, saatedokumendid kaubajääkidele ja muud dokumendid. Kui hageja dokumente ei esitanud, teatasid kostjad 21.09.2016, et kolmanda kaupluse vastuvõtmine lükkub edasi kuni dokumentide saamiseni. Viivitus tarnelepingute täitmisel tulenes hagejast ning kostja I kavatses majandustegevust jätkata. Alates kaupluste vastuvõtmisest kuni 06.10.2016 tegi kostja kauba sisseoste kogusummas 126 273,06 eurot. Sõlmitud olid tarnelepingud ning kaupade sissevedu toimus kuni 05.-06.10.2016. Hageja ei teavitanud tarnijaid lepingute üleminekust ja eksitas tarnijaid 06.09.2016 valeteatega hageja ja kostja I ühinemislepingu sõlmimisest. Hagejal olid täitmata rahalised kohustused nende ees, mistõttu keeldusid tarnijad kauba tarnimisest. Hagejal oli võlgnevus MV Eesti OÜ ees ja 09.09.2016 seisuga oli see 4494,52 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks pannud kostja käsutusse andmiseks valmis koos dokumentidega ülejäänud käitised ja pakkunud neid vastuvõtmiseks. Hageja ei andnud kostjale nõuetekohaselt üle Tulika tn ja Pärnu mnt kauplusi, kuna kaubal puudusid saatedokumendid.
3(16)
Kuna hageja ei andnud üle esimese kahe kaupluse päraldiseks olevaid dokumente, oli kostjal õigus keelduda oma kohustuste täitmisest ja arvete tasumisest. Kostja ei ole lepingut rikkunud. Hagejal puudus alus lepingust taganemiseks. Hageja ei andnud kostjale täitmiseks täiendavat tähtaega. Taganemisavaldus oli kostjale üllatuslik, sest kostja I avaldas 06.10.2016 vahetult enne seda soovi lepingut edasi täita. Hageja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Taganemine ei olnud lubatud, sest sellega kaasnes kostjale lepingu täitmise ja täitmise ettevalmistamise kuludega võrreldes ebamõistlikult suur kahju. Kostja avaldas hagejale, et tasus 50 780,45 eurot mööndusega, et puuduolevad saatedokumendid esitatakse hiljemalt seitsme päeva jooksul. Kostja avaldas, et pärast hageja lepingu rikkumise kõrvaldamist on ta valmis võtma üle ülejäänud kauplused. Hageja rikkumisi ei kõrvaldanud ja keeldus lepingu täitmisest. Kostja esitas seejärel hagejale 22.11.2016 lepingust taganemise avalduse, milles tegi ettepaneku kokku leppida lepingu tagasitäitmise tingimustes. Tulika tn ja Pärnu mnt kaupluste otsene valdus tagastati hagejale 28.11.2016 aktidega. Muus osas ei sõlminud pooled kokkuleppeid lepingu tagasitäitmise kohta. Leping lõppes kostja taganemisavaldusega hageja rikkumise tõttu, mistõttu ei saa hageja esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõuet. Hagejal puudus õigus nõuda kostjalt arvete 270253 ja 270254 tasumist, kuna ostuhinna tasumise kohustuse tekkimine eeldas vähemalt kolme kaupluse üleandmist ja kõigi kaupluste valduse üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. Hagejal puudub taganemise tõttu õigus nõuda saamata jäänud tulu, seda ei saanud ka tekkida, kuna hageja on käitise tagasi saanud ja see teenib tulu. Kostja võib keelduda kaubajääkide tagastamisest, sest hageja ei ole tagastanud kostjale lepingu alusel saadut. Saamata jäänud kasumit ei ole õigus nõuda aja eest, millal Tulika tn ja Pärnu mnt kaupluste otsene valdus oli kostjal. Nõue on tõendamata. Kuivõrd kostja taganes lepingust hageja rikkumise tõttu, ei saa hageja nõuda kostjalt väidetavalt käitise taastamiseks kantud kulutusi ega kasutada kostja suhtes muid õiguskaitsevahendeid. Hageja ei ole tõendanud, et kulutused olid vajalikud ja põhjendatud ega tõendanud, et Tulika tn ja Pärnu mnt kauplused olid halvenenud muul viisil kui korrapärase kasutamise tulemusena. Põhjendatud ei ole töötajate töötasu 4647,86 eurot, sest hageja ei ole tõendanud, et töötajate töö erines nende tavapärastest tööülesannetest. Hageja rikkus lepingut ka sellega, et ei esitanud oma osanike heakskiitu lepingule. Hageja rikkumist ei kõrvaldanud, vaid keeldus 18.11.2016 lepingu täitmisest. Seetõttu kostja taganes lepingust. Alternatiivselt, hageja 07.10.2016 lepingust taganemise avaldus oleks olnud tühine ka siis, kui hageja väited kostja I kohustuste rikkumise kohta vastaksid tõele, sest kostja I ei rikkunud lepingut oluliselt. Kostja ei väitnud, et ta ei kavatse lepingut täita Kostja II ei vastuta hageja ees. Kostjal I olid enne lepingu sõlmimist rahalised vahendid ostu eest tasumiseks, käibekapital ja oskusteave. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei saa oma nõudeid rahuldada kostja I arvel. Arve tasumine 02.11.2016. aastal ei tõenda, et kostja II oleks pidanud hiljemalt 18.10.2016. esitama kostja I pankrotiavalduse. Kuna hageja väiteil tekkis talle kahju
4(16)
kostja I lepingu rikkumise tõttu, puudub tal alus esitada sama kahju nõuet teise kostja vastu deliktilisel alusel. Kostja I vastuhagi
3.Kostja I tasus hagejale lepingu alusel 02.11.2016 50 780,45 eurot ja tagastas hagejale kaupluste valduse. Hageja ei ole tagastanud kostjale I lepingu alusel üleantud ettemaksu 50 000 eurot ning arve 270226 alusel tasutud 50 780,45 eurot. Kostja I on pakkunud hagejale, et tagastab lepingu alusel saadud kaubajäägi. Hageja on vastuvõtuviivituses kaupluste kaubajäägi vastuvõtmisega. Kostja I palus hagejalt välja mõista 02.11.2016 tasutud 50 780,45 eurot, Advokaadibüroole Eversheds Ots & Co seoses lepingu sõlmimise ja koondumisloa menetlemisega tasutud 3017,27 eurot, seoses koondumise menetlemisega kostja I poolt tasutud riigilõivu 1920 eurot, Naltule tasutud 500 eurot lepingutasu seoses AS-ga Swedbank sõlmitud laenulepinguga. Nimetatu tasumise kohustus tulenes kostjale I Naltuga 25. juulil 2016. aastal sõlmitud laenulepingu punktist 2.1. Kokku palus kostja hagejalt välja mõista 106 217,72 eurot. Hagejale oli teada, et kostja finantseerib lepingu täitmist muuhulgas pangalaenuga ning üldteadaolevalt nõuavad krediidiasutused laenulepingute sõlmimisel lepingutasu. Kuna hageja sai Tulika tn ja Pärnu mnt kaupluste valduse tagasi 28.11.2016 ja kostja I esitas nõude tagastada lepingu alusel tasutud summad 22.11.2016, saab kostja I nõuda hagejalt viivist lepingu alusel tasutud summadelt alates 26.12.2016 ehk 30 päeva peale kaupluste tagastamist ja kahju hüvitamise nõude osas alates hagi esitamisest. Kostja I ei ole väitnud, et saatelehtedes märgitud kaup ei vastanud tegelikkusele ja esines kauba puudujääk, vaid seda, et kaup oli puudustega, sest puudusid saatedokumendid. Pärast lepingust taganemist tegi kostja I hagejale ettepaneku leppida kokku tagasitäitmise korras. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks saatelehe nr vst-0000019 alusel teinud tehingu, vaid üksnes seda, et sellest väljamineku saatelehest nähtub kaup, mille kostja on valmis tagastama. Kuivõrd kostja ei ole kaupa hagejale tagasi võõrandanud, ei ole selles osas tekkinud käivet ja kostja ei ole pidanud deklareerima ega tasuma kaubalt käibemaksu. Hageja peaks kauba vastu võtma isegi siis, kui see ei oleks müügikõlbulik, sest ta andis selle kauba üle ja oli ise vastuvõtuviivituses. Kostja ei saa tagastada dokumente, mida hageja ei ole üle andnud. Hageja vastuväited kostja I vastuhagile
4.Hageja vaidles kostja I vastuhagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Käitise kaubajääkide üleandmisel lepiti kokku hinnas ja tasumise tingimustes, mida kostja esindaja kinnitas oma allkirjaga arvetel nr 270234 ja nr 270226. Kauba üleandmist kostjale tõendab arve nr 270226 tasumine. Kostja ei avaldanud 20.02.2017, et tasus arve tingimuslikult. Kostja ei avaldanud, et kaubal on puudujäägid. Hageja taganemine oli kehtiv. Kostja I ei pakkunud kaubajääkide tagastamist, samuti pole kaupluste valduse tagastamisega suurem osa käitisest tagastatud. 22.11.2016 teatas kostja umbmääraselt, et on huvitatud kaubajääkide tagastamisest. Kostja avaldas, et ta ei kavatse lepingut edasi täita. Kostjal I ei ole õigust kaupa tagastada alles pärast hageja tasumist. Kostja I nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Väljamineku saateleht nr vst-0000019 on fiktiivne. Kostja I ei ole tõendanud, et saatelehes viidatud kaup on seotud käitisega ja käitise müügilepinguga ning oli
5(16)
olemas seisuga 28.11.2016 või hiljem, miks on kauba sortiment oluliselt erinev üleantust ja et kaup on müügikõlbulik ja selle hind on turutingimustel hulgihind. Alusetu on ettemaksu 50 000 euro tagastamise nõue, kuna see on väiksem kui hageja kahju hüvitamise nõue kostjate vastu. Alusetud on koondumisloa saamisega seotud õigusabi nõue ja riigilõivu hüvitamise nõue, viivisenõue. Viivist tuleb vähendada nullini. Väidetavalt hageja ilma saatelehtedeta üle antud kaup ei ole hageja poolt üle antud kaup, v.a ebaolulises osas, mille kohta on saatelehed olemas ja kostjale esitatud. Osaliselt kaubale saatelehti ei esitatud. Samas, kuna kostja I ei viidanud ribakoodidele, ei saa hageja tuvastada konkreetselt, millisel alkoholil saatelehed puudusid. Kostja ei teatanud puudustest mõistliku aja jooksul ja tegemist oli ebaolulise lepingurikkumisega. Seetõttu ei olnud kostjal I õigust sel alusel käitise müügilepingust taganeda. Maakohtu otsuse põhjendused
4.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Pooled ei vaielnud, et hageja ja kostja I sõlmisid 31.07.2016 käitise müügilepingu, mille alusel pidi hageja müüma kostjale I lepingus märgitud alkoholi jaemüügi kauplused; käitise müügilepingus viidatud lisasid pooled ei koostanud ega allkirjastanud; 04.08.2016 sõlmisid hageja ja kostja I lepingu muutmise kokkuleppe nr 1, millega muudeti lepingu punktis 9.1 toodud konkurentsikeelu tähtaegu; Konkurentsiamet andis 31.08.2016 otsusega loa koondumisele; kostja I tasus hagejale käitise müügilepingu alusel ettemaksu 50 000 eurot; hageja andis kostjale I üle ning viimane võttis aktide alusel vastu Tallinnas asuvad Tulika tn ja Pärnu mnt kauplused koos kaubaga; hageja esitas kostjale arve nr 270234 74106,45 eurot maksetähtajaga 12.11.2016 ja viivisemääraga 0,5% päevas ning arve nr 270226 summas 60844,60 eurot maksetähtajaga 28.09.2016 ja viivisemääraga 0,5% päevas; kostja I ei võtnud hagejalt vastu teisi käitise müügilepingus toodud kauplusi; 07.10.2016 esitas hageja kostjale I lepingust taganemise avalduse; 02.11.2016 tasus kostja I hagejale arve nr 270226 alusel 50 780,45 eurot; kostja I esitas hagejale 22.11.2016 lepingust taganemise avalduse; kostja I tagastas hagejale 28.11.2016 Tulika tn ja Pärnu mnt asunud kaupluste valduse, kuid ei tagastanud kauplustes asunud kaubajääke. Maakohus tuvastas, et hageja andis kostjale koos kauplustega üle kauba ehk alkohoolsed tooted. Alkohoolsete jookide müük ei ole seaduses tulenevalt võimalik ilma saatedokumentideta olemasoluta (AS § 21 lg 1 ja lg 3, VV 06.08.2002 määrusega nr 249 kinnitatud riikliku alkoholiregistri pidamise põhimääruse § 8). Alkohoolsete jookide üle ei peeta arvestust üksnes ribakoodide alusel, nende alusel peetakse arvestust üksnes pakendite, mitte alkohoolsete jookide üle (PakS § 23 lg 1). Kaupluse pidamine ei ole võimalik ilma selles sisalduva kauba kohta nõuetekohase dokumentatsiooni, üüri-, tarne- ja töölepinguteta. Hagejal oli VÕS § 23 lg 1 p-st 1, samuti VÕS § 24 lõigetest 1, 2 ja 3 ja §-st 211 tulenev kohustus teha kõik mõistlikult võimalik selleks, et anda koos kaupluste ja selles sisalduva kaubaga kostjale üle vajalik dokumentatsioon. Maakohus tuvastas lepingu alusel, et: kaupluste üleandmine pidi lepingu kohaselt toimuma poolte vahel kokku lepitud viisil ja ajal; nimetatu eeldas poolte koostööd ning inventuuri läbiviimist; hagejal tuli tagada kostjale õigus jätkata kaupluses alkoholi jaemüügiga tegelemist; leping ei sätestanud, millises mahus ja kuidas pidi kostja üle antud kauplustes jaemüügiga tegelema; üürilepingust tulenevate kohustuste ülevõtmiseks kostja poolt ei olnud üürileandja nõusolek vajalik; hagejal kui müüjal lasus kohustus tasuda enne kaupluste üleandmist tekkinud
6(16)
võlgnevused; 75 000 eurot tuli tasuda ühe päeva jooksul pärast kolme esimese kaupluse üleandmist vastavalt inventuuri graafikule, viie pangapäeva jooksul pärast lepingu jõustumist ja käitise lõpliku üleandmise kohta lepingu punktis 4.4. märgitud akti allkirjastamist; ostuhinnale ei lisandunud käibemaks; lisaks ostuhinnale tuli ostjal tasuda kaubajääkide eest. 07.09.2016 arve nr 270226 ja 13.09.2016 arve nr 270234 ei olnud kooskõlas lepingus toodud tingimustega maksetähtaja, viivise ja käibemaksu osas. Tõendatud ei ole hageja poolt tahteavalduse tegemine lepingu tingimuste muutmiseks ja kostja nõustumine sellega (VÕS § 13 lg 1). Kostja I ei nõustunud lepingu muutmisega. Arve nr 270226 tasus kostja enne lepingus toodud 60 päevase tähtaja möödumist ning lepingus toodud summas ehk ilma käibemaksuta. Kostjale esitatud arved nr 270253 ja nr 270254 ei olnud esitatud kooskõlas lepinguga ja kostjal I ei olnud tekkinud arvete esitamise ajaks kohustust tasuda täielikult hagejale lepinguline ostusumma. Tõendamist ei leidnud, et kostjale üle antud kaks kauplust olid kaubast tühjad. Kohus tuvastas, et kostja tellis kauplustesse kauba; kostja raskused kauba tarnetega olid seotud hageja eksitava tegevuse ning hageja võlgnevusega tarnijate ees; hageja ei andnud kostjale üle ühegi Tartu kaupluse valdust ega üürilepingut, millest tulenevalt puudus kostjal vajadus taotluse esitamiseks linnavalitsusele; hageja ei täitnud müüjana VÕS §-st 211 tulenevat kohustust anda koos käitise ja kaubaga üle vajalikud dokumendid. Kostjal I oli õigus keelduda täiendavate kaupluste vastuvõtmisest VÕS § 110 lg 1 alusel kuni ajani, mil hageja on täitnud oma kohustuse kostja ees ehk andnud üle vajalikud dokumendid. Kostja I esitas hagejale lepingulise eseme puuduse kõrvaldamise nõude, millise hageja jättis täitmata. Hageja rikkus oluliselt oma lepingulist kohustust kostja I ees. Kostja I ei ole hageja ees oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Kostjalt kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt isikult ei saanud mõistlikult oodata, et ta jätkab kaupluste vastuvõtmist ja nende eest tasumist olukorras, kus ta ei saa kaupa müüa ega kauplustes ettevõtlusega tegeleda puuduva dokumentatsiooni tõttu. Kostjal I oli õigus keelduda järgmiste kaupluste vastuvõtmisest kuni dokumentide esitamiseni, mistõttu ei muutunud hageja tasunõue sissenõutavaks. 06.10.2016 kostjale I esitatud taganemisavalduses ei andnud hageja lepingu täitmiseks täiendavat tähtaega ega märkinud, milles seisnes lepingu rikkumine. Hagejal puudus alus lepingust taganemiseks. Nii hageja lepingust taganemise avaldusel kui katsetel võtta ise üle kaupluste valdus puudus õiguslik alus. Hageja keeldumise näol oli tegemist olulise lepingu rikkumisega. Seetõttu lõppes leping kostja 22.11.2016 lepingust taganemisega. Kuivõrd kostja I ei ole lepingulist kohustust rikkunud ja hagejal puudus õigus lepingust taganeda, ei saa hageja kahju hüvitamise nõue kostja I vastu rahuldamisele kuuluda (VÕS § 115 lg 1). Hageja kahju hüvitamise nõuded ei kuuluks rahuldamisele ka siis, kui kostja I oleks oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Lepingust taganemine toob kaasa tagasitäitmise suhte. Kõiki kauplusi ei ole hageja kostjale kunagi üle andnud. Puudub õiguslik alus nõuda kostjalt eelviidatud asjaoludel kogu lepingulise tasu kahju hüvitisena väljamõistmist. Hageja ei saa VÕS § 189 lg 1 alusel nõuda kostjalt I tulu, mida hageja ise oleks enda arvates saanud kauplustes teenida. Hageja ei ole tõendanud, millist tulu sai kostja I ajal, mil kauplused olid tema valduses. Audiitorkontroll OÜ 30.01.2017 aruanne seda ei tõenda.
7(16)
Samal põhjusel ei saa rahuldada hageja nõuet saamata jäänud tulu kolme kuu eest pärast kaupluste valduse tagasisaamist saamiseks 8250,30 euro ulatuses. Kostja I ei ole hagejaga sõlmitud lepingut rikkunud; seadus ei näe ette saamata jäänud tulu hüvitamise kohustust aja eest, mis järgneb eseme valduse tagastamisele; hageja ei ole põhistanud ning tõendanud, milles seisnes tema võimatus teenida tulu 3 kuud pärast kaupluste tagasisaamist ning millise kostjale etteheidetava rikkumisega oli tekkinud kahju põhjuslikus seoses. Saamata jäänud tulu suurus ja selle kujunemise asjaolud on tõendamata. Kaupluste töö taastamisega seotud 7178,11 euro nõude jättis maakohus mh tõendamatuse tõttu rahuldamata. VÕS § 189 lg 4 ei näe ette, et üleandja peaks hüvitama eseme parandamiseks või koristamiseks vajalikke kulusid. Hageja nõuded tulenevalt kaupluste koristamisest, Internetiteenuse taastamisest, reklaamimisest ja töötajate töötasudest ei kuulu VÕS § 189 lg 4 alusel rahuldamisele. Töötajate palgakulude hüvitamisel ei põhistanud hageja oma nõuet täiendavalt ega toonud välja, kuidas on nõue täpselt kujunenud. Hageja ei tõendanud ega põhistanud asjaolu, et kogu tema nõudes märgitud töötajate palgakulu oli seotud erakorralise vajadusega kauplused uuesti tööle panna. Hageja ei põhistanud, miks ta nõuab kostjalt oma töötajate töötasu täielikku hüvitamist aja eest, mil kauplused olid talle tagasi antud ja teenisid talle tulu. Samuti, et ta andis kostjale üle nn toimiva käitise, kuid ei saanud oma vara samal viisil tagasi. Olukorras, kus kostjal on üle antud kaup endiselt alles ning kostja on soovinud kaupa hagejale tagastada tingimusel, et hageja tagastab kostjale lepingu alusel saadu, on hageja rahalise nõude rahuldamine summas 61 828,64 eurot välistatud (VÕS § 189 lg 2 p 2 ja 3). Seisuga 08.02.2017 koostatud väljamineku saatelehes kajastusid hageja poolt kostjale I üle antud kaubad, mida kostja oli valmis hagejale tagastama. Dokumendiga on tõendatud kauba olemasolu ning vastupidise tõendamise kohustus lasus hagejal. Tuvastamist leidis, et kostja ei ole võõrandanud saatelehel märgitud kaupa. Hagejal puudub alus nõuda kaubajääkide väärtuse hüvitamist, sest kaup on alles ja kostja on valmis selle hagejale tagastama. Hageja ei saa kostjale ette heita toodete hoiustamata jätmist (VÕS § 120 lg 1). Kokkuvõttes jäi hageja nõue kostja I vastu 281 078,11 euro ulatuses rahuldamata. Kohus tuvastas, et kostja I kanti majandustegevuse registrisse 20.09.2016 ja ettevõte sai käibemaksukohustuslaseks 08.08.2016; hagejat teavitati lepingu täitmiseks kostja I asutamisest ja hageja teadis, et kostja pidi täitma lepingulised kohustused laenuks saadud rahaliste vahendite arvelt. Tegemist ei olnud hageja petmise või eksitamisega. Kostjal I oli võimalik lepingut täita, kuid ta taganes lepingust hageja rikkumise tõttu. Hageja nõue kostja I vastu 281 078,11 eurot ei ole põhjendatud, mistõttu ei saa olla põhjendatud ka juhatuse liikme vastu. Hageja nõue mõista kostjatelt solidaarselt välja 281 078,11 eurot ja viivis, jäi rahuldamata. Hageja ebaselge alternatiivne nõue mõlema kostja vastu jäi rahuldamata samadel põhjustel. Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse märkida kohtuotsuses, et hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist kostjalt II kostjale I. Maakohus leidis kostja I vastuhagiga seoses, et koondumisloa taotlemise ja menetlemisega seotud kulud oleks kostja kanda jäänud siis, kui Konkurentsiamet ei oleks andnud koondumisluba või kui leping oleks olnud nõuetekohaselt täidetud. Kohus tuvastas hageja poolt õigusabikulude 3017,22 eurot ja riigilõivu 1920 eurot kandmise, laenu saamiseks lepingutasu 500 eurot maksmise. Kostja tegi viidatud kulutuse selleks, et saada hagejalt ostetud
8(16)
kauplusteketi omanikuks. Hagejale kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule pidid kulud lepingu sõlmimisel olema ettenähtavad. Kahju oli põhjuslikus seoses hageja lepinguliste rikkumistega. Seetõttu kuulusid nimetatud summad hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Kostja oli hagejale tasunud ettemaksu 50 000 eurot ja kauba eest 50 780,45 eurot. Hageja ei ole lepingu alusel saadut kostjale tagastanud. Hageja rikkus lepingu alusel saadu samaaegselt tagastamise kohustust ega tagastanud kostjale saadud rahasummasid vaatamata sellele, et kostja tagastas kauplused. Kostjal oli õigus esitada VÕS § 111 lg 1 alusel vastuväide ja keelduda kaubajääkide tagastamisest seni, kuni hageja on talle tagastanud lepingu alusel tasutud summad. Hagejal puudub õigus keelduda kostjale lepingu alusel saadu tagastamisest. Kuna hageja ei ole kauba saamise nõuet kostja vastu esitanud ega väiteid kauba võõrandamise kohta tõendanud, ei saa hageja nõuda kostjalt kauba eest rahalist hüvitist. Kohus rahuldas kostja nõude mõista hagejalt välja lepingu alusel saadud 50 000 eurot ja 50 780,45 eurot. Kostja nõue lepingu alusel tasutud summade tagastamiseks oli muutunud sissenõutavaks ja hageja viivitas summade tagastamisega. Seetõttu kuulub kostja sissenõutavaks muutunud viivisenõue tagastamisele kuulunud summalt rahuldamisele (VÕS § 189 lg 1 ja § 113). Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena 5102,35 eurot. Kuna ka kostja kahjunõue kuulus rahuldamisele, tuleb hagejalt alates vastuhagi esitamisest 16.08.2017 välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis kogu põhivõlgnevuse summalt 106 217,72 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja kostja menetluskulud 7831,68 eurot ja märkis kooskõlas kostja I taotlusega, et menetluskulude summalt 7831,68 eurolt tuleb alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
5.Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust ja on rikkunud menetlusõigust. Leides, et hageja ei tõendanud lepingu rikkumist kostja I poolt, ei ole maakohus selgitanud, miks ta peab hageja põhjendusi ja tõendeid ebapiisavateks. Maakohus käsitles seda, millised tagajärjed oleks kaasnenud hageja taganemisavalduse kehtivuse korral. Maakohus ei ole nimetanud, milliste konkreetsete dokumentide puudumine segas kostjal I kauplusi vastu võtmast ja mis on inventuuriväliste dokumentide esitamise nõude seadusest või lepingust tulenev alus. Dokumentidega tutvumine ei taga kohustuse täitmist ja kostja I dokumentide nõudmine tehti kohustuse vältimiseks. Seetõttu ei esinenud VÕS § 110 lg 1 olukorda. Ühe poole dokumentide üleandmise kohustus ja ostuhinna tasumise kohustus ei ole vastastikkused kohustused VÕS § 111 lg 1 mõttes. Inventuuriakt allkirjastamisest tulenevalt ei saanud kostjal I olla õigust nõuda dokumente kahe üleantud kaupluse kohta. Kostjal I ei olnud õigust nõuda Mustamäe tee kaupluse dokumente enne inventuuri, et otsustada, kas ta võtab Mustamäe tee kaupluse vastu. Lepingu kohaselt pidi toimuma inventuur kohapeal. Dokumentide ettesaatmiseks puudus õiguslik alus ja praktiline vajadus. Maakohus ei põhjendanud, miks ta hageja selle seisukohaga ei nõustunud. Kostjad ei ole väitnud, et dokumendid üldse puuduksid. Kostjad ei ole tõendanud, millised dokumendid olid puudu millise kauba kohta, kuidas see takistas käitise opereerimist sellisel määral, et see õigustaks kostja I kohustuste täitmise peatamist. Kui kostja I ei ole viidanud 9(16)
saatelehtede kauba partiinumbrile, ei saa tuvastada, kas ja millise alkoholi kohta saatelehed puudusid. Väidetav dokumentide puudumine ei takistanud käitise kasutamist. Leping ei määratle, kes pidi kaupluse üleandmise aja määrama. Tegemist on lahtise tingimusega. Lepingut tõlgendades on loogiline, et üleandmise aja pidi määrama hageja. Kui tõlgendada lepingut viisil, et seda pidi tegema kostja I, ei ole ta teatanud, millal soovib kauplused vastu võtta, ei ole hankinud Kuperjanovi tn üürilepingust tulenevat üürileandja nõusolekut ega majandustegevuse registri registreeringuid. Seega oleks tähtaja määramise valikuõigus nagunii läinud hagejale üle (VÕS § 26 lg 7). Hageja võis määrata kaupluste üleandmise tähtaja ja see ei pidanud toimuma poolte koostöös nagu maakohus ekslikult leidis. Hageja andis korduvaid võimalusi kostjale kohustuse täitmiseks. Kostja I ei teinud temast sõltuvaid toiminguid ülejäänud kaupluste vastuvõtmiseks. Nimetatust tulenevalt ei saanud õiguslikult ega faktiliselt käitise ülejäänud osi üle anda. Müügi korral ei tulene ostetud asja eest tasumise kohustust mitte akti allkirjastamisest, vaid müüa kohustus on täidetud kokkulepitud kohas asja üleandmiseks valmispanekuga ja sellest teavitamisega. Kuivõrd ostuhinna tasumise kohustus oli müüja huvi püsimise eelduseks, oli hagejal õigus lepingust taganeda (VÕS § 117 lg 1). Kuivõrd kostja I teatas, et ta kohustust ei täida, on hageja taganemise materiaalsed eeldused täidetud ja taganemine on kehtiv. Käitise väärtus seisneb 7 kaupluse ühtse ketina töötamises. Kostja I ei taganud käitise säilimist. Hagejal on taganemise kehtivuse korral õigus nõuda kaupluse hinda VÕS § 135 lg 2 alusel. Kostja I rikkus kohustusi tahtlikult ega ole menetluses välja toonud kahjuhüvitise vähendamist õigustavaid asjaolusid. Käitise mittesäilimisega põhjustatud kahju eest vastutab kostja I sõltumata sellest, kelle taganemisavaldus kehtis. Kostja I ei põhistanud ega tõendanud, et hagejal oli võimalus käitis taastada ja uuesti müüa. Riikliku aktsiisipoliitika muutmise tõttu kaotasid turuosalised huvi uute alkoholikaupluste omandamise vastu, sest kauplused asusid tegutsema Läti piiri lähedusse. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt I 200 000 eurot tasumist kas taganemise korral tagastatu mittesäilitamise alusel või saamata jäänud tulu hüvitamise alusel. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et II kd, tl 170-172 paiknev dokument ei tõenda tulu suurust, vaid käsitleb kasu, mida oleks saanud hageja ja mitte kostja I. Hüpoteetilist kasu oli hagejal õigus nõuda VÕS § 191 lg 1 alusel. Kostja I ei ole tõendanud, et kasu oli väiksem. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kaupluste töö taastamisega seotud kulude kandmine ei ole tõendatud. II kd, tl 173-203 tõenditel on viidatud tehtud toimingutele, aadressile ja tegemise ajale, mis langeb kokku kaupluste töö taastamise ajaga. Kaupluste taastamisabinõu vajalikkust ja selleks kulude tegemist kinnitas ka tunnistaja CC. Kuna kaupluste tagastamisel kostja I kaubajääke ei tagastanud, sai hageja eeldada, et kostja I oli üleantu võõrandanud. Kostja I tagantjärele vormistatud saateleht ei tõenda kauba olemasolu, seost tehinguga, kaubanduslikku väljanägemist ega turuhinda, asukohta. Arve on vastuolus kostja I deklareeritud käibemaksuandmetega ning ei langenud kokku üleantud kauba sortimendiga. Nõude esitamiseks pidi kosja I hoiustama alkoholi mõne ametiisiku või III isiku juures ja esitama kohtule laokirja. Kuna kostja I seda ei teinud, on vastuhagi aluseks olevad asjaolud tõendamata. Vastuhagi nõuet ei saa rahuldada ka seetõttu, et vastastikkused
10(16)
kohustused tuleb täita üheaegselt. Puudub kindlus alkoholi eksisteerimises, nõuetelevastavuses ja kättesaamise võimaluses. Maakohus tuvastas, et hageja andis kostjale arve nr 270234 alusel alkoholi 61 828,64 euro eest ja seda kostja I ei tagastanud ega pakkunud selle tagastamist. Nimetatud summas tuleb nõue rahuldada. Arve nr 270226 alusel tasutu tagastamist ei saa kostja I nõuda, sest ta ei ole alkoholi õigeaegselt tagastanud. Seetõttu tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. Kostja II teod (mitteilmumine ülejäänud kaupluste vastuvõtmisele ja käitise osa säilimise mittetagamine) tuleb lugeda õigusvastaseks. Kostja II on praeguses asjas mõistnud, et tema tegevuse tõttu tekib hagejal õiguslikult ebamäärane olukord ja ta kaotab oma käitise kui toimiva majandusüksuse. Vastus apellatsioonkaebusele
6.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 alusel muutmata jätta. Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks vaidlustatud otsuse põhjendusi korrata (TsMS § 654 lg 6).
8.Apellant märgib õigesti, et vaidluse lahendamisel on keskse tähendusega küsimus, kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu jäid kauplused üleandmata ja kelle taganemine omab toimet. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja ei tõendanud lepingu rikkumist kostja I poolt. Apellant heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole selgitanud, miks ta peab hageja põhjendusi ja tõendeid ebapiisavaks. Apellant ei selgita, milliseid tema väiteid või tõendeid ei ole maakohus arvestanud. Kolleegium leiab, et maakohus on vastanud kõigile poolte esitatud asjakohastele väidetele piisava põhjalikkusega, samuti ei täheldanud kolleegium tõendite hindamisel maakohtu poolt olulisi menetlusõiguse rikkumisi.
9.Maakohus leidis põhjendatult, et hageja kohustus oli anda koos käitise ja kaubaga kostjale üle vajalik dokumentatsioon, sh alkoholi saatedokumendid, sest viimasteta ei ole võimalik Eestis alkoholi turustada (otsuse p 148); kaupluse üleandmine eeldas poolte koostööd ning inventuuri läbiviimist (otsuse p 150); kostjal tekkis kohustus tasuda lisaks tasutud ettemaksule täiendav 75 000 eurot alles kolme kaupluse vastuvõtmisel (otsuse p 156); kostja I avaldas hagejale, et järgmiste kaupluste vastuvõtmine saab toimuda peale kõikide lepingute ja informatsiooni esitamist kostjale I (otsuse p 175); hageja ei vastanud konkreetsetele kostja I päringutele saatelehtede ja puuduvate lepingute osas ega selgitanud, miks ta leiab endal olevat õiguse anda need üle tema poolt valitud hilisemal ajal (otsuse p 176); hageja asus kostjale I dokumente esitama osaliselt ja alles peale kostja I korduvaid nõudmisi (otsuse p 191). Nimetatust tulenevalt järeldas maakohus, et kostjal I oli õigus keelduda täiendavate kaupluste vastuvõtmisest kuni vajalike dokumentide üleandmiseni hageja poolt (VÕS § 110 lg 1). Lepingujärgne tasunõue ei olnud hageja taganemisavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud (otsuse p 193).
10.Õige on apellandi seisukoht, et dokumentide esitamise nõue peab põhinema õiguslikul alusel. Maakohus on põhjendanud hageja dokumentide esitamise kohustust asjaoluga, et ilma nendeta ei ole käitist võimalik pidada. Sellest tulenevalt on põhjendamatu ka apellatsioonkaebuse väide, et kostja I ei toonud menetluses välja ega tõendanud, mida
11(16)
konktreetselt hageja vastuolus lepinguga tegi ning kuidas takistas see käitise opereerimist määral, et see õigustanuks kohustuse täitmise peatamist kostja I poolt. Hageja kohustus anda dokumendid üle tulenes seadusest, st käesoleva vaidluse esemeks oleva lepingu olemusest ja eesmärgist (VÕS § 23 lg 1 p 1), samuti hageja kohustusest teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik (VÕS § 24 lg-d 1-3) (otsuse p 148).
11.Lepingu p 4.2.2. teise lause kohaselt ei kuulunud ostja ja müüja esindajate koostatud ja allkirjastatud inventuuriakt vaidlustamisele. Vaidlustamata asjaolude kohaselt sisaldusid inventuuriaktis ribakoodid, alkoholi nimetus, kogus ja ostuhind. Ekslik on apellandi seisukoht, et inventuuriga kahe kaupluse vastuvõtmisel ei olnud kostjal I enam õigust tugineda alkoholi saatedokumentide või muude vajalike lepingu täitmiseks vajalike dokumentide või informatsiooni puudumisele. Nimetatud järeldust tsiteeritud lepingupunktist ei tulene, küll saab sellest järeldada, et inventuuriaktis märgitud alkoholikoguste või liikide üleandmise osas ei saanud pooled hiljem esitada vastuväiteid. Selle üle ei olnud aga pooltel ka vaidlust. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja I õigus mitte vastu võtta järgmisi kauplusi tulenes asjaolust, et hageja ei andnud kahe esimese kauplusega seonduvat dokumentatsiooni üle. Maakohus ei ole leidnud, et kostja I õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest võtta vastu järgmised kauplused tulenes asjaolust, et hageja ei andnud üle ka järgmiste kauplustega seonduvaid dokumente. Sellekohased apellatsioonkaebuse etteheited maakohtule on põhjendamatud.
12.Õige on apellandi seisukoht, et kostja ei ole väitnud, et dokumendid üldse puuduksid. Samas ei nõustu kolleegium apellandi seisukohaga, et kostja pidi tõendama, millise kauba kohta dokumendid puudusid. Hagejal tuli lepingust taganemise õiguspärasuse hindamiseks tõendada, et ta täitis lepingust tuleneva kohustuse saatedokumendid üle anda, millest tulenevalt kostja keeldus põhjendamatult täitmast oma kohustust võtta vastu ülejäänud kauplused. Kostja ei saanud tõendada negatiivset asjaolu, kuid on menetluses välja toonud, millise kauba osas saatedokumendid puudusid (vt tabelid IV kd, tl 8-22). Seejuures nähtub tabelitest, et ühe kaupluse osas jättis hageja saatedokumendid täielikult esitamata ja teise osas esitas osaliselt. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et kui kostja I ei ole kohtueelses menetluses ega kohtus viidanud saatelehtede kauba partiinumbrile, ei saa tuvastada, kas ja millise alkoholi kohta saatelehed puudusid. Hageja on maakohtu menetluses esitanud kauba saatedokumendid, kuid ei ole neid sidunud kostja I viidatud kaubaga. Seetõttu leidis maakohus põhjendatult, et hageja poolt esitatud tõendite alusel ei ole võimalik hinnata hageja kohustuse kohast täitmist.
13.Õige on hageja seisukoht, et VÕS § 110 lg 1 kohaldamise eelduseks on nõuete sissenõutavus ja ebapiisav tagatus. Eelduslikult ei ole kostja I ostumüügijärgse tasu maksmise kohustus ja hageja dokumentide esitamise kohustus vastastikused nõuded, aga kostja I ei ole sellele tuginenudki. Kostja I ei ole keeldunud täitmast mitte järgneva osa ostuhinnast tasumise kohustust, vaid keeldus vastu võtmast kolmandat kauplust. Alles kolmanda kaupluse vastuvõtmise järel oleks muutunud kostja I kohustus tasuda 75 000 eurot sissenõutavaks. Eeltoodut arvestades leidis maakohus põhjendatult, et kostjal I oli õigus keelduda omapoolsest kohustusest järgnevad kauplused vastu võtta.
14.Maakohus on seejärel viidanud ka VÕS § 111 lg-s 1 sätestatule (otsuse p 192), kuid ei ole nimetatud sättega poolte poolt esile toodud asjaolusid sidunud. Nii hageja kohustus anda üle lepingutingimustele vastav ese (st koos saatedokumentidega kaup) kui ka kostja I kohustus võtta vastu kolmas ja järgnevad kauplused, on vastastikused müügilepingust tulenevad põhikohustused. Kostja I ostuhinna tasumise kohustus sissenõutavaks ei muutunud, mistõttu selle kohustuse täitmisest võis kostja I VÕS § 110 lg 1 kohaselt ajutiselt keelduda, st tegemist on kohustuse täitmise edasilükkava, mitte lõpetava vastuväitega. VÕS §-de 110 ja 111 rakendusala üldjuhul ei kattu. VÕS § 111 lg 4 järgi keeldutakse sissenõutava kohustuse täitmisest teise poole veel mitte sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmise tagamiseks. VÕS
12(16)
§ 111 lg 1 järgse täitmisest keeldumise õiguse eesmärk on kohustuste vastastikune tagamine täitmisel. VÕS § 111 lg 1 käesoleval juhul kohaldamisele ei kuulunud, kuid kuna maakohus ei ole sätet sidunud kostja ülejäänud kaupluste vastuvõtmise kohustuse hindamisega, ei muuda see viide maakohtu otsust iseenesest ebaõigeks.
15.Seoses kostjal I oleva vastuväitega VÕS § 110 lg 1 mõttes ei oma tähendust apellatsioonkaebuse seisukohad selle kohta, kes pooltest pidi määrama järgmiste kaupluste vastuvõtmiseks tähtaja ja hageja poolt kostjale pakutud võimalused Mustamäe ja Tartus asuva kaupluse vastuvõtmiseks, kostja I poolt alkoholiseadusega nõutavate registreeringute mittevormistamine järgmiste kaupluste vastuvõtmiseks ja linnavalitsuse nõusoleku hankimata jätmine. Nimetatud toimingute tegemata jätmisega ei sattunud kostja I hageja ees vastuvõtuviivitusse (VÕS § 119 lg 1 mõttes), kuna keeldus õigustatult järgnevate kaupluste vastuvõtmisest, samuti ei tekkinud kostjal I 07.10.2016 75 000 euro tasumise kohustust. Kuna kostja ei rikkunud lepingut, vaid seda tegi hageja, ei oma hageja lepingust taganemine toimet (VÕS § 116 lg 1 mõttes). Maakohus leidis põhjendatult, et kostja I taganemisel on toime.
16.Maakohus leidis põhjendatult, et hageja kahjunõue ei kuulu hüvitamisele. Olukorras, kus hageja ise ei andnud kostjale I üle mh alkoholi saatedokumente, ei andnud hageja üle ka toimivat käitist. Seetõttu ei saa hageja tagasitäitmise korras nõuda kostjalt I toimivate alkoholipoodide (alkoholiga varustatud ja töötavate Tulika tn ja Pärnu mnt kaupluste) tagastamist. Hageja ei ole tõendanud, et käitiste mittetoimimise tõi endaga kaasa kostja I lepingurikkumine. Sellest tulenevalt puudub hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt saamata jäänud tulu (VÕS § 127 lg 1 ja 4 alusel). Kuivõrd hageja taganemisavaldusel ei ole toimet, ei saa hageja nõuda kostjalt I ka lepingujärgset hinda (VÕS § 135 lg 2 alusel). Nimetatust tulenevalt ei oma omakorda tähendust apellatsioonkaebuse väited kahjuhüvitise võimaliku vähendamise kohta.
17.Maakohus leidis põhjendatult, et Audiitorikontroll OÜ 30.01.2017 aruandest (II kd, tl 170172) ei tulene, millist tulu teenisid kostjale üleantud kauplused ajal, kui nad olid kostja I valduses; kostja I pidanuks välja andma enda teenitud tulu, mitte hageja võimalikult teenitava hüpoteetilise tulu (VÕS § 189 lg 1). VÕS § 191 lg 1 kohaldamisele ei kuulu, kuna maakohtu poolt tuvastatud asjaolude kohaselt ei olnud kostjal I võimalik järgida korrapärase majandamistegevuse nõudeid. Seoses eeltooduga ei pidanud kostja I tõendama ka asjaolu, et tema hüpoteetilised viljad või kasu oleks olnud korrapärase majandustegevuse nõudeid järgides väiksemad kui hageja esitatud Audiitorkontroll OÜ aruandes toodu. Hageja nõue saamatajäänud tulu hüvitamiseks oleks saanud kuuluda hüvitamisele, kui hageja oleks täitnud müügilepingu eseme üleandmise kohustuse kohaselt (andnud käitise üle koos päraldistega). Maakohtu tuvastatud asjaoludel hageja seda ei teinud.
18.Erinevalt hageja seisukohtadest on maakohus kaupluste töö taastamisega kulude kandmise kohta käivaid tõendeid hinnanud seaduse kohaselt (TsMS § 232 lg 1 mõttes) ning ringkonnakohtul ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. Asjaolu, et tõenditel on viidatud tehtud toimingule, aadressile ja tegemise ajale, ei kummuta maakohtu järelduste õigsust.
19.Maakohus tuvastas, et kostja I tegi hagejale 24.11.2016 tagasitäitmise ettepaneku (VI kd, tl 9-10), koos ettepanekuga leppida tagasitäitmise korras kokku. Kostja soovis tagastada kauplused ja üle anda kehtivad töölepingud. Pärast kaupluste valduse tagastamist soovis kostja tagasi saada hagejale makstud summad, misjärel oli kostja valmis tagastama kaubajäägid. Asjaolu, et kaupluste tagastamata jätmisel kostja I kaubajääke ei tagastanud, ei võimalda hagejal eeldada, et kaup on võõrandatud. Arvestades, et hageja oma kohustust kauba saatedokumendid esitada kohaselt ei täitnud, ei olnud kostjal I eelduslikult võimalik kaupa
13(16)
võõrandada, nagu maakohus põhjendatult leidis. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme asjaolu tuvastamisel, et kaup oli olemas (otsuse p-d 246, 247).
20.Maakohus järeldas õigesti, et kuna hageja keeldus õigusliku aluseta omapoolse kohustuse täitmisest, on kostjal I õigus esitada kauba tagastamisele VÕS § 189 lõikest 1 ja § 111 lõikest 1 tulenev vastuväide. Kuivõrd kaup on alles ja kostja on valmis selle hagejale tagastama, ei ole kostja I kohustatud tasuma hagejale 61 828,64 eurot. Seejuures ei oma käesoleva vaidluse asjaoludest tulenevalt tähendust kostja I poolt saatelehe tagantjärgi vormistamine, kauba väljanägemine ja turuhind. Arvestades asjaolu, et tegemist on alkohoolsete jookidega, ei kohaldu käesolevas asjas ka VÕS § 120 (otsuse p 248). Kostjal puudus seadusest või lepingust tulenev kohustus pärast lepingust taganemist alkoholi hoiustamiseks kolmanda isiku juures ning vastava laokirja esitamiseks. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja I on tõendanud kauba olemasolu ja vastupidise tõendamine on hageja kohustus. Hageja seda ei teinud, millest tulenevalt on põhjendamatud väited vastuhagi rahuldamise võimatusest. Kuivõrd kostja I on pakkunud hagejale tagasitäitmist kogu lepingu alusel saadud kaubajäägi osas, ei ole põhjendatud hageja väide, et kostja ei ole tagastanud arve nr 270234 alusel saadud kaupa ja tagastamist pakkunud. Arvestades asjaolu, et hageja on vastuvõtuviivituses pakutud alkoholi vastuvõtmisega, leidis maakohus põhjendatult, et kostja I saab nõuda hagejalt arve nr 270226 alusel tasutu tagastamist.
21.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud uued asjaolud seoses alkoholiaktsiisi poliitika muutumisega ja vastustajate apellatsioonimenetluses esitatud uued asjaolud, mis seonduvad hageja asemel alates 25.05.2018 kauplusi pidava kolmanda isikuga, tema kasutatava kaubamärgiga ja hageja poolt kaupluste võõrandamisega (TsMS § 652 lg 4).
22.Põhjendamatu on apellandi seisukoht, et kostja II ei ole menetluses selgitanud oma tegevust kaupluste vastuvõtmisel ja käitise mittetagastamisel. Maakohus tuvastas, et mõlemaks tegevuseks esinesid õiguslikud alused ja seetõttu ei saa kostja II tegevust vaadelda õigusvastase tegevusena või tegevusetusena. Tuvastamist ei leidnud asjaolud, mis võimaldaksid pidada kostja II tegevust hagejale heade kommete vastase tahtliku käitumisega kahju tekitavaks.
23.Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega, et maakohus ei ole sisuliselt põhjendanud menetluskulude kindlaksmääramisel kostja õigusabikulude suurust. Maakohus on kostjale osutatud õigusabi toiminguid ja nende toimingute ajakulu põhjendatust hinnanud ning analüüsi tulemusena vähendanud hagejale väljamõistetavat lepingulise esindaja kulu. Maakohtu seisukoha kujunemine on otsuse põhjenduses jälgitav ja arusaadav, seega on maakohus järginud menetluskulude põhjendatuse hindamisel diskretsioonireegleid.
24.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Asja arutamisel ringkonnakohtus on kostja I taotlenud menetluskulude (esindajakulu) väljamõistmist hagejalt 1646 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja I on avaldanud, et ta on kandnud menetluskulusid ka kostja II eest. Arvestades, et kostjad esitasid ühise vastuse apellatsioonkaebusele, sellega seonduv esindajatasu maksmise kohustus on tekkinud kostjal I, on kostjate eristamine menetluskulude väljamõistmisel ebavajalik.
25.Esitatud arvete ja spetsifikatsioonide põhjal on kostjate esindajal kulunud maakohtu lahendi analüüsimisele ja kliendile e-kirja koostamisele 48min, apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele 7h 6min. Kostjad on palunud välja mõista esindajakulu ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamise ja sellel osalemise eest arvestusega 3h. Kostjaid on esindanud vandeadvokaat
14(16)
Martin Männik tunnitasu määraga 150 eurot + käibemaks. Kostja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta.
26.Nagu maakohuski, leiab ringkonnakohus, et hüvitamisele ei kuulu kostjate kantseleikulu. Käesolev asi on keskmise keerukusega, selles ei tulnud kohaldada Euroopa Liidu õigust, asjas ei olnud vajalik määrata ekspertiise ega kuulata üle suures mahus tunnistajaid, samas oli arutusel nii hagi kui vastuhagi ja toimiku materjalid on mahukad. Kostjate esindaja tunnihind 150 eurot tunnis (+ käibemaks) on antud asjas seetõttu põhjendatud. Kostjate esindajate poolt menetlustoimingute tegemiseks kulunud aega 7h 6min saab pidada arvestades maakohtu lahendi, apellatsioonkaebuse ning kostjate vastuväidete sisu ja mahtu, vajalikuks ja põhjendatuks. Kostjate esitatud arvetelt nähtub selles osas esindajakulu 60+60+1065=1185 eurot. Arvestades, et asja arutamine ringkonnakohtu istungil kestis 1 h 23 min, on põhjendatud istungi ettevalmistamisele koos istungiga kulunud aeg 3h. Nimetatud osas on kostjate põhjendatud menetluskulu 450 eurot.
27.Kokku on kostjate põhjendatud esindajatasu suurus 1635 eurot ja nimetatud summa kuulub väljamõistmisele hagejalt kostja I kasuks.
28.Ringkonnakohus märgib vastavalt kostja I taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
29.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 22.04.2020 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 28. juuni 2019. a otsus ja Harju Maakohtu
21.veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-15722 muutmata osas, millega:
1.1.kohtud jätsid rahuldamata OÜ Feenoks hagi Arzak OÜ vastu kahju hüvitamise nõuetes (saamata jäänud kasumi nõuded 200 000 eurot, 3821 eurot 6 senti ja 8250 eurot 30 senti ning otseste kulude nõue 7178 eurot 11 senti), sh alternatiivses nõudes samas ulatuses ja viivise nõudes nimetatud summadelt;
1.2.kohtud jätsid rahuldamata OÜ Feenoks kõik haginõuded XX vastu.
15(16)
1.3.kohtud jätsid rahuldamata OÜ Feenoks taotluse märkida kohtuotsuses, et OÜ-l Feenoks on õigus nõuda alternatiivses nõudes nimetatud kohustuse täitmist XX-lt Arzak OÜ-le;
1.4.kohtud rahuldasid Arzak OÜ vastuhagi OÜ Feenoks vastu kahju hüvitamise nõuetes kokku 5437 eurot 27 senti (3017 eurot 27 senti, 1920 eurot, 500 eurot);
1.5.kohtud mõistsid OÜ-lt Feenoks Arzak OÜ kasuks välja põhivõlgnevuselt 5437 eurot 27 senti sissenõutavaks muutuva viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates vastuhagiavalduse esitamisest
16.augustil 2017 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
2.Tühistada ülejäänud osas Tallinna Ringkonnakohtu 28. juuni 2019. a otsus ja Harju Maakohtu 21. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-15722 (sh osas, millega jäeti rahuldamata OÜ Feenoks haginõue 61 828 euro 64 sendi saamiseks ja viivisenõue nimetatud summalt ja rahuldati Arzak OÜ vastuhaginõue 50 000 euro suuruse ettemakse ja tasutud 50 780 euro 45 sendi saamiseks ja viivisenõue nimetatud summalt, samuti menetluskulude jaotuse ning kindlaksmääramise osas). Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.